3.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 18. jaanuaril 2026 Viru Vangla direktorile taotluse nr 3-26/2-2/927 kaebaja riskide ümberhindamiseks ning avavanglasse ümberpaigutamiseks. Kaebaja hinnangul ei ole tema viibimine teises üksuses enam põhjendatud. Kaebaja näeb avavanglasse ümberpaigutamise vajadust seoses ennetähtaegselt vanglast vabastamisega. Avavanglas on kaebajal võimalus õppida, läbida töötukassa poolt pakutavaid koolitusi, tegeleda koos abikaasaga ettevõtlusega, minna õppima autokooli ning tõestada, et tema eesmärk on elada õiguskuulekalt, töötada ja elada perekonnaelu.
2.Kaebaja esitas 26. veebruaril 2026 vaide nr 3-26/2-2/2646 Justiits- ja Digiministeeriumile, kuna kaebaja 18. jaanuari 2026. a taotlust ei ole lahendatud. Kaebaja hinnangul on taotluse lahendamata jätmine õigusvastane.
3.Viru Vangla jättis 10. märtsi 2026. a otsusega nr 6-7/3-26/183-2 kaebaja taotluse riskide ümber hindamiseks ja teise üksuses paiknemise ümbervaatamiseks rahuldamata. Sama otsusega jättis Viru Vangla kaebaja taotluse avavanglasse paigutamise menetluse alustamiseks rahuldamata.
3-26-1106
4.Viru Vangla tagastas 10. märtsi 2026. a vaideotsusega nr 1-8/3-26/37-2 kaebaja 26. veebruari 2026. a vaide, kuna vaidega ei ole võimalik isiku õigusi kaitsta.
5.X esitas 11. märtsil 2026 Justiits- ja Digiministeeriumile adresseeritud vaide Viru Vangla
10.märtsi 2026. a otsuse nr 6-7/3-26/183-2 peale. Viru Vangla jättis 13. aprilli 2026. a vaideotsusega nr 1-8/3-26/49-2 kaebaja 11. märtsi 2026. a vaide rahuldamata.
6.X esitas 14. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 10. märtsi 2026. a otsuse nr 6-7/3-26/183-2 tühistamiseks. Lisaks soovib kaebaja, et kohus kohustaks Viru Vanglat paigutama kaebaja Viru Vangla avavangla osakonda või alternatiivselt kohustaks kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist järgida pöördumiste lahendamisel seadustes sätestatud tähtaegu, vaadata iga kolme kuu möödumisel ümber kaebaja teises üksuses viibimise põhjendatus ja esitada see koos põhjendustega kaebajale ning paigutada kaebaja avavangla osakonda, kui riskihinnangu tulemusel leitakse, et kaebaja ei vaja tugevdatud järelevalvet. Kaebaja taotleb kohtult tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks vangistusseadus osas, milles see ei sätesta vanglale kohustust tugevdatud järelevalvega osakonnas viibiva kinnipeetava paiknemise põhjendatust üle vaatama iga 3 kuu möödumisel. Samuti soovib kaebaja tunnistada põhiseadusvastaseks vangla poolt kinnipeetavate riskihindamise metoodika ning keelata selle kasutamine kinnipeetava iseloomustamisel. Kaebaja esitas taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
7.X esitas pärast kaebuse esitamist kohtule kolm pöördumist 15. ja 27. aprillil ning 5. mail 2026. Kaebaja hinnangul venitab kohus haldusasja menetlusse võtmisega.
8.Justiits- ja digiministeerium teatas kohtule 17. aprillil 2026 vastusena kohtunõudele, et kaebaja vaideid ei ole ministeeriumile edastatud. Ministeerium selgitas, et kaebaja suhtes algatati kriminaalmenetlus, kuid kahtlustust talle ei esitatud ja menetlus läheb lõpetamisele, kuna prokuratuuri hinnangul ei ole subjektiivne koosseis tahtluse osas täidetud. Kriminaalmenetlust lõpetavat määrust ei ole veel tehtud.
9.Viru Vangla esitas kohtule 21. aprillil 2026 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
10.Viru Vangla esitas 29. aprillil 2026 vastusena kohtunõudele 10. märtsi 2026 otsuse nr 6-7/3-26/183-2 koostamisel kasutatud materjalid. Vangla teatas, et uue formaadi tõttu viibib riskihinnangu esitamine. Viru Vangla esitas 5. mail 2026 kaebaja kohta 15. novembril 2025 koostatud riskihinnangu ning taotles selles osas menetluse kinniseks kuulutamist.
11.Kaebaja esitas 13. mail 2026 kohtuniku taandamise avalduse. Haldusasja nr 3-26-1106 lahendav kohtunik ei näinud 13. mai 2026. a määrusega alust enda taandamiseks ning esitas taotluse lahendamiseks halduskohtu esimehele. Tartu Halduskohtu esimees jättis 15. mai 2026. a määrusega taandamistaotluse rahuldamata.
12.Tartu Halduskohus jättis 15. mai 2026. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning määras kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva kohtumääruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). Kohus kuulutas haldusasja menetlus Viru Vangla 5. mail 2026 esitatud riskihinnangu osas kinniseks
3-26-1106 (resolutsiooni p 5) ning keelas kaebajal tutvuda riskihinnanguga ja saada sellest koopiaid (resolutsiooni p 6).
13.Kaebaja esitas 16. mail 2026 Tartu Halduskohtu 15. mai 2026. a määruse resolutsiooni p 2, millega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas 19. mai 2026. a määrusega kaebaja määruskaebuse. Nimetatud ringkonnakohtu määruse sai kaebaja kätte 19. mail 2026.
14.Kaebaja teatas 21. mail 2026 kohtule, et kaebaja abikaasa tasub riigilõivu 22. mail 2026. Samuti teatas kaebaja, et Viru Vangla Teabe ja Uurimisosakond lõpetas määrusega kaebajaga seotud kriminaalasja kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
15.Kaebaja esitas 25. mail 2026 taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks kuni 28. maini 2026. Kaebaja märkis taotluses, et abikaasast ja temast mittesõltuvatel põhjustel ei ole riigilõivu tasumine kohe võimalik. Kohus jättis samal päeval tehtud määrusega kaebaja taotluse rahuldamata.
16.Kaebaja esitas 25. mail 2026 uue taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks kuni
28.maini 2026. Kaebaja märgib, et kohus tuvastas kaebaja maksejõuetuse ning sellest tulenevalt ei ole tal endal võimalik riigilõivu tasuda. Kuna asi on kaebaja jaoks oluline, siis kaebaja palus abikaasalt riigilõivu tasumiseks abi. Abikaasal ei ole võimalik riigilõivu tasuda, kuna remonditööde tellija ei kandnud abikaasale 22. mail 2026 kokkulepitud tasu ning lubas seda teha enne 28. maid 2026.
KOHTU SEISUKOHT
17.Kohus lahendab esmalt kaebaja taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. HKMS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Seega on kohtul lai kaalutlusruum tähtaja pikendamise otsustamisel. Kohtu hinnangul puudub kaebaja taotluse rahuldamiseks alus. Kaebaja uus taotlus tähtaja pikendamiseks on samuti üldsõnaline ning väheselt põhistatud. Kohtu hinnangul ei õigusta kaebajaga mitteseotud kolmanda isiku kohustuste täitmata jätmine tähtaja pikendamist. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega, mis annaks alust tähtaja pikendamiseks. Kaebajale oli võimalik riigilõivu tasumise kohustus teada juba 15. mail 2026, kui ta sai kätte Tartu Halduskohtu määruse, millega jäeti tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Arvestades, et kaebaja on ise rõhutanud, et kaebus on tema jaoks oluline, tuli kaebajal koheselt astuda samme, et leida lahendus riigilõivu tasumiseks kui tema määruskaebus ei peaks osutuma edukaks. Seega jäi kaebajal mõistlik aeg vajalike kokkulepete tegemiseks. Riigilõivu tasumine ning selleks vajalike vahendite kogumine või lähedastelt abi palumine on kaebaja vastutusalas, mille täitmata jätmise risk lasub kaebajal. Kaebajal on kohustus tasuda riigilõivu 20 eurot, mis on seaduses kaebuse esitamiseks ettenähtud minimaalne summa. Kohtu hinnangul on summa piisavalt väike, mis ei sea kohtusse pöördumiseks ületamatuid takistusi. Riigilõivu tasumiseks antud aeg on piisav ning vastab ka HKMS § 120 lg-le 3. Arvestades, et kaebaja on korduvalt erinevates menetlusdokumentides rõhutanud, et kaebus on tema jaoks oluline ning heitnud kohtule ette menetlusega venitamist ning menetlustoimingutega viivitamist, siis kaebaja praegune soov tähtaegade pikendamiseks ei näi kohtule heausksena. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
3-26-1106
18.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
19.Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 15. mai 2026. a määrusega X-i kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu 15. mai 2026. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust
19.mail 2026, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema 20. mail 2026 ja möödus 25. mail 2026 (HKMS § 67 lg 4). Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud ega riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud. Kaebaja on palunud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist, kuid kohus jättis kaebaja taotlused rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei ole riigilõivu tasumise kohustuse tähtaeg muutunud. Tähtaja kulgemist ei mõjuta kaebaja esitatud taotlused tähtaja pikendamiseks. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
20.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
21.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja isikuandmete kaitseks kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.