4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus W.X-i kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-25-20162 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.W.X (avaldaja, võlgnik) esitas 24.11.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Õnne Pajuri (puudutatud isik, kohtutäitur) 09.10.2025 otsusele täiteasjas nr 179/2020/1306, mille kohtutäitur jättis oma 13.11.2025 otsusega rahuldamata. Võlgnik palus tühistada kohtutäituri 13.11.2025 otsuse täiteasjas nr 179/2020/1306, millega jäeti rahuldamata võlgniku 20.10.2025 kaebus kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse peale ja kohtutäituri 09.10.2025 otsuse täiteasjas nr 179/2020/1306, millega mõisteti võlgnikult välja kohtutäituri lisatasu suuruses 2999,99 eurot.
2.Avaldaja vaidlustas kohtutäituri 09.10.2025 otsuse lisatasu määramise kohta summas 2999,99 eurot (koos käibemaksuga) leides, et lisatasu määramiseks puudusid seadusest tulenevad eeldused. Avaldaja hinnangul ei olnud otsus nõuetekohaselt põhjendatud, selles ei ole tuvastatud erandlikke asjaolusid ega esitatud kaalutlusi lisatasu määramise vajalikkuse kohta. Avaldaja leidis, et kohtutäituri toimingud ei olnud erakordselt keerukad ega mahukad ning olid kaetud põhitasuga. Puudutatud isikute seisukohad
3.Kohtutäitur selgitas 13.11.2025 otsuses täiendavalt asjaolusid, millele ta tugines 09.10.2025 lisatasu määramise otsuses. Kohtutäituri hinnangul sisaldas juba 09.10.2025 otsus kontrollitavaid asjaolusid, mis andsid täiteasjas nr 179/2020/1306 aluse nõuda lisatasu kohtutäituri seaduse (KTS) § 43 ja § 45 lg 1 alusel. Kohtutäitur märkis, et täitemenetlus on kestnud üle viie aasta ning võlgnikule kuuluva kinnisasja mõttelist osa on ajavahemikul 21.06.2024–08.10.2025 müüdud seitsmel sundenampakkumisel. Menetluse käigus on kohtutäitur lahendanud kuus kaebust oma tegevuse peale, teinud kolm otsust enampakkumise nurjumise tõttu tagatisraha arvel kohtutäituri tasu katteks, kolm otsust lisatasu väljamõistmiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarvesse ning esitanud kohtule kuus vastust määruskaebustele. Nimetatud asjaoludest lähtudes leidis kohtutäitur, et tegemist on tavapärasest keerukama ja mahukama täitemenetlusega. Samuti täpsustas kohtutäitur 13.11.2025 otsuses 09.10.2025 lisatasu määramise otsuse põhjendusi, märkides, et lisatasu suurus on arvutatud KTS § 45 lg 1 alusel 5% ulatuses kinnisasja müügihinnast. Lähtudes kinnisasja müügihinnast 48 387 eurot, kujunes lisatasu suuruseks 2419,35 eurot, millele lisandus käibemaks 580,64 eurot, kokku 2999,99 eurot.
2-25-20162 Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas 08.12.2025 määrusega kaebuse, tühistas kohtutäituri 13.11.2025 otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta ning kohtutäituri 09.10.2025 lisatasu määramise otsuse täiteasjas nr 179/2020/1306. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda.
5.Maakohus leidis, et kohtutäitur oli lisatasu määramise aluseid piisavalt põhjendanud. Kohtutäituri 09.10.2025 ja 13.11.2025 otsustest nähtusid asjaolud, mille tõttu võis täitemenetlust pidada tavapärasest mahukamaks, ajaliselt kulukamaks ja õiguslikult keerukamaks. Maakohus märkis, et lisatasu nõudmise alus tuleneb KTS §-st 43 ja § 45 lg-st 1.
5.1.Samas leidis maakohus, et kohtutäitur ei olnud lisatasu suurust nõuetekohaselt põhjendanud. Kuigi kohtutäitur täpsustas 13.11.2025 otsuses lisatasu arvutuskäiku, ei sisaldanud otsused põhjendusi selle kohta, miks oli põhjendatud määrata lisatasu KTS § 45 lgs 1 sätestatud maksimaalses ulatuses. Maakohus selgitas, et kohtutäituri lisatasu määramise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb lähtuda eelkõige lisatasu otsuses esitatud põhjendustest, arvestades seejuures ka põhjendusi, mille kohtutäitur on esitanud menetlusosalise kaebust lahendavas otsuses. Lisatasu otsuse hilisemat põhjendamist saab vajaduse korral arvestada menetluskulude jaotamisel.
5.2.Maakohus leidis, et kuigi kohtutäitur põhjendas lisatasu määramise vajadust, ei nähtu tema otsustest kaalutlused, mille alusel määrati lisatasu vara müügihinna 5% ulatuses ehk sisuliselt maksimaalses seadusega lubatud määras. Seetõttu rahuldas maakohus kaebuse ning tühistas nii kohtutäituri 13.11.2025 otsuse kui ka 09.10.2025 lisatasu määramise otsuse.
6.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda, kuna kaebus rahuldati täies ulatuses. Määruskaebus
7.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning saata kaebuse tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda.
8.Määruskaebuse kohaselt jääb vaidlustatud määrusest arusaamatuks, millist veel täpsemat põhistust on maakohus soovinud. KTS § 43 ütleb, et lisatasu otsus peab olema põhjendatud. Kohtutäitur on oma otsuse põhjendanud ja maakohus on kinnitanud põhjendamist. Põhjendamise tulemusel ongi kohtutäitur jõudnud otsusele, et nõuab lisatasu 5% ulatuses enampakkumise tulemist. Kohtutäitur on oma otsustega väga täpselt põhjendanud, kui keerukas ja ajamahukas on kogu võlgniku 1⁄2 kaasomandi osa kinnistust müümine. Võlgnik on kolmel korral sihilikult enampakkumised nurjanud. Lisaks üritati nurjata ka neljandat (järjekorras seitsmendat) enampakkumist. Kohtutäitur on teinud kinnistu müümisel aastatepikkust tööd, milles ei ole võlgnik kunagi kaasabi osutanud, vaid teinud ainult sisulist vastutööd. Sellega on kahjustatud pidevalt sissenõudja huve. Kohtutäituri koostatud lisatasu väljamõistmise otsus on tavapärastest kordades põhjendatum ja argumenteeritum. Kui kohtulahend jõustub, ei tähenda see seda, et kohtutäitur ei või teha uut kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ning märkida sinna täpsemad põhjendused. Menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt tuleb praegused põhistused arvestada esmase otsuse põhjendusteks ning lugeda kohtutäituri 09.10.2025 koostatud lisatasu väljamõistmise otsus kehtivaks.
2-25-20162 Menetlusosaliste seisukohad
9.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda.
9.1.Võlgniku hinnangul on kohtutäituri arusaam, et määruskaebuses on võimalik tuua õiguslikku tähendust omavana lisatasu otsust täiendavalt motiveerivana põhjused, miks tuleb lisatasu välja mõista maksimaalses määras, on vastuolus KTS regulatsiooniga ning Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2025 määruses tsiviilasjas nr 2-24-12077 p-s 19.1 tooduga. Äraspidine on määruskaebuses väljendatud kohtutäituri arusaam, mille kohaselt tuleb menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt määruskaebuse põhistused arvestada vaidlustatud lisatasu otsuse põhjendusteks ning lugeda 09.10.2025 lisatasu väljamõistmise otsus kehtivaks.
9.2.Kohtutäituri 09.10.2025 lisatasu väljamõistmise otsus ei ole põhjendatud ega seaduslik. Väär on määruskaebuse väide, et kohtutäitur selgitas väga täpselt ja põhjalikult, millistel alustel on lisatasu 5% määras välja mõistetud. Lisatasu otsus on motiveerimata. KTS § 43 lg 1 kohaselt saab lisatasu nõuda üksnes tehniliselt või õiguslikult keerukate või ajaliselt kulukate täitetoimingute eest, mida kinnistu müümine enampakkumisel üldjuhul ei ole (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 23). Liiati ei kvalifitseeru õiguslikult keerukate või ajaliselt kulukate täitetoimingute hulka TMS-s sätestatud dokumentide koostamine ja nende menetlusosalistele kätte toimetamine, tagatisrahade tagastamine jms. Lisatasu otsuse õiguspärasuse hindamisel ei ole küsimus (piisavas) tõendatuses, vaid otsuse motiveerituses. Vaidlustatud otsuses puuduvad nii erandlikud asjaolud kui ka põhjendused kaalutlusruumi kohaldamise kohta, s.o miks nõutakse võlgnikult lisatasu. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
2-25-20162
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kohtutäitur on praegusel juhul lisatasu määramist põhjendanud nii 09.10.2025 lisatasu määramise otsuses, 13.11.2025 võlgniku kaebust lahendavas otsuses kui ka kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et kohtutäitur rikkus lisatasu määramisel põhjendamiskohustust üksnes seetõttu, et ta ei esitanud otsustes eraldiseisvaid põhjendusi lisatasu määramiseks KTS § 45 lg-s 1 sätestatud maksimaalses ulatuses.
12.1.Riigikohus on leidnud, et kohtutäituril tuleb otsuses kohtulikult kontrollitavalt näidata ära need erandlikud asjaolud, mis konkreetses täiteasjas andsid talle aluse nõuda lisatasu, sh põhjendused KTS § 45 lg 1 kaalutlusruumi kohaldamise kohta (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1108-15, p 25). Kolleegiumi hinnangul on kohtutäitur 09.10.2025 ja 13.11.2025 otsustes (dtl 7–9, 14–22) piisavalt selgitanud nii lisatasu määramise aluseid kui ka asjaolusid, mille tõttu pidas ta põhjendatuks määrata lisatasu KTS § 45 lg 1 alusel 5% ulatuses vara müügihinnast. Kohtutäituri otsustest nähtub, et täitemenetlus oli tema hinnangul tavapärasest mahukam, sh ajamahukam ja õiguslikult keerukam, mistõttu luges ta põhjendatuks lisatasu määramise seaduses ette nähtud maksimaalses ulatuses.
12.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas oli kohtutäituri tegevus tavapärasest mahukam ja ajaliselt kulukam ning arvestades sama täitemenetluse raames toimunud kaebe- ja määruskaebemenetlusi, ka õiguslikult tavapärasest keerukam. Kohtutäituri 09.10.2025 lisatasu määramise otsuse kohaselt korraldas kohtutäitur kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa müügiks seitse enampakkumist ajavahemikul 30.12.2024–08.10.2025. Neist kaks nurjusid osalejate puudumise tõttu, üks põhjusel, et alghinna ulatuses ei tehtud ühtegi pakkumist, ning kolm seetõttu, et parim pakkuja keeldus ostuhinda tasumast. Lisaks selgitas kohtutäitur enne kinnisasja arestimist välja kinnisasja koormavad asjaõigused ning küsis andmeid SEB PANK AS kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõude suuruse kohta (dtl 8). Kohtutäituri 13.11.2025 otsusest nähtub, et ta lahendas täitemenetluse käigus kuus kaebust oma tegevuse peale ning koostas kohtule kuus määruskaebuse vastust. Samuti ilmnes menetluses, et võlgnik keeldus potentsiaalsetele ostjatele kinnisasja tutvustamast ega teinud täitemenetluses koostööd (dtl 20–21).
13.Eeltoodud asjaoludest nähtub, et täitemenetlus nõudis kohtutäiturilt tavapärasest suuremas mahus toimingute tegemist ning tõi kaasa täiendava ajakulu. Arvestades enampakkumiste korduvat nurjumist, vajadust korraldada korduvalt uusi enampakkumisi, menetlusega kaasnenud vaidluste hulka ning võlgniku vähest koostöövalmidust, oli kohtutäituril alus lugeda täitemenetlus KTS § 45 lg 1 tähenduses tavapärasest keerukamaks ja töömahukamaks. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kohtutäituril oli õigus määrata võlgnikule lisatasu 5% ulatuses kinnisasja müügihinnast.
14.Arvestades ülalmärgitut tuleb maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta võlgniku kaebus kohtutäituri 09.10.2025 otsusele täiteasjas nr 179/2020/1306 rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistamisel muuta vastavalt menetluskulude jaotust.
16.Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on menetluskulud põhjendatud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus võlgniku kanda, kuivõrd võlgniku kaebus kohtutäituri otsusele jääb rahuldamata.
2-25-20162
17.TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega määrab menetluskulude rahalise suuruse kõikides kohtuastmetes kindlaks maakohus.
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.