Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2024. a, Tallinn Kohtuasja number
2-24-12754
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus Q.W paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.08.2024 ja 26.08.2024 esialgse õiguskaitse määrused
Kaebuse esitaja ja liik
Q.W määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: Q.W (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25.08.2024 ja 26.08.2024 esialgse õiguskaitse määrused muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja) esitas 24.08.2024 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles Q.W (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja ravi pikendamist 40 päevani. 23.08.2024 kell 19:31 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
2.Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite PT ja MV arvamuse puudutatud isiku kohta.
2.1.Puudutatud isik viibib korduvalt ravil SA PERH psühhiaatriakliinikus. Esmakordselt viibis ta psühhiaatriakliinikus haiglaravil 07.10.1989-15.12.1989. Ravi foonil psüühiline seisund paranes, kuid haiglaravi järgselt ta toetusravi ei kasutanud. Vajas psüühilise seisundi halvenemise tõttu taas haiglaravi 1990. aastal, kui tekkisid unehäired ja kuulmismeelepetted (suhtles ufodega). Käitumine muutus rahutuks ja vägivaldseks. Haiglaravi foonil paranes, kuid ravi ambulatoorselt ei kasutanud. Aastatel 1991-1993 viibis ta haiglaravil psühhoosi ägenemiste tõttu kolmel korral. Esinesid psühhootilised elamused (kuulmismeelepetted, luulutaju, psühhomotoorne rahutus, unehäired) ja meeleolumuutused kõrgenenud meeleolust suitsiidohtliku depressioonini. Järgnevatel aastatel püsis seisund rahuldavana. Ägenemised raviti ambulatoorselt.
2.2.Puudutatud isiku psüühiline seisund halvenes 2011. aastal. Ilmnesid unehäired ja tõusis aktiivsus. Puudutatud isik jättis täimata tööülesanded ja kihutas linnas kiirusega 160 km/h ning tegi avariid matkivaid manöövreid. Puudutatud isik jälitas enda hinnangul liiklusreegleid rikkuvaid sõidukeid ja ründas nende juhte, millesse sekkus ka politsei. Süvenes vaenulikkus vene rahvusest inimeste vastu, keda ta ähvardas. Hakkas avaldama religioosseid luulumõtteid. Süvenes vaenulikkus ka elukaaslase suhtes. Puudutatud isik viibis psühhiaatrilisel haiglaravil 25.05.2011-13.06.2011. Talle määrati toetusravi, kuid vajas korduvat hospitaliseerimist 14.06.2011-27.06.2011. Puudutatud isik viibis psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil ka 14.09.2015-13.10.2015. Haiglaravi foonil psüühiline seisund stabiliseerus ja ta jäeti psühhiaatri ambulatoorsele jälgimisele. Puudutatud isik käis regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul ja tarvitas määratud toetusravi. Tema seisundit kirjeldati stabiilsena.
2.3.Käesolevale hospitaliseerimisele eelnenult oli puudutatud isiku psüühiline seisund viimastel nädalatel järsult halvenenud. Lähedaste sõnul oli ta hommikuti ülemäära aktiivne ja sõitis autoga suurel kiirusel linnas sihitult ringi. Puudutatud isik oli kõikuva meeleoluga ja kergesti ärrituv ning konfliktne. 23.08.2024 kutsusid lähedased puudutatud isikule kiirabi, kuna tema psüühiline seisund oli veelgi halvenenud. Ta oli lähedaste suhtes ettearvamatu ja agressiivse käitumisega. Lähedased tundsid ohtu oma elule. Kiirabi saabudes keeldus puudutatud isik meedikutega koostööd tegemast ja ta lukustas end koju, kus karjus aknast kiirabitöötajate aadressil süüdistusi. Olukord vajas politsei sekkumist. Puudutatud isik toimetati käeraudades politsei saatel kiirabi poolt psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Valvepsühhiaatri vastuvõtul oli puudutatud isik rahutu ning ta karjus, et Eesti riik on ebaõiglane ja ähvardas meditsiinipersonali kohtusse kaevata. Puudutatud isiku mõttekäik oli kiirenenud, seosetu ja laialivalguv. Puudutatud isik hospitaliseeriti valvepsühhiaatri poolt tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 23.08.2024 kell 19.31.
2-24-12754
2.4.Puudutatud isiku psüühiline seisund ei ole paranenud. Vestlusel on ta rahutu ja ärritub kergesti. Tema mõttekäik on kiirenenud, seosetu ja laialivalguv. Ähvardab meditsiinipersonali Ungari kohtusüsteemiga. Avaldab paranoilisi luulumõtteid oma lähedastest ja venelastest. Puudutatud isik avaldab psühhoosielamuste ajendil plaani reisida Hollandisse ja Itaaliasse, et venelaste salajased plaanid nurjata. Oma seisundi ja käitumise osas tal kriitika puudub. Keeldub haiglaravist. Lähedaste suhtes on paranoiline ja süüdistab neid enda vastases vandenõus. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2). Tal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psüühilisest häirest lähtuva agressiivse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Psüühilise seisundi tõttu pole ta käesolevalt võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut. Puudutatud isiku seisundit hinnates ja varasemast ravikogemusest lähtudes pole tõenäoline tema seisundi paranemine ning iseseisev ohutu toimetulek kodustes tingimustes 4päevase haiglaravi järgselt. Maakohtu 25.08.2024 määrus ja põhjendused
3.Maakohus rakendas esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 4 päeva alates tema 23.08.2024 kell 19.31 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Ühtlasi anti luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 27.08.2024 kell 19.31 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jäeti riigi kanda.
3.1.Puudutatud isiku ärakuulamine toimus 25.08.2024 SA PERH Psühhiaatriahaiglas. Ärakuulamisel oli ta bravuurika käitumisega. Puudutatud isik avaldas, et ta on temale määratud psühhiaatrilisi ravimeid võtnud nii nagu on määratud. Ravimid on teised, mis ei sobi temale. Ühtlasi ta avaldas, et arvamus võeti tema raviarstilt, keda ta pole näinud pool aastat. Puudutatud isik selgitas haiglasse sattumise osas, et tal oli tööpäev ja ta käis tööl ära ning ta oli päevast väsinud. Seejärel tulid 6 politseinikku ja mitu meditsiinitöötajat. Puudutatud isik läks korterisse ja pani ukse kinni. Suhtlus toimus läbi ukse või akna. Puudutatud isik ütles viisakalt, et see on tema eravaldus ja temale öeldakse Teie, mitte sina. Politseinik tõukas ta pikali ja käed väänati selja taha. Puudutatud isik lohistati meditsiiniautosse, kus tehti proovid ja EKG. Puudutatud isik ei ole nõus haiglasse ravile jääma, kuna ta ei näe selleks põhjust. Ta on 6 aastat ette valmistanud maja renoveerimise projekti. Puudutatud isikul on kliendid, kelle ees on tähtajad ning ta peab lõpetama oma töö. Puudutatud isik avaldas, et ta läheb asjaga kohtusse.
3.2.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas taotluse rahuldamist.
3.3.Kohus asus seisukohale, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ka ümbritsevaid isikuid. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Psühhiaatrite esile toodud asjaolude pinnalt ja arvestades ärakuulamisel tajutut, leidis kohus, et puudutatud isik vajab hospitaliseerimist. Väljaspool haiglat ei ole talle tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole tema huvides. Kinnisesse asutusse paigutamise
2-24-12754 tingimused on täidetud. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel. Kohus kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku 4 päevaks kinnisesse asutusse.
3.4.Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Maakohus leidis, et tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/ või ravimeetoditega ei nõustu.
4.Psühhiaatriakliiniku psühhiaater teavitas 26.08.2024 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu 26.08.2024 määrus ja põhjendused
5.Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 23.08.2024 kell 19.31 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Ühtlasi anti luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 02.10.2024 kell 19.31 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jäeti riigi kanda.
5.1.Kohus asus seisukohale, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ka ümbritsevaid isikuid. Kohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku 40 päevaks kinnisesse asutusse.
5.1.1.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2). Puudutatud isiku psüühiline seisund ei ole paranenud. Ravita jäämisel võib ta oma psüühilisest häirest lähtuva agressiivse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab puudutatud isik hospitaliseerimist. Väljaspool haiglat ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole tema huvides. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel.
5.2.Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Maakohus leidis, et tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/ või ravimeetoditega ei nõustu.
2-24-12754 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud 25.08.2024 ja 26.08.2024 määrused tühistada ning vabastada puudutatud isik viivitamatult kinnisest asutusest.
6.1.Täidetud pole kõik PsAS § 11 ettenähtud alused. Puudutatud isik möönab, et tal on bipolaarne häire, kuid hospitaliseerimisele eelnevalt polnud haigus ägenenud ja ta oli lihtsalt ülepinges. Tavapäraselt külastab ta dr. L, kes oli puhkusel ja teda asendas arst, kes polnud temaga varem kokku puutunud. Arsti vastuvõtule tuli kaasa ka naine, kes tahtis arstiga ise rääkida ja nii see saatekiri tehtigi. Ta kinnitab, et polnud mingil moel ohtlik endale või teistele ja on valmis jätkama ravi ambulatoorselt.
7.Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isiku psüühiline seisund oli viimastel nädalatel järsult halvenenud. Lähedaste sõnul väljas olles alustas ta spontaanselt vestlusi võõrastega ja provotseeris konflikte. Puudutatud isik on väljendanud vastuseisu nii haiglaravile kui ka ravimitele, mistõttu ei oleks ambulatoorne ravi hetkel efektiivne. Haiglas viibimise ajal on puudutatud isik käitunud impulsiivselt ja ebaadekvaatselt. 09.09.2024 kell 00.12 muutus puudutatud isik sedavõrd rahutuks ja ähvardavaks, et ta tuli tagasi suunata akuutosakonda. Puudutatud isikul on diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire psühhootiliste sümptomitega, mis on käesolevalt ägenenud. Täidetud on PsAS § 11 lg 1 sätestatu, mille kohaselt puudutatud isik määrati statsionaarsele ravile tema tahtest olenemata.
8.Maakohus küsis määruskaebusele Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti seisukohta. Amet tõi seisukohas välja, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Maakohus kaebust Ringkonnakohtule.
ei
rahuldanud
ja
edastas
selle
lahendamiseks
Tallinna
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Ringkonnakohus märgib, et kohus saab TsMS § 543 lg 3 alusel ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et avaldust ei saa uuesti lahendada (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista määruskaebuse lahendamist asjaolu, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 02.10.2024 kell 19.31.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese ja teise lause alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 kohaselt isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu
2-24-12754 psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
14.Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ja ravita jäämisel võib ta olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kolleegiumil ei ole alust kahelda maakohtul tekkinud siseveendumuses puudutatud isiku ohtlikkuses, mille kohaselt on isiku ohtlikkus iseendale ja teistele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Psühhiaatrite arvamusest ja avaldaja vastusest kaebusele nähtuvalt on puudutatud isikul psühhoosi ägenemise ajal kalduvus vägivallale ja teisi ohustavale käitumisele. Käesolevale hospitaliseerimisele eelnenult sõitis puudutatud isik autoga suurel kiirusel linnas sihitult ringi, millega ta võib ümbritsevad ohtu seada. Samuti alustas ta vestlusi võõrastega ja provotseeris konflikte ning oli lähedaste suhtes ettearvamatu ja agressiivse käitumisega, mistõttu lähedased tundsid ohtu oma elule. Varasemalt on ta ka jälitanud tema hinnangul liiklusreegleid rikkuvaid sõidukeid ja rünnanud nende juhte ning teinud avariid matkivaid manöövreid. Hospitaliseerimise järgselt on puudutatud isiku psüühikahäire ägenenud ja psühhiaatrite hinnangul võib ravita jätmisel tema psüühilisest häirest tulenev impulsiivne ja ettearvamatu käitumine olla ohtlik nii talle endale kui ka teistele. Ringkonnakohtu arvates saab puudutatud isiku sellisest ägedast haiguslikust seisundist ja käitumisest järeldada ohtlikkust teistele, arvestades ka tema varasemat käitumist.
15.Psüühikahäirest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama. Psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit hinnates tõenäoline paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 40 päevaks. Kolleegium leiab, et kuna puudutatud isiku psühhiaatri 26.08.2024 hinnangust nähtuvalt ei olnud puudutatud isiku seisund muutunud, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud.
16.Samuti nähtub puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja haiguskriitika puudumisest, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isik ei ole nõus haiglasse ravile jääma, kuna ta ei näe selleks põhjust. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Raske psüühilise häirega isiku seisukoht ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut ega saa olla PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel ja ravivajaduse üle otsustamisel määravaks. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline otsustama ravivajaduse üle. Psühhiaatrid on ka märkinud, et puudutatud isik on väljendanud vastuseisu nii haiglaravile kui ka ravimitele, mistõttu ei oleks ambulatoorne ravi hetkel efektiivne.
17.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ja tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
2-24-12754
18.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
19.TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.