Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

Hageja nõue ja poolte seisukohad

S. K. (hageja) esitas 13. jaanuaril 2025 hagi Tallinna kohtutäitur E. V. (kostja I), M.-L. K. (kostja II) ja G. N. (kostja III) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes, kinnistusraamatu kannete parandamiseks vajalike tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes, enampakkumisel müüdud kinnisasjade väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks. 7. mai 2026 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja kaasas menetlusse kostjana G. M. (kostja IV).

Hageja tugineb järgnevale: - kostja I algatas 27. august 2024 kostja II avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr XXX. Täitemenetluse aluseks olev täitedokument oli Harju Maakohtu 23. mai 2024 kohtuotsus tsiviilasjas nr XXX; - täitemenetluses toimus elektrooniline enampakkumine 4. detsember 2024 kuni 11. detsember 2024. Enampakkumisel võõrandati XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) (edaspidi korter ja parkimiskoht); - 13. detsember 2024 koostatud enampakkumise akti kohaselt tunnistas kostja I parimaks pakkujaks kostja III, kes tegi 11. detsember 2024 kell 14:15:25 pakkumuse summas 190 500 eurot; - kostja I rikkus enampakkumise läbiviimisel enampakkumise olulisi tingimusi sellega, et andis edukale pakkujale enampakkumise tulemi tasumiseks oluliselt pikema tähtaja, kui seda võimaldab seadus. Seadus ei võimalda kohtutäituril pikendada enampakkumisel edukaks pakkujaks tunnistatud isikul ostuhinna tasumise tähtaega 30 päevani, vaid üksnes 15 päevani. Seega kohustus kostja III maksma ostuhinna või tagama krediidiasutuse poolt ostuhinna tasumise kohustuse täitmise hiljemalt 28. detsember 2024. Praegusel juhul maksti aga ostuhind 13. jaanuar 2025 ehk 16 päeva hiljem. Isegi kui eeldada, et kostjal III oli aega ostuhinna tasumiseks 30 päeva, siis saabus raha maksmise tähtaeg 12. jaanuar 2025; - kostja I rikkus enampakkumise läbiviimisel enampakkumise olulisi tingimusi ka sellega, et esitas kinnistusregistrile avalduse kinnisasjade omanikukande muutmiseks 6

päeva enne enampakkumise tulemi, so ostuhinna kohtutäituri kontole laekumist. Olukorras, kus kohtutäiturile ei olnud veel raha laekunud, ei ole ka õigustatud kinnistusraamatu omanikukande muutmisavalduse varasem esitamine. Hageja hinnangul rikkus kohtutäitur sellega käibes vajalikku hoolsuskohustust, tekitades olukorra, kus kinnistusraamatusse kantud omaniku andmed muudetakse, kuid samas jääb üles reaalne oht, et enampakkumise tulemit ei pruugigi laekuda. Kohtutäituril ei ole kehtivatest õigusaktidest tulenevalt õigust esitada kinnistusregistrile omaniku muutmiskande avaldust enne, kui enampakkumisel edukaks tunnistatud pakkuja poolt on ka raha makstud; - kostja I rikkus enampakkumise läbiviimisel enampakkumise olulisi tingimusi ka sellega, et esitas Tartu Maakohtu kinnistusregistrile avalduse selliselt, et kinnisasjade kaasomanikeks on kostja III ja kostja IV. Kostja IV ei osalenud enampakkumisel pakkujana (ei ole tuvastatud ka kui parimast pakkumisest tuleneva kohustuse ülevõtja) ning seega ei olnud ka kohtutäituril kehtivat alust esitada tema kasuks kinnistusraamatu omanikukande muutmise avaldust. Kostja I ei ole esitanud hagejale ega tema seaduslikule esindajale mitte ühtegi dokumenti, millest nähtub parima pakkuja õiguste loovutamine; - kostjatel III ja IV ei ole omandiõigust tekkinud, mistõttu on korteri ja parkimiskoha omanikukanded kinnistusraamatus ebaõiged ja ebaõige kanne tuleb kustutada ning taastada kinnistusraamatus enampakkumisele eelnenud omanikukannete kehtivus; - kuna enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks, siis kostjatel III ja IV ei tekkinud omandit ja hageja on õigustatud nõudma korteri ja parkimiskoha kostjate III ja IV valdusest välja; - hagejale tekkis kohtutäituri poolse süülise tegevusega varaline kahju summas 1626,87 eurot. Kostja I õigusvastane tegevus seisnes selles, et kostja I andis kostjale III müügihinna tasumiseks pikema tähtaja, kui seadus seda võimaldab ning esitas kinnistusosakonnale avalduse omanikukande muutmiseks enne raha laekumist. Kahju tekkis kohtutäituri lisatasu näol. Kostja I vaidleb hagile vastu tuginedes järgnevale: - kostja III taotles ostu finantseerimist pangalaenuga ning arvestades vara lõpphinda, andis kostja I talle ostuhinna tasumiseks 30 päeva, nagu märgitud enampakkumise aktis. 30-päevase maksetähtaja andmine sellises olukorras on seaduslik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Ostuhind on tasutud 13. jaanuar 2025. Raha oli tehingu ajal notari deposiidis ja laekus samal päeval kohtutäituri arveldusarvele. Kui ostja on raha notari juures hoiustanud, siis loetakse ostuhind tasutuks. 30-päevane maksetähtaeg laenuga ostu korral, kus hind tasutakse, ei kujuta endast enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist ega kahjusta menetlusosaliste õigusi ka muul viisil; - 30 päevane tähtaeg algas 13. detsember 2024 koostatud enampakkumise aktile järgnevast päevast ja pidi lõppema 12. jaanuar 2025, kuid see kuupäev langes pühapäevale, mistõttu tuli ostuhind tasuda 13. jaanuar 2025; - kostja I koostas kinnistamisavalduse kostjate III ja IV sisse kandmiseks 7. jaanuar 2025, kuid kinnistamisavalduse sisse kandmine toimus alles 15. jaanuar 2025. Omand läheb üle kinnistusraamatu kande tegemisega enampakkumise akti alusel, mitte pelgalt kohtutäituri avalduse koostamisega. Kinnistamisavalduse koostamine varem, kui raha laekus, teades, et notari vahendusel tagatud tasumine on lähedal, ei põhjustanud võlgnikule kahju, sest tasumine leidis aset. Kinnistamisavalduse tegemise eeltingimuseks oli raha maksmine notari kontole;

- kostja I sai kostjate III ja IV taotluse õiguste üleandmiseks kostjale IV 16. detsember 2024. Kinnistusraamatule esitatud avaldus tugines kehtivale õiguste loovutamisele; - kuna enampakkumine oli seaduslik ja lõpule viidud , puudub alus kinnisasjade tagasi nõudmiseks või omanikukannete parandamiseks; - kostja I tegutses oma seaduslike volituste ja kohustuste piires, mistõttu puudub alus kahju hüvitamise nõudeks kohtutäituri vastu. Kohtutäituri tasu tuleks maksta ka siis, kui kohus isegi tunnistaks enampakkumine kehtetuks, sest täitemenetlus jätkuks. Kostja II vaidleb hagile vastu tuginedes järgnevale: - asjaolu, et notariaalne kinnistamisavaldus koostati 7. jaanuar 2025, ei oma käesolevas asja tähendust. Notariaalse kinnistamisavalduse koostamine notari poolt on tõestamistoiming, mis on vajalik kinnistamisavalduse vorminõuete täitmiseks, kuid avalduse esitamine kinnistusosakonnale loob olukorra, kus tehakse vastav kanne kinnistusregistrisse. Kostja I ei ole esitanud kinnistamisavaldust kohtule enne ostuhinna tasumist. Kinnistamisavalduse alusel tehti kanne registrisse 15. jaanuar 2025, seega peale ostuhinna tasumist; - kohtutäituril puudub seadusest tulenev alus ostja õiguste üleandmist mitte arvesse võtta, kuna sellekohane avaldus on kohtutäiturile esitatud. Kostja III vaidleb hagile vastu märkides, et kostja III on loovutanud oma ostuõiguse seoses korraldatud kordusenampakkumisega, mistõttu on hageja väide selle puudumisest vale. Kostja IV vaidleb hagile vastu märkides, et enampakkumine viidi läbi seaduslikult ning selle tühistamiseks pole põhjust. Kaasomaniku registreerimine tugines kehtivale õiguste loovutamisele. Ostuhind tasuti tähtaegselt. Kinnistamisavalduse esitamise ajastus ei põhjustanud hagejale kahju ja ei muuda enampakkumist kehtetuks. Kohtu seisukoht

Hageja on esitanud nõude tunnistada kehtetuks kostja I poolt 4. detsember 2024 kuni 11. detsember 2024 läbi viidud elektrooniline kordusenampakkumine hagejale ja kostjale II ühisomandina kuulunud korteri ja parkimiskoha osas. Sellise nõude õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1, mis sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Vaidlus puudub selles, et kostja I algatas 27. august 2024 kostja II avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr XXX (dtl 52). Täitemenetluse aluseks olev täitedokument oli Harju Maakohtu 23. mai 2024 kohtuotsus tsiviilasjas nr XXX, millega lõpetati hageja ja kostja II pärandvara ühisus ning jagati mh pärandvarasse kuuluv korter ja parkimiskoht selliselt, et need müüakse avalikul enampakkumisel (dtl 65-69). Vaidlus puudub ka selles, et eelnevalt viidatud täitemenetluses toimus korteri ja parkimiskoha osas elektrooniline enampakkumine 4. detsember 2024 kuni 11. detsember 2024.

Esmalt tugineb hageja sellele, et kostja I rikkus enampakkumise läbiviimisel enampakkumise olulisi tingimusi sellega, et andis edukale pakkujale enampakkumise tulemi tasumiseks oluliselt pikema tähtaja, kui seda võimaldab TMS § 931 lg 1.

Teiseks tugineb hageja sellele, et kostja I rikkus enampakkumise läbiviimisel enampakkumise olulisi tingimusi sellega, et esitas kinnistusosakonnale avalduse kinnisasjade omanikukande muutmiseks 6 päeva enne enampakkumise tulemi, so ostuhinna kohtutäituri kontole laekumist.

Kolmandaks tugineb hageja sellele, et kostja I rikkus enampakkumise läbiviimisel enampakkumise olulisi tingimusi sellega, et esitas kinnistusosakonnale avalduse selliselt,

1 Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2022 määrus asjas nr 2-20-4122, p 27

et kinnisasjade kaasomanikeks kantaks kostja III kõrval ka kostja IV, kuigi kostja IV ei osalenud enampakkumisel pakkujana.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja I pole 4. detsember 2024 kuni 11. detsember 2024 läbi viidud elektroonilise enampakkumise läbi viimisel rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi, mistõttu on täitmata TMS § 223 lg 1 eeldus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu jääb hagi rahuldamata.

Hageja on esitanud ka nõude kohustada kostjaid III ja IV andma nõusolek kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kanda korteri ja parkimiskoha osas omanikuna kinnistusraamatuse hageja ja kostja II. Samuti on hageja esitanud nõude müüdud korteri ja parkimiskoha väljanõudmiseks.

Hageja on esitanud nimetatud nõuded lähtudes TMS § 223 lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel. Kuivõrd hagi jääb enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata, puudub hagejal õigus nõuda müüdud kaasomandi osi kostjatelt III ja IV välja. Seetõttu jääb hagi ka selles osas rahuldamata.

Hageja on esitanud kostja I vastu kahju hüvitamise nõude summas 1626,87 eurot.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest

tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse.2 Kostja I õigusvastane tegevus seisnes hageja hinnangul selles, et kostja I andis kostjale III müügihinna tasumiseks pikema tähtaja, kui seadus seda võimaldab ning esitas kinnistusosakonnale avalduse omanikukande muutmiseks enne raha laekumist. Kohus on otsuse punktis 5.1. tuvastanud, et kostja I määras kostjale III õiguspäraselt ja kehtiva õigusega kooskõlas 30-päevase tähtaja ostuhinna tasumiseks ning otsuse punktis 6.1. on kohus tuvastanud, et kostja I on kinnistamisavalduse esitatud kinnistusosakonnale TMS § 160 lg 1 nõudeid järgides. Järelikult pole kostja I pannud toime hageja ette heidetud õigusvastast tegu, mistõttu on kahjunõude eeldused täitmata. Vastav nõue jääb seetõttu rahuldamata.

Hageja taotlusel ja TsMS § 462 lg 2 esimese lause alusel asendab kohus füüsilistest isikutest menetlusosaliste nimed initsiaalidega ega avalikusta kohtulahendi avalikustamisel nende isikukoode ega aadresse.

Menetluskulud

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

2 Riigikohtu 5. mai 2021 otsus asjas nr 2-17-19459, p 14.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.