Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): H.V (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik I (kohtutäitur): Kaja Lilloja (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik II (kohtutäitur): Risto Sepp (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik III (kohtutäitur): Elin Vilippus (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik IV (sissenõudja): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Puudutatud isik V (sissenõudja): AS STV (registrikood 10059388) Puudutatud isik VI (sissenõudja): Saue vald, Turba alevik, Metsa tn 4 korteriühistu (registrikood 80268886) Puudutatud isik VII (sissenõudja): Tallinna Linnavaraamet (registrikood 75023757)
3.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Jätta avaldaja menetluskulud riigi kanda.
2-23-17309 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.H.V (avaldaja) esitas 07.12.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohtutäituri Kaja Lilloja (puudutatud isik I) menetluses olevates täiteasjades nr 195/2019/325, 195/2019/905, 195/2019/906, 195/2021/1154, 195/2021/1155, 195/2021/1156, kohtutäitur Risto Sepa (puudutatud isik II) menetluses olevates täiteasjades nr 027/2020/460, 027/2020/1755, 027/2021/813 ja kohtutäitur Elin Vilippuse (puudutatud isik III) menetluses olevas täiteasjas nr 022/2020/5373 täitmise ajatada. 21.12.2023 esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel täitemenetluse peatamiseks. 25.03.2024 esitas avaldaja täiendatud avalduse eelnimetatud täiteasjades täitmise pikendamiseks või maksegraafiku kinnitamiseks, mille minimaalseks igakuiseks osamakseks on 50 eurot.
2.Avalduse kohaselt tunnistas avaldaja kõiki tema vastu esitatud nõudeid ning on seda korduvalt nii täitemenetlustes kui ka kohtumenetluses kinnitanud. Seetõttu ei soovinud avaldaja esitada hagi tema suhtes algatatud täitemenetluste sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Avaldaja ei ole saanud tasuda oma võlgasid põhjusel, et on töövõimetu isik, talle on määratud puue, tema sissetulek on igakuine töövõimetoetus summas 507,08 eurot. Avaldaja varaks on korteriomand aadressil XXX, Turba alevik, Saue vald, mis on ühtlasi avaldaja elukoht. Avaldaja elukoha müük sundtäitmise korras vaid suurendaks tema probleeme. Seoses tema korteri müügiga enampakkumise korras on tekkinud avaldajal täiendavad terviseprobleemid. Avaldajale on arusaamatu, miks ei tulda täitemenetluses talle vastu ega võimaldata võlgnevusi tasuda maksegraafiku alusel. Avaldaja elab talle kuuluvas korteriomandis, kuid korteril lasub hüpoteek. Kuivõrd ühekordse maksena võlgnevuste tasumine võimalik ei ole, palus avaldaja kogu võlgnevuse ajatamist ning võimalust see tasuda maksegraafiku alusel. Avaldaja oli esitanud kohtutäituritele vastava ühistaotluse ning ootas vastust.
3.Puudutatud isik I on asunud avaldajale kuuluvat korterit aadressil XXX, Turba alevik enampakkumise korras müüma. Avaldaja rõhutas, et Turba korteri näol on tegemist avaldaja ainukese elukohaga. Avaldajal on raske liikumispuue, korterist ilma jäämine ja sealt väljatõstmine toob avaldajale kaasa väga rasked tagajärjed. Arvestades avaldaja rasket liikumispuuet ei saa ta igasse kohta elama asuda. Korteri enampakkumise ebaõnnestumisel hinnatakse see oluliselt alla turuhinna ning täitemenetluse tulemusel ei piisaks korteri müügisummast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Avaldaja näeb olukorda enda jaoks selliselt, et raske puudega töövõimetu inimene jääb kodutuks, kuigi avaldaja soovib
2-23-17309 tasuda maksegraafiku alusel kõik võlgnevused. Maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumine tagaks võlausaldajatele kogu võlgnetava summa kättesaamise, mitte osalise võlasumma.
4.Seega palus avaldaja pikendada eelpool nimetatud täiteasjades täitmist või alternatiivselt kinnitada maksegraafik, mille igakuiseks osamakseks on 50 eurot alates avalduse esitamisest kuni kogusumma 12 842,74 euro tasumiseni. Puudutatud isikute seisukohad
5.Puudutatud isik II esitas 05.04.2024 seisukoha, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil. Avaldaja vastu on täitemenetlused algatatud 2020. aastast ning nõuded on täitmata, jääk on 8010,34 eurot. Kui nõudeid tasutakse 50 eurot kuus, läheks avaldajal ainuüksi puudutatud isiku II menetluses olevate nõuete täitmiseks 13 aastat. Sellest tulenevalt ei andnud puudutatud isik II nõusolekut täitmise pikendamiseks ega maksegraafiku sõlmimiseks. Samuti täidab puudutatud isik II korteriühistu nõudeid, kuna võlgnik ei täida oma kohustusi korteriühistu ees.
6.Puudutatud isik I esitas 10.04.2024 seisukoha. Puudutatud isiku I menetluses on avaldaja sõlminud maksegraafiku kokkuleppe, mille kohaselt tasub ta igakuiselt võlgade katteks 250 eurot kuus. Seisuga 10.04.2024 on avaldaja teinud maksegraafiku kokkuleppe alusel kõik maksed nõuetekohaselt ning puudutatud isik I on nõus hetkel kehtiva maksegraafiku alusel maksete jätkamisega.
7.Puudutatud isik III esitas 25.04.2024 seisukoha. Puudutatud isik III avaldas, et tema menetluses ei ole üksnes täiteasi nr 022/2020/5373, vaid lisaks sellele on avaldaja suhtes alustatud ka täitemenetlused asjades nr 022/2020/6159 ja 022/2021/4483. 26.03.2024 on sissenõudja STV AS esindaja Julianus Inkasso OÜ andnud nõusoleku maksegraafiku sõlmimiseks tingimusel, et osamakse suurus on vähemalt 50 eurot. Sissenõudja nõustuks maksegraafiku sõlmimisega kuueks kuuks. 01.04.2024 edastas puudutatud isik III sissenõudjate, sh täiteasjade nr 022/2020/6159 ja 022/2021/4483 osas tingimused avaldajale ja palus seisukohta, kas puudutatud isik III koostab antud tingimustel maksegraafikud, kuid avaldaja päringule ei reageerinud. Puudutatud isik III leiab, et arvestades avaldaja poolt märgitud võlasumma suurust kokku ning avaldaja ettepanekut tasuda igakuiselt maksegraafiku alusel 50 eurot tähendaks, et avaldaja tasub oma kohustusi 21,4 aastat. Nimetatu ei ole kooskõlas TMS § 45 eesmärgiga ega Riigikohtu praktikaga. Praegusel juhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse TMS § 45 alusel täitmise ajatamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud. Juhul, kui avaldaja soovib võlgade ümberkujundamist pikema perioodi jooksul, siis on kohaseks õiguskaitsevahendiks võlgniku maksejõuetusavaldus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 19 alusel.
8.AS PlusPlus Capital (puudutatud isik IV) maakohtule seisukohta ei esitanud.
9.AS STV (puudutatud isik V) teatas 12.04.2024 maakohtule, et AS STV ja avaldaja vahel puudub leping.
10.Metsa tn 4 korteriühistu (puudutatud isik VI, edaspidi: korteriühistu) selgitas, et avaldaja võlgnevus korteriühistu tekkis alates septembrist 2017, see suurenes ja vähenes kuni augustini 2019. Käesolevaks ajaks on avaldaja võlg korteriühistu ees kasvanud 7140,66 euroni.
2-23-17309 Võlgnevuse likvideerimiseks on varasemad juhatuse liikmed avaldaja poole pöördunud, kuid lahendusi ei ole leitud. Kuigi kinnisasja omaniku puhul on tegemist liikumispuudega isikuga, siis ei tähenda see, et kolmetoalises korteris elamine on jätkusuutlik. Korteriühistu oli seisukohal, et avaldajal on olnud läbi aastate võimalus jõuda kokkuleppele korteriühistuga, mida kahjuks tehtud ei ole ja võlg on kasvanud. Arusaamatuks jääb, kuidas ositi võlgnevuse likvideerimine rakendub ilma, et tekitaks täiendavaid võlgnevusi. Avaldaja on tasunud kommunaalkulusid igakuiselt vähem, kui arvel välja toodud, kuivõrd igakuised kommunaalkulud olid 2023. aastal 1737,42 eurot, millest avaldaja tasus 442,07 eurot. Maksekäskusid on korteriühistu poolt sisse antud perioodiliselt. Vara müüki panemisel on ilmnenud, et avaldajal on mitmeid võlgnevusi, mida temalt samuti sisse nõutakse. Ositi võlgnevuse likvideerimine ei ole võimalik, kuna varasem maksekäitumine aastast 2017 ei ole muutunud. Varasem maksekäitumine näitab, et avaldaja ei ole võimeline kolmetoalise korteri kommunaalkulusid tasuma, millest tulenevalt on pandud halvemasse olukorda teised kortermaja elanikud.
11.Tallinna Linnavaraamet (puudutatud isik VII) teatas kohtule, et tuginedes raamatupidamisprogrammi kirjetele on avaldaja Tallinna Üürikomisjoni 28.11.2018 otsusest nr 11-1/70/18 tulenevad kohustused täitnud, mistõttu ei ole alust avaldusele hinnangut anda. Maakohtu määrus ja põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 28.06.2024 määrusega avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning täitemenetluste ajatamiseks rahuldamata. Menetluskulud jäeti avaldaja kanda ja avaldaja menetluskulud riigi kanda.
13.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli jätta avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata, sest seadus lubab esialgse õiguskaitse kohaldamist kohtutäituri otsuse vaidlustamisel (TMS § 218 lg 2) ja täitemenetluse lõpetamise taotlemisel (TMS § 2231), mitte aga käesolevas asjas. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused erinevad hagi tagamise alustest, nii et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 hagita asjades ei kohaldata. Täitemenetluse peatamine ei ole TsMS järgi esialgse õiguskaitse korras võimalik. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaldamiseks peab täitemenetluse peatamiseks olema esitatud hagi, millega on vaidlustatud täitedokument või millega soovitakse muul põhjusel sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Avaldaja tunnistas avalduse kohaselt kõiki tema vastu esitatud nõudeid ning avaldaja ei soovinud esitada tema suhtes algatatud täitemenetluste osas hagiavaldust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seega ei vaidlustanud avaldaja täitedokumente ega soovinud ka muul põhjusel sundtäitmist lubamatuks tunnistada.
14.Maakohus jättis avalduse puudutatud isiku I menetluses olevates täiteasjades nr 195/2019/325, 195/2019/905, 195/2019/906, 195/2021/1154, 195/2021/1155, 195/2021/1156, puudutatud isiku II menetluses olevates täiteasjades nr 027/2020/460, 027/2020/1755, 027/2021/813 ja puudutatud isiku III menetluses olevas täiteasjas nr 022/2020/5373 täitemenetluste ajatamiseks rahuldamata.
14.1.Maakohus leidis, et avalduses esitatu viitab tavapärastele makseraskustele, mitte äärmuslikult ebaõiglase olukorra esinemisele jõustunud kohtulahendite täitmisel. Täitemenetluste peatamine, ajatamine ning samal ajal uute võlgnevuste tekkimine ei lahenda avaldaja makseraskusi ning tegelikkuses ei aita vältida võlgniku elukoha müümist. Sundtäitmisel on jõustunud kohtulahenditega väljamõistetud rahalised nõuded. Avaldaja on välja toonud, et avaldaja ei ole saanud tasuda oma võlgasid põhjusel, et on töövõimetu isik, talle on määratud puue, tema sissetulek on igakuine töövõimetoetus summas 507,08 eurot.
2-23-17309 Avaldaja varaks on temale kuuluv korteriomand aadressil XXX, Turba alevik, Saue vald, Harjumaa, mis on ühtlasi tema elukoht, mille müügiga kohtutäitur on alustanud. Jõustunud kohtulahendeid tuleb täita. Korteri kasutamine avaldaja elukohana ei ole iseenesest õigustus täitmise ajatamiseks. Liiatigi on kolmetoalise korteri ühe isiku elukoha kasutades kommunaalkulud (nt veebruaris 2024 summas 283,53 eurot) igakuiselt avaldajale selgelt üle jõu käivad ning samal viisil jätkates ei suuda avaldaja uute võlgnevuste tekkimist kuidagi vältida. TMS § 45 kohaldamine tuleb kohtupraktika kohaselt kõne alla vaid väga erandlike põhjuste esinemisel (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11).
14.2.Maakohtu hinnangul pole võimalik täitemenetluse ajatamine selliselt, et avaldaja tasub võlgasid 50 eurot kuus. See tähendaks kogu võlgnevuse 12 842,74 euro ajatamist 256 kuu peale, s.o 21 aasta ja 5 kuu peale. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11). TMS § 45 ja kohtupraktikast lähtudes ei nõustunud maakohus avaldaja täitemenetluste ajatamise põhjendustega. Riigikohtu seisukohast tulenevalt on avaldus perspektiivitu, sest avaldust ei ole võimalik rahuldada, kuna selle rahuldamine ilmselgelt rikub sissenõudjate õigust saada nõue rahuldatud tagatise realiseerimise arvelt. TMS § 45 tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest täitemenetluses arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamist pikema perioodi jooksul, siis leidis maakohus, et kohaseks õiguskaitsevahendiks on võlgniku maksejõuetusavaldus FIMS § 19 alusel.
15.Maakohus jättis TsMS § 172 lg-st 7 tulenevalt kõik menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et avaldaja on vabastatud 14.02.2024 kohtumäärusega kohtukulude tasumisest, mistõttu jäid avaldaja menetluskulud riigi kanda. Määruskaebus
16.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub rahuldada määruskaebuse ja tühistada Harju Maakohtu 28.06.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-23-17309 täies ulatuses ja teha uue lahendi, millega avaldus rahuldatakse. Kõik menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.
17.Määruskaebuse kohaselt on avaldaja ka ise enne kohtusse pöördumist teinud kohtutäituritele taotlused võlgnevuse ajatamiseks ning täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja leiab, et kõik kohtutäiturid ja sissenõudjad ei olnud täiesti ausad ning on kohtule esitanud valeväiteid. Puudutatud isik II vastas juba eelmenetluses, et tema täitemenetlust ei peata ega täitemenetluse summat ei ajata. Seda on aga tehtud enne sissenõudjaga ühendust võtmata, mis on vastuolus TMS-ga. Avaldaja esitas kohtule tõendi, mis tõendab igakuiselt võlgnevuse vähendamist puudutatud isiku II kontol. Korteriühistu aga kinnitas, et avaldaja ei ole võlgnevust vähendanud. Sellest nähtub, et keegi ilmselt valetab ning tegelikkuses ei oma puudutatud isik II ülevaadet avaldaja võlgnevusest ja selle jäägist või ta ei ole avaldajalt laekunud makseid edastanud korteriühistule. Igal juhul ei ole selles süüdi ja seda ei saa kontrollida avaldaja ning avaldaja on igakuiselt võlgnevust vähendanud. Sel põhjusel ei ole ilmselt tõene ka korteriühistu väide, et avaldajal on võlgnevused ja võlgnevuste mittetasumised juba alates 2017. Täitemenetlustes olevad nõuete summad on ebaõiged, mille kohta avaldaja esitas kohtule ka tõendid. Sealhulgas on avaldajale ebaselge ning teadmata, mis nõuded veel menetluses on.
2-23-17309
18.Puudutatud isik III vastas avaldajale, et sissenõudjad oleksid nõus maksegraafikuga, kuid avaldaja ei saanudki enne puudutatud isikule III vastata, kuni polnud saanud vastust puudutatud isikult II. Puudutatud isikuga I on saavutatud kokkulepe igakuiste maksete osas. Tõene ei ole väide, et avaldaja makseraskused on püsivad. Avaldaja ajutine makseraskus ei ole aluseks väitele, et avaldajal ei tekiks edaspidi suuremaid sissetulekuid. Avaldaja ei pidanud silmas, et ta maksab 10-20 aastat igakuiselt vaid 50 eurot kuus. Saades suuremat sissetulekut, maksab avaldaja võlgnevused kiiremini ära. Seejuures on kohtutäiturid arestinud kaebaja pangakontod, mistõttu saaksid kohtutäiturid juba sel põhjusel võlgnevused kiiremini kätte.
19.Kohatu on viide Riigikohtu määrusele (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12). Võttes arvesse tegelikku koguvõlgnevust ja avaldaja korteri väärtust, ei kaalu võlgnevus üles sissenõudjate sellist huvi, et puudega inimese korter tuleb ära müüa eesmärgiga saada paar aastat varem koguvõlgnevus tasutud. Enampakkumise ning selle käigus liigselt korteri hinna alandamisega asetatakse avaldaja ebamõistlikult koormavasse olukorda, mil avaldaja saab korteri müügist peale nõuete rahuldamist kätte sümboolse summa. Sellega ei ole võimalik soetada uut eluaset ning selgelt ka pangad avaldajale laenu ei anna.
20.Avaldajale on arusaamatu, kuidas saab kohus jätta avalduse täies ulatuses rahuldamata, kui osad sissenõudjad on ise kinnitanud, et neil puudub avaldaja vastu nõue. Selles ulatuses tuleb asuda seisukohale, et nende nõuete alusel alustatud täitemenetlused on alusetud ning lõppenud. Samuti ei nähtu lõpplahendist, mis asjaoludel ja milliste menetluses esitatud tõendite hindamise tulemusel on kohus jõudnud järeldusele, et avaldus ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei arvestanud avaldaja tõendite ega selgitustega, mistõttu on kohtu hinnang asjaoludele ja tõenditele vastuoluline ning puudulik. Pelgalt viide, et avaldaja võib soovi korral esitada võlgade ümberkujundamiseks pikema perioodi jooksul maksejõuetusavalduse, ei muuda fakti, et kohus peab lõpplahendit tehes arvestama TsMS-s sätestatud nõuetega ning oma otsustuse arusaadavalt ja lahendi mõttekäiku jälgitavalt põhjendama. Menetlusosaliste seisukohad
21.Maakohus küsis määruskaebusele seisukoha puudutatud isikult I, puudutatud isikult II ja puudutatud isikult III.
22.Puudutatud isik I maakohtu määratud tähtaja jooksul seisukohta ei esitanud.
23.Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ning jätta nii avaldaja kui ka puudutatud isiku II menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskuludelt palub puudutatud isik II mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
24.Puudutatud isiku III hinnangul on avaldaja esitatud määruskaebus põhjendamatu ega anna alust vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et puuduvad alused TMS § 45 alusel täitemenetluste ajatamiseks. Puudutatud isik III palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
2-23-17309
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
26.Ringkonnakohus küsis 28.10.2024 kohtunõudega puudutatud isikutelt (kohtutäituritelt) täpsustused nende menetluses, avalduse esemeks olevate, avaldaja suhtes algatatud täiteasjade kohta s.o kes on vastavates täiteasjades sissenõudjad, kui suured on sundtäitmisele esitatud nõuded ja mis on nõuete jääk. Lisaks palus ringkonnakohus puudutatud isikul I täpsustada, mis täiteasjas on avaldaja sõlminud maksegraafiku ja kas avaldaja on täitnud käesoleva ajani maksegraafikut nõuetekohaselt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Kolleegium jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et puudutatud isik II otsustas jätta täiteasjades nr 027/2020/460, 027/2020/1755 ja 027/2021/813 täitmise ajatamata eelnevalt sissenõudjalt nõusolekut küsimata. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 44 ja § 46 lg 1 p 1 kohaselt võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata või täitemenetluse peatada sissenõudja avalduse alusel. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga II, et korteriühistu on 15.04.2024 kohtule kinnitanud, et avaldaja ei ole oma võlgnevust vähendada suutnud, mistõttu maksegraafikut ei sõlmita (dtl 358). Sellest tulenevalt keeldus puudutatud isik II õigesti täiteasjades menetluse peatamisest ja nõuete tasumise ajatamisest, kuivõrd selleks ei olnud puudutatud isikul II sissenõudja nõusolekut.
29.Avaldaja leiab, et on igakuiselt võlgnevust korteriühistu ees vähendanud vastupidiselt korteriühistu kinnitusele, et avaldaja ei ole seda teinud. Maakohus on kontrollinud lähtudes avaldaja ning korteriühistu esitatud tõenditest nõuete laekumist korteriühistule ning tuvastanud, et puudutatud isiku II kinnipidamistest on toimunud proportsionaalsed väljamaksed korteriühistule (dtl 263-264 ja dtl 218-224). Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust väita, et puudutatud isik II ei ole teinud avaldaja sissetulekutelt tehtud kinnipidamistest makseid korteriühistule. Arvestades, et laekumised on võrreldes sundtäitmisele esitatud nõuetega väikesed (dtl 384) ning seda, et avaldaja tasub ka korteriühistu jooksvaid arveid väikeses mahus, on maakohus õigesti järeldanud, et avaldaja sissetulekutelt tehtavad kinnipidamised ei ole piisavad korteriühistu võla tasumiseks ning kokkuvõttes halveneb avaldaja majanduslik seisund veelgi.
30.Avaldaja ei nõustu sellega, et maakohus jättis avalduse täies ulatuses rahuldamata, kuigi osad sissenõudjad on kinnitanud avaldaja vastu nõude puudumist ning sundtäitmisel olevate nõuete summad on ebaõiged. Kohtule esitatud avalduses kinnitab avaldaja, et ei eita oma kohustusi ja soovib neid tasuda maksegraafiku alusel (dtl 2). Toimikust nähtub, et nõude rahuldamist on kinnitanud üksnes puudutatud isik VII (dtl 227). Ringkonnakohus märgib, et TMS § 45 kohase avalduse lahendamisel ei saa kohus hinnata avaldaja väited sundtäitmisele esitatud nõuete väidetava ebaõige suuruse kohta. Kui nõue on rahuldatud ning täitemenetlust ei ole lõpetatud, siis on avaldajal võimalik esitada kohtutäiturile TMS § 48 alusel avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kui avaldaja leiab, et sundtäitmisele esitatud nõudeid ei ole üldse tekkinud, need on (osaliselt) lõppenud või ebaõigesti arvestatud, on kohaseks õiguskaitsevahendiks reeglina TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
2-23-17309
31.Maakohus viitas õigesti Riigikohtu kujundatud praktikale, mille kohaselt üldjuhul on ajatamine võimalik kuude- mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et täitemenetluse ajatamine ei ole võimalik selliselt, et võlgnevus ajatatakse 21 aasta ja 5 kuu peale. Kolleegiumi hinnangul ei anna avaldaja põhistamata väited seoses tulevikus võimalike suuremate sissetulekute saamisel maksegraafiku osamaksete suurendamisega, alust täitemenetluse ajatamiseks TMS § 45 alusel. Kuivõrd TMS § 45 kohaselt tuleb arvestada ka sissenõudjate huvidega, siis kahjustaks sellisel viisil tingimuslikult maksegraafiku sõlmimine täitemenetluse ajatamiseks olulisel määral sissenõudjate huve. Avaldaja ei ole ka konkretiseerinud, millal ja mis suuruses maksegraafiku osamakseid on võimalik suurendada. Lisaks arvestades täitemenetluse seadustikus sätestatud korda, toimub nõude täitmine kogu võlgnikule kuuluva vara arvel (vallasasjad, kinnisasjad, varalised õigused). Täitemenetluse seadustik ei piira sissenõudjate nõuete täitmist üksnes võlgniku sissetulekutega.
32.Avaldaja leiab, et lõpplahendist ei nähtu, mis asjaoludel ja milliste menetlusse esitatud tõendite hindamise tulemusel on kohus jõudnud järeldusele, et avaldus ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale ei saa kaevata (TsMS § 477 1 lg 1), siis ringkonnakohus avaldaja sellekohaseid väiteid ei hinda. TMS § 45 järgse avalduse rahuldamata jätmisel tugines maakohus aga õigesti Riigikohtu selgitustele TMS § 45 kohaldamise kohta (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11). Maakohus on õigesti välja toonud, et TMS § 45 rakendamise eelduseks on üksnes erandlikud asjaolud, mis on ajutise iseloomuga ning erandlikuks asjaoluks ei ole ka üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses piisavalt põhjendanud, miks ei ole alust avaldaja väidete pinnalt seoses avaldaja elukoha müümisega täitemenetluse taotletud viisil ajatamiseks. Maakohus on lähtunud menetluse käigus esitatud seisukohtadest ja tõenditest ning jätnud põhjendatult avalduse rahuldamata.
33.Ringkonnakohus on eespool (p-s 31) selgitanud, et täitemenetluses toimub nõude täitmine kogu võlgnikule kuuluva vara arvel. Maakohus on õigesti leidnud, et TMS § 45 tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest täitemenetluses arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Ringkonnakohus nõustub sellega ning märgib, et TMS § 45 kohaldamiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et avaldaja suhtes sundtäitmisele esitatud nõudeid ei saa pidada ülemäära suureks. Arvestades TMS § 8 tulenevat sundtäitmise eesmärki, oleks võlgniku varale sissenõude pööramine, sh ka kinnisasja arestimine ja müümine enampakkumisel, õigustatud ka väikese nõude puhul olukorras, kui võlgnikul ei ole mingit muud vara, mille arvelt sundtäitmisele esitatud nõuet täita. Praegusel juhul küsis ringkonnakohus puudutatud isikutelt (kohtutäituritelt) andmeid avaldaja suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suuruse kohta. Puudutatud isik I kinnitas, et avaldaja võlg on seisuga 11.11.2024 kokku 3091,8 eurot ning nõuetele lisandub viivis kuni põhinõuete täitmiseni (dtl 391). Puudutatud isik II kinnitas kohtule, et avaldaja võlgnevus on seisuga 01.11.2024 kokku 6200,49 eurot, millele lisandub kohtutäituritasu 1726,30 eurot (dtl 384). Puudutatud isik III kinnitas kohtule, et avaldaja võlg on seisuga 05.11.2024 kokku 3466,27 eurot ning nõuetele lisandub viivis kuni kohustuste kohase täitmiseni. Lisaks kohtutäituri tasu kokku 1104,10 eurot (dtl 387-388). Seega on avaldaja suhtes sundtäitmisele esitatud nõuete suurus kokku siiski piisavalt suur.
34.Ülalmärgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et avaldus on tuginedes menetluses esitatud asjaoludele ning tõenditele jäetud põhjendatult rahuldamata.
2-23-17309
35.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd maakohus on 14.02.2024 kohtumäärusega vabastanud avaldaja kohtukulude tasumisest, siis jäävad avaldaja enda menetluskulud riigi kanda.
36.TsMS § 174 lg 4 järgi, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu otsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.