Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 27.04.2026 hommikusöögi mittesaamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.
2.Jätta rahuldamata Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Jaak Reinomägi (edaspidi ka kaebaja) esitas 27.04.2026 ja 28.04.2026 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. J. Reinomägi taotles kahju hüvitamist selle eest, et ta jäeti 27.04.2026 hommikusöögita. Valvurile oli teada, et kaebajal toimub samal päeval haiglas uuring, mistõttu kaebaja ei tohtinud enne uuringut süüa ja valvur sõitis toidukäruga kaebaja kambrist mööda. Kaebaja arvates oleks valvur pidanud tema käest küsima, kas kaebaja tahab süüa võtta, et seda pärast uuringut süüa. Hiljem sai kaebaja teada, et uuring jääb ära ja ta oleks tahtnud hommikust putru süüa, sest ta oli eelmise päeva lõunast saati söömata. Kaebajale toodi hiljem sööklast makarone maksakastmega, mis ilmselgelt ei olnud lõpuni valmis tehtud, sest makaronid olid kõvad ning maks oli toores ja haises. Kaebaja arvates oli pakutud toitu võimatu süüa. Kaebaja leiab, et hommikusöögi andmata jätmisega alandati tema väärikust ja põhjustati kannatusi, mis ületavad kannatuste piiri, mis kaasnevad vangistusega. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitist 1100 eurot.
2.Viru Vangla jättis 19.06.2026. a otsusega nr 1-9/3-26/73-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla kodukorraga kehtestatud R hoone päevakava kohaselt on vahistatute ja kinnipeetavate hommikusöögi aeg ajavahemikul kell 6.00–7.30 ning lõunasöök ajavahemikul kell 11.50–12.50. Vahistatu J. Reinomäele oli 27.04.2026 planeeritud uuring ning ta ei tohtinud 26.04.2026 pärast kella 12.00 süüa (võis juua ainult vett). 27.04.2026. a hommikul ei väljastatud J. Reinomäele hommikusööki. Kui pärast hommikusööki tuli informatsioon meditsiiniosakonnalt, et arsti aeg tühistati, viidi J. Reinomäele 27.04.2026 kell 10.22 makaronid maksakastmega. J. Reinomägi sai ka lõuna ajal talle ettenähtud toidu. J. Reinomägi ei esitanud 27.04.2026. a lõunasöögi osas valvuritele pretensioone. Kaebaja
3-26-1863 väited, et toit oli toores ja söömiskõlbmatu, ei vasta tõele. Viru Vangla haldusosakonna toitlustusteenistuse toitlustusjuhi 10.06.2026. a õiendi (digitoimiku lehekülg (dtl) 11) kohaselt vastas 27.04.2026 lõunasöögiks olnud makaronide ja maksastrogonovi kvaliteet nõuetele. Toit oli valmis kell 10.00 ja toitu hakati köögist eluosakondadesse transportimiseks väljastama kell
10.15.Seega oli kaebajale viidud asendustoit valmis. Vahetuse vastutav kokk kinnitas, et ta kontrollis toidu maitset ja küpsusastet, kõrvalekaldeid ei täheldanud. Kuivõrd teised kinnipeetavad ei olnud esitanud 27.04.2026. a lõunasöögi osas pretensioone seoses toidu kvaliteediga, saab järeldada, et lõunasöök oli kvaliteetne. Juhul, kui kaebaja leidis, et talle väljastatud toidu kvaliteet ei vastanud nõuetele, pidanuks ta kodukorra punkti 9.15 kohaselt sellest koheselt valvetoimkonda teavitama, et vangla oleks saanud kontrollida etteheidet toidu kvaliteedi osas. Kaebaja esitas pretensiooni toidu kvaliteedi kohta alles sama päeva õhtul, pärast õhtusööki ehk kell 20.06. Kaebaja võis tõepoolest tunda pikalt tühja kõhu tunnet, kuid see ei olnud seotud vangla tegevusega või tegevusetusega, sest toidukordade vahele jätmine oli tingitud kaebaja tervisest tulenevalt. Meditsiinilise uuringu ärajäämine ei olnud tingitud vangla tegevusest, vaid tervishoiuteenuse osutajast. Kuivõrd vangla kodukorra punkti 9.6 kohaselt pidi vangla kõik menüüs ettenähtud toiduosad väljastama kinnipeetavale ettenähtud toidukordade ajal ning hommikusöögi toidukord jäi vahele, väljastas vangla kaebajale hommikusöögi asendamiseks 2 lõunasööki. Lõunasöögi toiteväärtus ületas märkimisväärselt hommikusöögi toiteväärtust, mistõttu kaebajal ei saanud pärast lõunasöögi söömist olla tühja kõhu tunnet. Asjaolu, et kaebaja ei soovinud teist lõunasööki süüa, oli tema enda valik. Vangla ei ole kaebaja inimväärikust süüliselt alandanud ega tekitanud talle tahtlikult tühja kõhu tunnet.
3.J. Reinomägi esitas 21.06.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et ta jäi 27.04.2026 ilma hommikusöögist. Kaebaja oli 27.04.2026 määratud uuringule Ida-Viru Keskhaiglasse. Kaebaja pidi olema selleks söömata. Kaebaja tahtis 27.04.2026 hommikusöögi vastu võtta, et seda hiljem süüa, kuid toidukäru sõitis kaebaja kambrist mööda ja hommikusöögi vastuvõtmist talle ei pakutud. 27.04.2026 toimuma pidanud uuring jäi ära ning selle selgumisel toodi kaebajale toitu, mis ei olnud söögikõlbulik, sest toit ei olnud lõplikult valmis tehtud. Kaebaja leiab, et vangla riivas tema õigusi, kui ei andnud talle hommikusööki ning alandas inimväärikust. Kui kohus otsustab kaebuse tagastada, palub kaebaja riigi õigusabi korras määrata talle esindaja.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses hommikusöögi mittesaamisega 27.04.2026 (HKMS § 37 lg 2 p 4).
5.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Vangistusseaduse § 47 lg-st 1 tulenevalt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt ning kooskõlas üldiste toitumistavadega. Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra punktide 9.6 ja 9.15 kohaselt väljastatakse kõik menüüs ettenähtud toiduosad kinnipeetavale ettenähtud toidukordade ajal ning kui tekib pretensioone toidu kvaliteedi kohta, peab kinnipeetav sellest kohe teavitama korruse valvurit või vanemvalvurit. Kaebaja ja Viru Vangla vahel puudub vaidlus, et kaebaja ei saanud 27.04.2026 hommikusööki. Kohus nõustub Viru Vangla 19.06.2026. a otsuses esitatud põhjendustega, et kaebajale hommikusöögi mitteandmine ei olnud tingitud vangla tegevusetusest, vaid sellest, et kaebaja pidi sel hommikul minema uuringule väljapoole vanglat, mille läbiviimise eelduseks oli, et kaebaja ei ole söönud alates eelmise päeva lõunast. Ka kaebaja ise kinnitab eeltoodut kaebuses. Siiski leiab kaebaja, et vangla oleks pidanud
3-26-1863 pakkuma talle hommikusööki, et ta oleks saanud seda hiljem süüa. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei riivanud kaebaja õigusi intensiivselt, kui ei pakkunud talle hommikusööki, sest kaebajal oli selleks hommikuks ette nähtud uuring, kuhu tal tuli minna söömata. Vangla ei saanud kohtu hinnangul eeldada, et kaebajal jääb uuring ära või ta jõuab uuringult tagasi enne lõunasööki. Kohus leiab, et mõistlikuks saab pidada vangla tegevust, mis seisnes selles, et kui selgus, et kaebajal jääb uuring ära, anti kaebajale juba valminud lõunasööki, selle asemel, et ta oleks pidanud sööma jahtunud hommikusööki.
7.Kaebusel ei ole ka eduväljavaateid. Kohtu hinnangul ei põhjusta hommikusöögi mittepakkumine selleks, et kaebaja saaks seda vajadusel hiljem süüa, hingelisi üleelamisi ja kannatusi, mis oleksid käsitatavad väärikuse alandamisena ning küündiksid mittevaralise kahju tekkimiseni. Hommikusöögi mittepakkumine oli tingitud kaebajal toimuma pidanud uuringust. Arvestada tuleb, et kui vanglale sai teada, et kaebajal toimuma pidanud uuring jääb ära, tagati talle toitlustus ja viidi lõunasöögiks ette nähtud toit kell 10.22, s.o paar tundi hiljem kui hommikusöök. Ka lõunaajal viidi kaebajale talle ettenähtud toit. Lisaks ei ole asja materjalidega kinnitust leidnud kaebaja väide, et talle anti hommikusöögi asemel söömiskõlbmatu toit. Toimiku materjalidest nähtub, et lõunasöök valmis kell 10 ning seda hakati väljastamiseks ette valmistama kell 10.15. Lisaks kinnitas vahetuse vastutav kokk, et ta kontrollis toidu maitset ja küpsusastet ning kõrvalekaldeid ei täheldanud (dtl 11). Kaebaja ei esitanud 27.04.2026. a lõunasöögi osas valvuritele koheselt pretensioone ning seda ei teinud vangla kinnitusel sel päeval ka teised kinnipeetavad. Kohus möönab, et kaebaja võis tõepoolest tunda pikalt tühja kõhu tunnet, kuid see ei olnud seotud vangla tegevuse või tegevusetusega, sest hommikusöögi vahele jätmine oli tingitud kaebaja tervisest ja talle määratud meditsiinilisest uuringust.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus ei olnud õigusvastane ning vanglalt kaebaja kasuks rahalise hüvitise välja mõistmine on ebatõenäoline. Kuna täidetud on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused, on põhjendatud kaebuse sel alusel tagastamine.
9.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kaebaja esitas koos kaebusega riigi õigusabi taotluse.
11.Kohus mõistab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
12.Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma õigusi kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud hulgaliselt kaebuseid halduskohtule ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Kohtule teadaolevalt on kaebaja teovõimeline, saab aru menetluse käigust ning suudab enda õigusi kaitsta. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Ühtlasi on kaebus esitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning asjas ei esine kohtu hinnangul tungivat avalikku huvi.
3-26-1863
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.