Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.U.Z esitas 07.05.2026 Tallinna Halduskohtule e-kirja, milles on toodud „Edastan avalduse kirja õigusvastase või tühisuse tuvastamiseks.“ E-kirjale on lisatud manusena kirjavahetus.
2.Kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. U.Z esitas 15.05.2026 (korduvalt 19.05.2026) täiendatud kaebuse, mille kohaselt on kaebajaks või avaldajateks U.Z, CoDe-Invest OÜ, J.M ja P.V. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 20 eurot. Koos kaebusega on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus.
3.Kohus tagastas 22.05.2026 määrusega väärteomenetluse algatamiseks kohustamise nõude. Sama määrusega jättis kohus kaebused käiguta. Kaebajatel tuli tõendada kaebuste esitamist J.M-i ja P.V nimel (p 4), tasuda riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt iga kaebaja eest kokku 40 eurot (kõigi kaebajate eest 160 eurot, p 5), selgitada, kuidas kaitseb järelevalvemenetlus või selle algatamine kaebajate subjektiivseid õiguseid (p-d 6 ja 7), põhjendada esialgse õiguskaitse taotluse eset ja õiguskaitse vajadust (p 8) ning selgitada heki raiega seotud nõude esitamist (p 9). 1(7)
Kohus pikendas 26.05.2026 kaebajatele puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega kuni 08.06.2026 (dtl 44-45), s.o kuni HKMS § 120 lg-s 3 sätestatud tähtajani. Tähtaja pikendamine on kaebajale AETis samal päeval nähtavaks tehtud.
4.Kohtule on tasutud küsitud riigilõiv U.Z-i, J.M-i ja CoDe-Invest OÜ eest. Kohtule 29.05.2026 ja 04.06.2026 edastatud kaebuste täiendustes, mille on allkirjastanud U.Z ja J.M, on toodud järgmised suuremad täiendused: - Avaldaja IV on Talve tee 61 kaasomanik. P.V on pisikese invaliidsuspensioniga ning kõrges vanuses. Avaldaja IV loobub halduskohtumenetluses osalemast. - U.Z-i 23.03.2026 taotlus Keskkonnaametile oli alternatiivselt keskkonna alase järelevalvemenetluse algatamise taotlus (dtl 63, II (b)). - Haldusorgan on jätnud teised menetlusosalised ära kuulamata ning 06.05.2026 vastatud kirjas ei nähtu menetlusosaliste ärakuulamist, rikkudes HMS § 40 lg 3 nõudeid (dtl 64, (g)). - Samuti on mõistlik uute kohtuvaidluste vältimiseks leppida avaldajaga I, II ning III kokku looduserüüsteepisoodide heastamine, st kompromisskokkulepete sõlmimine, mille 3-25-3715 raamides on Saku vald ning avaldaja vähemalt konkludentselt kokku leppinud. Õigusliku raamistuse rüüstatud looduse taastamiseks loob samuti 10.07.2025 Euroopa Komisjoni „Looduse taastamise määruse”, mis otsekohalduvana toob kohustused ka vastustaja keskkonnaalasele tegevusele (dtl 64). - Kohtulikus kokkuleppes 3-22-1693 on juttu muuhulgas ka okaspuuvormide istutamisest mänguväljaku alale. Haldusasi nr 3-25-3715 sai aga alguse sellest, et vastustaja ei täitnud kompromisskokkulepet ega istutanud lubatud istikuid. Vastustaja 3-22-1693 lubatud müratõket ei rajanud. Vastustaja teadmisel hävitati 62 jm. alles jääma pidanud visuaali varjavat tuuletõket (dtl 66). - Looduskeskkonna säilitamise (keskkonnaalane) järelevalve aitab välja selgitada looduserüüstajad ning neid rüüstajaid korrale kutsuda. Teiseks aitab loodushoiu järelevalve kaardistada vastustaja minetusi loodushoius ning keskkonna alasel järelevalvel, mille tulemuseks võiks olla hävitatud 26 istiku asemel asendusistutus ja hävitatud 62 jm. kõrghaljastuse taasteistutamine (samas). - Kinnistunaabrid kaitsevad kaunist vaadet kaebajate I; II ning III ajaloolise Üksnurme mõisa lähiümbruses. Kaebajad ei põle soovist „nautida” mürakeskkonda; „nautida visuaalset kaunidust” alkojoobes juhuslike seiklejate ning „talvist naudingut”, hävitatud kõrghaljastuse tõttu talvist lume-ja tuulepöörist. Avaldajad ei soovi nautida tolmupilvi kuival asfaldita teekattel, mille 40 km piirkiirust juhuslikud läbisõitjad järjekindlalt ületavad (samas). - Halduskohus aga loob eraisikule kaitse kohaliku omavalitsuse haldusomavoli vastu ning tõenäoliselt hoiab ära esialgse õiguskaitse kaudu edasise looduserüüste Saku valla L1 Talve tee maaüksusel (sh. mänguväljakul) (samas). - Avaldajad võtavad teatavaks, et 19-20.10.25 toimunud looduserüüste I episoodi - 62 jm kõrghaljastuse hävitamise osas MTÜ Trelli3 poolt on vastustaja algatanud järelevalvemenetluse ning see menetlus kestab, kuigi vastustaja 06.05.2026 saadetud vastuskirjast nähtub, et järelevalvemenetluseks alus puudub (dtl 67). Kaebajad taotlevad menetlustähtaja pikendamist kuni 24.06.2026 ning käesoleva kohtuasja juurde kohtuasjade nr 3-25-3715 ning 3-22-1693 toimikute võtmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus jätab rahuldamata kaebaja korduva taotluse pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega. Kohus pikendas tähtaega 26.05.2026 kirjaga kuni 08.06.2026 ning kohtu kiri on kaebajale e-toimikus nähtavaks tehtud. Kaebaja on vastanud kohtule ka pärast algselt määratud tähtaja (29.05.2026) lõppu. Ka ei nähtu kohtule täiendavaid puuduseid, mille kõrvaldamiseks tuleks tähtaeg anda. Kaebeõiguse küsimus on ka ilma selleta piisavalt selge. 2(7)
6.Kohus tugineb vajadusel kohtuasjade nr 3-25-3715 ning 3-22-1693 toimikute materjalidele, tutvudes nendega kohtute infosüsteemi vahendusel. Täiendavalt nende asjade materjalide siinse kohtuasja juurde kopeerimine ei ole vajalik. Kaebajatel on samadele kohtuasjadele eelduslikult avaliku e-toimiku kaudu juurdepääs olemas.
7.Kohus tagastab P.V nimel esitatud kaebuse, kuna teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust (HKMS § 121 lg 1 p 5), samuti on tasumata riigilõiv ehk kõrvaldamata menetlemist takistav puudus (p 2). Samuti jätab kohus samadel põhjustel läbi vaatamata tema nimel esitatud esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 55 lg 2).
8.Kohus tagastab ka CoDe-Invest OÜ kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna äriühingu seos siinse kaebusega ehk kuidas järelevalvemenetluse algatamata jätmine (Saku valla 06.05.2026 e-kiri, dtl 1) riivab äriühingu õiguseid, on täielikult põhistamata. Kaebuses ei ole toodud, kuidas saaksid väited, et rikutakse kaebajate õigust tervisele ja heaolule, olla seotud äriühingule iseloomulike õigustega. Asjaolust, et äriühing hooldab naaberkinnistut ja osales varem mänguväljaku rajamise riigihankes (vt Tallinna Halduskohtus 14.03.2025 määruse nr 3-25-612 p 1), ei saa järeldada mistahes subjektiivsete õiguste riivet seoses Talve tee L1 olnud istikutega. Seega puudub äriühingul kaebeõigus ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.J.M-il puudub siinses asjas kaebeõigus, kuivõrd istikute osas on avalduse esitanud üksnes U.Z (dtl 2). Järelevalvemenetluse algatamise korral tuleks menetlusse kaasata Talve tee L1 kinnistu omanik või kasutaja, kes võib olla järelevalvemenetluse adressaadiks, s.o koormatavaks isikuks. Riigikohus on samas korduvalt selgitanud, et kolmanda isikuna tuleb haldusmenetlusse kaasata isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (3-3-1-15-16 p 20, 3-14-52416 p 13). Järelevalve läbiviimata jätmisega aga ei riivataks isikute õiguseid, kes ei ole vastustajale ühtegi avaldust järelevalve läbiviimiseks esitanud. Järelevalve läbiviimisel ei tule kaasata iga isikut, kes võinuks väidetavat korrarikkumist märgata ja seetõttu samuti menetluse algatamiseks avalduse esitada. U.Z-i avaldusest järelevalvemenetluse või väärteomenetluse algatamise kohta (dtl 2) ei tulene ka, et see avaldus oleks esitatud teiste isikute nimel või nende õiguste kaitseks. Seega puudub J.M-i õiguste riive ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10.Sõltumata eelmises punktis toodust tuleb U.Z-i ja J.M-i kaebused tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel seetõttu, et puudub järelevalvenorm või muu avalikõiguslike subjektiivsete õiguste kaitsenorm, mis kaitseks kaebajate õiguseid. Kaebajad on leidnud, et kohtuasjas nr 3-22-1693 on kokkulepitud okaspuuvormide istutamine ning kohtuasi nr 3-25-3715 sai alguse sellest, et vastustaja ei täitnud kompromisskokkulepet ega istutanud lubatud istikuid. Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2025 määrusega1 nr 3-22-1693 kinnitati poolte vahel kompromiss, mis nägi ette istikutena villase lodjapuu ja punapaju. Kompromissi punkti 1.2 lõpus on toodud: „Võimalusel kaaluda lisaks paari okaspuu paigutamist parklast vasakul asuvale tühimikule (foto 4).“ Seega ei ole kompromissis kohustuslikuna ette nähtud okaspuuistikute istutamist ning võimalusena on ette nähtud vaid paari okaspuu, mitte 14 või 26 okaspuuistiku istutamist. Juhul, kui kaebajad leiavad, et kompromissis kokkulepitut on rikutud, on neil võimalik taotleda kompromissi täitmise kontrollimist HKMS §-s 248 toodud korras. Samas on kompromissi täitmise üle juba poolte (kaebajana U.Z) vahel vaidlus kohtuasjas nr 3-25-3715, kus vaidluse esemeks on
02.09.2025 väljastatud kasutusluba. Samas asjas on vastustaja kinnitanud kompromissiga kokkulepitud istikute istutamist (dtl 227, 291-297). Halduskohus juhib ka tähelepanu, et kompromissi kohaselt kohustus vastustaja rajama täiendava haljastuse. Seega saaks kompromissi korras olla vaidlustatav, kas vastustaja on oma kohustuse täitnud ja rajanud kompromissis ettenähtud haljastuse, sh vajadusel ülesannet edasi delegeerides. Küll aga ei olnud kompromissi esemeks ilmselgelt mistahes muu isiku poolt istikute istutamine, sh nii sellise muu isiku õigusena kui ka muul isikul lasuva kohustusena. Kompromissis on toodud ka tingimus: „sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas 3-22-1693 ja 3-252244 ning teistes kaebaja ja vastustaja vahelistes Talve tee L1 kinnistuga seonduvates menetlustes vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise suhtes tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid.“ Seega on kompromissiga loodud poolte vahel õigusrahu ning vaidlust selle üle, kas kompromissis toodud haljastus Talve tee L1 kinnistul mänguväljakuga seotud riivete tõrjumiseks on kaebajate õiguste kaitseks piisav, ei saa uuesti algatada. Eeltoodu ei välista kaebaja õiguste kaitset, kui mõjutatakse kinnistu haljastust muul viisil, mida ei ole kompromissis kokku lepitud (vt allpool hekiga seotud järelevalvemenetluse algatamise kohta), kuid uuesti kompromissläbirääkimiste avamiseks või läbiviimiseks kaebajatel subjektiivset õigust ei ole.
11.Arvestades käesoleva asja tehiolusid, ei ole vaidluse all vastustaja poolt kompromissi täitmise korras istutatud istikud. Samuti ei tulene kaebaja esitatud kirjavahetusest seda, et kaebaja oleks soovinud vaidlustada looduslikult, kohapeal seemnest kasvama hakanud puude eemaldamist. Kirjavahetusest tuleneb üheselt: - MTÜ Trelli 3 on toonud, et viimase kuu jooksul on istutatud ja ümber istutatud isikuid (dtl 4). - Kaebaja on selgitanud, et erinevaid istikuid on istutatud puhkealale juba alates maist 2025. a (samas). - Kaebaja on edastanud Keskkonnaametile kirja, et mänguväljakult on eemaldatud kokku 14 istikut (samas). Kaebaja on ka kaebuses selgitanud, et alles on istutusaugud (dtl 16) ning ta on Keskkonnaametile saatnud fotosid kogu istutusväljast 34 istikut, istutatuna 2025. a (dtl 23). Eeltoodust tuleneb üheselt, et kaebaja soovib vaidlustada inimtegevuse tulemusel mänguväljaku alale istutatud istikute eemaldamist. Sealjuures järeldub nii MTÜ kui ka valla kirjast, et tegemist ei ole ehitusloa, kasutusloa ega kompromissiga ettenähtud istikutega, mida MTÜ või vald oleks alale istutanud. Tutvunud ka kaebajale 03.12.2025 e-kirjas toodud lingiga (dtl 3, https://photos.app.goo.gl/Mf1C9hc3DHXxFHey6), nähtub kohtule, et tegemist on ilmselgelt pisikeste okaspuudega, mitte juba täiskasvanud taimedega. Kohus võtab ka esimesed 5 fotot üksnes istikutest (fotod 2-6) kohtutoimikusse, et kõrgemal astmel oleks võimalik fotogalerii kättesaamatuks muutumisel fotodega tutvuda.
12.Vastustaja 06.05.2026 e-kiri on küll napp, aga sellest nähtub, et vastustaja ei näe vajadust järelevalvemenetluseks kahel põhjusel: - Saku valla poolt maaüksusele kokkuleppe raames istutatud põõsaistikud on heas seisukorras ja haljasalal alles. Seega ei ole Saku vallale kahju tekitatud. - Saku vallas on keelatud on istutada puid ja põõsaid avalikku kohta ilma vallaaedniku kooskõlastuseta, mistõttu tuleb vältida väljapoole enda kinnistut kooskõlastuseta istutamist. Teise põhjenduspunkti sisu tuleb mõista koos vastustaja selgitusega, et puudub põhjus järelevalvemenetluse algatamiseks. Ehk vastustaja ei ole pidanud vajalikuks algatada järelevalvet olukorras, kus keegi on istutanud istikuid võõrale kinnistule, mis on avalikuks kohaks, ilma vallaaedniku kooskõlastuseta. Tegemist on seega olnud korrarikkumise kõrvaldamisega ning oluline 4(7)
ei ole, kas seda on teinud omanikuõiguseid teostav isik oma asjaõiguslike õiguste raames või vald korrarikkumise (keelunormi rikkumise) kõrvaldamisel. Kaebaja ei saa siinse kaebusega kaitsta ka valla omandiõigust (HKMS § 44 lg 2). Saku vald on kinnitanud 06.05.2026 kirjas, et Saku vallale ei ole kahju tekitatud. Kuna kaebaja on viidanud istikute kui vara hävitamisele ja varastamisele, siis AÕS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad ka kasvav mets ja muud taimed. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis (AÕS § 53 lg 2). Seega olid istikud alates nende kinnisasjale istutamisest valla kui kinnistuomaniku omandis ning kaebajal ei ole kaebeõigust pöörduda valla omandiõiguse rikkumise osas kohtusse.
13.Puudutatud isik võib nõuda et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise üle, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt Riigikohtu 22.10.2014 otsus nr 33-1-42-14, p 12). Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et kohtule ei nähtu, et kaebajate õiguseid kaitseks ükski riikliku järelevalve norm: - LKS § 45 sätestab, et puude raiet tiheasustusalal reguleerib kohaliku omavalitsuse vastav määrus. Saku Vallavolikogu 08.11.2007 määruse2 nr 11 „Raieloa andmise tingimused ja kord“ § 1 lg 6 kohaselt on puu korra tähenduses vähemalt 3 meetri kõrgune puu või põõsaspuu, mille tüve läbimõõt on üle 8 cm 1,3 m kõrguselt. Korra rikkumise korral on ettenähtud väärteomenetlus (§ 7 ja LKS § 73). - Saku valla heakorraeeskirja rikkumise korral on ettenähtud väärteomenetlus (KOKS § 662). - Tegemist ei ole metsaseaduse kohaldamisala küsimusega (MS § 3 lg 3, § 4 ja § 28 lg 11), nagu on kaebajale selgitatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2024 määruses nr 3-24-2281, p 7. - Tegemist ei ole ehitusjärelevalvega, kuna vaidlusaluste istikute istutamist ei ole reguleeritud ehitusloa osas sõlmitud kompromissis ega kasutusloas. Kohus selgitas samas määruses, et tegemist ongi eraomaniku õiguste sfääriga oma kinnistu (väike)haljastuse üle otsustamisel, mida avalik-õiguslike normidega ei piirata. Ka kinnistu omanikul või kasutajal on õigus kinnistut vallata ja kasutada, sh kasutada sama õigust ka kinnistul olevate taimede osas (TsÜS § 54 lg 1), kui seda õigust ükski avalik-õiguslik norm ei piira ega loo naabrit kaitsvat subjektiivset õigust. Sisuliselt ei saa üksikisik tugineda subjektiivsete õiguste riivele, kui tema ise, talle teadaolev isik või muu tundmatu isik on istutanud naaberkinnistule enda soovitud taimed ning naaberkinnistu omanik need sealt paari kuni mõne aasta jooksul kõrvaldab. Sellist võõrale kinnistule istutamise sooritusõigust ning istutatud taimede kõrvaldamise tõrjeõigust ei kaitse kohtule ükski teadaolev avalik-õiguslik norm.
14.Kaebuses on põhjendatud kaebajate seost metsatukaga alates 1991. aastast ning olemasoleva 45-aastase kõrghaljastuse kasulikku mõju kaebajatele. Samas ei nähtu sellest huvist kõrghaljastuse säilimise vastu kaebajate subjektiivsete õiguste riivet seoses istikutega, mille istutamist kompromiss ega kasutusluba ette ei näe, mis on istutatud avalikku kohta ilma vallaaedniku kooskõlastuseta ning mille on istutanud kinnistule ligikaudu 1 aasta tagasi tuvastamata isikud. Olulises puutumuses olev isik saab tõrjuda vaid sellist tegevust, mille tulemusena ei saa enam rääkida tema tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna säilimisest, kuid kaebajad ei ole kohtule selgitanud, kuidas 14 või 26 istiku eemaldamise korral saab järeldada, et keskkond ei ole säilinud (vt sama seisukoht samade kaebajate kohta Tallinna Halduskohtu 09.05.2025 kohtuotsuse nr 3-24-5302 p 28, Tallinna Halduskohtu 28.05.2025 määruse nr 3-25-1437 p 7.1 ning kohtuasjas nr 3-25-1239 Tallinna Halduskohtu 28.04.2025 määruse p 7 ja 28.05.2025 määruse p 5). Ligikaudu 1 aasta tagasi teadmata isiku poolt istutatud istikuid on keerukas seostada kaebajate tervise taastamiseks vajaliku keskkonna säilimise ning kaitsega mürareostuse, tolmu ja tuulekoridoride eest. Kohtu poolt eelnevalt asja juurde võetud fotodelt nähtub samuti, et tegemist ei ole juba suuremate või pikemalt aega sel kinnistul kasvanud puudega, mille olemasolul või puudumisel võiks olla mõju müra ja tolmu tõrjumisele või kaitsel tuulekoridoride eest. Viimase osas on täiendav haljastus kokku lepitud
https://www.riigiteataja.ee/akt/421112011015
5(7)
kohtuasjas nr 3-22-1693 sõlmitud kompromissiga (vt ka samas kohtuasjas peetud istung, dtl 2083), mille alusel istikute istutamist ja olemasolu ei ole kaebajad kahtluse alla seadnud. Kaebajatele ei tule ka kaebeõigust seoses Saku Maja AS reovee pumpla parkla kasutamise kokkuleppega. U.Z on 02.04.2025 esialgse õiguskaitse taotluses kohtuasjas nr 3-22-1693 selgitanud, et tal on alates 30.08.2023 asjaõigus Saku Maja AS reovee pumpla parkla kasutamiseks vajadusel 1 isikliku sõiduki parkimiseks (dtl 1981). Siinses asjas on kaebaja samuti viidanud kasutuskokkuleppe olemasolule. Küll aga ei saa istikute eemaldamise osas järelevalve läbiviimata jätmine rikkuda kaebaja õiguseid sõiduki parkimisel. Sõiduki parkimiseks sõlmitud kasutuskokkulepe ei ole olemuslikult seotud ka kaebajate õigusega nende tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna säilimisele.
15.Kaebajatel puudub kaebeõigus ka sellel eesmärgil järelevalve läbiviimiseks, et kaebajate soovitud isikud kuulataks järelevalvemenetluses üle, neid karistataks või neile määrataks muid kohustusi. Järelevalvemenetluse algatamise taotlust ei saa ka käsitleda samaaegselt selgitustaotlusena, sh et järelevalvemenetluse algatamise taotlusest tuleneks vastustajale kohustus vastata taotlejale ammendavalt taotluse esitamise ajendiks olevatele asjaoludele, sh selgitada välja ning esitada taotlejale asjaolud, mis saaksid olla alles sisulise järelevalvemenetluse läbiviimise esemeks. U.Z-i 23.03.2026 avalduses (dtl 2) ei ole toodud soovi saata selgitusi viisil, mis on selgitustaotluse eesmärgiks (MSVS § 2 lg 2). Oma avalduse selgitustaotluseks nimetamise teel ei saa isik taotleda järelevalve läbiviimist (mh lisateabe kogumist MSVS § 2 lg 2 p 1 mõttes), mille läbiviimiseks isikul järelevalvenorme ja eesmärke arvestades subjektiivset õigust ei ole.
16.Kaebuse täienduse lõpus on lisandunud veel taotlus algatada järelevalvemenetlus seoses 19-20.10.2025 kõrghaljastuse hävitamine 62 jm [heki raie 62 meetri pikkuselt, vt HA 3-25-3715, dtl 24]. Selle nõude või episoodi seost vastustaja 06.05.2026 e-kirjaga (14 istiku osas) ei ole kohtule põhjendatud. U.Z on ise kinnitanud kohtuasjas nr 3-25-3715 määruskaebuses ringkonnakohtule, et Saku vald algatas järelevalvemenetluse 10.11.2025 mänguväljaku ehitamise-ja haljastustööde (ning 62 jm. ebaseadusliku loodusraie) kontrollimiseks (dtl 49). Kaebaja on samas asjas esitanud ka järelevalvemenetluse algatamist kinnitava kirja (dtl 79). Saku vald on samas asjas kaebuses kohtule selgitanud, et kuna menetlus ei ole veel lõppenud, siis ei ole võimalik veel järelevalve tulemustest kokkuvõtet teha (dtl 230). Seega on heki raie osas järelevalvemenetlus algatatud ja kaebaja varasem taotlus juba eelnevalt tema soovitud viisil lahendatud.
17.Lisaks kaebuse tagastamisele jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks saab olla olemasoleva olukorra säilitamine, kui on ettenähtav, et lähiajal tekiksid kaebajatele vastustaja tegevusest või tegevusetusest tulenevalt raskesti kõrvaldatavad või pöördumatud tagajärjed. Kaebusest ei ole võimalik järeldada põhjendatud kahtlust, et vastustaja sooviks asuda või oleks asunud Talve tee L1 kinnistul haljastust hävitama või rüüstama. Samuti ei ole kohtule põhjendatud kahtlust, et vastustaja ei ole täitnud või ei soovi täita ehitusloa, kasutusloa ja/või kompromissiga kokkulepitud tingimusi täiendava haljastuse rajamise osas. Vastupidiselt, nagu kohus eelnevalt tõi, on vastustaja kinnitanud ja tõendanud kompromissiga kinnitatud osas haljastuse rajamise. Ka on vastustaja osas, milles võib olla tekkinud kahtlus heki raie osas, algatanud järelevalvemenetluse. Nagu kohus ka eelnevalt tõi, siis kaebajatel ei ole kohtus kaitstavat õigust sellele, et kui keegi tundmatu isik istutab valla maale, mis on ka avalikuks haljasalaks, salaja taimi, et kinnistu omanik või kasutaja neid taimi ei eemaldaks. Tegemist on ka vastustaja heakorraeeskirja kohaselt korrarikkumisega (ilma vallaaedniku kooskõlastuseta avalikku kohta puude ja põõsaste istutamine), 6(7)
mille kõrvaldamine ei saa riivata kaebajate õiguseid. Soovi korral on kaebajatel võimalik istutada soovitud isikuid oma kinnistule.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.