E.T kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni
16.jaanuari 2026. a ettekirjutuse nr 144 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja E.T Vastustaja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, esindaja Katrin Laaniste
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. juunil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.E.T osales üksikkandidaadina 2025. a kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel. Valimispäev oli 19. oktoobril 2025.
2.Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) tegi 16. jaanuaril 2026 ettekirjutuse nr 144, milles kohustas kaebajat esitama hiljemalt 16. veebruaril 2026 valimiskampaania aruande komisjoni nõutud vormis: veebilehe erjk.ee vahendusel komisjoni infosüsteemis (erakonnaseaduse (EKS) § 1211 lg 1 p 1 ja lg 2 p
3-26-448 1). Ettekirjutuses on tehtud sunniraha hoiatus, mille kohaselt ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral määrab komisjon kaebajale EKS § 12 12 lg 1 alusel sunniraha 500 eurot. Ettekirjutuse põhjenduste järgi tuleneb kaebajale kohustus esitada aruanne EKS § 128 lg-test 1 ja 5.
3.E.T esitas 16. veebruaril 2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus ettekirjutuse tühistada.
3.1.Kaebaja selgitas, et tal ei olnud valimiskampaaniaga seoses kulutusi ning ta on seda ka komisjonile selgitanud. Kaebaja tugineb põhiseaduse (PS) §-st 46 tulenevale õigusele pöörduda avalduste ja märgukirjadega riigiasutuste poole vabas vormis ning saada sisuline vastus. Seega on kaebaja enda kohustuse täitnud. Kaebajal poleks aruandesse midagi kirjutada ning kaebaja ei ole üksikkandidaadina aruandekohustuslik isik. Komisjon nõuab aruannet põhjendamatult. Sunniraha ähvardus on kohatu.
3.2.Kaebaja kandideeris valimistel ainult isikliku kasu saamise eesmärgil. Kaebajat ei huvitagi, kas nt Kambja vallas on küla, kus on vaja valgustust, või kool. Kaebaja hinnangul on mõttetu saada 0-eurose summaga aruannet ning kulutada ressursse sellise aruande saamiseks kohtumenetluses. See on vastutustundetu riigi raha kasutamine ning kasu sellest ei teki. ERJK võiks ettekirjutuse tühistada mõttekuse kaalutlusel ning leppida, et kaebajal puudusid kulutused kohalikel valimistel.
3.3.Kaebaja kui eraisiku asetamine erakondadega ühte patta, on diskrimineeriv ja kummaline. Asjaolu, et teised üksikkandidaadid on rahul nende õiguste rikkumisega, ei anna alust kaebaja õiguste rikkumiseks.
3.4.ERJK ei saa eeldada, et inimesel on arvuti ja digiallkirja andmise võimalus. Selline võimalus kaebajal puudub ning kaebaja kirjutab avaldusi mobiiltelefonis. Sealjuures peavad ka mõned telefonid riigi ID-programmi ebaturvaliseks. Digitaalselt aruande esitamise nõue on seega põhiõigusi piirav. Oma kandideerimise avalduse esitas kaebaja vallamajas samuti kirjalikult paberkandjal, mis tähendab, et ka valimistel osalemiseks on loodud erinevad võimalused. Kaebaja hinnangul on riivatud tema põhiõigusi, sest ERJK käitumisest järeldub, et kohalikel valimistel tohib kandideerida ainult siis, kui kandidaadil on võimalk ERJK lehelt esitada aruanne. Kaebaja ei loe põhiseadusest välja, et kandideerida tohivad need, kes omavad arvutit.
ERJK esitas 31. märtsil 2026 vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
4.1.ERJK kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgib EKS-s sätestatud nõudeid, sh valimiskampaania aruannetega seonduvat. Üksikkandidaat esitab kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruande ERJK-le ERJK nõutud vormis ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Esitatud valimiskampaania aruanne avalikustatakse ERJK veebilehel (EKS § 128 lg 1). Üksikkandidaadil tuleb esitada aruanne valimiskampaania kulude ja nende tasumiseks kasutatud vahendite päritolu kohta (EKS § 128 lg 5). Aruande esitamise kohustus kehtib ka juhul kui valimiskampaania kulusid ei ole.
4.2.2025. a kohalike omavalitsuste volikogude valimiste päev oli 19. oktoober 2025. Kaebaja osales valimistel kandideerides Tartu maakonnas, Kambja vallas, valimisringkonnas nr 1 üksikkandidaadina numbri 233 all. Seega kohaldub talle EKSist tulenev kohustus esitada valimiskampaania aruanne. PS § 46 ei ole asjakohane, sest tegemist ei ole isiku algatusel riigi poole pöördumisega, vaid riigi poolt kohustusliku toimingu kehtestamisega kindlaksmääratud isikute ringile. Kaebajal tuli ükskandidaadina esitada valimiskampaania ERJK nõutud vormis, milleks on veebikeskkonnas täidetav ja allkirjastatav elektrooniline vorm. 2(7)
3-26-448
4.3.Aruande esitamise kohustuse ja tähtaja meeldetuletused saadeti kõigile aruandluskohuslastele infosüsteemist nii enne kui ka pärast tähtaja saabumist. Kaebaja vastas 20. novembril 2025 talle samal päeval saadetud meeldetuletusele, et tema kulu on 0. Kaebajale selgitati samal päeval, et aruanne tuleb esitada ka kampaaniakulude puudumise korral. Seepeale esitas kaebaja seisukoha, mille kohaselt on aruandekohustuse nõue tema hinnangul ülemäärane. Kaebajale selgitati 21. novembri 2025 kirjas, et ühtses vormis aruande esitamise kohustus tuleneb seadusest ning aruanded avaldatakse ERJK veebilehel. Lisaks on nii ERJK veebilehel, aruannete täitmise juhistes kui ka aruandekohuslastele saadetud kirjades märgitud, et aruande esitamise kohustus kehtib ka juhul kui valimiskampaania kulusid ei ole. Seega on kohustus selge ja ühetaoline kõigile.
4.4.ERJK arutas valimiskampaania aruannete esitamise kohustuste täitmist oma 27. novembri 2025 ja 18. detsembri 2025 koosolekutel. Kaebajale ei ole esitatud ühtki nõuet, mida ei ole esitatud teistele sarnases olukorras olevatele isikutele, s.o valimistel kandideerinud üksikkandidaatidele, kellel valimiskulud puudusid. ERJK ei ole veel otsustanud kaebaja suhtes sunniraha rakendada, kuigi kaebaja ei olnud ERJK koosolekute toimumise ajaks veel esialgset õiguskaitset ja ettekirjutuse täitmise peatamist taotlenud.
4.5.Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik aruannet esitada veebikeskkonnas, ei ole kaebaja varasemas menetluses välja toonud. Kaebaja ei ole ERJK-le avaldanud, et tal puudub elektroonilise aruande esitamise võimalus või võimekus. ERJK ei pea usutavaks, et kaebajal esinevad takistused aruande esitamisega veebikeskkonnas, sest kaebuse on kaebaja samuti esitanud elektrooniliselt allkirjastatuna e-toimiku vahendusel. Seega on kaebajal nii võimalus kui ka võimekus kasutada elektroonilisi infosüsteeme. Kaebaja ei ole esitanud selgitusi ega taotlusi, mille kohaselt olnuks alust kohaldada erandit ning lubada aruande esitamist muul viisil kui elektrooniliselt infosüsteemi vahendusel.
4.6.Poliitilise tegevuse rahastamise aruannete esitamise kohustus kehtestati 2002. a-l (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 17 lg 4 p 10 alusel võttis Vabariigi Valimiskomisjon 21. detsembril 2002 vastu määruse nr 7 „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimiskulude aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise kord“). Aruande esitamise kohustuse eesmärkideks on poliitilise rahastamise läbipaistvuse suurendamine, korruptsiooniriski vähendamine, rahvusvaheliste standardite järgimine ning avalikkuse usalduse suurendamine poliitika vastu. 2011. a-l kehtestati EKS-i muudatused, millega loodi ERJK, aruandluskohustusele kehtestati ERJK poolt nõutav vorm ning üksikkandidaadi valimiskampaania aruandlus toodi EKS-i üle eesmärgiga tagada sõltumata kandideerimise viisist kõigile valimiste subjektidele sarnaste tingimuste kehtimine nii lubatud tuluallikate kui ka aruandluse osas (EKS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 655 SE eelnõu (XI koosseis) seletuskirja lk 4 ja II lugemise seletuskiri lk 5). Ka 2013. a-l jõustunud EKS muudatustega, muutus aruannete esitamise lihtsamaks, sh üksikkandidaatidele, sest kasutusele võeti üheselt mõistetavad raamatupidamislikud terminid ning aruannete esitamine tehti interaktiivseks (EKS muutmise seaduse eelnõu 304 SE (Riigikogu XII koosseis) seletuskirja lk 5).
4.7.ERJK veebipõhine infosüsteem võimaldab aruandekohuslaste (erakonnad, valimisliidud ning üksikkandidaadid) aruannete esitamist, koondamist ja avalikustamist. Aruannete koondamine ühtsesse süsteemi tagab aruannete ühesuguse esituse, omavahelise võrreldavuse ja kontrollitavuseks nende masintöödeldavuse. Samuti loob see võimaluse mitmesuguse statistika tegemiseks. Üksikkandidaadile, 3(7)
3-26-448 kellel valimiskampaanias kulusid ei olnud, ei ole aruande esitamine ülemäära koormav – süsteemi tuleb sisse logida, avada aruande vorm ning allkirjastada täitmata ridadega aruanne. Aruande allkirjastamisega loetakse aruanne esitatuks ja see avalikustatakse veebilehel automaatselt.
4.8.Kui ERJK nõustuks kaebaja seisukohtadega, et valimiskampaanias kulusid mitteteinud üksikkandidaatide kindlas vormis ja viisil aruande esitamise nõue tuleks kaotada, siis tekiks kontrollimatus ehk puuduks teadmine, kas kampaaniakulud puudusid või jäeti aruanne esitamata. Seda ka avalikkusel – vastavasisulisi päringuid ja pöördumisi laekub ERJK-le aruandekohustuse täitmisega viivitanute osas. Sellega võib kaasneda ka ebavõrdne kohtlemine, kus tõenäoliselt osa valimiskampaania kulusid mitteomanud kandidaate siiski esitaks aruande ja osa mitte ning sellega muutuks ebaselgus aruande esitamata jätmise korral veel suuremaks. Seega on ka valimiskampaania kulude puudumise korral aruande esitamine vajalik.
4.9.Vaidlustatud ettekirjutus on materiaalselt õiguspärane ja põhjendatud. Kuna kaebaja jättis 2025. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalenud kandidaadina aruande esitamata, oli ERJK-l õigus ja kohustus teha ettekirjutus.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Käesoleva haldusasja vaidlus seisneb küsimuses, kas kaebuses vaidlustatud 16. jaanuari 2026. a ettekirjutus nr 144, millega vastustaja kohustas kaebajat kui 2025. a kohalikel valimistel osalenud üksikkandidaati esitama aruande valimiskampaania kulude ja kasutatud vahendite päritolu kohta veebilehe erjk.ee vahendusel komisjoni infosüsteemis, on õiguspärane. Eelkõige seisneb vaidlus selles, kas kaebaja oli kohustatud esitama aruande vastustaja nõutud vormis või pidi vastustaja lugema aruande esitamise kohustuse täidetuks kaebaja taasesitamist võimaldavas vormis saadetud kinnitusega valimiskampaania kulude puudumise kohta.
6.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
7.EKS § 1210 lg 1 sätestab, et ERJK kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad EKS-is sätestatud nõudeid. EKS § 128 lg 1 alusel tuleb riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruanne esitada ERJK-le nii erakondadel, valimisliitudel kui ka üksikkandidaatidel. Aruanne tuleb esitada ERJK-le komisjoni nõutud vormis ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Valimiskampaania aruanne avalikustatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni veebilehel.
8.EKS § 128 lg 5 kohaselt esitab üksikkandidaat aruande valimiskampaania kulude ja kasutatud vahendite päritolu kohta. EKS § 128 lg 8 sätestab, et üksikkandidaat märgib aruandes valimiskampaaniaks kasutatud EKS § 52 lg-s 3 nimetatud rahastamise allika liigi. Vastavalt EKS § 52 lg-le 3 on üksikkandidaadi valimiskampaania rahastamise allikateks: 1) EKS-is sätestatud tingimustel tehtud annetus ning 2) üksikkandidaadi isiklik vara. Valimiskampaania aruandes märgitakse annetuse kohta annetaja nimi ja isikukood ning annetuse väärtus ja laekumise kuupäev, isikliku vara kohta märgitakse valimiskampaaniaks kasutatud rahasumma (EKS § 128 lg 8). Aruanne esitatakse ja avalikustatakse EKS § 128 lg-s 1 sätestatud korras.
9.Kaebaja osales 2025. a kohalikel valimistel üksikkandidaadina EKS § 5 2 lg 1 tähenduses. Viidatud norm sätestab, et üksikkandidaat on füüsiline isik, kes kandideerib Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu 4(7)
3-26-448 valimistel. See tähendab, et kaebaja kui üksikkandidaat on aruandekohustuslik isik, kellel lasub kohustus esitada valimiskampaania aruanne vastustaja nõutud vormis (EKS § 128 lg-test 1, 5 ja 8) ning vastustaja on kohustatud kontrollima, kas kaebaja täidab üksikkandidaadina EKS-is sätestatud nõudeid. Kaebaja ei ole valimiskampaania aruannet esitanud.
10.Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt teavitas kaebaja 20. novembri 2025. a e-kirjas vastustajat, et tal kulud puudusid (digitaalse kohtutoimiku leheküljel (dtl) 23). Vastustaja selgitas kaebajale 20. novembri 2025. a e-kirjas, et aruande esitamise kohustus on kaebajal ka kampaaniakulude puudumise korral. Sellisel juhul allkirjastatakse täitmata aruanne. Vastasel korral ei selgu, kas aruandekohustuslasel kulud puudusid või on aruanne jäänud esitamata (dtl 22). Vastuseks vastustaja selgitustele teatas kaebaja 20. novembri 2025. a kirjas uuesti, et tal kulud puudusid ning et tema hinnangul peaks selline kinnitus olema piisav (dtl 22). Samas kirjas väljendas kaebaja ka arusaamatust, kuidas komisjon saab järelevalvemenetlust läbi viia kaebaja kui üksikkandidaadi suhtes. Vastustaja selgitas 21. novembri 2025. a kirjas kaebajale aruande esitamise kohustuse õiguslikku alust, viidates EKS § 128 lg-le 1, ning komisjoni pädevust aruande esitamise kontrollimisel (dtl 21). Kaebaja edastas 28. novembril 2025 kirja, milles teatas, et ei ole teinud ühtegi kulutust. Kaebaja märkis, et on enda hinnangul täitnud kohustuse vastata ja tal pole midagi muud esitada (dtl 24).
11.Kaebuses on kaebaja asunud seisukohale, et selliste teavituste edastamisega on kaebaja täitnud aruande esitamise kohustuse, kasutades PS §-st 46 tulenevat õigust pöörduda avalduste ja märgukirjadega riigiasutuste poole. Kaebaja sisustab sätet selliselt, et tal oli õigus esitada vastustajale aruanne vabas vormis. Kohus selgitab, et kuigi viidatud säte annab kaebajale õiguse pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, ei ole sätte eesmärk mitte niivõrd anda igaühele võimalust taolisi pöördumisi esitada, vaid eelkõige tagada neile sisulise vastuse saamine, andmaks pöördumisele mõtte. PS ei näe avaldustele ja märgukirjadele ette kindlat vormi, kuid see ei tähenda, et mõne avalduse puhul vormi nõude kehtestamine oleks automaatselt PS-ga vastuolus 1. Seega nõustub kohus vastustajaga, et käesoleva kaebuse kontekstis ei ole PS § 46 asjakohane, sest kaebaja õigust esitada märgukirju ja avaldusi riigiasutusele ei ole piiratud.
12.Praeguses olukorras on riik kehtestanud kindlaks määratud isikute ringile kohustusliku toimingu (EKS § 128 lg 1). Vastavalt EKS § 128 lg-tele 5 ja 8 peab valimiskampaania aruanne sisaldama teavet valimiskampaania kulude ja kasutatud vahendite kohta ning valimiskampaania rahastamise allikaid (EKS § 12 8 lg-d 5 ja 8). Sellise aruande esitamise kohustuse on seadusandja ette näinud eesmärgiga avalikustada üksikkandidaatide kõik valimiskampaaniaks kasutatud tuluallikad (vt nt EKS muutmise seaduse eelnõu 304 SE (Riigikogu XII koosseis) seletuskirja 2 lk 4), tagamaks tulude ja kulude seaduslikkus ja läbipaistvus. Seadusandja on andnud vastustajale ka õiguse otsustada, millises vormis ta aruannete esitamist nõuab. Lisaks EKS § 128 lg-le 1 tuleneb vastustajale õigus otsustada isikule esitatava taotluse ja haldusmenetlustoimingu vorm ka nii HMS § 5 lg-st 1 kui ka § 14 lg-st 1. HMS § 5 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. HMS § 14 lg 1 teise lause kohaselt võib seadusega või selle alusel taotlusele ette näha kohustusliku vormi.
Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 46 kommentaarid. Kättesaadav veebilehel https://pohiseadus.ee/sisu/3517/paragrahv_46
13.EKS § § 128 lg-s 1 sätestatud komisjoni nõutud vorm kinnitati vastustaja 19. juuni 2013 koosolekul protokolli nr 24 p-ga 1 (dtl 42–45), millest nähtuvalt toimub infosüsteemis kogu EKS-ist tuleneva aruandluse koostamine, esitamine, kontrollimine ja allkirjastamine. Allkirjastatud aruanded avalikustatakse süsteemis automaatselt vastustaja veebilehel. Infosüsteemis on loodud võimalus aruannete andmete põhjal mitmesuguste statistiliste päringute ja ülevaadete saamiseks. Infosüsteem on üles ehitatud vastavalt EKS-i sätetele ja toetub finantsaruandluse põhimõtetele. Seega tagab veebipõhine infosüsteem ühesuguste aruannete esitamise ja aruannete omavahelise võrreldavuse. Aruannete esitamine masinloetaval kujul hõlbustab nende kontrolli. Ka on aruannete esitamine infosüsteemis üldjuhul muudest variantidest lihtsam. Kohtu hinnangul on neid eesmärke silmas pidades põhjendatud ja õiguspärane nõuda veebikeskkonnas täidetavas ja allkirjastatavas elektroonilises vormis aruande esitamist.
14.Kaebaja on kohtumenetluses väitnud, et tal puudub võimekus sellisel viisil aruande esitamiseks. Ta kirjutab avaldusi mobiiltelefonis ning tal puudub arvuti ja digitaalse allkirjastamise võimalus. Lisaks sellele on kaebaja saanud valimistel kandideerida paberkandjal esitatud avalduse alusel, mistõttu peaks ta saama aruannet esitada enda soovitud viisil. Vastustaja on kohtule selgitanud, et aruande esitamiseks tuleb infosüsteemi sisse logida, avada aruande vorm ning kulude puudumisel allkirjastada täitmata ridadega aruanne, misjärel loetakse aruanne esitatuks ja see avalikustatakse veebilehel automaatselt. Vastustaja märkis kirjalikus vastuses kaebusele, et kaebaja ei ole enne ettekirjutuse tegemist vastustajaga suheldes teatanud takistustest vastustaja nõutud vormis aruande esitamisel, mistõttu ei olnud vastustajal alust kohaldada erandit, lubamaks aruande esitamist muul viisil kui elektrooniliselt infosüsteemi vahendusel.
15.Kohtule nähtub haldusasjas esitatud dokumentidest, et kaebaja ei ole suhtluses vastustajaga nõutud viisil aruande esitamise võimatusest vastustajale teatanud, vaid väljendanud vastustajale üksnes rahulolematust kulude puudumisel aruande esitamise nõudega. Kaebaja on aruande esitamise takistustega seonduvad väited esitanud alles kohtumenetluses. Kui kaebaja oleks vastustajale nõutud vormis aruande esitamisega kaasnevatest komplikatsioonidest teatanud, oleks vastustaja saanud kaaluda lubada aruande esitamist ka muul viisil. Samas ei pea kohus sarnaselt vastustajaga eluliselt usutavaks, et kaebajal dokumentide elektrooniliselt esitamise ja digitaalse allkirjastamise võimalus puudub, sest kaebaja on kohtule esitanud kaebuse elektrooniliselt avaliku e-toimiku vahendusel ja on kaebuse digitaalselt allkirjastanud. Arvestades seda, et kulude puudumisel tuleb kaebajal üksnes veebikeskkonda sisse logida ning allkirjastada tühi aruanne, ei saa kohus sellist tegevust pidada kaebaja jaoks liialt keerukaks. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et vastustaja nõutud viisil ja vormis aruande esitamise nõue (infosüsteemis elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna) ei ole kaebajale kui üksikkandidaadile, kellel valimiskampaanias kulud puudusid, ülemäära koormav ega ebaproportsionaalne. Sellisel viisil aruande esitamisega täidab kaebaja kehtestatud kohustuse ning annab nii vastustajale kui ka avalikkusele teavet kulude puudumise kohta.
16.Kohus selgitab kaebajale, et teadmatus kehtivast seadusest, sh valimistel kandideerimisele kehtestatud kohustustest, ei vabasta kaebajat seaduse järgimisest. Kui kaebaja soovis volikogu valimistel kandideerides aktiivselt osaleda ühiskonda puudutavate küsimuste arutamises ja otsustamises, võttis ta endale kohustuse õppida tundma kandideerimisega kaasnevaid sisulisi, menetluslikke ja vormilisi nõuded nii talle kui tema tegevusele. Seega on põhjendatud eeldada, et valimistel kandideeriv inimene teab, millised on kampaania läbiviimise reeglid, kas ja kuidas võib kampaaniat rahastada ning millised aruandlusnõuded sellega kaasnevad. Asjaolu, et 6(7)
3-26-448 kaebaja sai kandideerimisavalduse esitada paberkandjal, ei vabasta kaebajat aruande esitamisest vastustaja nõutud viisil ning kaebaja rahulolematus aruande esitamise kohustusega kulude puudumise korral ei muuda sellist kohustust õigusvastaseks. Olukorras, kus kaebajal kulud puuduvad, ei saa komisjoni veebilehel avaldatav aruanne sisaldada kaebaja kohta tundlikke andmeid. Kaebajal tuli arvestada, et valimistel kandideerides saavad tema andmed (nimi ja sünniaeg) avalikuks, sest muul juhul ei oleks võimalik tema poolt hääletada. Valimiskampaania aruande avaldamisega ei avaldataks aga kaebaja kohta andmeid rohkem kui need olid juba kandideerimise ajal avaldatud.
17.EKS § 1211 lg 1 p-i 1 kohaselt teeb ERJK erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule või üksikkandidaadile ettekirjutuse, kui ta on jätnud täitmata kohustuse esitada tähtpäevaks EKS-iga nõutud aruanne või selles esineb puudusi. Ettekirjutusega kohustatakse erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut või üksikkandidaati esitama komisjoni määratud tähtaja jooksul nõutud dokumendid või aruanne või kõrvaldama aruandes või annetuste registris puudused (EKS § 1211 lg 2 p 1).
18.Kohtule nähtuvalt teavitas vastustaja kaebajat korduvalt aruande esitamise kohustusest ning hoiatas kaebajat kohustuse täitmata jätmisel nii ettekirjutuse tegemisest kui ka komisjoni õigusest määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha (vt vastustaja 25. novembri 2025. a kiri, dtl 24–25 ning 8. detsembri 2025. a meeldetuletus, dtl 26). Kaebuse asjaolude kohaselt ei esitanud kaebaja vastavalt EKS § 128 lg-le 1 valimiskampaania aruannet ettenähtud ajaks, s.o ühe kuu jooksul pärast valimispäeva, ega ka pärast 8. detsembri 2025. a meeldetuletuse edastamist ja enne ettekirjutuse tegemist, vastustajale nõutavas vormis aruannet. Kaebaja taasesitamist võimaldavas vormis saadetud kinnitusi kulude puudumise kohta ei saa pidada vastustaja nõutavaks vormiks. Seega ei saa lugeda täidetuks EKS-ist tulenevat nõutavas vormis aruande esitamise kohustust ning vastustaja oli kohustatud tegema kaebajale ettekirjutuse.
19.Kaebuses vaidlustatud ettekirjutuses kohustati kaebajat ettekirjutust täitma hiljemalt 16. veebruaril 2026. Kohtu hinnangul on kaebajale ettekirjutuse täitmiseks antud mõistlik aeg. Ettekirjutus sisaldab faktilist ja õiguslikku põhjendust ning ettekirjutuses on üheselt selge ja arusaadav, millise kohustuse täitmist vastustaja kaebajalt ootab. Samuti sisaldab ettekirjutus sunniraha hoiatust vastavalt EKS § 12 12 lg-le 1 ja ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha suurust 500 eurot. Vastustaja on kohtule selgitanud, et ei ole kaebusele vastamise hetkeks kaebajale sunniraha määranud. Seetõttu selgitab kohus kaebajale, et kui kaebaja ettekirjutuses määratud kohustuse täidab, väldib ta sunniraha määramist.
20.Kohus leiab, et kaebuses vaidlustatud 16. jaanuari 2026. a ettekirjutus nr 144 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei taotle menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Menetlusosaliste võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.