Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-6397
Kohtuasi
Y avaldus täisealisele isikule X-ile seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. aprilli 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Y (isikukood XXX)
eestkoste
Puudutatud isik X (isikukood: XXX) Tallinna Linnavalitsus (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 2. aprilli 2026 määrus jätta muutmata.
2.Y määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Y kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Y (avaldaja) esitas 18.03.2026 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule X-ile (puudutatud isik) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku vend. Puudutatud isikuga on olnud probleeme alates 2019. aastast ja ta on palunud pidevalt probleemide lahendamisel avaldaja abi. Avaldaja on abistanud puudutatud isikut eluasemega seonduvalt, kolimisel ja kulude kandmisel. Avaldaja hinnangul peaks puudutatud isikut abistama Tallinna Linnavalitsus. Puudutatud isik on pidevalt kolinud kodukorra rikkumiste tõttu. Puudutatud isik on võtnud endale kohustusi, kiirlaene ja järelmaksuga asju ega mõtle selle peale, kas ta suudab need tagasi maksta. Tal on probleeme alkoholiga. Samuti on ta kuulnud luulusid ning viibinud psühhiaatriahaiglas. Puudutatud isik on teinud politseile vale avalduse, et avaldaja on teda telefoni teel sõimanud. Puudutatud isikule on vaja eestkostjat või isiklikku hooldajat. Ta ei saa endaga ise hakkama, sest tal on nägemispuue, närvisüsteemi häired ja nõrgamõistuslikkus. Puudutatud isik oli jäänud vahemikus 01.01.2025-15.03.2025 kuskile magama ja ta oli viidud haiglasse. Puudutatud isik ilmselt ei võta psühhiaatri kirjutatud ravimeid. Puudutatud isik ei ole ise oma tervisliku seisundi tõttu võimeline kaitsma oma õiguseid ja huve ning esindama ennast erinevates ametiasutustes.
2.Maakohus küsis avalduse osas seisukohta Tallinna linnalt, kes oli 31.03.2026 vastuses seisukohal, et puudutatud isiku üle eestkoste seadmine ei ole vajalik. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 02.04.2026 määrusega avalduse puudutatud isikule eeskoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks menetlusse võtmata.
3.1.Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-le 1, mis sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kuna avaldaja ei ole puudutatud isiku vanem, abikaasa või täisealine laps või valla- või linnavalitsus, ei ole tal seadusest tulenevat õigust avaldust puudutatud isikule eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks esitada.
3.2.Kohus palus esitada seisukoha Tallinna linnal, et kontrollida, kas kohtul on alust algatada eestkoste seadmise menetlus omal algatusel. Kohus selgitas, et Tallinna linnal tuleb oma seisukohas kajastada, kas kohalikule omavalitsusele teadaolevalt on puudutatud isik eestkostet vajada võiv isik. Kas Tallinna linn on kaalunud avalduse esitamist või peaks kohus algatama menetluse avaldaja teate alusel omal algatusel? Samuti selgitas kohus, et kui Tallinna linn sellist avaldust ei esita, tuleb kohtul otsustada menetluse algatamine PKS § 203 kohaselt. Tallinna linn esitas seisukoha 31.03.2026, milles ei pidanud eestkoste seadmist vajalikuks. Tallinna linn tõi esile, et puudutatud isik on puuduva töövõimega isik, ta viibib alates 21.06.2024 resotsialiseerimisteenusel Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses, kus talle on tagatud sotsiaal- ja majutusteenus. Tallinna linn on varem esitanud avalduse Harju Maakohtule puudutatud isiku suhtes eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks (tsiviilasi 2-24-9146), kohus on jätnud avalduse rahuldamata 30.07.2025. Kohus jõudis selles tsiviilasjas kogutud tõendite alusel ning puudutatud isiku isikliku ärakuulamise põhjal järeldusele, et eestkoste
seadmine ei ole põhjendatud. Eestkoste seadmist puudutatud isikule ei ole pidanud põhjendatuks talle riigi õigusabi korras määratud esindaja ning menetluse kestel jõudis ka avalduse esitanud Tallinna Linnavalitsus puudutatud isiku toimetulekut vahepealsel ajal hinnates järeldusele, et eestkoste seadmine ei ole vajalik. Tallinna linnale teadaolevalt ei ole puudutatud isikul hetkel sotsiaal- ja majutusteenuse eest võlgnevusi ning ta ei ole rikkunud ka sisekorraeeskirju. Sotsiaaltöötaja hinnangul ei ole eestkoste vajalik. 30.03.2026 helistas puudutatud isik Tallinna linna esindajale murega, et tema vend on esitanud avalduse kohtule. Puudutatud isiku sõnul on ta viimased 7 kuud töötanud koristajana, tal on varasemast ajast mõned võlad, aga ta maksab neid tagasi ja saab rahaliselt hakkama.
3.3.Maakohus asus seisukohale, et kuna avaldaja ei ole isik, kes saaks esitada avalduse puudutatud isikule eestkoste seadmiseks, ei ole avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning avaldus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Maakohus kaalus menetluse algatamise aluseks olevaid asjaolusid, kuid leidis, et praegusel juhul ei ole põhjendatud algatada eestkostemenetlust kohtu enda algatusel. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas 02.04.2026 maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille kohaselt vajab puudutatud isik avaldaja hinnangul eestkostjat.
4.1.Avaldaja viitas avalduses esile toodud asjaoludele ning leidis, et puudutatud isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õiguseid ja huve ning esindama ennast erinevates ametiasutustes. Eestkostet oleks kindlasti vaja, et puudutatud isik ei saaks laene ja järelmakse juurde võtta, sest muidu helistab ta avaldajale, et ta aitaks neid tagasi maksta. Avaldajale jääb arusaamatuks, miks sotsiaalosakond ei aidanud puudutatud isikut, kui ta jäi võlgu ning kes maksab selle raha tagasi, mille avaldaja on puudutatud isiku eest tasunud. Menetluse edasine käik
5.Tallinna Linnavalitsus (Põhja Tallinna Valitsuse kaudu) palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
6.Maakohus kuulas puudutatud isiku 20.05.2026 isiklikult ära. Puudutatus isik avaldas selgelt, et ta eestkostet ei vaja. Saab oma elu korraldamisega hakkama ning tema venna pöördumised kolmandate isikute poole seoses puudutatud isikuga on tema elu häirivad. Puudutatud isik kirjeldas oma elukorraldust selliselt, et alates 16.01.2026 elab ta XXX, Tallinna linna majutusüksuses. Tema ainukasutuses on köök-tuba koos tualeti ja duššinurgaga. Puudutatud isik töötab puhastusteenindajana, võlgu ei ole, kuna kõik võlad on ära makstud. Kui töötasu saab, maksab esmalt eluasemekulud (155 eurot kuus) ja endale vajalikud asjad. Politseiga oli viimati kokkupuude aastal 2024, siis kui veel alkoholi liigtarvitamisega oli probleeme. Umbes aasta tagasi tegi joomisele lõpu, sest alkohol viis teda halvale teele. Psühhiaatritega oli tõsisem kokkupuude kaks aastat tagasi, kui Burger Kingis töötades kannatas töökiusu all. Praegu külastab puudutatud isik psühhiaatrit umbes korra kuus, vahest harvem. Võtab regulaarselt arstide poolt soovitatud ravimeid, mingeid negatiivseid kõrvalmõjusid ravimitel ei ole. Oma suhete kohta avaldajaga selgitas, et suhtles viimati 2025. aasta kevadel. Pärast seda ei ole kokkupuuteid olnud, ka mitte telefonitsi.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohaldub eelnevalt nimetatud säte ka hagita menetluses, milleks on ka käesolev piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramisega seotud menetlus (TsMS § 475 lg 1 p 5). TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. PKS § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa, registreeritud elukaaslase või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et avaldajal, kes on puudutatud isiku vend, ei ole PKS § 203 lg 1 alusel õigust esitada avaldust puudutatud isikule eestkoste seadmiseks. Seega on maakohus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest keeldunud.
10.Isikule eestkostja määramiseks kohtule avalduse esitamise peamine ülesanne on anda kohtule märku vajadusest algatada eestkostet vajavale piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise menetlus (RKTKm 05.11.20143-2-1-98-14, p 19). PKS § 203 lg-st 1 tulenevalt võib kohus piisava kahtluse korral algatada menetluse eestkostja määramiseks omal algatusel. Riigikohus on selgitanud, et omal algatusel võib kohus alustada eestkostja määramise menetluse eelkõige juhul, kui ükski PKS § 203 lg 1 järgi õigustatud isik ei ole eestkostja määramise avaldust kohtule küll esitanud, kuid kohut teavitatakse muul viisil eestkostet vajavast isikust. Kui kohus saab teada eestkostet vajavast isikust, algatab ta vajadusel isikule eestkostja määramise menetluse (RKTKm nr 3-2-1-87-11, p 17). Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui kohtusse pöördunud isikult saadud teave, mis ei ole käsitatav avaldusena menetluse algatamiseks, ei ole piisav, et ajendada kohut menetlust algatama, saab kohus teha täiendavaid järelepärimisi, et selgitada, kas menetluse algatamine on vajalik. Kui kohus jõuab järeldusele, et menetluse algatamiseks alust ei ole, siis kohtumenetlust TsMS tähenduses ei toimu (TsMS III komm (2018), § 476 p 3.3.3a). Määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus praegusel juhul kaalunud saadud teabe põhjal menetluse algatamist omal algatusel, kuid ei ole pidanud seda vajalikuks. Sealjuures on maakohus kogunud täiendavaid andmeid kohalikult omavalitsuselt, kes saab anda kohtule ülevaate isiku tegelikust olukorrast, sh sellest, millised on isiku sotsiaalsed suhted ja kuidas tuleb isik igapäevaselt oma eluga toime (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 20). Lisaks on maakohus enne määruskaebuse lahendamist puudutatud isiku ka isiklikult ära kuulanud.
11.Ülaltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole
Tallinna linnal ega puudutatud isikul tekkinud määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks.
13.Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 372 lg 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.