OÜ Herakos hagi OÜ Termokar vastu alusetult saadu 145 594,80 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02.03.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Termokar apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
157 242,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Herakos (registrikood 12843620), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja OÜ Termokar (registrikood 12045143), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Helmut Pikmets ja Maris Vutt
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 29.10.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 02.03.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Jätta OÜ Termokar apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud OÜ Termokar kanda.
4.Mõista OÜ-lt Termokar OÜ Herakos kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulude hüvitis 9482,82 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-10384 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Herakos (hageja) esitas 17.07.2020 Pärnu Maakohtule Termokar OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 145 594,80 eurot ning alates 18.07.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni viivise kindla summana arvestatuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt aastas.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja kortermajade ehitamise ja korterite müümisega tegelev äriühing, mis tegeles 2018. a teisel poolel Pärnu linnas kahe kortermaja ja ühe ärihoone ehitamisega. Hageja avastas 2020. a kevadel oma 2018. a majandusaasta aruande koostamise käigus, et kostja oli esitanud hagejale neli õigusliku aluseta arvet (arved nr 180122, 180135, 180163 ja 180203 kogusummas 145 594,80 eurot), mille hageja oli tasunud ning mille arvel oli kostja hageja hinnangul hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja väitel ei olnud ta sõlminud kostjaga ühtegi töövõtulepingut arvetel viidatud objektidel tööde tegemiseks, kostja ei olnud neil objektidel töid teinud ning ühtegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti poolte vahel arvetel viidatud objektide osas ei koostatud. Lisaks oli kostja seaduslik esindaja KM andnud kostja vastu algatatud kriminaalmenetluses Maksu- ja Tolliametile (MTA) kui uurimisasutusele ütlusi, mille kohaselt ei olnud kostja arvetel viidatud objektidel ehitustöid tehtud ning et arved olid fiktiivsed. Hageja arvates kasutas kostja ära asjaolu, et varem oli samale kinnisasjale ehitatud veel kaks kortermaja, mille ehitamisel oli poolte vahel olnud kokkulepe sarnaste tööde tegemiseks ning kuna hageja oli ülekoormatud, ei märganud ta toime pandud pettust ja usaldas varasemast koostööpartnerist kostjat. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
2.1.Kostja oli nõus, et hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe arvetel märgitud tööde tegemiseks. Küll aga sai hageja kostja väitel talle kantud raha tagasi. Nimelt sõlmiti kostja sõnul poolte ja kolmanda isiku SS vahel seoses kostja poolt hagejale esitatud näilike arvetega kokkulepe panna toime käibemaksupettus. Maksupettus ja raha tagasisaamine seisnes selles, et kostjale makstud raha sai hageja sularahas tagasi summas, millest oli kokkuvõttes maha arvestatud n-ö arvevabrikantide teenustasu (kostjale teadaolevalt suurusjärgus 2-3%) ja riigilt (MTA kaudu) sai hageja 20% (käibemaks) arvete summast sisendkäibemaksuna (vähendades sisendmaksu arvelt enda tasutavat käibemaksu ehk väljundkäibemaksu). See tähendab, et hageja sai kogu arvete alusel makstud raha tagasi, sh sularahas. Tegelikkuses sai hageja veel kasugi, kuna riigilt saadud sisendkäibemaksust (20%) jäi arvevabrikantidele makstud teenustasust (ca 2-3%) veel ülegi.
2.2.MTA uurimisosakonna Lääne talitus algatas 21.06.2019 karistusseadustiku (KarS) § 389 1 lg-te 1 ja 3 tunnustel kriminaalmenetluse selle kohta, et kostja esitas oma juhatuse liikme KM
2-20-10384 tegevuse kaudu hagejale 2018. a juunis, augustis ja oktoobris vale sisuga müügiarveid selleks, et hageja juhatuse liikme TK juhtimisel saaks arvetel näidatud käibemaksu kajastada maksuhaldurile esitatavates käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu näitamiseks ja maksukohustuse vähendamiseks. Kokku vähendas eespool toodud perioodil hageja kostja kaasabil oma käibemaksukohustust 24 265,80 euro ulatuses. Hageja suhtes ei algatatud kriminaalmenetlust, kuna hageja poolt pettuse kaudu „säästetud“ käibemaksusumma jäi alla 40 000 euro.
2.3.Kostja esitas ka oma versiooni erinevate arveahelate kohta. Arved esitati pettuse käigus järjest mitmele äriühingule ning lõpuks võeti raha sularahas erinevate ühingute kontodelt välja. Kõikides arveahelates nähtus kostja sõnul, et arvel olev summa järjest vähenes. Tegemist oli kõigi seotud osapoolte kokkuleppega, mille sisu järgi jättis iga äriühing arve omakorda edasi esitades osa talle laekunud maksest n-ö teenustasuna endale. See oli ka põhjus, miks lõpliku arve tegemine ja selle sularahas väljavõtmine ning hagejale tagastamine ei kattunud summaga, mis kajastus esialgu kostja poolt hagejale esitatud arvetel. Seoses arvega nr 180122 tagastati hagejale vähemalt 38 281,18 eurot (Metsaru grupp OÜ arve nr 2906181 AJ Lahendus OÜ-le). Seoses arvega nr 180135 tagastati hagejale vähemalt 10 944 eurot (Balans-Tiim OÜ arve nr MA1800067 Ameron Invest OÜ-le). Seoses arvega nr 180163 tagastati hagejale vähemalt 45 034,80 eurot (Balans-Tiim OÜ arve nr MA1800073 Ameron Invest OÜ-le). Seoses arvega nr 180203 tagastati hagejale vähemalt 36 900 eurot (BalansTiim OÜ arve nr MA1800110). Kokku tagastati hagejale sularahas SS poolt vähemalt 131 159,98 eurot. Lisaks tagastas MTA hagejale 24 265,80 eurot, s.t kostja poolt hagejale esitatud arvete käibemaks. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 02.03.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 145 594,80 eurot ja viivise arvestatuna võla põhiosalt alates 18.07.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 18 908,77 eurot ning edasi alates 03.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 15 346,11 eurot ja mõistis nimetatud summa hageja kasuks välja.
3.1.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaielnud selle üle, et kostja esitas hagejale arved ja hageja tasus need. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et arvete esitamiseks puudus alus. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja sai tasutud summad VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjalt tagasi nõuda. Vaidlus puudus ka selles, et hageja ega tema juhatuse liige TK ei olnud kahtlustatavad käibemaksupettuse skeemis, mida menetleti kriminaalasja nr 19930000204 raames. MTA konstateeris oma nõude esitamisel üksnes valearvete esitamise fakti ja nende suurust koos võimaliku alusetu tagastusnõudega. Kostja väidetud poolte kokkulepet maksukohustuse vähendamiseks MTA ei tuvastanud.
3.2.Maakohus nõustus hagejaga selles, et hageja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamine oli kostja esitatud alusetute arvete tagajärg, mitte põhjus. Kostja väidetud poolte kokkulepet maksukohustuse vähendamiseks MTA ei tuvastanud. Hageja korrigeeris oma käibemaksudeklaratsioone 02.03.2020 tegelikult osutatud teenustele vastavaks ning puudus vaidlus selles, et reaalset kasu ta väidetavast teadlikust valearvete tasumisest ei saanud.
3.3.Kostja oli varem esitanud hagejale teiste objektidega seoses viis arvet sarnases suurusjärgus hiljem esitatud valearvetega. Maakohtu arvates võis hageja juhatuse liikme TK tähelepanu erinevatele ehitustööde kohta esitatud arvetele olla pealiskaudne, kuna
2-20-10384 vaidlusalusel ajal oli ta hõivatud pulmade korraldamise ja pulmareisiga, ehitusalane tegevus 2018. a oli intensiivne ning hageja esitas oma 2018. a majandusaasta aruande suure hilinemisega ehk alles 2020. a kevadel ning kostja esitatud neli näilikku arvet moodustasid hageja aastakuludest vaid 12% olukorras, kus iga kuu tuli hagejal tasuda kümneid ostuarveid. Maakohtu arvates oli kostja versioon kaheldav ka seetõttu, et väidetav „võit“ maksukohustuse tagastusnõude osas olnuks hagejale lisaks iga arve käibemaksule veel 1⁄4 käibemaksusummast ehk kokku ca 30 000 eurot, samas kui hageja 2018. a müügitulu ületas kostja enda kinnitusel miljon eurot ning oli küsitav, miks hageja pidi riskima uurimise ja erinevate menetlustega vaid mõne protsendi lisa teenimiseks müügitulule.
3.4.Kostja juhatuse liikmele esitatud kahtlustuse kohaselt olid osale äriühingutest jõudnud summad oluliselt väiksemad, kui kostja väitis. Ühte kostja viidatud äriühingut arvete alusel tasutud summade adressaadina kahtlustuses üldse ei mainitud, mis seadis maakohtu hinnangul täiendavalt kahtluse alla kostja väited esimese arveahela kohta. Lisaks muutis kostja arveahelate asjaolusid menetluses mitmel korral ning kostja taotletud tunnistajate, eelkõige SS ütlused ei olnud maakohtu arvates usaldusväärsed. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
4.1.Maakohus rikkus otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustust ning kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus leidis mh ekslikult, et hageja juhatuse liige TK ei olnud käibemaksupettuse skeemist teadlik, tunnistaja SS ütlused olid ebausaldusväärsed ning et tõenditest kogumis ei ole võimalik tuvastada, et hageja oli kogu kostjale tasutud raha tagasi saanud. Maakohus tegi sisuliselt kostjale tõendamiskoormuse täitmise võimatuks, jättes selgitamata, millise tõendite kogumiga oli kostjal raha liikumise ja sularaha hagejale tagastamise fakti võimalik tõendada. Hageja suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei välistanud hageja seotust arvevabriku skeemiga. Hageja suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust, sest nn riigilt välja petetud käibemaksusumma jäi alla seaduses sätestatud piirmäära, s.o 40 000 euro. Tegelikult tehtud tööde ja näilike arvete summade suurusjärk oli sama (ca 150 000 eurot). Maakohus luges majandusaasta aruande hilinenult esitamise fakti meelevaldselt hageja kasuks. Majandusaasta aruande hilinenult esitamine näitab hoopis seda, et hageja ei tahtnud mingil põhjusel seda õigel ajal esitada. Hageja rahalist „võitu“ käibemaksupettuses osalemisel ei saanud samastada hageja aastase käibega (ehk müügituluga). Tunnistajate ütluste hindamisel oleks maakohus pidanud arvestama tunnistajate SS ja KO ütlustega. Nende tunnistajate ütlused olid usaldusväärsed. Kohus jättis sisuliselt hindamata tunnistajate KO ja MI ütlused. Maakohus rikkus tõendite igakülgse hindamise kohustust, märkides tunnistajate ütlustega seonduvat vaid väga üldsõnaliselt. Maakohus omistas kostja juhatuse liikmele KMle esitatud kahtlustuse sisule liialt suure tähenduse. Maakohus kahtles ebaõigesti kostja esitatud arveahelates. Maakohus jättis ebaõigesti osa kostja tõendeid vastu võtmata ning jättis pooled 12.11.2021 toimunud kohtuistungil ebaõigesti vande all üle kuulamata. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
2-20-10384 Menetluse edasine käik
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.11.2023 otsusega maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.
7.Riigikohus tühistas 01.07.2024 otsusega ringkonnakohtu 08.11.2023 otsuse TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.1.Riigikohtu hinnangul ei rikkunud ringkonnakohus otsuse põhjendamise kohustust ega menetlusõigust tunnistajate ütluste hindamisel. Lisaks ei rikkunud ringkonnakohus menetlusnorme maksupettuse toimepanemise kokkuleppe tuvastamisel.
7.2.Riigikohus nõustus ringkonnakohtu põhjendustega ka selle kohta, miks ringkonnakohus luges maksupettuse toimepanemise kokkuleppe heade kommetega vastuolus olevaks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1) ning miks ei olnud kokkuleppe näol tegemist seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tehinguga (TsÜS § 87).
7.3.Riigikohtu arvates kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 1028 lg 2 p 3.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi.
9.Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus tõendeid ebaõigesti, tunnistas SS ütlused põhjendamatult ebausaldusväärseteks, omistades seejuures kriminaalmenetluses antud ütlustele ja kahtlustuse sisule põhjendamatult olulise kaalu. Samuti jättis maakohus SS ütlused ebausaldusväärseteks tunnistades andmata kostjale võimaluse esitada teisi tõendeid ning jättis rahuldamata kostja taotluse Troparks OÜ pangakonto väljavõtte saamiseks, milline rikkumine on kõrvaldatud apellatsioonimenetluse käigus. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi, kuid ei muuda otsuse resolutsiooni.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: ‒ Kostja esitas hagejale 29.06.2018 arve nr 180122 selgitusega „Ehitustööd Eestis vastavalt aktile, Objekt: Suur-Posti 1/3 korterelamu“ 43 174,80 euro ulatuses. Hageja tasus arve kostjale 17.07.2018; ‒ Kostja esitas hagejale 06.08.2018 arve nr 180135 selgitusega „Ehitustööd Suur-Posti 1/5 korterelamu, I ja II korruse kergvaheseinte ehitus (ainult töö). Katusekorruse villa, aurutõkkekile, puitkarkassi ja tulekindla kipsi paigaldus.“ 11 934,40 euro ulatuses. Hageja tasus arve 27.08.2018; ‒ Kostja esitas hagejale 30.08.2018 arve nr 180163 selgitusega „Ehitustööd vastavalt aktile, Objekt: Suur-Posti“ 47 499,60 euro ulatuses. Hageja tasus arve 01.10.2018 ja 23.10.2018; ‒ Kostja esitas hagejale 30.10.2018 arve nr 180203 selgitusega „Ehitustööd vastavalt aktile, Objekt: Suur-Posti“ 42 984 euro tasumiseks. Hageja maksis arve 19.11.2018 ja 03.12.2018;
2-20-10384 ‒
Eespool nimetatud arvete alusel kostja hagejale töid ei teostanud, samuti polnud nimetatud tööde tegemiseks pooltel sõlmitud töövõtulepingut.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja arvetel tehtud töid tegelikult ei teostatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas arvete aluseks oli käibemaksupettuse toimepanemise kokkulepe ning kas selline kokkulepe on TsÜS § 86 alusel tühine.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et hageja, kostja ja SS leppisid kokku käibemaksupettuse toimepanemise selliselt, et kostja esitab hagejale ajavahemikul 2018 juuni, august ja oktoober vale sisuga müügiarveid selleks, et hageja saaks arvetel näidatud käibemaksu kajastada maksuhaldurile esitatavates käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu näitamiseks ja maksukohustuse vähendamiseks. Kostja on tuginenud sellele, et kokkulepe käibemaksupettuse toimepanemise osas sisaldas endas sisuliselt kahte erinevat arveahelat, millest esimeses liikus 29.06.2018 arve nr 180122 alusel ja teises 06.08.2018 arve nr 180135, 30.08.2018 arve nr 180163 ja 30.10.2018 arve nr 180203 makstud raha.
13.Kostja 29.06.2018 arve nr 180122 (43 174,80 eurot) edasine arveahel korraldati järgmiselt: ‒ Ameron Invest OÜ esitas 29.06.2018 kostjale 41 880 euro suuruse arve nr 1806291, selgitusega Suur-Posti 1/3 (II kd tl 36), mille kostja tasus 18.07.2018 (II kd tl 37). ‒ AJ Lahendus OÜ esitas 29.06.2018 Ameron Invest OÜ-le 39 980,40 euro maksmiseks arve nr 1806291, selgitusega Suur-Posti 1/3 (II kd tl 38), mille Ameron Invest OÜ tasus osamaksetega: 14 100 eurot 19.07.2018, 15 810 eurot 27.07.2018 ja 10 070,40 eurot 13.08.2018 (II kd tl 39-41). ‒ Metsaru grupp OÜ esitas 29.06.2018 AJ Lahendus OÜ-le arve nr 2906181 (38 281,18 eurot), selgitusega Suur-Posti 1/3 (II kd tl 42). ‒ Järgnevalt on kostja väitel Metsaru grupp OÜ juhatuse liige JM võtnud Metsaru grupp OÜ arvelt pärast 29.06.2018 arve laekumist 38 281,18 eurot sularahas välja või kohustas AJ Lahendus OÜ-d tasuma vastav arve Troparks OÜ-le või andis sularaha väljavõtmiseks käsundi mõnele kolmandale isikule ja andis sularaha üle SSle.
13.1.Järgnevalt nähtub Troparks OÜ arvelduskonto nr EE534204278605867405 väljavõttest 19.07.2018‒31.08.2018 kohta, et AJ Lahendus OÜ tasus OÜ Metsaru grupp OÜ arve nr 2906181 Troparks OÜ-le 19.07.2018 osaliselt 29 000 euro ulatuses ja 20.07.2018 teise osamaksena 9381,18 eurot (kokku 38 381,18 eurot) (V kd tl 72-77). Samuti tõendavad nimetatud arvete esitamist ja nende eest tasumist SS ütlused, milles ta kirjeldab, et hagejale esitas arved kostja, seejärel kostjale omakorda Ameron Invest OÜ, kellele omakorda esitas arve AJ Lahendus OÜ. SS ütluste kohaselt: „Mina andsin käsud Ameroni juhatuse liikmele KOle, AJ Lahendusele, raamatupidajatele. Ise ma arvutis neid töid ei teinud. Arvete sisu oli see, et sularaha tekitada. Ehitusteenused või tööjõurent on arve sisuks, mille alusel klient kannab raha ja ta saab sularahas selle tagasi. Ettevõtted olid OÜ AJ Lahendus, OÜ BalansTiim, OÜ Ameron Invest.“ (IV kd tl 52-59). Samuti tõendavad Ameron Invest OÜ poolt kostjale arvete koostamist ja esitamist KO ütlused: „Minu ettevõte Ameron Invest OÜ on ka Termokar OÜ-le arveid väljastanud.“ (IV kd tl 60-62). Seda, et Metsaru grupp OÜ on AJ Lahendus OÜ-le arveid väljastanud, kinnitab kriminaalasjas nr 19930000204 antud ütlustes ka JM (II kd tl 42-43).
13.2.Lisaks maksekorraldustele tõendavad seda, et raha liikus mööda arveahelat, tunnistajate SS ja KO ütlused. SS andis järgmised ütlused: „Järgmine lüli oli vist Ameron, kuhu Termokar
2-20-10384 OÜ kandis ja sealt edasi läks järgmistele lülidele raha. /.../ AJ Lahendus OÜ oli ka üks lülidest, AJ. /.../ Metsaru Grupp OÜ oli KU organiseeritud tankist koos juhatuse liikmega. Tankist oli JM äkki. KUs organiseeris tema mulle tankistiks, et need lõpulülid edasi läheks, sest mul said inimesed otsa vahepeal.“ (IV kd tl 52-59). KO ütluste kohaselt olid raha liikumise aluseks arved ja ülekandeid tehti SS juhtimisel, andes korraldused otse Ameron Invest OÜ raamatupidajale. KO kinnitab, et „Ma ei tea millised äriühingud peale Balans-Tiim OÜ on arveid esitanud. Seda tuleks dokumentidest vaadata. Nimed ei tule meelde. /.../ Ei meenu, kas AJ Lahendus OÜ on teenuseid osutanud Ameron Invest OÜ-le. /.../ Mina Ameron Invest OÜ kontosid ei käsutanud. Ülekandeid tegi raamatupidaja. Tõenäoliselt andis raamatupidajale korraldusi S. Mina seda ei teinud. Ameron Invest OÜ poolt raha tagastamisega Termokar OÜ-le ei ole ma kursis.“ (IV kd tl 60-62). Ka SS ise on kinnitanud, et tema organiseeris kõik ülekanded (IV kd tl 52-59). Lisaks kinnitab arvete alusel raha liikumist kostjalt kuni Troparks OÜ-ni ka kriminaalasjas nr 19930000204 koostatud kostja, Ameron Invest OÜ, AJ Lahendus OÜ, Metsaru grupp OÜ ja Troparks OÜ arvelduskontode vaatlusprotokoll (II kd tl 105-135). Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et kostja väide 18.07.2018–13.08.2018 raha liikumise kohta 38 381,18 euro ulatuses alates hagejast kuni Troparks OÜ-ni on tõendatud. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrava tähtsusega, et AJ Lahendus OÜ arvest osa tasuti Ameron Invest OÜ poolt pärast seda, kui AJ Lahendus OÜ tasus Metsaru grupp OÜ arve Troparks OÜ-le. Oluline on seos raha liikumise ja esitatud arvete vahel, selliste tehingute tuvastatud eesmärk ja käibemaksupettuse kokkuleppe olemasolu. Maksupettuse olukorras on tavapärane, et raha liikumise jälgimise raskendamiseks tehakse tehinguid ja toiminguid selliselt, et nende kronoloogiline jälgitavus ei oleks silmapaistvalt lihtne. Raha liikumine Termokar OÜ-st kuni Troparks OÜ-ni on tõendatud ka kriminaalasjas nr 19930000204 koostatud vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on ajavahemikus 04.2018–11.2019 Ameron Invest OÜ pangakontole Termokar OÜ-lt laekunud kokku 1 495 596,20 eurot, millest on 1 287 664,79 eurot edasi kantud äriühingute AJ Lahendus OÜ, Balans-Tiim OÜ, SS Security OÜ, Grandbalt OÜ ja MDV Invest OÜ pangakontodele. Sellest on AJ Lahendus OÜ pangakontole laekunud kokku 227 749,65 eurot ning ajavahemikus 03.2018–08.2018 on Troparks OÜ pangakontole edasi kantud kokku 103 409,25 eurot (II kd tl 105-119). MTA poolt tuvastatu kohaselt oli tegemist ka teiste käibemaksupettuse skeemidega, mille osalised osaliselt käesoleva arveahelaga kattusid (I kd tl 42-50). Samuti on SS oma ütlustes kinnitanud, et „Meil ei olnud vaid T asjad.“ (IV kd tl 5259).
13.3.Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et 29.06.2018 arve nr 180122 ahelas märgitud arvete puhul oli tegemist näilike arvetega, mille alusel tegelikult teenust ei osutatud ja arved olid tasutud ja esitatud käibemaksupettuse eesmärgil. Kõikidel vaidlusalustel arvetel, sealhulgas nendel, mis olid esitatud hagejale, oli arve selgituseks märgitud Suur-Posti 1/3 (II kd tl 36, 38, 42). Tunnistaja KO ütluste kohaselt käis ta Suur-Postis töid üle vaatamas just selleks, et luua näivus tööde tegemisest. KO kinnitab, et „Meil oli seda vaja selleks, et kui maksuamet hakkab kahtlustama, et ma oleksin teadlik asjaoludest. Käisime vaatasime objekti üle. /.../. Sõitsime läbi, et vaadata milliste objektide kohta rahad liikuma hakkavad. Et teaks nägu ja töid mille kohta toimingud tehti. OÜ Ameron Invest ei teinud nendel objektidel reaalselt töid.“ (IV kd tl 60-62). Samuti kinnitas KO kriminaalasjas nr 19930000204 antud ütlustes, et Suur-Posti objektil töid ei tehtud (II kd tl 161-163). Tunnistaja SS selgitas oma siinses asjas antud ütlustes, et „objektideks oli Suur-Posti kortermajade ehitus ja Rähni 10 äkki. Rähni tn on kaks kortermaja. Rohkem objekte, kus me T-le tegime, ei ole. Mina fiktiivseid arveid ei koostanud, lasin need teistel teha. Mina andsin käsud Ameroni juhatuse liikmele KOle, AJ Lahendusele, raamatupidajatele. Ise ma arvutis neid töid ei teinud. Arvete sisu oli see, et sularaha tekitada. Ehitusteenused või tööjõurent on arve sisuks, mille alusel
2-20-10384 klient kannab raha ja ta saab sularahas selle tagasi. /.../. Metsaru Grupp OÜ ei ole teinud mulle ega minu äriühingutele teenust. Teenust osutas ainult fiktiivselt. Ühelgi objektil ei ole reaalselt tööd teinud.“ (IV kd tl 52-59). Seega kinnitas SS, et ühegi arve puhul töid tegelikult ei tehtud. Eeltoodud tõendid tõendavad seega ka koosmõjus, et tegemist oli arvetega, mille alusel tegelikult hageja objektil töid ei tehtud, kuid millega sooviti toime panna käibemaksupettus.
13.4.Metsaru grupp OÜ juhatuse liige JM on kriminaalasjas nr 19930000204 tunnistajana ütlusi andes väitnud, et ta ei tunne SSku ning on kinnitanud, et tegi AJ Lahendus OÜ-le ehitus- ja lammutustöid, kuid ei mäleta, millistele objektidele töid tegi. JM ütluste kohaselt võttis ta Metsaru grupp OÜ arveldusarvelt sularaha välja kassasse materjalide või töötasu maksmiseks (II kd tl 42-43). Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda JM ütlused käesolevas asjas teha järeldust selle kohta, et Metsaru grupp OÜ polnud seotud eelpool kirjeldatud käibemaksupettuse arveahelatega. JM kuulati üle kriminaalasjas tunnistajana ja tunnistajana ei pea isik andma ütluseid, mis võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast. Teised tõendid (esitatud arved, arvete sisu, ülekannete tegemine, tunnistajate SS ütlused) lükkavad tema ütlused käibemaksupettuses mitteosalemise kohta ümber. Neid tõendeid on antud arveahela osas ringkonnakohus käsitlenud juba ülal.
14.Kostja 06.08.2018 arve nr 180135 (11 934,40 eurot) edasine arveahel toimis järgmiselt: ‒ Ameron Invest OÜ esitas 03.08.2018 kostjale 11 280 euro ulatuses arve nr 1808031 (II kd tl 44), selgitusega Suur-Posti 1/5, mille kostja on tasunud 27.08.2020 (II kd tl 45). ‒ Balans-Tiim OÜ esitas 31.08.2018 Ameron Invest OÜ-le 10 944 euro ulatuses arve nr MA1800067 (II kd tl 46), selgitusega Suur-Posti 1/5, mille Ameron Invest OÜ on tasunud 20.09.2018 (II kd tl 47).
15.Kostja 30.08.2018 arve nr 180163 (47 499,60 eurot) edasine arveahel toimis järgmiselt: ‒ Ameron Invest OÜ esitas 30.08.2018 kostjale 45 035,88 euro suuruse arve nr 1808302, selgitusega Suur-Posti 1/3 ja 1/5 (II kd tl 48), mille kostja tasus osaliselt 01.10.2018 (27 035,88 eurot) ja osaliselt 24.10.2018 (18 000 eurot) (II kd tl 49-50). ‒ Balans-Tiim OÜ esitas 31.08.2018 Ameron Invest OÜ-le 45 034,80 euro ulatuses arve nr MA1800073 (II kd tl 51), selgitusega Suur-Posti 1/3 ja 1/5, mille Ameron Invest OÜ tasus osaliselt 09.10.2018 (26 800 eurot), 15.10.2018 (9934,80 eurot) ja 16.10.2018 (44 947,60 eurot) (II kd tl 52-54).
16.Kostja 30.10.2018 arve nr 180203 (42 984 eurot) edasine arveahel toimis kostja väitel järgmiselt: ‒ Ameron Invest OÜ esitas 30.10.2018 kostjale 40 824 euro ulatuses arve nr 1810301, selgitusega Suur-Posti 1/5 (II kd tl 55), mille kostja tasus osade kaupa 19.11.2018 (22 984 eurot) ja 04.12.2018 (17 840 eurot) (II kd tl 56-57). ‒ Balans-Tiim OÜ esitas 30.10.2018 Ameron Invest OÜ-le 39 600 euro ulatuses arve nr MA1800110, selgitusega Suur-Posti 1/5 (II kd tl 58), mille Ameron Invest OÜ tasus 04.12.2018 (36 500 eurot) ja 12.12.2018 (29 100 eurot) (II kd tl 59-60).
17.Kostja väitel kõigi viimati käsitletud kolme arve puhul esitas Balans-Tiim OÜ-le omakorda arve Eldora Ehitus OÜ ja need arved on tasutud.
2-20-10384
17.1.Arve esitamist Eldora Ehitus OÜ poolt 30.10.2018 arveahela osas tõendab Eldora Ehitus OÜ 31.10.2018 arve (39 120 eurot) selgitusega Suur posti akt nr 9 (III kd tl 101 pöördel).
17.2.Nii Eldora Ehitus OÜ kui ka Balans-Tiim OÜ ja Ameron Invest OÜ poolt eelpool nimetatud arvete esitamist ja nende eest tasumist tõendavad SS ütlused, mille kohaselt pärast kostja poolt arvete esitamist hagejale esitas kostjale omakorda arved Ameron Invest OÜ. Balans-Tiim OÜ osales samuti käibemaksupettuses: „Arvevabrikutes osalesid MI, KO, AP, KO.“ (IV kd tl 52-59). Samuti tõendavad Ameron Invest OÜ poolt kostjale arvete koostamist ja esitamist KO ütlused: „Minu ettevõte Ameron Invest OÜ on ka Termokar OÜ-le arveid väljastanud. /.../ Balans-Tiim ei osutanud OÜ Ameron Investile töid. Meil töid ei tehtud ja tema ei saanud olla erand.“ (IV kd tl 60-62). Tunnistaja MI (Eldora Ehitus OÜ juhatuse liige) poolt tsiviilasjas antud ütluste kohaselt tegi Eldora Ehitus OÜ Balans-Tiim OÜ-le näilikke arveid ning MI kinnitas, et „Üldiselt andis juhised S, kes ütles mis kuupäeval ja mida arvele peab panema. Arved läksid alati Balans-Tiim OÜ-le.“ (IV kd tl 62-64).
17.3.Balans-Tiim OÜ juhataja KO andis kriminaalasjas nr 19930000204 ütlusi sellest, et Balans-Tiim OÜ on osutanud Ameron Invest OÜ-le teenusena erinevaid töid, Eldora Ehitus OÜ on teinud Balans-Tiim OÜ-le ehitustöid ning Balans-Tiim OÜ on Eldora Ehitus OÜ poolt osutatud ehitusteenuse eest tasunud Eldora Ehitus OÜ juhatajale sularahas. Samas Suur-Posti objekti KO ei nimeta (II kd tl 153-155). Ringkonnakohus leiab, et KO ütlused kriminaalasja kohtueelses menetluses ei võimalda käesolevas asjas teha järeldust selle kohta, et Balans-Tiim OÜ polnud seotud eelpool kirjeldatud käibemaksupettuse toimepanemisega. KO on kuulatud üle kriminaalasjas tunnistajana ja tunnistajana ei pea isik andma ütluseid, mis võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast. Pealegi lükkavad teised tõendid (esitatud arved, arvete sisu, ülekannete tegemine, tunnistajate SS, MI ja KO ütlused) tema ütlused käibemaksupettuses mitteosalemise kohta ümber.
17.4.Asjaolu, et raha liikus ülaltoodud arvete alusel arveahelaid pidi, kinnitavad lisaks maksekorraldustele ka tunnistajate SS ja KO ütlused. SS on rääkinud rahade liigutamisest ülekannete puhul: „Järgmine lüli oli vist Ameron, kuhu Termokar OÜ kandis ja sealt edasi läks järgmistele lülidele raha. /.../ Ehitusteenused või tööjõurent on arve sisuks, mille alusel klient kannab raha ja ta saab sularahas selle tagasi. Ettevõtted olid OÜ AJ Lahendus, OÜ Balans-Tiim, OÜ Ameron Invest.“ (IV kd tl 52-59). KO kinnitab oma ütlustes, et „Ma ei tea millised äriühingud peale Balans-Tiim OÜ on arveid esitanud. Seda tuleks dokumentidest vaadata. Nimed ei tule meelde. /.../ Mina Ameron Invest OÜ kontosid ei käsutanud. Ülekandeid tegi raamatupidaja. Tõenäoliselt andis raamatupidajale korraldusi S. Mina seda ei teinud. Ameron Invest OÜ poolt raha tagastamisega Termokar OÜ-le ei ole ma kursis. /.../ Balans-Tiim OÜ oli üks firmadest kellele kanti raha edasi, kes pidi selle toimetama tagasi.“ (IV kd tl 60-62). SS ütluste kohaselt: „Ehitusteenused või tööjõurent on arve sisuks, mille alusel klient kannab raha ja ta saab sularahas selle tagasi. Ettevõtted olid OÜ AJ Lahendus, OÜ Balans-Tiim, OÜ Ameron Invest. /.../ MI on andnud mulle raha Sillakeskuse II korrusel. MI andis raha enamjaolt 50-eurostes kupüürides. Kust MI raha sai, tuleb tema enda käest küsida ja kas ta kandis sealt veel omakorda edasi. Meie poolt oli ta palgatud lõpulüliks. Õigemini KO poolt oli tema toodud lõpulüliks.“ (IV kd tl 52-59). Samuti on MI andnud ütluseid selle kohta, et „Arvete tasumise puhul S ütles, et sellel kuupäeval tuleb, et siis on vaja raha tagastada. Osad arved olid vist isegi sularahaarved ja kui tuli panga ülekandega, siis viisin ühe korra S kätte ning O kätte sai ka viidud. Arve, mis tasuti, läksin panka ja võtsin sularaha välja ning viisin tagasi./.../ Raha mille välja võtsin, siis see mis oli võõras raha, selle viisin ära.“ (IV kd tl 62-64). Koosmõjus maksekorraldustega tuleneb eeltoodud ütlustest, et arvete alusel liikus raha kostjalt edasi Ameron Invest OÜ pangakontole, sealt omakorda Balans-Tiim OÜ pangakontole ja seejärel Eldora Ehitus OÜ pangakontole. Rahaliikumine
2-20-10384 Termokar OÜ-st kuni Balans-Tiim OÜ-ni on tõendatud kriminaalasjas nr 19930000204 koostatud vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on 04.2018–11.2019 Ameron Invest OÜ pangakontole Termokar OÜ-lt laekunud kokku 1 495 596,20 eurot, millest on 1 287 664,79 eurot edasi kantud äriühingute AJ Lahendus OÜ, Balans-Tiim OÜ, SS Security OÜ, Grandbalt OÜ ja MDV Invest OÜ pangakontodele. Sellest on Balans-Tiim OÜ pangakontole laekunud 09.2018–12.2018 kokku 371 469,20 eurot (II kd tl 105-119). Kuna tunnistaja MI ütluste kohaselt esines ka sularaha arveid, siis sellega on seletatav asjaolu, miks Eldora Ehitus OÜ pangakontole antud arveahelat mööda raha ei jõudnud, vaid need edastati sularahas MI kätte. Sellega on kooskõlas ka eelnimetatud vaatlus kriminaalasjas, mille protokolli kohaselt võeti Balans-Tiim OÜ pangakontolt 09.2018–12.2018 sularahas välja kokku 341 720 eurot (II kd tl 105-119).
17.5.Kostja leiab, et temapoolset 06.08.2018 esitatud arveahelas mitteosalemist kinnitab muu hulgas asjaolu, et Ameron Invest OÜ poolt kostjale esitatud arve kuupäev on varasem, kui kostja poolt hagejale väljastatud arve kuupäev ehk raha on justkui hakatud tagastama hagejale enne, kui kostja on hagejale arve esitanud ja hageja on kostjale raha üle kandnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma see asjaolu olulist tähtsust. Ameron Invest OÜ on 03.08.2018 kostjale esitanud arve nr 1808031, seda 11 280 euro tasumiseks. Hageja tasus kostja arve 27.08.2018, kostja tasus Ameron Invest OÜ arve 27.08.2018, Ameron Invest OÜ tasus Balans-Tiim OÜ arve 20.09.2018. Sellest, et Ameron Invest OÜ arve kuupäev oli enne kostja arve kuupäeva, ei saa järeldada, et raha oleks justkui varem liikuma hakanud.
17.6.Hageja väitel tasus Ameron Invest OÜ Balans-Tiim OÜ-le kogu 30.08.2018 arve alusel käivitunud arveahela esemeks oleva raha ära juba hiljemalt 16.10.2018, kuigi hageja ei olnud jõudnud 16.10.2018 seisuga kostja poolt Herakos OÜ-le 30.08.2018 kogu väljastatud arvet nr 180163 kostjale ära tasuda. Hageja tasus arve alusel kostjale viimase osamaksena 20 000 eurot alles 23.10.2018. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine nendes asjaoludes vastuolu. 30.08.2018 arve maksti hageja poolt kostjale 01.10.2018 ja 23.10.2018. Kostja tasus Ameron Invest OÜ-le vastavalt 01.10.2018 ja 24.10.2018. Ameron Invest OÜ tasus Balans-Tiim OÜle 09.10.2018 ja 15.10.2018 ja 16.10.2018. See, et Ameron Invest OÜ tasus Balans-Tiim OÜle arve enne kui talle laekus raha kostjalt, ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, kuna Balans-Tiim OÜ arve oli esitatud juba 31.08.2018.
17.7.Lisaks leiab hageja 30.10.2018 arvega seotud arveahelaga seoses, et hageja tasus selle kahes osas, s.o 19.11.2018 ja 03.12.2018 ja esile toodud arveahel ei olnud veel alanud, kui hageja makstud raha oli juba n-ö väidetavat neljandat arveahelat pidi jõudnud Eldora Ehitus OÜ-ni. Selle ja ka eelpool nimetatud hageja poolt esile toodud olukordade selgituseks märgib ringkonnakohus, et käibemaksupettuse olukorras ei toimu arvete esitamine ja nende eest tasumine enamasti selliselt, et need oleksid järjestikku ja lihtsalt tuvastataval moel dokumenteeritud ja seega ka uurimisasutusele lihtsalt avastatavad. See aga ei välista käibemaksupettuse olemasolu, kui see on kogumis muude tõendite abil tuvastatav.
17.8.Kõikidel vaidlusalustel arvetel, sealhulgas nendel, mis olid esitatud hagejale, oli arve selgituseks märgitud Suur-Posti 1/5 või Suur-Posti 1/3 ja 1/5 (II kd tl 44, 46, 48, 51, 55, 58, III kd tl 101 pöördel). Tunnistaja KO ütluste kohaselt käis ta Suur-Postis töid üle vaatamas. KO kinnitab, et: „Meil oli seda vaja selleks, et kui maksuamet hakkab kahtlustama, et ma oleksin teadlik asjaoludest. Käisime vaatasime objekti üle. /.../. Sõitsime läbi, et vaadata milliste objektide kohta rahad liikuma hakkavad. Et teaks nägu ja töid mille kohta toimingud tehti. OÜ Ameron Invest ei teinud nendel objektidel reaalselt töid./.../ Balans-Tiim ei osutanud OÜ Ameron Investile töid. Meil töid ei tehtud ja tema ei saanud olla erand.“ (IV kd tl 60-62). Samuti andis KO kriminaalasjas nr 19930000204 ütluseid, et Suur-Posti objektil
2-20-10384 töid ei tehtud (II kd tl 161-163). Tunnistaja SS selgitas oma ütlustes, et: „objektideks oli SuurPosti kortermajade ehitus ja Rähni 10 äkki. Rähni tn on kaks kortermaja. Rohkem objekte, kus me Tle tegime, ei ole. Mina fiktiivseid arveid ei koostanud, lasin need teistel teha. Mina andsin käsud Ameroni juhatuse liikmele KOle, AJ Lahendusele, raamatupidajatele. Ise ma arvutis neid töid ei teinud. Arvete sisu oli see, et sularaha tekitada. Ehitusteenused või tööjõurent on arve sisuks, mille alusel klient kannab raha ja ta saab sularahas selle tagasi. /.../. Balans-Tiim OÜ oli ka äriühing, kes oli mul pandud skeemi sisse, KO.“ (IV kd tl 52-59). Tunnistaja MI ütluste kohaselt tegi Eldora Ehitus OÜ Balans-Tiim OÜ-le näilikke arveid ning MI selgitab: „Üldiselt andis juhised S, kes ütles, mis kuupäeval ja mida arvele peab panema. Arved läksid alati Balans-Tiim OÜ-le.“ (IV kd tl 62-64). Eeltoodud tõendid kinnitavad seega koosmõjus, et tegemist oli arvetega, mille alusel tegelikult hageja objektil töid ei tehtud.
18.Tõendite kohaselt oli näilike arvete koostamise eesmärgiks kõigi nelja arveahela puhul hageja poolt maksuhaldurile esitatavates käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu näitamine ja seeläbi maksukohustuse vähendamine. MTA 07.04.2020 dokumendis (avalikõigusliku nõudeavalduse täpsustus) on märgitud, et tuvastatud on asjaolu, et OÜ Termokar esitas Herakos OÜ-le 2018 juuni-oktoober neli ebaõige sisuga müügiarvet selleks, et Herakos OÜ saaks neid kajastada sisendkäibemaksuna. Selles dokumendis on märgitud: „Kokku vähendas Herakos OÜ sel perioodil enda käibemaksukohustust summas 24 265,80 eurot. Herakos OÜ korrigeeris vale sisuga müügiarved ja tasus juurde käibemaksu summas 24 265,8 eurot.“ (I kd tl 42-50). Sama tuleneb ka 31.03.2020 MTA uurimisosakonna koostatud maksuarvestusest, mille kohaselt kriminaalasjas nr 19930000204 tehti muuhulgas kindlaks, et KM esitas Termokar OÜ nimelt ajavahemikul 2018 juuni, august ja oktoober OÜ-le Herakos vale sisuga müügiarveid. „Vale sisuga arveid esitas Termokar OÜ nimelt selleks, et TK juhitav OÜ Herakos saaks arvetel näidatud käibemaksu kajastada maksuhaldurile esitatavates käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu näitamiseks ja maksukohustuse vähendamiseks.“ (II kd tl 30 pöördel-33). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tegemist on üksnes MTA subjektiivse hinnanguga. MTA järeldused tuginevad kogutud andmetele. MTA tuvastatud asjaolusid kinnitavad siinses asjas esitatud tõendid ning kokkulepe hageja, kostja ja SS vahel käibemaksupettuse toimepanemiseks on tõendatud SS ja KO tsiviilasjas antud ütlustega, samuti arvete koostamise ja raha liikumise asjaoludega. SS käesolevas asjas antud ütluste kohaselt organiseeris ta käibemaksupettuse muu hulgas TK ettevõttele sularaha saamiseks. Tunnistaja SS sõnul: „Minu roll arvevabrikus oli, et mina organiseerisin ja panin kogu süsteemi kokku. See seisnes nii klientidega suhtlemises, tankistide asetamine/paika panemine, rahade liigutamine, kontrollimine kas rahad liiguvad, raamatupidajatega suhtlemine.“ SS ütluste kohaselt KM viis ta TKuga kokku ja nõustus Termokar OÜ kasutamisega puhverfirmana. Järgmine lüli oli Ameron OÜ, kuhu SS ütluste kohaselt raha kanti, siis AJ Lahendus OÜ ja Metsaru grupp OÜ. SS kinnitab, et: „Raha toimetasin pärast TKle, OÜ Feriti või OÜ Herakose raha. /.../. TKga leppisin kokku, et Termokar OÜ esitab OÜ-le Herakos arveid, kuigi arvetel märgitud töid ei tehtud.“ (IV kd tl 52-59). Tunnistaja KO ütluste kohaselt kohtus ta korra TKga selleks, et teaks tema nägu ja töid, mille kohta toimingud tehti. Samuti kinnitas KO, et „Herakos OÜ-le tegelikult töid ei tehtud ja kõik arved läksid välja TK firmale OÜ Herakos.“ (IV kd tl 60-62).
19.Hageja väidab ning selgitas ka ringkonnakohtu 29.10.2024 kohtuistungil, et hageja seaduslik esindaja ei pannud tähele, et kostja esitatud arvete puhul on tegemist alusetute arvetega ning et kostja arvete tasumine avastati alles 2020. a kevadel 2018. a majandusaasta aruande koostamisel. Hageja seaduslik esindaja tõi esile, et seoses lahutusega ja seejärel uuesti abiellumisega oli ta sedavõrd hõivatud, et oli ehitustegevusega seonduva üle andnud oma töötajale. Ringkonnakohtu istungil selgitatu kohaselt maksis hageja seaduslik esindaja üksnes arveid ega tegelenud sisulise tööga.
2-20-10384
20.Asjas esitatud muudest tõenditest tulenevalt ei ole see usutavalt tõendatud. Kriminaalasjas nr 19930000204 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on 05.07.2018– 09.09.2019 SS helistanud TKle 66 korda ja 06.08.2018–29.04.2019 on KM helistanud TKle 10 korda (II kd tl 78 pöördel-79). Olukorras, kus hageja väitel tal mingeid kokkuleppeid SS ega kostjaga ei olnud ning hageja seaduslik esindaja ise ehitustegevusega ei tegelenud, jääb arusaamatuks, miks pidanuks just vaidlusalusel perioodil hageja seaduslik esindaja suhtlema sedavõrd suurel määral SS ja KMga. SS ütluste kohaselt 2018. aastal ta TKga väljaspool käibemaksupettuse sündmusi perekondlikult ei suhelnud (IV kd tl 52-59). Samuti moodustavad vaidlusalused arved olulise osa hageja vastavate kuude käibest, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et alusetuid makseid ei olnud võimalik tähele panna. 29.06.2018 arve summa moodustab hageja 2018. aasta juuni parandatud käibedeklaratsiooni aluseks võttes 40% käibest, 06.08.2018 ja 30.08.2018 arvete summa hageja 2018. a augusti parandatud käibedeklaratsiooni aluseks võttes ca 26% käibest ning 30.10.2018 arve summa hageja 2018. a oktoobri parandatud käibedeklaratsiooni aluseks võttes koguni üle 100% käibest (III kd tl 175-186). Ringkonnakohus ei pea eeltoodust tulenevalt usutavaks hageja väidet, et sellise tähelepanematuse põhjustas hageja seadusliku esindaja TK eraelulised asjaolud.
21.Kostja poolt hagejale arvete esitamise, kostjale raha üle kandmise ja SS ütlustega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et hageja seaduslik esindaja TK, kostja seaduslik esindaja KM ja SS leppisid omavahel kokku näilike arvete esitamise selleks, et hageja saaks neid kajastada maksuhaldurile esitatavates käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu näitamiseks ja maksukohustuse vähendamiseks. SS selgitas oma ütlustes, et „Ma kõige algsemalt ei mäletagi, kuidas me TKga võltsarvete saamise kokku leppisime. Äkki see oli läbi KM. TK soovis sularaha saada nii nagu too hetk K soovis. K viis meid kokku. Alguses oli K seal eesotsas, kuna ta oli mulle kunagi ühest tehingust võlgu jäänud, siis ma kasutasin teda puhverlülina ära.“ (IV kd tl 52-59). Seega tunnistas SS, et kostja seaduslik esindaja oli üks kokkuleppe osapool. Lisaks kinnitab kolmepoolset kokkulepet ka arvete esitamine ja rahaliikumine.
22.Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab nimetatud käibemaksupettuse kokkuleppe olemasolu ka asjaolu, et hagejast alates käivitatud arveahelas jõudsid raha lõpuks hageja seadusliku esindaja TK kätte.
22.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui tegevuse eesmärk on maksupettuse toimepanemine, pole loogiliselt mõeldav sularaha üleandmise kirjalik dokumenteerimine, sularaha kassa orderite, tšekkide, täitmise kviitungite või raha kättesaamise kinnituste olemasolu. Pettuse eesmärgiks ongi asjaolusid varjata ja jälgi mitte maha jätta. Samas jättis maakohus sellises olukorras ebaõigesti kõrvale isikulised tõendid, mis käibemaksupettuse olemasolu siiski tõendasid. Ringkonnakohtu hinnangul on raha jõudmine hagejani tõendatud tunnistajate SS ja KO ütlustega. SS ütluste kohaselt: „Panin skeemi kokku nii TKle kui ka muudele klientidele, kelle soov oli tekitada sularaha ja osa käibemaksust tagasi saada. /.../ Raha protsess ja keerutamine võttis aega, kuni raha minuni tagasi jõudis. Raha toimetasin pärast TKle, OÜ Feriti või OÜ Herakose raha. /.../ TKle toimus raha tagastamine Suur-Posti aadressil, maja aadressi täpselt ei mäleta. /.../ Raha üleandmisel ei viibinud kordagi kedagi teist. /.../ Raha üleandmine toimus sularahas, mis olid pakkidena valmis, olenevalt tellitud summast 15 000, 20 000, 30 000 eurot. Vahest ta kandis jupiti mitmes osas, siis sai raha jupiti viidud. Alguses luges TK raha üle, aga siis ta nägi, et meil klappis sendi pealt, ei olnud probleemi. Kõik raha oli ilusti olemas. Kui ma raha kabinetis üle andsin, siis vanas kabinetis pani TK enamjaolt raha lauasahtlisse, kõige ülemisse sahtlisse./.../ Kokkulepe oli, et sularaha oli kogu netosumma ja 1/4 käibemaksust. /.../ Alguses T mulle ei öelnud, miks tal raha on vaja. Pärast ta ütles, et palkade jaoks on vaja nn musta osa jaoks. /.../ T ütles korduvalt, et
2-20-10384 sellega on kiire, kuna ta tegi kande, et töömeeste palgad tulevad peale. Oli kiirustamist ja raha venimist, sest seda ei saadud nii kiiresti kätte. Ma ei saanud lõpulülidest seda raha kätte. Tavaliselt oli ajajärk 2-3 nädalat. /.../Raha, mida lõppkliendid tõid, viisin TKle, kui tema oli tellija. Kui oli keegi teine tellija, viisin temale. Pakkisin ära need ja viisin kliendile. Kõik rahad viisin mina isiklikult ja andsin üle. Keegi teine ei suhelnud tellijatega. OÜ AJ Lahendusest pärit raha andsin ka üle TKle kui tema oli mõne arvega tellija. Raha oli välja võetud kas AJ Lahendusest või altlülidelt.“ (IV kd tl 52-59). Järelikult on SS korduvalt ütluste andmisel kinnitanud, et netosumma ja 1⁄4 käibemaksust, mille kandis hageja kostjale, on hageja seaduslikule esindajale tagasi toodud. Ülejäänud käibemaksu osast said SS ütluste kohaselt oma tasu ka vahepealsed arveahelas osalenud äriühingud: „MI sai selle tegevuse eest tasu. Kle oli mul kindel kuupalk määratud.“ (IV kd tl 52-59). SS ütluseid kinnitab ka tunnistaja KO. Tunnistaja KO ütluste kohaselt: „SS tegi kokkuleppeid ja mina sain selle eest kuutasu 1000 eurot. S maksis seda tasu mulle.“ (IV kd tl 60-62). Lisaks kinnitab KO, et Herakos OÜ oli üks nendest, kellele arveid esitati: „Käisime Suur-Posti ja Rähni tn objektil. Sõitsime läbi, et vaadata milliste objektide kohta rahad liikuma hakkavad. /.../ Herakos oli tellija sellel aadressil, kus me käisime kokku saamas ja kus ma nägin ka TK. /.../ TKle raha isiklikult üle andnud ma ei ole.“ (IV kd tl 60-62). KO ütlustest nähtub seega, et ta oli teadlik sellest, et ka hageja oli tellijaks näilike arvete osas ning objektid, mis olid seotud antud arveahelaga, olid hageja objektid. KO ütlused seetõttu kinnitavad SS ütluseid selle kohta, et näilike arvete koostamine toimus hageja huvides.
22.2.29.06.2018 arve alusel käivitunud arveahela käigus AJ Lahendus OÜ-st Troparks OÜ-le üle kantud raha jõudis ringkonnakohtu hinnangul vähemalt 35 080 euro ulatuses tagasi hageja seadusliku esindajani. Troparks OÜ pangakonto väljavõtte kohaselt tasus AJ Lahendus OÜ Troparks OÜ-le Metsaru grupp OÜ arve nr 2906181 19.07.2018 osaliselt (29 000 eurot) ja 20.07.2018 (9381,18 eurot), kokku 38 381,18 eurot. Troparks OÜ pangakontolt on võetud sularahas välja 35 080 eurot ajavahemikul 19.07.2018–31.08.2018 (V kd tl 72-77). Vastavalt Coop Pank AS-i vastusele oli Troparks OÜ arvelduskonto kasutusõigus 19.07.2018– 31.08.2018 KU (V kd tl 70). SS ütluste kohaselt: „Metsaru grupp OÜ oli KU organiseeritud tankist koos juhatuse liikmega.“ SS selgitab: „Tankist oli JM äkki. KU organiseeris tema mulle tankistiks, et need lõpulülid edasi läheks, sest mul said inimesed otsa vahepeal. JMga suhtlesin mõned korrad siis, kui ta tuttav kinni pandi, kes pidi mul tankistiks tulema. Siis ma andsin pakiga raha talle, et ta vangimajja paki saadaks poisile. JMle ma juhiseid ei andnud, juhised andsin KUle ja KU jagas Metsaru Grupp OÜ-le. KU tõi mulle raha. Tema tegeles enda tankistiga ise. KUl oli ka endal äriühing, ta osales ka skeemis.“ (IV kd tl 52-59). Seega on Troparks OÜ pangakonto väljavõtte, panga vastuse ja SS ütlustega tõendatud, et ka 29.06.2018 arve alusel kostjale makstud raha jõudis arvel märgitud netosummast (35 979 eurot) olulises osas (35 080 eurot) hageja seadusliku esindaja kätte.
22.3.Kolmest järgnevast arveahelast (06.08.2018, 30.08.2018 ja 30.10.2018) pärit raha jõudis samuti tagasi hagejani. Seda kinnitavad lisaks SS, KO ja MI ütlustele ka Balans-Tiim OÜ pangakonto väljavõte 01.06.2018–31.12.2018 kohta, mille kohaselt on kontolt pidevalt ja suures ulatuses võetud välja sularaha (III kd tl 83-88) kui ka kriminaalasja vaatlusprotokoll, mille kohaselt on Balans-Tiim OÜ pangakontole laekunud 09.2018–12.2018 kokku 371 469,20 eurot ning Balans-Tiim OÜ pangakontolt võeti 09.2018–12.2018 sularahas välja kokku 341 720 eurot (II kd tl 105-119). Tunnistaja MI ütluste kohaselt: „Arvete tasumise puhul S ütles, et sellel kuupäeval tuleb, et siis on vaja raha tagastada. Osad arved olid vist isegi sularahaarved ja kui tuli panga ülekandega, siis viisin ühe korra S kätte ning O kätte sai ka viidud. Arve, mis tasuti, läksin panka ja võtsin sularaha välja ning viisin tagasi. Välja ei võtnud mitte päris kõike summat, mida arvele oli märgitud. Minule jäi 4% arve lõppsuurusest. Kohtu poolt näidatud arvete puhul ma kõiki arveid ei võtnud välja. Osad on sularaha arved.
2-20-10384 Täpselt ei mäleta, kui palju neid oli. Ma ei mäleta mitu korda ma Sle või Ole raha andsin. Summa võis jääda nende arvete põhjal suurus järku 50 000 eurot. Raha, mida ma Sle või Kle andsin, nemad said sealt oma protsendi ja rahad läksid jälle edasi üles poole. Kuhu täpsemalt, seda ma küll ei tea. Ma tean, et need, kelle töid me tegime, ju ta sinna pidi jõudma. TK objekte sai tehtud ja sinna pidi ta lõpuks välja jõudma. “ (IV kd tl 62-64). Seega kinnitas Eldora Ehitus OÜ-ga seotud MI, et tema kätte jõudnud rahasummad andis ta üle SSle ning tema teada pidid need tagasi jõudma hagejani. Lisaks on MI andnud ütluseid selle kohta, et osa arveid olid sularahaarved (nt Eldora Ehitus OÜ poolt Balans-Tiim OÜ-le esitatud arvele nr MA1800021 on märgitud, et summa 39 120 eurot on tasutud sularahas – III kd tl 101 pöördel), mistõttu koosmõjus Balans-Tiim OÜ pangakontolt sularaha väljavõtmist kinnitavate tõenditega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud kostja väide, et nendest kolmest arveahelast jõudis raha lõpuks hagejani.
22.4.Kostja väitel on hageja saanud tagasi raha kokku 131 159,98 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et arvestades SS, KO ja MI ütluseid ning eelpoolnimetatud dokumentaalseid tõendeid (Balans-Tiim OÜ ja Troparks OÜ pangakonto väljavõtted ning kriminaalasjas koostatud vaatlusprotokoll), on tõendamist leidnud sularaha jõudmine hageja seadusliku esindaja kätte vähemalt 129 339,98 euro ulatuses, s.o netosumma ja 1⁄4 käibemaksust, mille kandis hageja kostjale (arvestades, et esimesest arveahelast sai hagejani jõuda mitte 36 900 eurot, vaid 35 080 eurot).
23.Ringkonnakohus leiab, et ka hageja esile toodud ülejäänud vastuväited (millega maakohus nõustus) ei anna alust eelnevast teistsuguseks järelduseks. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus neid vastuväiteid lähemalt.
23.1.KMle esitatud kahtlustuse kolmandas episoodis on välja toodud ka arved AJ Lahendus OÜ-le ja Balans-Tiim OÜ-le ning nimetatud episoodi sisust nähtub, et KM, SS ja JV korraldasid koos KOga kümne OÜ Deckol Nord esitatud arve alusel raha jõudmise läbi kostja ja Ameron Invest OÜ variettevõtete pangakontodele – sh AJ Lahendus OÜ kontole vähemalt 28 661 eurot ja Balans-Tiim OÜ pangakontole 54 882 eurot. Nimetatud summad anti sularahas lõpuks SS ja Holger Ode kaasabil JVile. Maakohus järeldas sellest, et see seab kahtluse alla kostja väited tema poolt väidetud arveahelate osas. Samuti on hageja leidnud, et kostja üritab hagejat „istutada“ arveahela skeemi, milles raha jõudis tegelikult JVi kätte. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega ega maakohtu seisukohaga. Kriminaalasjas nr 19930000204 selgitati välja, et 2018. aasta märtsist novembrini ja 2019. aasta jaanuarist oktoobrini kajastas Termokar OÜ käibedeklaratsioonides ebaõigesti sisendkäibemaksu suurendamise eesmärgil Ameron Invest OÜ arveid ning lisaks eelnevale kajastas Termokar OÜ Deckol Nord OÜ vale sisuga müügiarveid, selleks, et Deckol Nord OÜ saaks oma käibedeklaratsioonides kajastada 2018. a juunis–septembris ja 2019. a juulis–oktoobris sisendkäibemaksu maksukohustuse vähendamise eesmärgil (II kd tl 29-30).
23.2.Sellest, et KMle on esitatud kahtlustus ka episoodis, mille kohaselt Termokar OÜ käibedeklaratsioonides kajastati ebaõigesti sisendkäibemaksu 2018. aasta märtsist novembrini, on märgitud ka vaidlusalused arved Ameron Invest OÜ-lt, AJ Lahendus OÜ-lt ja Balans-Tiim OÜ-lt, ei saa järeldada, et nendes arveahelates liikunud raha oleks jõudnud Deckol Nord OÜ juhi JVi kätte. Kahtlustus ei piirdunud vaid siinse vaidluse asjaoludega. Kahtlustuses nimetatud skeemides oli veel teisigi arveahelaid ja seal liikus raha tõepoolest selliste variettevõtete nagu SS Security OÜ, Grandbalt OÜ ja MDV Invest OÜ pangakontodele, kust raha välja võeti ja toimetati SS poolt JVi kätte. Seega ei saa samastada raha liikumist käesolevas asjas vaidluse all olevate arvete osas sellega, mis toimus arveahelas, kus osalisteks olid SS Security OÜ, Grandbalt OÜ, MDV Invest OÜ ja Deckol Nord OÜ.
2-20-10384 Käesolevas asjas esile toodud ahelas on kõik arved omavahel seostatavad hageja objektide, kuupäevade ja rahasummade kaudu, samuti kinnitavad raha liikumist tunnistajate ütlused, mistõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja üritab hagejat „istutada“ mingisse teise arveahelasse.
23.3.Hageja leiab, et kui käibemaksupettuses oleksid osalenud ka AJ Lahendus OÜ, Ameron Invest OÜ, Metsaru grupp OÜ, Balans-Tiim OÜ ja Eldora Ehitus OÜ, oleks ka nende äriühingute suhtes algatatud kriminaalmenetlus. Ringkonnakohus selgitab, et nimetatud äriühingud seonduvad arveahelatega, mida MTA pidas toime panduks Herakos OÜ huvides (I kd tl 42-46 – MTA tuvastas, et Termokar OÜ esitas müügiarveid Herakos OÜ-le selleks, et Herakos OÜ saaks kajastada neid sisendkäibemaksuna). Kriminaalmenetlust ei saanud selles faktis aga alustada, kuna sisendkäibemaksusumma ei vastanud kuriteokoosseisule, vaid jäi alla 40 000 euro (KarS § 389 1 lg 1 ja KarS § 121 p 2). Asjaolu, et käibemaksupettuse summa jäi alla karistusõigusliku normi koosseisu piiri, ei välista seda, et tegemist ei saaks olla käibemaksupettusega. Tsiviilasjas ei anna kohus teole karistusõiguslikku hinnangut ja karistusõigusliku hinnangu puudumine ei välista tehingu heade kommete vastasust.
23.4.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega sellest, et hageja saadav kasu oleks niivõrd väike, et ei ole usutav hageja käibemaksupettuses osalemine. Hageja oli 2018. aastal kahjumis (-354 637 eurot) (II kd tl 23-28), mistõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et hagejal poleks olnud mingit vajadust enda majandusliku seisu parandamiseks, kasutades seejuures ka ebaseaduslikke viise. Kostja on selgitanud, et arvestades üksnes sularahas tagasi saadud summat ning täiendavalt riigilt tagasi saadud käibemaksu, oleks hageja saanud üle kantud summast tagasi suurema summa (kostja 20.12.2021 menetlusdokumendi p 2.6). Ringkonnakohtu 29.10.2024 istungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et hageja puhul oli tegemist ehitusettevõttega, kes ei pidanudki kasu teenima ja kasumit sai hagejale kuuluv OÜ SP1. Nimetatu ei lükka siiski ümber asjaolu, et ka hageja vajas ehitustegevuse läbiviimiseks rahalisi vahendeid, on ringkonnakohtu jaoks usutav, et raha vajati ka käibekulude katmiseks.
23.5.Maakohus on toetanud hageja seisukohta, et kuna kostja on erinevates menetlusdokumentides muutnud arveahelate lülisid ja asjaolusid korduvalt iga ahela kohta, siis ei saa muudatuste ja tõendites vastuolude valguses kostja väiteid hagejale sularaha tagastamise kohta tõendatuks lugeda. Kostja versioonide muutumine seisnes ringkonnakohtu hinnangul hageja seaduslikule esindajale sularaha üleandmise asjaolude muutumises, kuid kostja ei ole muutnud oma väidet, et raha tagastati hagejale. Kostja on selgitanud, et käesoleval juhul on tegemist arvevabrikuskeemiga, kus kõik asjaolud ei ole dokumenteeritud ja paljuski selgub ahela erinevaid detaile alles dokumentaalsete tõendite kogumisel ja isikuliste tõendite uurimisel, sh kriminaalmenetluse raames kogutud tõendeid hinnates ja neid teiste tõenditega kõrvutades. Asja menetlus kinnitab kostja seisukohta ja ringkonnakohus peab kostja poolt oma seisukohtade täpsustamist/muutmist põhjendatuks ning sellest ei saa teha järeldust, et kostja vastuväited tuleks sellest tulenevalt põhjendamatuteks pidada.
23.6.Ringkonnakohus ei nõustu hageja ja maakohtuga, et SS ütlused on ebausaldusväärsed.
23.6.1.Maakohus leidis, et kui kriminaalasjas KMle esitatud kahtlustuses oli just tema peamiseks maksupettuse organiseerijaks, sh KOga kokkuleppijaks näilike arvete väljastamisel, siis tsiviilasja istungil väitis SS, et arvevabriku idee ei tulnud KMlt ja tema juhiseid ei jaganud, vaid hoopis SS andis KMle korraldusi. Ringkonnakohus ei nõustu, et selline erinevus annaks lugeda SS ütluseid ebausaldusväärseks. KM on andnud kriminaalasjas ütluseid selle kohta, et SS tuli tema juurde ja käis välja idee fiktiivsete arvete koostamiseks (II
2-20-10384 kd tl 169-174). Kuna kriminaalasjas olid uurimise all arveahelad, mis seondusid Deckol Nord OÜ-ga (s.o siinses menetluses mittearutatavad ahelad), siis andis SS ütluseid seoses selle arveahelaga. SS poolt kriminaalasjas antud ütluste kohaselt pakkus tema Deckol Nord OÜ juhile JVle nn arvevabriku teenust. SS kinnitas, et „Mina sain JV käest andmed, mille ma edastasin KMle ja millede alusel tehti siis OÜ Termokar nimelt vale sisuga arved OÜ-le Deckol Nord.“ (II kd tl 67 pöördel-70). Seega ei saa kriminaalasjas antud ütluste pinnalt asuda seisukohale, et seal uurimise all olnud arveahelate osas oleks olnud peamiseks maksupettuse organiseerijaks KM.
23.6.2.Hageja hinnangul on SS ütlused vastuolus MTA menetletud kriminaalasjas nr 19930000204 tema poolt 05.12.2019 kahtlustatavana antud ütlustega: kriminaalasjas ei ole SS kordagi väitnud, et ta oleks TKga fiktiivsete arvete esitamises kokku leppinud ning oleks Herakos OÜ-le või TKle raha üle andnud, vaid on raha üle andnud üksnes Deckol Nord OÜle ja viimase seaduslikule esindajale JVle. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et esineb väidetud vastuolu. Kriminaalasjas olid uurimise all arveahelad, mis seondusid Deckol Nord OÜ-ga, mistõttu andis SS ütluseid seoses sellega. Kriminaalasjas ei olnud SSle esitatud kahtlustust selles, et ta oleks aidanud kaasa hageja poolt käibemaksudeklaratsioonides ebaõigete arvete kajastamisele ja hageja maksukohustuse vähendamisele. Seetõttu ei pidanud SS selles osas kriminaalasjas ütluseid andma. Samuti ei ole SS ütlused vastuolus MTA uurimisosakonna poolt kriminaalmenetluse käigus tuvastatud faktiliste asjaoludega. MTA uurimisosakond on kriminaalmenetluses tuvastanud, et SS on andnud raha üle JVle Nord Deckol OÜ-st ning et SS korraldas Ameron Invest OÜ arvete alusel Ameron Invest OÜ-sse laekunud rahaedasikandmise SS Security OÜ, MDV Invest OÜ ja Grandbalt OÜ-ni. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, oli kahtlustuses nimetatud skeemides veel teisigi arveahelaid ja seal liikusi raha selliste variettevõtete nagu SS Security OÜ, Grandbalt OÜ ja MDV Invest OÜ pangakontodele, kust raha välja võeti ja toimetati SS poolt JV kätte. Seega ei ole põhjendatud samastada raha liikumist käesolevas asjas vaidluse all olevate arvete osas sellega, mis toimus arveahelas, kus osalisteks olid SS Security OÜ, Grandbalt OÜ, MDV Invest OÜ ja Deckol Nord OÜ.
23.6.3.Tunnistaja SS ütlused olid maakohtu hinnangul TK puudutavalt väga üldsõnalised. Tunnistaja teadis täpselt kirjeldada OÜ Herakos kontoreid, kus raha üleandmisi hageja juhatuse liikmele toimus, kuid raha üleandmise asjaolude osas puudus tal selgus nii summade, kupüüride kui üleandmise kordade osas. Ringkonnakohus ei pea asjaolude erinevas määras mäletamist niivõrd oluliseks, et sellest järeldada tunnistajate ütluste ebausaldusväärsust.
23.6.4.Maakohtu hinnangul ei olnud SS oma ütlustes järjekindel TKle üle antud summade osas, mistõttu pidas tema ütluseid ebausaldusväärseteks. SS ütluste kohaselt toimus raha üleandmine sularahas: „mis olid pakkidena valmis, olenevalt tellitud summast 15 000, 20 000, 30 000 eurot. /.../ Alguses luges TK raha üle, aga siis ta nägi, et meil klappis sendi pealt./.../ Sularaha oli alati paberkupüürides vähemalt 5 euro täpsusega. Kui netosumma ei olnud täpne, siis nt kui summa oli 83 eurot, siis andsin 85 eurot, kui summaks oli 82 eurot, siis andsin 80 eurot. Mõne arve puhul käisin mitu korda, kuna ta kandis mõnda arvet ositi. Nii mitmes osas kui OÜ Herakos ülekande tegi, nii mitmes osas tõin ka raha tagasi. Kõige väiksem summa oli (netosumma) 15 000 - 35 000 euro vahemikus. /.../ TKle olen andnud raha erinevates kupüürides 50sed, 100sed, 200sed. Nii kuidas raha toodi.“ (IV kd tl 52-59). SS antud ütlused ei ole rahasummade osas ringkonnakohtu hinnangul vastuolulised. Asjaolu, et SS rääkis kõigepealt rahapakkidest (15 000, 20 000, 30 000 eurot), ei saa järeldada, et üleantud summad ei saanud olla 5 euro täpsusega, nagu SS hiljem selgitas, märkides lisaks, et summad olid vahemikus 15 000 - 35 000 eurot. Samuti ei esine SS ütlustes vastuolu MI ütlustega. MI selgitas, et: „Ma ei mäleta mitu korda ma Sle või Ole raha andsin. Summa võis jääda nende
2-20-10384 arvete põhjal suurus järku 50 000 eurot. /.../ Arve, mis tasuti, läksin panka ja võtsin sularaha välja ning viisin tagasi. Välja ei võtnud mitte päris kõike summat mida arvele oli märgitud. Minule jäi 4% arve lõppsuurusest.“ (IV kd tl 62-64). Seega rääkis MI oma ütlustes üksnes suurusjärgust. Pealegi, arvestades MI ütluseid selle kohta, et ta jättis endale 4% arve suurusest, võisidki (nii nagu SS kirjeldab) SSle üle antud summad olla suurema täpsusega kui 5 eurot.
23.6.5.Vastuolu on maakohtu arvates ka MI ja SS ütlustes, mis puudutab nende omavahelisi kohtumisi ja arveahelaid, sest MI selgitas, et kohtus SSga mitte enam kui 2 korda, samas on ta kostja väidete kohaselt osaline kolmes arveahelas (ahelad 2-4). Et üle anda TKle raha, mida SS enda sõnul võeti välja iga OÜ Herakos tehtud makse järel (arveid tasuti mitmes osas), pidanuksid maakohtu hinnangul SS ja MI kohtuma rohkem kordi kui kaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine sellist vastuolu. MI ütluste kohaselt ei mäleta ta, mitmel korral Sle 2018. a raha selliselt üle andis. MI selgitab: „1-2 korda, rohkem kindlasti mitte.“ (IV kd tl 62-64). SS ütluste kohaselt „Oli kiirustamist ja raha venimist, sest seda ei saadud nii kiiresti kätte. Ma ei saanud lõpulülidest seda raha kätte. Tavaliselt oli ajajärk 2-3 nädalat. MIlt sain ka paar korda raha. Summad jäid vahemikku 15 000 - 150 000 eurot. Millised summad ma MIlt sain, seda ma ei oska täpsustada.“ (IV kd tl 52-59). Seega riimuvad MI ütlused SS ütlustega, kuna mõlemad kinnitavad, et kohtusid sularaha üleandmiseks kahel korral.
23.6.6.Samuti peab hageja SS ütluseid ebausaldusväärseks põhjusel, et esinevad vastuolud SS enda ütlustes seoses tema rolliga arveahelates. SS ütluste kohaselt: „Minu roll arvevabrikus oli, et mina organiseerisin ja panin kogu süsteemi kokku. See seisnes nii klientidega suhtlemises, tankistide asetamine/paika panemine, rahade liigutamine, kontrollimine kas rahad liiguvad, raamatupidajatega suhtlemine.“ (IV kd tl 52-59). Samas viitab hageja sellele, et SS ei teadnud, kust MI raha sai. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et SSle saaks ette heita kõikide arveahela detailide osas teadmise puudumist. SS selgitas MIlt raha saamise osas, et: „Meie poolt oli ta palgatud lõpulüliks. Õigemini KO poolt oli tema toodud lõpulüliks.“ (IV kd tl 52-59). SS on täpsustanud ka esimese arveahela osas, et: „Lõpulülid läksid sealt veel AJ Lahendusest edasi. Täna ma ei oska Teile öelda, mis olid AJ Lahendusest edasi.“. Seega polnud SS ütluste kohaselt tal täit ülevaadet kuidas raha arveahelate lõpulülides liikus, kuid sellest ei tulene vastuolu selle osas, et SS oli põhiline käibemaksupettuse organiseerija, nagu ta kinnitas oma ütlustes.
23.6.7.Maakohus pidas samuti oluliseks SS ütluste ebausaldusväärsuse põhjuseks seda, et SS ei teadnud ka ise täpselt, millal ta AJ Lahendus OÜ-lt raha sai ja millised olid sealt edasised lõpulülid arveahelas. Maakohus märkis, et SS ei kinnitanud kostja väidet, et ta oleks saanud JMlt raha või et viimane oleks kohustanud tasuma AJ Lahendus OÜ-d Troparks OÜ-le. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Kostja väitis, et AJ Lahendus OÜ on tasunud Metsaru grupp OÜ arvete eest Troparks OÜ-le. Metsaru grupp OÜ juhatuse liige JM võttis Metsaru grupp OÜ arvelt pärast 29.06.2018 arve laekumist 38 281,18 eurot sularahas välja või kohustas AJ Lahendus OÜ-d tasuma vastav arve Troparks OÜ-le või andis sularaha väljavõtmiseks käsundi mõnele kolmandale isikule ja andis sularaha üle SSle. Seega on kostja väitnud seda, et AJ Lahendus OÜ on tasunud Metsaru grupp OÜ arvete eest Troparks OÜ-le ning sularaha anti üle SSle. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse Troparks OÜ pangakonto väljavõtte kogumiseks, millise rikkumise ringkonnakohus kõrvaldas ja rahuldas kostja taotluse. Seda, et raha Troparks OÜ-le üle kanti ja sellelt sularahas välja võeti, kinnitab Troparks OÜ pangakonto väljavõte (V kd tl 72-77) ning seda, et Troparks OÜ pangakontolt välja võetud raha KU poolt SSle üle anti, kinnitavad SS ütlused (IV kd tl 52-59).
2-20-10384
23.6.8.Hageja hinnangul saab SS ütluste ebausaldusväärsust järeldada ka sellest, et SS teadis kirjeldada hageja kontorit üksnes selle tõttu, et SS viibis 2017. aastal kostja töödejuhatajana hageja kontoris. Kuivõrd koosmõjus teiste asjas analüüsitud tõenditega on tõendatud maksupettuse toimepanek SS osalusel, ei välista maksupettuse toimepanemist üksnes see, millisest kohtumisest SS täpselt hageja kontori sisustust mäletab,.
23.6.9.Maakohus juhtis SS ütluseid ebausaldusväärseks tunnistades tähelepanu, et MI on kriminaalasjas tunnistajana andnud erinevalt tsiviilasjast ütlusi, et ta ei saanud Eldora Ehitus OÜ kontolt raha arvete arestituse tõttu välja võtta, samuti et (sama kinnitas kriminaalasjas Balans-Tiim OÜ juhatuse liige KO) Eldora Ehitus OÜ ja Balans-Tiim OÜ vahel olid lepingulised suhted. Tunnistaja ei pea kriminaalasjas ennast süüstavaid ütluseid andma. Seega ei ole põhjendatud sellises olukorras asuda otsima vastuolusid kriminaalasjas antud ütluste ja käesolevas asjas antud ütluste vahel.
23.6.10.Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles osas, et maakohus on liiga suure tähenduse omistanud asjaolule, et SS on karistatud kriminaalkorras 14 korda. Maakohtu hinnangul ei ole seetõttu SS jaoks ajas muutuvate või pealiskaudsete või valeütluste andmine probleemiks. Ringkonnakohus leiab, et inimese karistatusest ei saa teha järeldust selle kohta, et kõik tema edasiselt antud ütlused oleksid seetõttu ebausaldusväärsed ja tuleks tõendite kogumist välja jätta. Praegusel juhul ei esine SS ütlustes selliseid omavahelisi vastuolusid ning samuti vastuolusid teiste tõenditega, mis annaks ka koosmõjus karistatusest teha järelduse tema ütluste ebausaldusväärsuse kohta.
24.Samuti ei nõustu ebausaldusväärsed.
ringkonnakohus
hagejaga,
et
tunnistaja
KO
ütlused
on
24.1.KO ütlused ei ole vastuolus käesolevas asjas SS antud ütlustega. Kriminaalasjas nr 19930000204 andis KO ütluseid selle kohta, et ta ei oska öelda, kas objektidel, mida teostasid alltöövõtjad, töid tegelikult tehti ja kas Ameron Invest OÜ väljastatud arved on õiged või mitte. KO kinnitab, et: „Termokar OÜ-ga lõi esmase kontakti SS ja tema ise kogu aeg suhtles Termokar juhi KMga.“ Samuti, et: „Suur-Posti objektil töid ei tehtud.“ (II kd tl 161-163). Käesolevas asjas on KO andnud ütluseid selle kohta, et vaidlusaluste arvete alusel ei ole Ameron Invest OÜ Termokar OÜ-le ehitusteenust osutanud ning ka Balans-Tiim ei teinud töid. KO sõnul tegeles SS kõikide allhankijatega: „Ameron Invest OÜ osutas Termokar OÜ-le arvevabriku teenust. Kõik käis läbi SS. Olin teadlik, et osalen arvevabriku skeemis. See oli SS idee. Ameron Invest OÜ arved saadeti välja läbi raamatupidamise. Ma ei ole kokku arvutanud, mis summas Ameron Invest OÜ Termokar OÜ-le arveid väljastas. Ma ei tea millised äriühingud peale Balans-Tiim OÜ on arveid esitanud. Seda tuleks dokumentidest vaadata. Nimed ei tule meelde.“ (IV kd tl 60-62). Seega on KO nii kriminaalasjas kui ka käesolevas tsiviilasjas andnud põhimõtteliselt ühesuguseid ütluseid – tegemist oli näilike arvetega ja seda koordineeris SS. Kriminaalasjas kinnitas KO, et pole Suur-Posti objektil käinud (II kd tl 161-163), kuid käesolevas asjas andis ütluseid selle kohta, et käis Suur-Posti objektil töid üle vaatamas, et teaks asjaolusid juhul, kui maksuamet hakkab midagi kahtlustama (IV kd tl 60-62). Nimetatud vastuolu pole sedavõrd oluline, et tunnistada KO poolt käesolevas asjas antud ütlused ebausaldusväärseks, kuivõrd need riimuvad teiste käesolevas asjas esitatud tõenditega.
24.2.Tsiviilasjas andis KO ütluseid selle kohta, et ta on TKga korra kohtunud, kuid TKle raha isiklikult üle andnud ei ole: „Käisin Suur-Postis töid üle vaatamas. Meil oli seda vaja selleks, et kui maksuamet hakkab kahtlustama, et ma oleksin teadlik asjaoludest. Käisime vaatasime objekti üle. See oli ainuke kord.“ (IV kd tl 60-62). SS ütluste kohaselt: „KO on vist 1-2 korda
2-20-10384 kaasas olnud TKle raha üleandmisel. See toimus siis, kui Ameron hakkas lõpuks otse tegema OÜ-le Ferit ja OÜ-le Herakos arveid. Siis me käisime tutvumas, et ka Kert teaks milline näeb T välja.“ (IV kd tl 52-59). Seega ei esine ka hageja viidatud vastuolu selles, justkui oleks SS kinnitanud, et KO on andnud TKle raha üle, kuid KO ise eitab seda. SS pole oma ütlustes öelnud, et KO oleks raha isiklikult üle andnud. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt kohtus KO TKuga selleks, et teaks, kellega on tegemist.
25.Tunnistaja MI ütluste ja teiste käesolevas asjas kogutud tõendite vahel ei esine samuti vastuolusid, milleks peaks järeldama MI ütluste ebausaldusväärsust.
25.1.Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei saa MI käesolevas asjas antud ütlusi pidada ebausaldusväärseks põhjusel, et ta on andnud kriminaalasjas tunnistajana mõnevõrra teistsuguseid ütluseid. Hageja leiab, et vastuolu esineb MI järgmistes ütlustes: „TKga kohtunud ma ei ole. /.../ TK objekte sai tehtud ja sinna pidi ta lõpuks välja jõudma. Eeldan, et kui need olid TK objektid, siis raha pidi temani jõudma.“. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine siin vastuolu. MI ütlustest nähtuvalt pidas ta silmas „objektide tegemise“ all seda, et nende objektidega seoses esitati näilikke arveid. Selleks ei pidanud aga MI kohtuma TKga.
25.2.Samuti ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et MI ütluste ebausaldusväärsus nähtub sellest, et KO on kriminaalasjas andnud ütluseid selle kohta, et Eldora Ehitus OÜ on teinud Balans-Tiim OÜ-le ehitustöid ning Balans-Tiim OÜ on Eldora Ehitus OÜ osutatud ehitusteenuse eest tasunud Eldora Ehitus OÜ juhatajale sularahas (II kd tl 153-155). KO kuulati kriminaalasjas üle tunnistajana ja on mõistetav, et KO tunnistajana ei andnud ütluseid selle kohta, et Balans-Tiim OÜ puhul oli tegemist hoopis nn arvevabrikuga.
25.3.Hageja väitel esines vastuolu MI ütluses ka teiste kogutud tõenditega. Nimelt andis MI ütluseid selle kohta, et andis SSle sularaha suurusjärgus 50 000 eurot, kuid Eldora Ehitus OÜ pangakontolt nähtub vaid sularaha välja võtmine 16 120 eurot. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, andis tunnistaja MI ütluseid, mille kohaselt oli tegemist sularaha arvetega, mistõttu on sellega seletatav ka asjaolu, miks Eldora Ehitus OÜ pangakontole antud arveahelat mööda raha ei jõudnud, vaid need edastati sularahas MI kätte.
26.Seega ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, millest tulenevalt saaks tunnistajate SS, KO ja MI ütlused lugeda ebausaldusväärseteks. Vastupidi, tegemist on tõenditega, mis ringkonnakohtu hinnangul on kooskõlas asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega (arvete ja raha liikumisega). Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et hageja, kostja ja SS leppisid kokku käibemaksupettuse toimepanemise selliselt, et kostja esitab hagejale ajavahemikul 2018 juuni, august ja oktoober vale sisuga müügiarveid selleks, et hageja saaks arvetel näidatud käibemaksu kajastada maksuhaldurile esitatavates käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu näitamiseks ja maksukohustuse vähendamiseks. Seega on põhjendamatu ka hageja väide, et talle esitati kostja poolt arved üksnes selleks, et hageja suhtes toime panna kelmust.
27.Hageja esitas kohtule nõude eelpool nimetatud arvete alusel makstud raha tagasi saamiseks. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti VÕS § 1028 lg 1 järgi, mis sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul tugines hageja sellele, et hagejal polnud olemas kohustust kostjale raha maksta.
2-20-10384
28.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja poolt hagejale esitatud 29.06.2018 arve nr 180122 (43 174,80 eurot), 06.08.2018 arve nr 180135 (11 934,40 eurot), 30.08.2018 arve nr 180163 (47 499,60 eurot) ja 30.10.2018 arve nr 180203 (42 984 eurot) on esitatud selleks, et arvetel näidatud käibemaksu kajastada maksuhaldurile esitatavates käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu näitamiseks ja maksukohustuse vähendamiseks. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Tehingut võib pidada heade kommetega vastuolus olevaks TsÜS § 86 lg 1 mõttes siis, kui tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 22). Käibemaksupettuse toimepanemine, kui riigile ebaõigete andmete esitamine enda maksukohustuse vähendamise eesmärgil, eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute vastu. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
29.Kostja peamiseks vastuväiteks siinses menetluses on, et hageja on vaidlusaluste arvete alusel tasutud raha tagasi saanud. Kostja arvates on hageja osaliselt raha tagasi saanud käibemaksupettuse lõpplülilt ning osaliselt MTA-lt vähendatud käibemaksukohustuse kaudu.
29.1.Ringkonnakohtu hinnangul on alusetu rikastumise olukorras vajalik tuvastada sooritus, mille kaudu on alusetult rikastumine toimunud. VÕS § 1028 lg 1 hageja tagasi nõuda enda tehtud alusetu soorituse. Asjas on tõendatud, et hageja tegi kostjale näilike arvete alusel järgmised sooritused: ‒ ‒ ‒ ‒
29.06.2018 arve nr 180122 (43 174,80 eurot) on tasutud 17.07.2018; 06.08.2018 arve nr 180135 (11 934,40 eurot) on tasutud 27.08.2018; 30.08.2018 arve nr 180163 (47 499,60 eurot) on tasutud 01.10.2018 ja 23.10.2018; 30.10.2018 arve nr 180203 (42 984 eurot) on tasutud 19.11.2018 ja 03.12.2018.
29.2.Hageja alusetut sooritust ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik vähendada selles ulatuses, mida hageja on tagasi saanud käibemaksupettuse teistelt lülidelt. Alusetu rikastumine tekib, kui isik on omandanud midagi ilma õigusliku aluseta teise isiku arvel. Õigusliku aluseta omandatu ehk alusetu rikastumine tuleb välja anda isikule, kelle arvel rikastumine toimus. Alusetu rikastumine loetakse toimunuks selle isiku arvel, kelle vara hulgas oleks rikastumise põhjustanud positiivne varaline tagajärg pidanud saabuma (VÕS III komm (2018), § 1027, p 3). Alusetu rikastumise nõuded on suunatud olematu või tagasiulatuvalt äralangeva kohustuse täitmiseks teisele isikule üle antu tagastamisele. Soorituse näol on tegemist tahtliku teise isiku rikastamisele suunatud teoga, mille eesmärk on soorituse tegija poolt kohustuse täitmine soorituse saaja suhtes. Soorituse tagajärjeks on soorituse saaja alusetu rikastumine juhul, kui kohustust, mida soorituse kaudu täita sooviti, ei eksisteeri (VÕS III komm (2018), 52. peatüki 2. jao sissejuhatus). Käesoleval juhul on tühise tehingu täitmiseks tehtud sooritused, mille tagastamiseks on esitatud siinses asjas nõue, ülal tuvastatud arvete tasumiseks tehtud ülekanded kokku 145 954,80 eurot. Siinses asjas ei ole välistatud, et kostjal omakorda on alusetu rikastumise nõue isiku vastu, kellele ta omakorda tühise lepingu alusel raha edasi kandis. Seega leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-20-10384
30.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda ja kassatsioonimenetluse kulud vastavalt asja lahendamise tulemusele TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
30.1.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
30.2.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja asja esmakordsel läbivaatamisel Tallinna Ringkonnakohtus 13.10.2023 ja selle kohaselt oli kostja menetluskulu suuruseks 3417,60 eurot, sisaldades apellatsioonkaebuse analüüsi ja kostja positsiooni väljatöötamist (2 tundi), apellatsioonkaebuse vastuse koostamist (17,8 tundi), 17.03.2023 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamist (4 tundi) ja sellel osalemist (1,5 tundi), Coop Pank AS vastuse analüüsi koos toimiku materjalide analüüsiga ning 10.04.2023 arvamuse koostamisega (6,5 tundi), samuti 12.10.2023 kohtuistungiks ettevalmistamist (3,8 tundi). 13.10.2023 toimunud kohtuistungi ajakulu on kostja palunud välja mõista protokolli alusel tunnihinnaga 96 eurot. Istung kestis 10:03–11:02, s.o 59 minutit. Seega on kohtuistungil osalemisega seotud kuluks 94,40 eurot. Kassatsioonimenetluses esitas kostja 10.06.2024 menetluskulude nimekirja ning selle alusel oli kostja kohtukulu riigilõivule 1572,42 eurot ning 3379,20 eurot kulud õigusteenusele. Ringkonnakohtu otsuse analüüsile, põhiliste vastuväidete väljatöötamisele ja kassatsioonkaebuse koostamisele on kostjal kulunud 35 tundi.
30.3.Kostja esindaja 29.10.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja ajakulu Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2024 kohtuistungile eelnevalt olnud 10 tundi, tunnihinnaks ilma käibemaksuta 96 eurot. Kohtuistungi ajakulu taotles kostja esindaja kindlaks määrata vastavalt esitatud tunnihinnale ja istungi tegelikule kestusele. 29.10.2024 kohtuistung kestis 10:01-10:38, s.o 37 minutit. Seega on kohtuistungil osalemisega seotud kuluks 59,20 eurot. Kokku on kostja kulud õigusteenuse osutamisele teistkordses Tallinna Ringkonnakohtu menetluses1019,20 eurot (käibemaksuta).
30.4.Seega kokku taotleb kostja riigilõivu 1572,42 eurot ning õigusteenuse osutamisega seotud kulude 7910,40 (3417,60+94,40+3379,20+1019,20) eurot hüvitamist. Kokku on menetluskulude suuruseks 9482,82 eurot.
30.5.Ringkonnakohtu hinnangul on käesolev asi suure tõendite hulga tõttu keskmisest mahukam. Kostja esitatud apellatsioonkaebuse vastus on 46 lehel, kassatsioonkaebus 41 lehel. Kuigi tõendite käsitluse osas kostja väited osaliselt apellatsioonkaebuse vastuses ja kassatsioonkaebuses kattuvad, ei saa pidada neid siiski kopeerituks. Kassatsioonkaebuses on kostja vaidlustanud Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2023 kohtuotsuse, mistõttu on kostja oma väited seostanud nimetatud otsusest tulenevaga. Käesolevas asjas on esitatud arvukalt tõendeid, mille analüüs ja kõrvutamine on ajamahukas. Kuigi ringkonnakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et toime ei oleks pandud käibemaksupettust, on menetlusosalisel õigus esitada kohtule omapoolsed seisukohad ja analüüs tõenditest ja asjaoludest. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 2 järgi peab õigusteenus olema õigeaegne, asjatundlik ja põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Tõendite hindamiseks on menetlusosalisel õigus kohtu siseveendumuse kujundamiseks esile tuua oma nägemus nendest. Seega ei ole tõendite analüüsile ning nende kohta oma seisukoha kujundamisele kuluv aeg käesolevas keskmisest mahukamas asjas kostja seisukohalt ebavajalik ja seda saab pidada põhjendatuks. Suure ajakulu põhjendatust siinses asjas kinnitab ühtlasi hageja veel oluliselt suurem ajakulu: Tallinna Ringkonnakohtu esmases
2-20-10384 menetluses menetluskulude nimekirja kohaselt 107,30 tundi, kassatsioonimenetluses 38 tundi ja teistkordses apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja järgi 40,30 tundi.
30.6.Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks apellatsioonkaebuse analüüsi ja kostja positsiooni väljatöötamist, apellatsioonkaebuse vastuse koostamist, 17.03.2023 ja 12.10.2023 kohtuistungite ettevalmistamise ja osalemistega seotud kulusid. Kuivõrd pärast 17.03.2023 kogus kohus uued tõendid, peab ringkonnakohus ka nende analüüsi ning asjas olemasolevate tõenditega seostamist põhjendatud ja vajalikuks. Samuti tuleb põhjendatuks pidada Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2023 otsuse analüüsile ja kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud aega. Kostja 19.10.2024 esitatud kokkuvõtliku arvamuse koostamisele (7 tundi) ja kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud (3 tundi) aega peab ringkonnakohus siinses asjas mõistlikuks.
30.7.TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Kostja esindaja tunnihind on pigem alla keskmise turuhinna, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks.
31.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.