lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-19378/29

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-26-19378/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3080
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla90006399(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2026, Tallinn Kohtuasja number

2-26-19378

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus F.A (F.A) paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. septembri ja 12. septembri 2026 määrused

Kaebuse esitaja ja liik

F.A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)

Regionaalhaigla

Puudutatud isik F.A (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 11. septembri 2026 ja 12. septembri 2026 määrused muutmata.
2.F.A määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Võtta tsiviilasja materjalide juurde määruskaebusele lisatud e-kirjad.
4.Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 543).

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 20.10.20262-26-20349/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.10.20262-26-20293/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.10.20262-26-18682/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-15156/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 24.09.20262-26-13558/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 15.09.20262-24-17610/85

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, SA PERH) esitas 10.09.2026 Harju Maakohtule taotluse, milles palus rakendada F.A (puudutatud isiku) suhtes esialgset õiguskaitset ning ühtlasi pikendada seda kuni neljakümne päevani ja lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi (sh luba manustada psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega ravimeid ja vajadusel teostada elekterkrampravi) kuni nelikümmend päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest. Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates 09.09.2026, kell 11.58 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse §-s 11 (PsAS) sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu ning ta ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.
2.11.09.2026 esitatud raviasutuse psühhiaatrite arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik käesolevalt PERH psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil neljandat korda. Varasemast on teada, et esmakordselt viibis ta statsionaarsel ravil 2023. a novembris, kui tal diagnoositi täpsustamata ägedat psühhootilist episoodi (F23.9 RHK-10 järgi) ning kaasuvana kanepi kuritarvitamist. Ta käitus kodus ebaadekvaatselt - avaldas surmasoovi, rääkis segast juttu (pidi "taevainimeste" soovitusel Xanaxit tarvitama, pidas ennast ingliks) ning oli rahutu ja verbaalselt agressiivne. Haiglas alustati psühhoosivastase raviga, mille foonil puudutatud isiku seisund paranes, kuid haiguskriitikat ei kujunenud (normaliseeris oma haiglaeelset käitumist). Järgneva kuu aja jooksul hakkas puudutatud isiku seisund taas halvenema - ta katkestas talle määratud toetusravi, muutus taas agressiivseks ning rääkis pidevalt tulnukatest. Ta toimetati 2024.a jaanuaris taas haiglasse statsionaarsele ravile, kus ta vajas saabudes oma rahutu käitumise tõttu medikamentoosset ja mehaanilist ohjeldamist. Haiglas muudeti tema diagnoos paranoidseks skisofreeniaks (F20.09) ning korrigeeriti psühhoosivastast ravi, mille foonil patsiendi seisund paranes, kuid haiguskriitikat ei kujunenud. Puudutatud isik lubas, et kontrollib edaspidi oma käitumist ning saab toetusravi. Järgnevalt on teada, et puudutatud isik katkestas 2024. a novembris taas omaalgatuslikult talle määratud toetusravi ning lõpetas ka ambulatoorse psühhiaatri vastuvõtul käimise. 2025.a suvel kutsuti puudutatud isikule korduvalt kiirabi ebaadekvaatse käitumise tõttu (räägib omaette, olnud seosetu jutuga, koristanud tänavaid). 2025.a septembris hospitaliseeriti puudutatud isik PERHi psühhiaatriakliinikusse, kuna oma elukohas (alates 2025. a elanud noortekodus) tegi ta loomahääli, karjus, loopis asju ja peksis seinu, avaldas kuulmismeelepetteid ja luulumõtteid, haiguskriitika puudus. Haiglaravil korrigeeriti antipsühhootilist ravi, puudutatud isik muutus rahulikumaks ja koostööaltimaks, kuid ravisoostumust ja haigustaju hinnati siiski väheseks. Ravi jätkus ambulatoorselt psühhiaatri juures: pärast haiglaravi võttis puudutatud isik ravimeid regulaarsemalt, tänu millele püsis seisund stabiilne.
2.1.Käesolevale hospitaliseerimisele eelnenust on teada, et puudutatud isikule kutsuti 09.09.2026 kiirabi, kuna ta käitus ebaadekvaatselt oma elukohas - karjus, laamendas, loopis asju, peksis asjadega seinu, ei suutnud paigal istuda, vehkis kätega, rääkis pidevalt omaette, vahel ütles, et räägib oma neiuga, kes tema arvates on hetkel toas. Narkootikumide ja alkoholi tarvitamist eitas, avaldas, et ravimeid ei ole võtnud, kuna ei ole jõudnud neid välja osta. Politsei kontrollis alkoholijoovet, puudutatud isik oli kaine. Puudutatud isik toimetati kiirabi poolt PERH psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Valvepsühhiaatri vastuvõtul oli puudutatud isik situatsioonis desorienteeritud, motoorselt rahutu, seosetu ja arusaamatu mõttekäiguga. Tegi kätega stereotüüpseid liigutusi, esines korduvaid tikke kehas ja jäsemetes, grimassitas. Puudutatud isik rääkis raskesti katkestavate monoloogidena, küsimustele enamasti vastuseid

ei andnud. Ravimite kohta ütles, et teab, et peab olansapiini võtma, aga praegu jättis võtmata, kuna tahtis ärkvel olla. Avaldas arusaamatuid mõtteid leinast, mõtteprotsessidest, sellest, et keegi on nartsissist. Suitsiidmõtete kohta küsides ei vastanud. Haiglasse jääda ei soovinud, ise kaebusi oma tervise osas ei esitanud. Tal puudus igasugune kriitika oma seisundi suhtes ning ta keeldus haiglaravist. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku raskest psüühikahäirest (paranoidse skisofreenia ägenemine) tuleneva nii teda ennast kui ka teisi ohustava ebaadekvaatse, ettearvamatu ja impulsiivse käitumise ning muu abi ebapiisavuse tõttu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 09.09.2026 kell 11.58.

2.2.Käesolevaks ei ole puudutatud isiku psüühiline seisund paranenud. Tal on tuvastatud uriinianalüüsis amfetamiini tarvitamine, tema isiklikest asjadest on leitud amfetamiini, mis on politseile üle antud, ning ta on ise tunnistanud korduvat amfetamiini tarvitamist haiglaravile eelneval perioodil. Sellel perioodil on ta iseseisvalt lõpetanud antipsühhootilise ravi. Lisaks avaldab ta püsivaid suitsiidmõtteid. Oma tegevuse ohtlikkust ta käesolevalt ei mõista ning amfetamiinivõõrutusest tingitud somnolentsuse tõttu ning oma põhihaigusest tingituna ei ole ta ka võimeline andma adekvaatset nõusolekut edasiseks haiglaraviks. Puudutatud isikul on diagnoositud varasemalt raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia (F20.09) ja käesolevalt muude stimulaatorite tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, täpsemalt amfetamiini kuritarvitamine (F15.1). Tal puuduvad haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel on ta oma psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse, impulsiivse ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik nii iseendale (võib langeda oma rahutu ja ebakohase käitumise tõttu ka ise vägivalla ohvriks või jääda abitusse seisundisse) kui ka teistele (võib muutuda rahutuks ja agressiivseks ning rünnata). Psüühilise seisundi tõttu pole ta käesolevalt võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut. Puudutatud isiku seisundit hinnates pole tõenäoline tema seisundi paranemine ja iseseisev ohutu toimetulek kodustes tingimustes 4-päevase haiglaravi järgselt. Puudutatud isikule on vajalik psühhoosivastane, meeleolu stabiliseeriv, rahustav ja kehalisi funktsioone toetav ravi haiglatingimustes kuni 40 päeva alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.

Harju Maakohtu 11. septembri 2026 määrus ja põhjendused

3.Harju Maakohus rakendas 11.09.2026 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas ta psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 4 päeva alates tema 09.09.2026.a kell 11.58 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Samuti andis kohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus märkis, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loetakse lõpetatuks 13.09.2026.a kell 11.58 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
3.1.Maakohus tugines PsAS § 11 lg-le 1, TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 ning raviasutuse psühhiaatrite arvamusele ning leidis, et esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb käesolevalt raske psüühikahäire muude stimulaatorite tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, täpsemalt

amfetamiini kuritarvitamine, mis on kaasa toonud desorganiseeritud käitumise ja hüpliku mõttekäigu ning paranoilise sisuga luulumõtete avaldamise. Puudutatud isik hospitaliseeriti enda kodust, kuna ta käitus ebaadekvaatselt- karjus, laamendas, loopis asju, peksis asjadega seinu, ei suutnud paigal istuda, vehkis kätega, rääkis pidevalt omaette ja vahel ütles, et räägib oma neiuga, kes tema arvates on hetkel toas. Puudutatud isik võib ebaadekvaatse, impulsiivse ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik olla nii iseendale kui ka teistele, kuivõrd ta võib amfetamiini kuritarvitamisel muutuda rahutuks ja agressiivseks. Eeltoodust nähtuvalt ei ole puudutatud isik oma seisundist tulenevalt võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Ravita jäämisel ohustab ta rasketest psüühikahäiretest tulenevalt oma desorganiseeritud ja agressiivse käitumise tõttu ennast ja teda ümbritsevaid isikuid. Kohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii isikule endale, kuid ka ümbritsevatele isikutele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob taaskord kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole isiku huvides. Puudutatud isikul on rasked psüühikahäired, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäirete tõttu nii iseennast kui ka ümbritsevaid isikuid. Maakohus märkis, et annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu, kuna taotlusest nähtub selleks vajadus. Menetluse vahepealne käik

4.Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et ta teab, et ta viibib 2. või 5. osakonnas. Isik ei tea, mis tüüpi asutus või maja see on. Keegi tõi teda siia. Politsei tõi ta siia. Politsei kutsuti, kuna isik oli hommikul veits vali, oli psühhootiline ja vaidles. Ta rääkis valjult. Isik arvab, et ta võiks koju minna edasi ravima. Talle on vaja samu tablette välja kirjutada ja osta, mida arst palus. Isik tarvitab narkootikume harva. Narkootikume tarvitab ta põhjusel, et see on põnevustegevus ja abistus. Isik suhtub narkootikumidesse positiivselt. Tööl ta ei käi ega õpi. Isik ei oska öelda, millega ta päeva sisustab.
5.Raviarst selgitas 11.09.2026 ärakuulamisel täiendavalt, et tegemist on 21-aastase mehega, kes on ravil 4. korda. 2023. alates on ta ravil olnud psühhootiliste episoodidega. 2024. aastal diagnoositi isikul paranoiline skisofreenia. Nädal aega tagasi ta lõpetas ravimite võtmise. Isik on hakanud kasutama selle asemel amfetamiini. Uriiniproovist tuli välja positiivne tulem amfetamiinile. Tema juurest leiti ka kott ainega. Nüüd on isik ise ka seda tunnistanud. Skisofreenia on ägenenud. Tema ravikriitika on madal. Isik väitis, et tal tekkis psühhoos, aga ta aru ei saa, et see on seotud skisofreenia ja amfetamiini tarvitamisega. Isik on ohtlik iseendale- enesetapuoht. Samuti on ta ettearvamatu- karjub ja lõhub asju. Ta elab noortekodus, kuna iseseisvaks eluks ei ole ta võimeline.
6.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas taotluse rahuldamist.
7.Avaldaja teavitas 12.09.2026, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Tal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Harju Maakohtu 12. septembri 2026 määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus pikendas 12.09.2026 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema

09.09.2026 kell 11.58 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus märkis, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loetakse lõpetatuks 19.10.2026 kell 11.58 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.

8.1.Maakohus tugines PsAS § 11 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 ning raviasutuse arstide arvamusele ning raviarsti ja puudutatud isiku ärakuulamisel avaldatule. Maakohus märkis, et ei pidanud muude isikute ärakuulamist vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Maakohus asus seisukohale, et arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust pikendada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire- muude stimulaatorite tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, täpsemalt amfetamiini kuritarvitamine. Tema käitumine on psühhootilisest seisundist juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne, mistõttu ta ohustab enda ja teda ümbritsevate isikute turvalisust. Puudutatud isik hospitaliseeriti enda kodust, kuna ta käitus ebaadekvaatselt- karjus, laamendas, loopis asju, peksis asjadega seinu, ei suutnud paigal istuda, vehkis kätega, rääkis pidevalt omaette ja vahel ütles, et räägib oma neiuga, kes tema arvates on hetkel toas. Puudutatud isik võib ebaadekvaatse, impulsiivse ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik olla nii iseendale kui ka teistele, kuivõrd ta võib amfetamiini kuritarvitamisel muutuda rahutuks ja agressiivseks. Oma psüühikahäirest tulenevalt pole puudutatud isik käesolevalt võimeline mõistma ravivajadust, kontrollima oma käitumist ega andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut. Tema seisundit hinnates pole tõenäoline tema seisundi paranemine ja iseseisev ohutu toimetulek kodustes tingimustes 4päevase haiglaravi järgselt. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii isikule endale, kuid ka ümbritsevatele isikutele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole isiku huvides. Määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas 18.09.2026 Harju Maakohtu 11.09.2026 ja 12.09.2026 määruste peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrused tühistada.
9.1.Määruskaebuse kohaselt soovib puudutatud isik koheselt koju saada. Esindaja kohtus puudutatud isikuga SA PERH Psühhiaatriakliiniku III osakonnas. Puudutatud isik selgitas, et tervis on väga hea ja tegelikult ta ravi ei vaja. Seega on puudutatud isiku arvates tema esialgne haiglasse paigutamine põhjendamata. Kui on vaja, siis ta võib võtta neid ravimeid, mida arstid välja kirjutavad, kui sellest sõltub koju saamine. Puudutatud isikul on vaja tegeleda oluliste asjadega, mida ei saa haiglas teha. Puudutatud isiku hinnangul ei ole tema suhtes täidetud PsAS § 11 lg 1-s sätestatud tingimused ning tema haiglasse paigutamine tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ei ole põhjendatud ega seaduslik. Menetluse edasine käik
10.Avaldaja oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Maakohus küsis määruskaebuse osas seisukohta Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt, kes oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust määruste tühistamiseks.
14.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 sätestab, et isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõlema määruse puhul nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Eelnimetatud arvamusest nähtub, et puudutatud isikul esinevad raske psüühikahäirena varasemalt diagnoositud paranoidne skisofreenia (F20.09), mis on käesolevalt ägenenud, ning muude stimulaatorite tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, täpsemalt amfetamiini kuritarvitamine (F15.1). Arvamuses on kirjeldanud, et puudutatud isik oli ravile saabudes situatsioonis desorienteeritud, motoorselt rahutu, seosetu ja arusaamatu mõttekäiguga ning tal puudus kriitika oma seisundi suhtes. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1).
16.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et haiglaravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele ning et ohtlikkus on pigem kindel kui tõenäoline. Isiku ohtlikkus PsAS § 11 lg 1 p 2 järgi saab eelkõige väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale (RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 15). Isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Raviasutuse psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt käitus puudutatud isik enne haiglasse saabumist oma elukohas ebaadekvaatselt - ta karjus, laamendas, loopis asju, peksis asjadega seinu, ei suutnud paigal istuda, vehkis kätega ja rääkis pidevalt omaette ning tal puudus kriitika oma seisundi suhtes. Psühhiaatrite hinnangul on puudutatud isik oma psüühilisest

häirest lähtuva ebaadekvaatse, impulsiivse ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik nii iseendale (võib langeda oma rahutu ja ebakohase käitumise tõttu ise vägivalla ohvriks või jääda abitusse seisundisse) kui ka teistele (võib muutuda rahutuks ja agressiivseks ning rünnata). Lisaks on psühhiaatrite arvamuses ning puudutatud isiku raviarsti poolt 11.09.2026 ärakuulamisel toodud esile, et puudutatud isik avaldab püsivaid suitsiidimõtteid ning esineb suitsiidioht. Võttes arvesse puudutatud isiku käitumist ning asjaolu, et tal puudub oma seisundi suhtes kriitika, leidis maakohus kolleegiumi arvates põhjendatult, et puudutatud isiku suhtes on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus.

17.Kolleegiumi hinnangul on täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Asja materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi ei ole praegu küllaldane. Taotlusest ja sellele lisatud raviasutuse psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isik viibib käesolevalt PERH-i psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil neljandat korda. Nii varasemalt kui ka sel korral on ta omaalgatuslikult ravi katkestanud. Puudutatud isiku raviarst märkis 11.09.2026 ärakuulamisel, et käesoleval juhul tarvitas puudutatud isik ravimite asemel amfetamiini ning tema ravisoostumus on madal. Avaldaja 12.09.2026 teatest nähtub, et puudutatud isiku seisund ei olnud muutunud. Võttes arvesse, et puudutatud isikul puudub kriitika oma ravivajaduse suhtes, ei ole ringkonnakohtu hinnangul veenev puudutatud isiku lubadus, et ta on valmis koduses keskkonnas ravimeid tarvitama. Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ja psühhiaatrite arvamust, ei nähtu ringkonnakohtule, et väljaspool raviasutust oleks tagatud korrektne ravimite manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine. Puudutatud isiku enda hinnang, et ta haiglaravi ei vaja, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut tema terviseseisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel.
18.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ning ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud TsMS § 534 lg-test 1 ja 5 ning PsAS § 11 lg-st 1 tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle tähtaja pikendamiseks. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.09.2026 ja 12.09.2026 määrused muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
19.Lähtudes TsMS § 662 lg-st 3 võtab ringkonnakohus tsiviilasja materjalide juurde määruskaebusele lisatud puudutatud isiku e-kirjad.
20.Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel jätta riigi kanda.
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.09.20262-26-16734/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-16292/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium