Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-7776
Kohtuasi
Z.M-i (Z.M) kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 07.05.2024 otsusele täiteasjas nr 025/2021/4078
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.07.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Z.M-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Z.M (isikukood XXX) Puudutatud isikud: Sissenõudja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349), lepinguline esindaja MK Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (registrikood 14522096)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.07.2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi ja avaldaja Z.M-i taotlused võtta tõenditena asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud lisad.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud
Z.M (avaldaja/võlgnik) esitas 16.05.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi (kohtutäitur) 07.05.2024 otsusele ja 03.04.2024 vallasvara arestimise aktile täiteasjas nr 025/2021/4078. Avaldaja ei saanud kohtutäituri otsusest aru, millist täitemenetlust kohtutäitur oma otsusega käsitles. Kohtutäituri sidus kokku kaks täiesti erinevat täiteasja nr 025/2021/4078 ja nr
025/2022/2258, milles nõuded moodustasid kokku 38 647 eurot 66 senti. Täitemenetluses ei võinud arestida võlgniku vara rohkem, kui seda oli vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Vallasvara arestimise akti kohaselt oli nõude suurus täitekuludeta 26 992 eurot 3 senti. Kohtutäitur märkis nõude suuruseks aga 27 515 eurot 37 senti, millele lisandusid täitekulud. Lisaks sidus täitur kulude arvestusse teise täitemenetluse. Täitemenetluses arestiti osaühingu Lendargo 10 001 euro suurune osa, viis tulirelva ja kinnistu. Kohtutäituri hinnangul oli nende asjade koguväärtus 29 600 eurot. Võlgnik leidis, et vallasvara oli allahinnatud. Osaühingu asutamisel maksti osakapitali 10 001 eurot. Arusaamatuks jäi, kuidas kohtutäitur leidis osaühingu väärtuseks 500 eurot. Osaühingu osa väärtus ei saanud olla 500 eurot. Juhul kui toimuks tehing 500 euroga, oleks osaniku kahjum 9 501 eurot. Osa arestimine oli ebaseaduslikuks. Lisaks esitas võlgnik kohtutäiturile osaühingu osa müügilepingu, mille kohaselt kolmas isik sai osaluse omanikuks. Äriregistri kohaselt oli osale seatud keelumärge, mistõttu polnud võimalik muutmiskande avaldust äriregistrile esitada. Osaühing loobus osa võõrandamistehingu notariaalse tõestamise nõudest ja sellest oli kohtutäitur otsuse tegemisel teadlik. Täitur aga leidis, et võõrandamisel polnud järgitud notariaalse tõestamise nõuet ja seda osalust ei saanud lugeda võõrandatuks tehingu vorminõude rikkumise tõttu. Vallasvara arestimise aktiga arestiti kaebajale kuuluvad tulirelvad, mis polnud õiguspärane. Nimetatud tulirelvad arestiti varasemalt täiteasjas nr 025/2022/2258 sama kohtutäituri poolt. Otsuses väitis kohtutäitur, et relvadele oli seatud ainult keelumärge ja see ei tähendanud, et relvad oleksid arestitud. Võlgniku arvates olid relvad keelumärke seadmisega juba arestitud ja ei saanud toimuda topelt arestimist. Samuti ei saanud erinevate täitemenetluste käigus sama vara arestida ning seejärel vastavalt kohtutäituri enda äranägemisele otsustada, millise täitemenetluse käigus ja kuidas neid realiseerida. Kohtutäitur ei arvestanud, et relvad olid avaldajale majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikud esemed ning neid ei võinud arestida. Võlgnik kuulus Põltsamaa Jahiseltsi ning kohustuste täitmise jätkamine ilma tulirelvi omamata polnud võimalik. Kaebaja võidakse jahiseltsist välja arvata ning see halvendaks olulisel määral võlgniku ja tema perekonna majanduslikku seisu. Ilma relvasid omamata polnud võimalik küttida, selleks et tuua liha pere toidulauale. Kuna avaldaja sissetulek ühes kuus oli alla miinimumi, siis oli see ainus võimalus toidu hankimiseks, et tagada inimväärne elamine. Kõik tulirelvad olid erinevad ning neid kasutatakse erinevate loomade küttimiseks, mistõttu poleks võimalik näiteks ainult ühe tulirelvaga jätkata majandus- või kutsetegevusega või töö- või teenistussuhtega. Kõik relvad olid vajalikud. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata. Võlgnik tõi alles kaebuses esile uue väite, et ta oli jahiseltsi liige, mida ta kohtutäiturile esitatud kaebuses ei esitanud ega põhistanud. Samuti polnud võlgnik dokumentaalselt põhistanud, et ta tegeles majandus- või kutsetegevuses jahindusega ja et arestitud relvad olid tema, kui füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikud esemed. Relvi võis omada ka muul otstarbel, kui majandustegevuslik jahipidamine. Avaldaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta omab jahitunnistust ja jahindusega tegelemist võimaldavaid dokumente. Lisaks oli jahindusega tegeleval isikul aruandekohustus jahiseltsi ees. Ka selliseid dokumente kohtutäiturile ei esitatud. Seega oli relvade arestimine õiguspärane. Võlgnik oli äriregistri andmetel juhatuse liige neljas äriühingus, mis andis alust eeldada, et võlgnik sai sissetulekuid muul viisil, kui jahindusega enda elatamine. Lisaks oli võlgnikku teavitatud vara arestimisest ning tal oli võimalus esitada kohtutäiturile kõik põhistavad dokumendid tõendamaks kutse- ja majandustegevust või vajadust arvestavate olmevajaduste rahuldamiseks (söögi hankimist).
Võlgniku väitel võõrandas ta oma 100%-lise osaluse lihtkirjaliku müügilepingu alusel. Samas täiturile esitati see esmakordselt alles 24.04.2024, mitte kohtutäiturilt 22.03.2024 koostatud vara arestimise toimingust teatamise teate saamise järgselt, st enne vara arestimist või vara arestimise toimingu läbiviimise ajaks 03.04.2024, kui toimus võlgniku vara arestimine ja vara nimekirja esitamise täitetoiming. Samuti ei esitanud võlgnik kohtutäiturile osa võõrandamise teadet koos kaebusega. Seega olid kohtutäituripoolsed vara arestimise toimingud teostatud kooskõlas seadusega. Äriregistri andmetest nähtuvalt oli tuvastatav, et äriühingu ainuosanik kasusaaja oli võlgnik. Osaühingu võõrandamistehing võis olla näiline tehing, kuivõrd selle alusel polnud osa omandaja ega võlgnik taotlenud osanike nimekirjas muudatuste kandmist äriregistrisse, mistõttu polnud omand võlgnikult üle läinud. Kui võlgnik oligi vara võõrandanud, puudus tal õigustatud huvi nõuda vara arestist vabastamist.
3.Sissenõudja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur järeldas õigesti, et kui võlgnik oli neljas äriühingus juhatuse liige, siis andis see aluse eeldada, et võlgnik saab sissetulekuid ka muul viisil kui jahindusest. Äriregistri andmebaasist oli nähtav, et võlgnikuga seotud äriühingutest esitas ainsana 2023.a majandusaasta aruande Osaühing Paigaldusmehed. Aruande kohaselt oli äriühingu müügitulu 48 759 eurot ning töötajate arv 1 tööjõukuluga 7 481 eurot. Seega võlgnik sai sissetulekuid ka muul viisil kui jahindusest ning vastupidine polnud eluliselt usutav. Võlgnik ei põhistanud, et relvade omamine oleks olnud hädavajalik sissetuleku säilitamiseks. Osa võõrandamine loetakse toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Kuna kohtutäituri poolt keelumärke kandmise ajahetkeks polnud osaniku muudatus äriregistris toimunud, polnud ka omand võlgnikult üle läinud. Kohtutäituri poolt keelumärke kandmine oli lubatav ja õiguspärane. Kuna võlgniku kaebus kohtutäiturile ei sisaldanud seisukohti, mis olid kohtule esitatud kaebuses välja toodud, siis oli kohtutäituril õigus jätta võlgniku sellised väited käsitlemata. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud jäid rahaliselt kindlaks määramata, kuna puudutatud isikutel need puudusid. Maakohus lahendas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15; § 477 lg-te 1, 5; täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4; § 217 lg 1; § 218 lg-te 1 ja 2 ja äriseadustiku (ÄS) § 149 lg-te 4, 41 ja 6 alusel. Kohus ei nõustunud, et kohtutäitur arestis vara rohkem, kui oli vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Vallasvara arestimise akti kohaselt oli arestitud vara väärtus 4 600 eurot. Lisaks arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluva kaasomandi osa hinnaga 25 000 eurot (kokku 29 000 eurot). Võlgnetava summa suurus oli 29 604 eurot 73 senti. Võlgnik esitas väite, et relvad olid juba arestitud teises täiteasjas. Maakohus tuvastas, et täiteasjas nr 025/2022/2258 ei saanud lugeda keelumärke kandmist registrisse vara arestimiseks, kuna selleks puudus eeldus vara arestimisakti koostamise näol. Keelumärke seadmine oli täitemenetluse tagamise abinõu, mitte vara arestimine. Võlgnik tugines alles kohtule esitatud kaebuses asjaolule, et ta oli jahiseltsi liige, kuid ei toonud seda esile kohtutäiturile esitatud kaebuses. Jahitunnistuse esitas võlgnik alles kohtumenetluses. Tõendamata oli võlgniku väide, et ta tegeles majandus- või kutsetegevuses jahindusega ja et arestitud relvad olid tema kui füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikud esemed. Seega relvade arestimine oli õiguspärane. Võlgniku väitel võõrandas ta 28.01.2024 lihtkirjaliku müügilepingu alusel oma 100%-lise osaluse Lendagro OÜ-s. Puudus vaidlus, et kohtutäituri poolt keelumärke kandmise ajahetkeks polnud osaniku muudatus äriregistris toimunud. Seega polnud omand võlgnikult
üle läinud. Isegi kui kohtutäitur sai võlgniku kaebuses teada, et osa oli võõrandatud, polnud keelumärke kandmise ajaks äriregistris muudatust tehtud. Seega oli kohtutäituri poolt keelumärke kandmine lubatav ja õiguspärane. Võlgniku kaebus kohtutäiturile ei sisaldanud seisukohti, mis olid esitatud kohtule. Seega jättis maakohus nimetatud väited tähelepanuta, kuna võlgnik sai tugineda kohtule esitatud kaebuses üksnes nendele asjaoludele, millele ta tugines kaebuse esitamisel kohtutäiturile. Uute asjaoludega kohus arvestada ei saanud. Avaldaja määruskaebus
5.Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldus ja tühistada kohtutäituri otsus ja vallasvara arestimise akt või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus rikkus menetlusõigust ja kohaldas vääralt materiaalõigust ning ei põhjendanud määrust sisuliselt ja õiguslikult. Maakohus rikkus hagita menetluse ülesandeid, tõendite ja asjaolude hindamise kohustust. Maakohus eksis ka selles, kui leidis, et võlgniku poolt täiturile esitatud kaebus ei sisalda kohtule esitatud seisukohti. Arestitud relvad tuli tunnistada mittearestitavaks varaks. Avaldaja polnud väitnud, et jahipidamine oli tema ainus sissetulek, aga see oli vajalik minimaalse inimväärse elu säilitamiseks. Eelpool mainitud relvad olid arestitud kahes täitemenetluses, mis koos avaldaja kinnisasja arestimisega on kaasa toonud vara ülearestimise. Maakohus leidis ekslikult, et täiteasjas nr 025/2022/2258 samadele vallasasjadele keelumärke seadmine oli täitemenetluse tagamise abinõu, mitte vara arestimine. Kohus eksis kui leidis, et täiteasjas nr 025/2022/2258 ei saanud lugeda keelumärke kandmist registrisse, kuna puudus vastav arestimisakt. Kohus jättis õigusvastaselt arvesse võtmata asjaolu, et avaldaja selgitas nii kohtutäiturile kui kohtule, et kasutas relvi majandustegevuses ja need olid tema jaoks hädavajalikud esemed ning ei esitanud vastavaid väiteid kinnitavaid tõendeid. Kohtutäitur pidi täitemenetluses ise välja selgitama menetluses olulised asjaolud ja arvestama nii sissenõudja kui võlgniku huve. Avaldaja eeldas, et tõendeid jahiseltsi osas polnud vaja eraldi lisada, kuna kohtutäituril oli kõikidele andmebaasidele ligipääs. Osaühingu osa võõrandamise puhul polnud määrava tähendusega asjaolu, et osa võõrandamine toimunuks kande tegemisest äriregistrisse, vaid et kohtutäitur teadis võõrandamisest. Kohtutäitur tegi teadlikult vale arestimistoimingu. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks.
7.Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS § 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
10.Võlgnik esitas koos määruskaebusega Maksu- ja Tolliameti andmebaasist enda 2023. ja 2024. aasta sissetulekute väljavõtte ning kohtutäitur vastuses määruskaebusele 29.08.2024 koostatud vara kordusenampakkumise nurjumise akti. Ringkonnakohus võtab tõendid TsMS § 662 lg 3 alusel vastu.
11.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja leidis, et maakohus rajas lahendi osaliselt mh väitele, et kaebaja tõi kohtumenetluses esile asjaolusid, millele ta ei tuginenud kohtuvälises menetluses. Sellise lähenemisega olevat maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Maakohus selgitas, et kaebuse läbivaatamisel kontrollis maakohus kohtutäituri kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuli lähtuda nendest otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebuse väidetest ning avalduses esitatud nõuetest. Samuti hindas maakohus, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja täiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte. Maakohus ei saanud arvesse võtta uusi asjaolusid ja tõendeid, mida avaldaja ei esitanud kohtutäiturile kaebuse esitamise ajal ja millest täitur ei saanud oma otsuses juhinduda. TMS § 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste huvides tagada õigusselgus, et ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Ringkonnakohus ei tuvasta maakohtupoolset eksimust selles osas. Võlgniku väitel võõrandas ta 100%-lise osaluse äriühingus ja kohtutäitur teadis sellest. Maakohus eiras täituripoolset rikkumist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Maakohus leidis õigesti, et ÄS § 149 lg 41 järgi loetakse osa võõrandamine toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Kohtutäituri poolt keelumärke kandmise ajahetkeks polnud osaniku muudatus äriregistris toimunud. Seega polnud ka omand võlgnikult üle läinud. Isegi kui kohtutäitur sai kaebusest teada, et osa oli võõrandatud, ei olnud keelumärke kandmise ajaks äriregistris muudatus tehtud. Vastavalt eeltoodule oli kohtutäituri poolt keelumärke kandmine lubatav ja õiguspärane. Kohus märgib, et kui võlgnik oli vara võõrandanud, siis puudus tal õigustatud huvi nõuda vara arestist vabastamist, sest sellisel juhul ei olnud tegemist enam võlgniku vara arestimisega. Õigustatud huvi sai olla vaid vara väidetaval ostjal, kui vara väidetaval omanikul. Võlgnik tugines asjaolule, et relvad olid talle vajalikud majandus-ja kutsetegevuses ja neid ei tohtinud arestida ning maakohtu lahend olevat selles osas ebaõige. Ringkonnakohtu hinnangul pole määruskaebuses esitatud selliseid väiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldused. Asjaolu, et võlgnik on jahiseltsi liige ja tegeleb jahindusega, ei anna automaatselt alust järeldada, et tegemist on isiku olulise sissetuleku teenimise viisiga temale ja ta perele. Võlgnik pole põhistanud usutavalt ega tõendanud, et sissetuleku teenimine muul viisil oleks välistatud. Võlgnik esitas kaebusega koos väljavõtted enda sissetuleku teenimise osas, kuid need ei lükka ümber eeltoodut ega muuda maakohtu lahendit ebaõigeks. Avaldaja leidis, et kohtutäitur arestis rohkem vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Maakohus tuvastas õigesti arestitava vara väärtuse. Kaebaja ei toonud esile ühtegi asjaolu ega tõendit selle ümberlükkamiseks. Kohtutäitur selgitas vastuses määruskaebusele, et kaasomandi müük 29.08.2024 alghinnaga 20 250 eurot enampakkumisel nurjus põhjusel, et ühtegi hinnapakkumist sellise hinnataseme juures avalikul enampakkumisel ei esitatud. Eeltoodu võib viidata asjaolule, et kaasomandi turuhind võib olla madalam kui 20 250 eurot. Käesoleval juhul pole võlgniku vara (relvad) arestitud mitmekordselt. Ringkonnakohus vastab kaebajale, et TMS § 64 kohaselt loetakse vara arestimiseks ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist käesoleva seadustiku § 75 kohaselt. Samuti sama sätte lg 2 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Täiteasjas nr 025/2022/2258 ei saa
lugeda keelumärke kandmist registrisse vara arestimiseks, kuivõrd puudus TMS §-st 75 tulenev eeldus vara arestimisakti koostamise näol (TMS § 75 lg 1 sätestab, et asja arestimise kohta koostab kohtutäitur akti). Seetõttu keelumärke registrisse kandmine ei too kaasa vara arestituks osutumist, vaid keelumärke seadmine on täitemenetluse tagamise abinõu, millest tulenevalt pole võimalik võlgnikul vara võõrandamine jms tehingud, tagamaks sissenõudja nõude täitmist. Kohtutäitur koostas vallasvara arestimise akti ainult täiteasjas nr 025/2021/4078, millega vallasvara arestiti ja määrati vara väärtus. Seega polnud võlgniku vallasvara varasemalt arestitud täiteasjas nr 025/2022/2258. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et maakohtu lahend oli õiguspärane ja puuduvad maakohtupoolsed rikkumised, mis annaksid aluse määruskaebuse rahuldamiseks.
11.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda. Teistel menetlusosalistel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.