Tööõigus

2-23-17476

KIRJELDAV OSA

Avaldus

2-23-17476 rikkumistega: töötaja on mitmel korral tööandjat teavitamata töölt puudunud; töötaja on jätnud täitmata ametijuhendist tulenevad ja majaperenaise ülesanded. Hageja on seisukohal, et tööandja ütles töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Töötaja viimaseks töötamise päevaks oli 15.09.2023. Tööandja tasus töötajale TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist 30 päeva töötasu ulatuses. Töötaja ülesütlemisega ei nõustunud, mistõttu esitas avalduse Töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja avalduse. Töötaja hinnangul on ülesütlemine sisuliste eelduste puudumise tõttu TLS § 104 lg 17 alusel tühine. Nimelt ei ole töötaja oma töökohustusi rikkunud ning ei eelnenud ülesütlemisele ka hoiatust. Hageja taotleb tuvastada Transpordiameti poolne töölepingu nr 8-5/19-0106/299 üleütlemise tühisus, lõpetada tööleping nr 8-5/19-0106/299 alates 15.10.2023 või kohtu poolt leitud kuupäeval, mõista Transpordiametilt P. A. kasuks välja kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis brutosummas 5550 eurot, parandada töötamise registris andmed töölepingu nr 8-5/190106/299 (registri kanne nr 2846537) lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas ja märkida töölepingu lõpetamise kuupäevaks 15.10.2023 või kohtu poolt leitud kuupäev ja töösuhte lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2. Kostja vastuväited

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

7.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagiavaldus tuleb täies ulatuses rahuldada. 8.Kohus on kohaldanud TLS § 15, § 16, § 87, § 88 lg 1 p 2, p 3, p 5 ning lg 3, lg 4, § 97 lg 2 p 2, § 104 lg 1, § 107 lg 2, § 109 lg 1, TsÜS § 68 lg 1, lg 2, MKS § 25-5 p 3, VÕS § 116, TsÜS § 68 lg 1, lg 2, § 77 lg 1

2-23-17476 õigusosakonna dokumendihalduse üksuse dokumendihalduri töökohal. Avaldaja täpsemad töökohustused tulenesid ametijuhendist. Avaldaja töötasu oli 1850 eurot.

2-23-17476 TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepingu seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Töölepingu ülesütlemise alused tulenevad TLS § 88 lg-st 1, mistõttu ei ole TLS § 88 lg 3 töölepingu lõpetamise alus, vaid töölepingu ülesütlemise eeldus, kui tööleping lõpetatakse töötaja kohustuse rikkumise tõttu. Seadus ei sätesta TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud hoiatuse vorminõuet, seega võib tööandja hoiatada töötajat mis tahes vormis, olgu siis suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või kirjalikult (TsÜS § 77 lg 1). Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-d 1 ja 2).

2-23-17476

2-23-17476 dokumendihalduse korraldamine eeldab mh üldkäskkirjade, otsuste ja korralduste nõuetekohast vormistamist ja menetlusse suunamist dokumendihaldussüsteemis, lepingute nõuetekohast registreerimist ja menetlusse suunamist dokumendihaldussüsteemis ja töö iseloomust tulenevate dokumentide vormistamist ja menetlusse suunamist dokumendihaldussüsteemis. Samuti pidi hageja ametijuhendi punkti 3.2 järgi tegema dokumendihaldusalast järelevalvet. Hageja vastutab ametijuhendi punkti 5.1 järgi ameti ja tugiteenuste teenistuse põhimäärusega dokumendihalduse üksusele pandud ülesannete ja ametijuhendiga kehtestatud teenistuskohustuste õigeaegse, täpse ja korrektse täitmise eest. Punkti 5.2 järgi vastutab tööülesannetesse puutuvate õigusaktide, juhendite ja juhiste ning korralduste järgimise ning täitmise eest. Lisaks olid hagejal ka majaperenaise ülesanded.

2-23-17476 20.1.4 Seda, kas töötaja sisestas eemaloleku kalendrisse tagantjärgi või eelnevalt, ei ole asjas esitatud tõendite pinnalt võimalik tuvastada. Tööandja on küll lisanud pildi Outlook kalendrist ja väidab, et nurgas olev kuupäev ja nimi näitab, millal on teade sisestatud, kuid töötaja väidab, et vastav kirje näitab millal on teadet muudetud. Muid tõendeid asjas esitatud ei ole, seega pole võimalik kohtul tuvastada, kas kalendrisse on tehtud märge eelnevalt või tagantjärgi. 20.1.5 Kohus on seisukohal, et üksnes Outlooki kalendrisse töökohast eemaloleku märkimine (kas siis eelnevalt või tagantjärgi) ei täida mõlemal juhul teavitamise eesmärki, kuivõrd töötaja töökohustused sisaldasid ka töökohustusi, mida saab täita vaid kontoris kohapeal, nt majaperenaise kohustused, koosolekute assisteerimine, seega oli vajalik lisaks teavitamisele saada ka vahetu juhi kooskõlastus töökohast eemalolekuks. Samas ei loe kohus vastavat asjaolu töötaja poolseks rikkumiseks, vaid pigem eksimuseks, kuna tööandja ei andnud töötajale mitte mingisugust tagasisidet, et Outlooki kalendri kasutamine on ebapiisav, vähemalt ei ole seda menetluses tõendatud. Esimene puudumine, mida tööandja ette heidab on märgitud 13.01.2023. Seega pidi olema tööandja juba siis teadlik, et töötaja ei teavita lisaks kalendrisse märke tegemisele otse oma vahetut ülemust kaugtöö tegemisest. Kuna tööandja poolt mitte mingisuguseid etteheiteid selles osas ei kaasnenud, siis on eluliselt usutav, et töötaja arvas, et tööandja aktsepteerib sellist teavitamist. Tööandja väited, et ta ei suudagi kõigi töötajate kohta Outlook kalendrit jälgida, ei päde. Tööandja on ise märkinud, et vastav süsteem on seatud töö paremaks planeerimiseks. Töötaja ei pidanud eeldama, et tööandja ei vaatagi Outlook kalendrit. Hageja märgib õigesti, et sellisel juhul, kui tööandja Outlook kalendrit ei jälgi, kaotab sinna märgete tegemine oma mõtte. Kohus märgib lisaks, et kaugtöö tegemise võimalus iseenesest töötajal eksisteeris. Ühestki asjaolust ega tõendist ei tulene, et avaldaja oli keelatud kaugtööd teha. Ka asjaolu, et hageja ei olnud kinnitanud juhendiga tutvumist ja täitnud vastavat küsimustikku, ei tähenda, et tal kaugtöö tegemine oleks olnud selle tõttu keelatud. 20.1.6 Järgnevalt hindab kohus asjaolu, kas on tõendatud, et töötaja teostas kõigil päevadel kaugtööd või jättis osadel või kõigil päevadel oma tööülesanded kas terviklikult või osaliselt tegemata ning tegemist oli tööluusiga. Kostja on välja toonud näited hageja Outlook kalendrist, kuhu hageja on märkinud et ta on viibinud nt Rakveres ja Hiiumaal. Hageja on selgitanud, et 13. jaanuar 2023 oli töötaja Transpordiameti sünnipäeval, 10. märts 2023 oli ühisüritus, 21. aprill 2023 tegi Rakvere kontoris tööd, 8. mai 2023 ja 13. juuni 2023 käis kolleegiga objektidel kaasas. 22.08.23 läks kolleegiga kaasa Tallinna. Hageja on kohtu hinnangul tõendanud, et ta viibis 21.04.2023 Rakvere kontoris (A. P. on andnud seletuse, et hageja viibis vastaval päeval Rakvere kontoris) ning 08.05.2023 ja 13.juuni 2023 vastavalt Hiiumaal ja Sorgus (E. H. on kinnitanud oma seletuses, et on kutsunud hagejat kaasa objektidega tutvuma). Kohus märgib, et asjaolu, kas Sorgus käimisega on hageja rikkunud seadust, kohus ei analüüsi, kuna tööandja ei ole ülesütlemisavalduses vastavat asjaolu välja toonud. Tuvastatud on, et 22.08.2023 käis hageja kolleegiga tööandja ametiautoga Harjumaal, Tallinnas. Seda, kas 13.01.23 ja 10.03.23 hageja viibis märgitud üritustel, üheselt tuvastada ei ole võimalik. 20.1.7 Kohus nõustub kostjaga, et hageja töökohustused lähtuvalt ametijuhendist olid seotud eelkõige dokumendihaldusega ning polnud määratletud, et töötaja kohustus on käia objektidel kohapeal. Ametijuhendi kohaselt allus hageja dokumendihalduse üksuse juhatajale. Tema vahetu juht oli E. M.. Seega pidi hageja alluma oma vahetu juhi korraldustele ja tööaja kasutamisel ja tööülesannete täitmisel lähtuma eelkõige oma vahetu juhi korraldustest ja

2-23-17476 juhistest. Kui teise osakonna töötaja/juht tegi hagejale ettepaneku tulla kaasa objektidele, siis oleks pidanud hageja selle enne kooskõlastama oma vahetu juhiga. Hageja seda asjaoludest nähtuvalt teinud ei olnud. Asjas on tõendatud, et hageja viibis arvutis vastavatel päevadel vähe aega, 22.08.2023 üldse mitte. Samas ei ole tõendatud, et hageja ei oleks üldse tööülesannetega tegelenud. 20.1.8 Kohus ei loe vastavaid eemalolekuid tööluusiks, kuid leiab, et tegemist on töötaja poolt töökohustuste võimaliku rikkumisega, kuna tõendatud on, et hageja töötas päevadel, kus ta viibis töökohast eemal selliselt, et ta oli arvutisse sisse logitud väga lühikest aega. Vastavatel päevadel ei olnud hagejal võimalik teisi ametijuhendist tulenevaid ülesandeid (nt majaperenaise ülesanded) täita. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on töötanud vastavatel päevadel ettenähtud tööajast väiksemas mahus. Samas märgib kohus, et tegemist ei ole kohtu hinnangul raske rikkumisega ning sellistele rikkumistele oli võimalik tööandjal töötaja tähelepanu juhtida, mida tööandja ei teinud, vähemalt ei ole kohtumenetluses selliseid tõendeid esitatud. 20.1.9 Mis puudutab 22.08.23 töökohast eemalolekut, siis ühtlasi heidab kostja ette ka seda, et ametiautot kasutati vastaval päeval erasõiduks. Kostja sõidukite kasutamise korra punkti

2-23-17476 ütlustega on tõendatud, et mitte mingisugust töökiusu ei esinenud. Samuti on tõendatud, et koosolek (pigem vestlus) oli kokku kutsutud H. V. palvel. Tõendeid, mis tõendaksid töökiusu, asjast ei nähtu. 20.3 Tööülesannete mitte täitmine Kostja heidab hagejale ette, et täitmata on järgmised tööülesanded: Lääne regiooni lepingute haldamine; saabunud dokumendid ei ole nõuetekohaselt registreeritud ning menetlusse suunatud; majaperenaise ülesanded – haldusosakonnaga kokku lepitud ülesanded on täitmata, lisaks ei toimi töötaja koostöö haldusosakonna töötajatega; tööks vajaliku infosüsteemide kasutusaeg – töötaja päeva keskmine DHS-i kasutusaeg moodustab umbes 1/3 kogu päevasest tööajast. 20.3.1 Tööks vajaliku infosüsteemide, dokumendihaldussüsteemi kasutusaeg. Kostja hinnangul ei ole hageja enda töökohustusi korrektselt täitnud. Kostja on esitanud väljavõtte hageja dokumendihaldussüsteemi kasutamise aja kohta. Antud tõendi kohaselt on hageja nt 06.09.2023 kasutanud dokumendihaldussüsteemi 27 minutit ja 08.09.2023 39 minutit. Kostja on esitanud väljavõtte, et hageja pidi perioodil 01.09.2023 kuni 08.09.2023 töötama 46 tundi. Hageja on antud ajavahemikul osalenud 6 tundi koosolekul ja kasutanud dokumendihaldussüsteemi 7 tundi ja 44 minutit. Seega on vastaspoolel teadmata tööaja kasutus 31 tunni ja 16 minuti ulatuses. Kostja on tööaja arvestuse esitanud alates 28.06.2023 ning alates sellest ajahetkest on teadmata valdav osa avaldaja tööaja kasutamisest. Hageja märgib, et on lisaks infosüsteemide kasutusele tegelenud ka teiste temale ametijuhendiga pandud tööülesannetega. On tõendatud, et hageja täitis lisaks dokumendihalduri kohustustele ka majaperenaise tööülesandeid. Samuti tulenevad ametijuhendist lisaks dokumentide ja lepingute haldamise kohustusele ka muid kohustusi (nt teenistujate nõustamine, bürootarvete tellimine, koosolekute ja nõupidamiste assisteerimine, külaliste vastuvõtmine jne). Seega leiab kohus, et ainuüksi dokumendihaldussüsteemi kasutamise aeg ei näita tehtud töö aega. Kuigi hageja tööaja kasutus tekitab küsimusi, ei saa sellist tööaja kasutust lugeda rikkumiseks. Tööandja oleks pidanud kahtluste korral töötaja tööaja kasutuse osas, tegema töötajale nt ettepaneku enda tööaeg ja tehtud ülesanded kaardistada, mis oleks andnud tööandjale vägagi selge ülevaate, kuidas töötaja enda tööaega kasutab ja kas ta täidab korrektselt tööülesandeid. Praegusel juhul on tegemist tööandja oletustega, mis on tõendamata. 20.3.2 Dokumentide registreerimine. Kostja heidab hagejale ette, et ta ei registreerinud enda vastutusalasse kuuluvaid dokumente, vaid seda pidid tema eest tegema teised töötajad. Kostja on välja toonud, et suur osa hageja vastutusalasse kuuluvatest kirjadest on teiste töötajate poolt registreeritud. Hageja on selgitanud et kui keegi teine on need kirjad registreerinud, siis hagejal ei olegi võimalik neid enam registreerida. Samuti tõstatas hageja küsimuse, et miks teised töötajad ei suunanud tema sarja kirju temale. Kostja selgituste kohaselt ei suunanud teised töötajaid kirju seetõttu, et hagejat ei olnud tööl. Eeltoodust järeldab kohus, et teised töötajad on omaalgatuslikult võtnud osa hageja töökohustustest enda kanda, sellest hagejat teavitamata (st talle kirju suunamata). Seega kui

2-23-17476 hageja ei saanud enda töökohustust täita, kuivõrd teine töötaja on temale kuuluva kirja enne teda registreerinud, ei ole avaldaja poolt toime pandud rikkumist. Lisaks, kostja on ise kinnitanud, et teised töötajad teavitasid vahetut juhti, kes siis oleks pidanud antud asjaolust teadlik olema pikemat aega enne töölepingu ülesütlemist. Tööandjal oli võimalik hageja tähelepanu juhtida asjaolule, et osad hageja kuuluva sarja kirjad on registreeritud teiste töötajate poolt, seda et kostja oleks seda teinud, menetluses kostja tõendanud ei ole. Hageja väidab, et temaga ei ole sellel teemal räägitud. Kohtul ei ole võimalik tuvastada, mida räägiti 1-1-le vestlustes, kohus muudest tõenditest hageja teavitamist välja ei loe. 20.3.3 Saabunud dokumentide registreerimine ning menetlusse suunamine Kostja leiab, et hageja ei ole saabunud dokumente nõuetekohaselt registreeritud ning menetlusse suunanud ning ka suunanud ebaõigesti edasi enda kirju teistele töötajatele. 20.3.3.1 Kostja on välja toonud, et asjaajamiskorra punkti 7.2.9. kohaselt tuleb saabunud dokumendid registreerida saabumise päeval või hiljemalt saabumise päevale järgneval tööpäeval. Kostja heidab ette, et hageja viivitas kirjade registreerimisega. Kliendi pöördumiste korra punkt 7.1.6 järgi peavad Chirasse saabunud kirjad olema jagatud hiljemalt 1 tööpäeva jooksul ehk võimalikult kiiresti. Kostja vastuolu kahe korra punkti vahel ei näe. Hageja leiab, et esineb vastuolu. Kohus on seisukohal, et teatav vastuolu kahe korra vahel esineb. Võttes arvesse, et töötaja on nõrgem pool, siis ei saa töötajale rikkumisena ette heita, et ta lähtus asjaajamiskorra punktist 7.2.9 20.3.3.2 Hageja märgib, et tähtaja jooksul ei ole registreeritud kaks kirja – 06.09.2023 kell 15.40 kiri ja 06.09.2023 kell 13.52 kiri. Seoses E. M. `iga, märgib töötaja, et kirjad tulid sisse 31.08.2023. Nendega pidi tegelema järgmisel tööpäeval ning siis oli E. M. juba tööl. Ka kooskõlastas töötaja oma tegevuse E. M. ’iga Töötaja möönab, et mõnede kirjade tähtaeg on üle läinud. Samas jääb töötajale arusaamatuks, miks on kirjadega tegelemine oluliselt hilinenud ka selle aja jooksul, kui töötajat enam tööandja juures ei töötanud, sh on osad kirjad lahendatud alles oktoobris. Tegemist võis olla töötaja arvates kirjadega, mille lahendamine ei seisnud töötaja taga, mistõttu ei saanud tööandja neid ka pärast töötaja töölepingu lõppemist koheselt lahendada. Süsteem oli nähtav kõigile dokumendihalduritele, kaasa arvatud E. M.le. Kohus märgib, et asjaolu, et töötaja on kooskõlastanud oma tegevuse E. M. `iga, on kostja poolt ümber lükatud E. M. seletusega. Samas ei ole tegemist rikkumisega, kui töötaja nägi, et tegemist ei ole kiireloomulise kirjaga ja kuna E. M. tuli järgmine päev tööle, on arusaadav, et töötaja leidis, et E. M. ise saab vastava kirjaga edasi tegeleda. 20.3.3.3 Kohus leiab, et kui töötaja on kirju registreerinud järgmisel tööpäeval, ei ole see rikkumine, kuna sellist tegevust võimaldab asjaajamiskord. Samuti ei oleks oluline rikkumine, kui mingisuguste kirjade registreerimine on tähtajast üle läinud, mida ka töötaja on ise tunnistanud. Tööandja oleks saanud töötajat teavitada, et selline asi ei ole aktsepteeritav ning töötajal oleks olnud võimalik end paranda. Tööandja seda teinud ei ole, vähemalt ei ole asjas selliseid tõendeid esitatud. Kostja on küll esitanud tõendina väljavõtte kirjavahetusest, mille kohta on selgitanud, et hageja vahetu juht on andnud talle märku tema poolt registreerimist vajavatest kirjadest, kuid vastavast tõendist ei nähtu, kes on kirja kirjutanud ning kui ka võtta aluseks, et tegemist on hageja ja tema vahetu juhi kirjavahetusega, on hageja õigesti juhtinud

2-23-17476 tähelepanu asjaolule, et tööjaotuse tõendist tuleneb, et DVK dokumendid olid K. V. i ja asendajana hageja vahetu juhi vastutusalas. Seega ei ole ka antud tõenditega tõendatud hageja töökohustuse rikkumine. 20.3.3.4 Kohus nõustub kostjaga, et aegkriitilised kirjad peaksid olema registreeritud samal päeval, kuid sellisel juhul, kui kostja leiab, et hageja on põhjendamatult jätnud mingisuguse aegkriitilise kirja samal päeval registreerimata, oleks tulnud sellele konkreetsele rikkumisele tugineda. Kohtumenetluses on kostja välja toonud juuni 2023 juhtumi, kus tuli kiri „Tee sulgemine“, mis oli aegkriitiline, kuna luba oli vaja välja anda. Vastav kiri registreeriti päev hiljem. Kohus nõustub, et hageja oleks pidanud jälgima, et tegemist on aegkriitilise kirjaga ja selle koheselt registreerima ning selles suhtes on hageja olnud hooletu. Samas ei ole vastavale konkreetsele juhtumile ülesütlemise avalduses viidatud ning möödas on mõistlik aeg vastavale rikkumisele tuginemiseks. Kostja on küll viidanud, et koosolekul seda juhtumit käsitleti, kuid hageja on sellele vastu vaielnud. Kohus märgib, et vaid koosoleku kutse ei saa olla tõendiks, et vastavat juhtumit ka koosolekul käsitleti. Kohtul ei ole võimalik tuvastada, mida koosolekul arutati ja mida mitte. 20.3.3.5 Kostja on esitanud kohtumenetluses ka näite hageja töökvaliteedi kohta, mille kohaselt on hageja registreerinud dokumendile vale e-posti aadressi. Kuivõrd tööjaotuse tõendist tuleneb, et hageja registreeris ka detailplaneeringud, siis on antud kiri, mille klassifikaator on detailplaneering, hageja vastutusala. Seega on tõendatud, et vastava kirja registreerimisel on hageja olnud hooletu. Samas leiab kohus, et selliseid eksimusi, mis on tingitud hooletusest, ei saa lugeda oluliseks töökohustuse rikkumiseks. Nagu eelpool on kohus leidnud, oleks olnud võimalik tööandjal juhtida töötaja eksimustele tähelepanu. 20.3.3.6 Kostja on esitanud tõendina Jiras jagatud piletite statistika. Antud tõendi kohaselt oli teistel töötajatel tunduvalt rohkem pileteid kui hagejal. Hageja on tõendist nähtuvalt registreeritud 717 piletit, A. V. el 5514 piletit, M. V. l 5828 piletit, E. M. l (alustav töötaja) 2066 piletit ja Ü. K. 1921. Töötaja väidab ka seda, et tal ei olnud vaatele „liiklus“ juurdepääs. Kui need talle suunati, siis ta nägi neid. Oli juurdepääs vaatele „Tee“. Töötaja väidab, et ta pöördus tööandja poole IT-abi probleemidega. Asjas on tõendatud, et hageja on mingisuguse probleemiga IT-abi poole pöördunud. Kostja väidab, et tegelikult töötajal oli liikluse piletitele juurdepääs, vahepeal väike probleem eksisteeris, kuid see sai lahendatud. Menetluses ei ole võimalik tuvastada, kui kaua probleem kestis, enne kui see sai lahendatud ja kas see sai lahendatud. Seega on võimatu kohtul anda ka hinnangut, kas IT võimalikud probleemid võisid mõjutada töötaja tööülesannete täitmist ja kas asjaolu, et hagejal oli vähem pileteid, võiks kvalifitseeruda rikkumisena. 20.3.4 Lääne regiooni lepingute haldamine Kostja tugineb töölepingu ülesütlemisavalduse esitamisel asjaolule, et 493 lepingut olid hageja poolt haldamata. 20.3.4.1 Hageja tõi välja, et antud lepingud pidid PlanPro tööplaani kohaselt olema täidetud 31.12.2023 ning kostja selgituste kohaselt pandi antud täiendav tähtaeg hagejale 2023. aasta augustis.

2-23-17476 On tõendatud, et pooled on leppinud kokku, et antud lepingute haldamise tähtaeg oleks olnud 31.12.2023, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks, kuidas on hageja antud kohustust 15.09.2023, kui avaldajale esitati töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus, rikkunud. Kohus nõustub kostjaga aga selles, et töötaja aastaseks üldiseks eesmärgiks ei saa olla igapäevaste töökohustuste korrektne täitmine. Ametijuhendi kohaselt oli hageja kohustus hallata lepinguid, mis tähendab, et tegemist oli tema igapäevase töökohustusega, mis oleks tulnud täita vastavalt asjaajamiskorrale. Kohus möönab, et sellise hulga lepingute puudulik haldamine näitab hageja töösse suhtumist, kuid asjaoludest tuleneb, et kostja oli sellisest lepingute mahust teadlik ja määras hagejale täiendava tähtaja, mistõttu ei pidanud kostja antud asjaolu teada saades suureks rikkumiseks. 20.3.4.2 Hageja on kohtumenetluses selgitanud, et lepingute lõplikud staatused olid muutmata ja seda ta kuid see ei tähenda seda, et nendega üldse ei tegeletud. Kostja märgib, et lepingute haldamine oli P. A. igapäevane tööülesanne. Kostja on menetluses selgitanud, kuidas lepingute haldamise protsess välja nägi ning et ühe lepingu haldamine vajas kindlasti rohkem aega, kui mõni hiireklikk. Samas ei suutnud kostja välja tuua, palju keskmiselt võtab aega ühe lepinguga tegelemine. Poolte seisukohad ajakulu suhtes on erinevad. Kohtul ei ole võimalik asjas esitatud tõendute põhjal tuvastata, palju võiks olla keskmine ajakulu. Samas märgib kohus, et hagejale anti täiendav tähtaeg lepingutega tegelemiseks, mis oli 31.12.2023. Töölepingu erakorralise ülesütlemise ajaks, s.o 15.09.2023 ei olnud vastav tähtaeg möödunud. Kostja väited, et neil pannakse paika aasta eesmärgid, kus lõpptähtajaks ongi aasta lõpp ja kostja ei saanud oodata aasta lõpuni, ehk tähtaja lõpuni, kuna siis võib kannatada teiste isikute töö, ei päde. Kostja oleks täiendava tähtaja määramisel pidanud kõigi selliste asjaoludega arvestama. Töötaja ei saanud eeldada, et talle määratakse lisatähtaeg, aga ta peab enda ülesanded saama valmis veel mingisuguse tähtaja sees, mida eraldi välja toodud ei ole. 20.3.4.3 Kohtu hinnangul on tõendamata ka kostja väited, et hageja ei oleks saanud täiendava tähtaja jooksul haldamata lepingutega valmis. Asjaolu, et 15.septembriks 2023 oli ära tehtud kostja poolt 100 lepingut ja jääk 498, ei tähenda automaatselt seda, et hageja ei saaks kõiki lepinguid hallatud talle antud täiendavaks tähtajaks, s.o 31.12.2023. Kohus on seisukohal, et see oli tööandja eeldus, et töötaja hakkama ei saa, mis ei põhine ühelgi tõendid. 20.3.5 Majaperenaise kohustuste täitmine Kostja on hageja poolt rikkumisena välja toonud ka selle, et majaperenaise ülesanded olid täitmata, koostöö ei toimi haldusosakonnaga. Asjas on tuvastatud, et hageja kohustutus täitma ka majaperenaise ülesandeid, mis seisnesid hageja vahetu juhi poolt 16.02.2023 saadetud ekirjast tulenevalt köögi igapäevases korrashoius (nõudepesumasinast nõude kappi paigutamine, nõudepesumasina tööle panemine, kohvimasina igapäevane jooksev hooldus ja puhastamine), köögi varustatuse jälgimises ja selle täiendamise vajadusest haldusosakonna teavitamisest, koosoleku ruumide silma peal hoidmises ja vajadusel koristamise vajadusest teavitamisest, vajadusel koosolekute ja nõupidamiste korraldamise toetamises, bürootarvete vajaduse kaardistamises ja tellimises, pudelivee tellimises ja ukse avamises (nt kullerile, kliendile jne). Tööjaotuse tõendist tuleneb lisaks ka sõidupiletite tellimine, sõidu- ja taksokaartide väljastamine ja muude jooksvate teemadega tegelemine. Kostja heidab hagejale ette köögis oleva kohvimasina hooldamata jätmist. Hageja esitatud kirjavahetusest tuleneb, et tema vahetu juht on andud avaldajale teada temale laekunud kaebusest, et kohvimasin on hooldamata. Kirjavahetusest selgub, et hageja on

2-23-17476 käinud kohvimasinat kontrollimas ja hooldust see ei vaja. Hageja vahetu juht on seepeale vastanud, et ta ei oska seda kommenteerida. Seega on väide hooldamata kohvimasina kohta paljasõnaline ja tõendamata. Lisaks on hageja oma vahetule juhile andnud teada, et suur kohvimasin, mille hooldamine oli haldusosakonna kohustus, vajab täiendamist (kakao ja pulbri lisamine), kuid kirjavahetusest loeb välja, et vastav masin ei ole hageja kohustus. Kohus rõhutab ka seda, et vastav juhtum kohvimasinaga leidis aset aprillis 2023, seega on tööandja minetanud õiguse vastavale rikkumisele tuginemiseks, kuna mõistlik aeg on möödas. Kostja on küll märkinud, et hagejat teavitati ka sellest, et kuna tema majaperenaise ülesannetega hakkama ei saa, siis lähevad ülesanded üle teisele inimesele, hageja kinnitab, et seda, miks ülesanded üle läksid, et põhjus oli tema mitte hakkama saamises, kostja ei selgitanud. Kohtul pole võimalik tuvastada, mida täpselt 1-1-le vestlustel räägiti, kuid kuna tõendamiskoormis on kostjal, et kostja on hagejat puudustest teavitanud ja kostja seda tõendanud ei ole, siis asub kohus seisukohale, et hagejal selle kohane teave puudus, et temale heidetakse ette tööülesannetega mitte hakkama saamist. Mis puudutab koostöö mitte toimimist haldusosakonnaga, siis kohus ei loe kostja väidetest ega tõenditest välja, mida täpsemalt töötajale selles suhtes ette heidetakse. Tunnistaja H. V. on andnud tunnistusi, et kõigi kolleegidega oli tema teada hagejal läbisaamine hea, märkis, et tõepoolest on temani jõudnud info, et ühe haldusosakonna töötajaga esines lahkarvamusi, kuid et kuidas kellegagi lahkarvamuse esinemine kvalifitseeruks töökohustuste rikkumise alla, pole kohtule arusaadav.

2-23-17476 lahendamisel tähtsust, kas töötaja sai teistest vähem tulemustasu aastal 2022, või et kas töötaja täitis 2022a tööülesandeid väga hästi või hästi. Tööandja on kinnitanud, et töötaja sai hakkama. Seda fakti ei muuda ka kostja väited, et hagejal oli aastal 2022 võrreldes 2023 aastaga väiksem töökoormus. Samuti on andnud tööandja töötajale lisatähtaja lepingute haldamiseks, millest samuti saab järeldada, et tööandja pidas vastaval hetkel võimalikuks, et töötaja vajakajäämised oma töös kõrvaldab. Kohtumenetluses ilmnenud väited, et nagunii poleks töötaja enda tööülesannetega täiendava tähtaja jooksul hakkama saanud, on paljasõnalised. 21.3 Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kolleegiumi arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. VÕS § 116 lg 2 p-d 2-4 sätestatavad, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu, kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. 21.4 Kohus leiab, et asjaoludest ilmneb, et töötaja ei ole kasutanud oma tööaega otstarbekalt ja on esinenud teatavaid töökohustuste täitmiste rikkumisi, kuid need rikkumised ei ole sellised, mis tingiks erakorralise, ilma hoiatamata töölepingu ülesütlemise. Seadus eeldab rikkumise korral hoiatamist. Töölepingu ülesütlemisest tuleb võimalusel hoiduda, kuna see on töösuhtes kõige viimane meede, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. 21.5 Kostja ei ole mitte millegagi tõendanud enda väidet, et hoiatuse andmine ei oleks tulemust andnud. Kostja ei ole esile toonud ja põhjendanud, et väidetavad rikkumised oleks olnud sedavõrd rasked, et hoiatamine ei oleks ülesütlemise kehtivuse eeldusena vajalik. Kohtu küsimusele, kas pigem oli tegemist rikkumiste mahus, mitte raskuses, vastas kostja, et rikkumisi oli sedavõrd palju, et need koos moodustasid raske rikkumise. Kohus on seisukohal, et rikkumiste kogum iseenesest ei saa moodustada üksikute rikkumiste raskust – kostjal oli võimalik iga nn. pisirikkumisest teadasaamisel hageja tähelepanu rikkumisele suunata, võtta tarvidusele konkreetsed ettekirjutused/juhised, tähtajad, vajadusel esitama konkreetse hoiatuse, tuues välja õigusliku tagajärje rikkumiste kordumisel. Ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas, et kostja nii öelda kogub töötaja töökohustuste rikkumisi ja siis mingisugusel hetkel heidab töötajale kõiki rikkumisi korraga ette ning leiab, et sellisel juhul on tegemist töötaja poolt raske rikkumisega, kuna rikkumisi on kogunenud palju. Tööandja ei ole nt kohustanud töötajat tööaega kaardistama, andma ülevaadet tööülesannete täitmisest. 21.6 Kostja ei ole tõendanud selliseid rikkumisi, mis annaks vastaspoolele võimaluse TLS § 88 lg 3 II lause kohaselt jätta avaldaja hoiatamata. Kostja ei ole mitte kuskil välja toonud, et mingisugune konkreetne rikkumine oleks olnud töötajal erakordselt raske, mis oleks tinginud asjaolu, et kostjal oleks töösuhte jätkamine töötajaga võimatuks osutunud. Samuti ei ole kostja kohtule suutnud vastata, kas töötaja töökohustuste rikkumine tingis tööandja maine kahju kolmandate isikute ees või tekitas muud varalist kahju. Kostja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. Kostja on vaid välja toonud, et töötaja tõttu oli töö õhkkond halb.

2-23-17476 21.7 Kohus asub seega seisukohale, et kostja oleks pidanud töötajat ennekõike hoiatama, mitte kohe töölepingut üles ütlema. Kohtu hinnangul oli töötaja vahetu juht teadlik, et kaastöötajad registreerivad töötaja vastutusalasse kuuluvaid kirju, kuivõrd kaastöötajad olid vahetu juhi sõnade kohaselt temale selles teada andnud. Samuti on kostja esitanud kirjade registreerimise väljavõtte 2023. aasta juunikuu alguse seisuga. Kohtule jääb arusaamatuks, miks tööandja, olles teadlik avaldaja töötamise viisist, töötaja tähelepanu puudustele ja rikkumistele ei pööranud ning töötajat ei hoiatanud. Hageja viitab isegi sellele, et töölepingu ülesütlemine oli otsitud selle tõttu, et sooviti tööle võtta teist töötajat, M. A. d, kuid kohus märgib, et vastav asjaolu on tõendamata. Samas jääb kohtule mulje, et kostjal ei olnud töölepingu ülesütlemisavalduse esitamise ajal täit selgust selles, kas ja mis ulatuses on töötaja töökohustusi rikkunud (nt tööaja kasutamise osas) ning rikkumised lisati üldistatult. Kohus lisab, et TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Tööandja esitatud tabelist on näha, et teised töötajad on avaldaja vastutusalas olevaid kirju registreerinud vähemalt alates 01.06.2023. Kohtu hinnangul pidi tööandja olema antud asjaolust teadlik juba varem, kuid ei reageerinud sellele kuidagi. Samuti oli tööandja teadlik sellest, et töötaja poolt on lepingud haldamata, mistõttu määrati töötajale tähtaeg vastavate lepingute korrigeerimiseks. Kohviaparaadi puhastamata jätmist heideti ette aprillis 2023. Esimene Outlookis registreeritud eemalolek oli jaanuaris 2023. Kostja on ka ise kinnitanud, et oli teadlik, et töötaja töö tegemisega on probleeme ja püüdis jooksvalt leida lahendusi, töö ümberjagamise näol. Seega on kostja ise möönnud, et rikkumised, mida etteheidetakse ülesütlemisavalduses olid tööandjale ammu teada. Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks olnud teadlik sellest, et töö ümberjagamine võis toimuda selle pärast, et tööandja arvates ta enda ülesannetega hakkama ei saanud. Kohus on eelnevalt välja toonud, et kostja ei ole mitte millegagi tõendanud, et hagejat oleks hoiatatud. Seega leiab kohus, et tööandja on minetanud ka mõistliku aja töölepingu ülesütlemiseks eeltoodud asjaoludele tuginedes.

2-23-17476

2-23-17476 asjaolusid, mille põhjal võiks hüvitist vähendada ja kohus ei näe hüvitamise vähendamise aluseid. Kohus mõistab vastaspoolelt avaldaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 5550 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.