MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebus Keskkonnaameti 3. oktoobri 2025. a korralduse nr 1-3/25/342 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Eesti Suurkiskjad, esindaja Eleri Lopp Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme
Menetluse alus ringkonnakohtus
Keskkonnaameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Keskkonnaameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-3246 resolutsiooni punkti 3 peale.
Rahuldada Keskkonnaameti määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-253246 resolutsiooni punkt 3 osas, millega halduskohus peatas Keskkonnaameti 3. oktoobri 2025. a korralduse nr 1-3/25/342 resolutsiooni punkti 1.1 kehtivuse ning sellega seotud ulatuses ka korralduse resolutsiooni punktide 1.5–1.9 kehtivuse.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotlus Keskkonnaameti 3. oktoobri 2025. a korralduse nr 1-3/25/342 resolutsiooni punkti 1.1 kehtivuse ja sellega seotud ulatuses ka punktide 1.5–1.9 kehtivuse peatamiseks rahuldamata.
Ülejäänud osas jätta halduskohtu määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
1.Keskkonnaamet (KeA) kehtestas 02.07.2025 korraldusega nr 1-3/25/239 jahiseaduse (JahiS) § 22 lg 2 alusel 2025/2026. jahiaastaks pruunkaru (Ursus arctos) esmaseks küttimismahuks Eestis kokku 71 isendit, määras kindlaks pruunkaru küttimismahtude jaotuse jahipiirkondade lõikes ja kehtestas küttimistingimused vastavalt korralduse lisale 1.
2.MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas Tallinna Halduskohtule 28.07.2025 kaebuse tühistada KeA 02.07.2025 korraldus nr 1-3/25/239 ning palus esialgse õiguskaitse korras peatada korralduse kehtivus kuni kohtumenetluse lõpuni (haldusasi nr 3-25-2491). Tallinna Halduskohus peatas 29.07.2025 määrusega HKMS § 252 lg 4 alusel KeA 02.07.2025 korralduse nr 1-3/25/239 kehtivuse 30 päevaks. Tallinna Halduskohus võttis 14.08.2025 määrusega kaebuse menetlusse, tühistas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.09.2025 määrusega MTÜ Eesti Suurkiskjad määruskaebuse, tühistas esialgse õiguskaitsega seotud osas Tallinna Halduskohtu 14.08.2025 määruse ning uue määrusega rahuldas MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas KeA 02.07.2025 korralduse nr 1-3/25/239 kehtivuse kuni haldusasja nr 3-25-2491 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Keskkonnaamet andis 03.10.2025 korralduse nr 1-3/25/342, millega JahiS § 23 lg 4 p-de 1 ja 3 alusel lubas uluki tekitatud kahjustuste vältimiseks järgmistes kahjustuspiirkondades küttida igaühes 1 pruunkaru: – Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Soorinna, Muuksi, Sõitme ja Uuri küla asustusüksusi (p 1.1); – Kuremäe ja Kivinõmme jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Edivere, Konsu, Kuremäe ja Illuka küla asustusüksusi (p 1.2); – Maidla jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Savala, Aruvälja ja Aruküla küla asustusüksusi (p 1.3); – Lõõla ja Väätsa jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas mis hõlmab Lõõla ja Vissuvere küla asustusüksusi (p 1.4); – Puhja jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Saare, Poriküla ja Vihavu küla asustusüksusi (p 1.5). Korralduse kohaselt kehtib see teatavaks tegemisest kuni 15.11.2025 ning karu küttimiseks on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahti. Kõrvaltingimusena on KeA jätnud endale võimaluse korraldust hiljem muuta või kehtetuks tunnistada või kehtestada sellele hiljem kõrvaltingimusi. Korraldusega on kohustatud selles märgitud jahipiirkondade kasutajaid korraldama jahti viisil, mis tagab korralduses seatud tingimustest kinnipidamise ja teavitamise kohustuste järgimise. Viies kahjustuspiirkonnas on ajavahemikul 16.06.2025–01.10.2025 lõhutud 6 mesitaru ja 37 silopalli ning murtud vähemalt 27 lammast. Kahju tekitajaks on 51–100% tõenäosusega olnud pruunkaru. Asjaomastes piirkondades on nähtud liikumas nii üksikisendeid kui ka emakaru poegadega. Tegu on ebatavaliselt ja julgelt käituvate isenditega, keda kaitsemeetmes ei heiduta ning ilma ära küttimiseta jätkavad nad väga tõenäoliselt kahjustuste tekitamist. Lisaks on karud korduvalt rüüstanud Kivinõmme jahipiirkonda jäävat kalmistut ning kahjustanud viljapõlde. Korralduse aluseks on eelkõige loodusdirektiivi1 art 16 lg 1 p-d b ja c (vt selle kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2025 määrus nr 3-25-2491, p-d 12 ja 14). 1
Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
2(11)
3-25-3246 Looma tekitatud kahju ja kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise määramise komisjon on 31.03.2025 protokollilise otsusega määranud hüvitamisele kuuluvaks maksimaalseks määraks täiskasvanud lamba kohta 160 eurot ja kuni aastase lambatalle kohta 80 eurot, mesitaru puhul 300 eurot ning põllumaal paikneva silorulli puhul 20 eurot. Viljapõldudele tekitatud kahju ei kuulu riigi poolt hüvitamisele, mistõttu ei ole komisjon sellele kahju liigile hüvitise suurust määranud. Kahjustuspiirkonnas nr 1 on 15.08.2025– 01.10.2025 karud kokku vähemalt 5 korral murdnud kokku vähemalt 27 lammast ja rüüstanud 1 mesitaru. Kahju suurus vähemalt 4620 eurot. Kahjustuspiirkonnas nr 2 on karud alates 02.07.2025 kokku vähemalt 3 korral rüüstanud Raudi kalmistut. Tegemist on eeskätt suure emotsionaalse kahjuga ja kalmistut rüüstavad karud tekitavad hirmu kalmistu külastajates. Osad külastajad ei julge lähedaste haudadel käia, sest karud on neid varasemalt hirmutanud või muul moel agressiivselt käitunud. Kahjustuspiirkonnas nr 3 on 02.09.2025–01.10.2025 karud kokku vähemalt 3 korral lõhkunud kokku 37 silopalli. Kahju suurus vähemalt 740 eurot. Kahjustuspiirkonnas nr 4 on 16.06.2025–01.10.2025 karud kokku vähemalt 4 korral lõhkunud kokku 5 mesitaru ja tekitanud ulatuslikku kahju AS Väätsa Agro viljapõldudele. Kahju vähemalt 1500 eurot, lisaks ulatuslik kahju viljapõldudele (hinnanguliselt tuhandetes eurodes). Kahjustuspiirkonnas nr 5 on karud 08.09.2025–01.10.2025 vähemalt 3 korral tekitanud ulatuslikku kahju omanike viljapõldudele (hinnanguliselt kahju suurus vähemalt 9360 eurot). Kuna tegu on korduvate rünnetega, siis on ilmne, et nuhtlusisendite küttimata jätmisel ründed jätkuvad ja kahjud suurenevad. Tegemist ei ole pelgalt häiriva mõju või tavapärase äririskiga. Küttimisele puudub rahuldav alternatiiv. Karude rünnakute ärahoidmiseks on kaitsemeetmeid rakendatud, sh rajatud mesilate ja lammaste kaitseks korralikud elektrikarjused või on aetud kariloomad ööseks siseruumidesse. Karude viljapõldudest ja Raudi kalmistult eemale ajamiseks on kasutatud akustilist peletamist ja hirmutamist (vt täpsem ülevaade kahjuteadetes). Hoolimata rakendatud meetmetest on karud rünnanud mesitarusid, silopalle ja lambaid, tungides elamute vahetusse lähedusse ja näidates üles ebatavaliselt julget käitumist. Sellised ebatavaliselt julge käitumisega isendid on mõistlik edasiste kahjustuste ärahoidmiseks esmajärjekorras ära küttida. Erandi tegemine ei kahjusta liigi populatsiooni soodsa seisundi säilimist tema looduslikul levilal. Pruunkaru asurkonna seisund Eestis on väga hea. Arvukus on olnud viimastel aastatel tõusutrendis ja varasem küttimine ei ole seda trendi pidurdanud. Praegune korraldus puudutab väga kriitilisi kahjustuskoldeid, kus on väga oluline edasiste kahjustuste vältimiseks lubada ära küttida pruunkaru nuhtlusisendid. Korraldus on nuhtlusisendite tekitatud kahju vähendamiseks ja elanikkonna turvalisuse tagamiseks vajalik, sest Tallinna Ringkonnakohus peatas 26.09.2025 määrusega nr 3-25-2491 esialgse õiguskaitse korras Keskkonnaameti 02.07.2025 korralduse nr 1-3/25/239 kehtivuse. Kuna karud võivad kahjustusi tekitada enne uinumist ka novembris (s.o väljaspool jahiaega 01.08–31.10), siis lubab Keskkonnaamet kahjustuspiirkondades JahiS § 23 lg 4 p 3 alusel küttida pruunkarusid kuni 15.11.2025. Igas kahjustuspiirkonnas on lubatud küttida üks karu. Kahjustuste jätkumisel võib Keskkonnaamet korraldust muuta, sh kütitavate karude arvu osas. Kuna eesmärgiks on kahjustusi tekitavate isendite tabamine kahjustuskohtade läheduses, siis on küttimiseks lubatud kasutada vaid varitsus- või hiilimisjahti ning keelatud on jahipidamine poegadega emakarule.
5.MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2025 kaebuse tühistada KeA 03.10.2025 korraldus nr 1-3/25/342 ja palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada korralduse kehtivus kuni haldusasja menetluse lõpuni. Väidetavalt on kõik viis isendit julgelt käituvad ja nuhtluslikud, kuid ühtegi isendit ei ole konkreetselt tuvastatud ega ka tõendatud, et nad on põhjustanud olulise kahju. Korralduses viidatud teated ei ole osaliselt kättesaadavad ja kättesaadavatest andmetest ei nähtu tõhusate ennetusmeetmete rakendamist. Raudi 3(11)
3-25-3246 kalmistuga seoses on ajakirjanduses märgitud, et haudadele jäetakse komme ja küpsiseid ning sealkandis olevat hiljuti metsa viidud tonnide viisi marmelaadi. Vastustaja ei ole tuvastanud olulise kahju tõenäolist tekkimist (sh täiendavate ennetusmeetmete rakendamisega), mistõttu tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest. Korralduses viidatud kahju ei ole majanduslikult oluline ja viljapõldusid võivad kahjustada ka teised loomad. Karu toitumine loodusmaastiku servas asuval maisipõllul ei viita, et tegemist oleks nuhtlusisenditega. Ühe karu tapmine ei aitaks kahjustusi vältida, kui piirkonnas elab veel põldudel söömas käivaid loomi, sh karusid, metssigu, metskitsi, kährikuid, põtru jt. Ühegi piirkonna puhul ei ole muude alternatiivide puudumine ammendavalt tõendatud. Korralduse põhjal ei saa tuvastada konkreetseid kütitavaid (nuhtlus)isendeid, vaid see lubab ära küttida suvalise karu. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta muutuks kaebus sisutuks. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus peatas 26.09.2025 määrusega KeA 02.07.2025 korralduse kehtivuse, on kavandatud 71-st karust käimasoleval jahihooajal kütitud juba 27 karu.
6.Keskkonnaamet palus 06.10.2025 vastuses jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kõik loodusdirektiivis nimetatud kriteeriumid viie karu küttimiseks on täidetud ja puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest viie karu küttimine ei ohusta liigi soodsat seisundit. Karu asurkonna suurus Eestis on vähemalt 1000 isendit. KeA-le teadaolevalt on 2025. a-l seni kütitud 29 pruunkaru. Küttimise lubamise korral väheneb ka salaküttimise risk. Õigustatud ei ole keelata põllumajandustootjatel oma vara kaitsta ja kahjusid ennetada ega suurendada riski inimestele olukorras, kus liigi soodne seisund ei muutu. Mure inimeste ohutuse pärast ei põhine üksnes oletustel. Tegutseda tuleb viivitamata, vastasel juhul võib karu muutuda ühe julgemaks. Kõrge karude asustustihedusega riikides (Slovakkia, Rumeenia) on inimese surmaga lõppevad karurünnakud sagedased. Kuna korraldus kehtib üksnes kuni 15.11.2025, saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisega oma eesmärgi täielikult enne asja sisulist lahendamist, kuid põhivaidluse äraotsustamist tuleks üldjuhul vältida. Selleks peaks esinema ülekaalukas vajadus, mida kaebaja ei ole välja toonud. Kaebuse eduväljavaated ei ole suured. Väide, et inimesed on toonud Raudi kalmistule komme ja küpsiseid, on tõendamata. Vastustaja on kalmistut rüüstava karu nuhtlusisendiks kvalifitseerimisel tuginenud korduvatele teadetele. Seda toetavad lisaks meediakajastused. Erandit ei ole lubatud teha väikese kahju ärahoidmiseks, samas ei pea kahju olema juba tekkinud. Küttimisload on antud piirkondades, kus on korduvalt tuvastatud oluliste karukahjustuste esinemine, hoolimata mitteletaalsete heidutusmeetmete rakendamisest. KeA on hinnanud alternatiivseid võimalusi, kuid majanduslikult mõistlikud alternatiivid puuduvad. Suurte põllumassiivide piiramine elektritaradega piiraks nii teiste metsloomade kui ka inimeste liikumist. Kuna karud on märgistamata, siis ei ole võimalik konkreetseid nuhtlusisendeid siduda konkreetsete kahjustusega, mistõttu on küttimise ala piiritletud konkreetse kahjustusalaga ning sinna sattuvaid karusid on lubatud küttida vaid kahjustuste tekitamise korral. See peaks viima miinimumini ohu, et kütitakse karu, kes ei ole kuidagi seotud kahjude põhjustamisega. Ka peaks ühe parajasti põllul tegutseva karu küttimine mõjuma hirmutavalt teistele karudele, sest samal ajal võib põllul viibida mitu karu. Vastustajale teadaolevalt on 03.10.2025 korralduse alusel kahjustuspiirkonnas nr 3 praeguseks karu kütitud.
7.Tallinna Halduskohus võttis 08.10.2025 määrusega MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1) ja rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Keskkonnaameti 03.10.2025 korralduse nr 1-3/25/342 kehtivuse kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 3). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest vastasel korral küttimisload realiseeritakse ning kaebuse eesmärgi saavutamine muutub võimatuks. Erinevalt karude tapmisest ei ole nende 4(11)
3-25-3246 tapmata jätmine pöördumatu. Kui erandi tegemine on õigustatud, siis on isendid vajaduse korral võimalik tappa järgmisel jahihooajal. Eesmärki hoida ära range kaitse all oleva liigi isendite õigusvastane tapmine saab pidada ülekaalukaks. Vaidluse tuumaks ei ole see, kas pruunkaru seisund Eestis on soodne, sest loodusdirektiiv kohustab riiki kaitsma ka isendeid, mitte üksnes populatsiooni soodsat seisundit. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta olulisel määral vastustaja viidatud huve tagada inimeste turvalisus ja vara kaitse, sest vaidlustatud korralduse alusel lubatud karude tapmine ei ole nende huvide kaitsmiseks kuigi tõhus lahendus. Näiteks 17.09.2025 teate kohaselt on Lõõla jahtkonna maadel 55 ha suurusel maisipõllul pea igal õhtul korraga 7–8 karu. Korralduses ei ole selgitatud, kuidas ühe karu tapmine kahjustuspiirkonnas nr 4 seda olukorda muudab. Väide, et ühe karu küttimine mõjuks teistele karudele peletavalt, jääb hüpoteetiliseks ja väheveenvaks, kuna teadusuuringute kohaselt ei tõsta karude küttimise lubamine liigi üldist inimpelglikkust (vt ringkonnakohtu 26.09.2025 määruse p 23). Kaebaja on õigesti leidnud, et korralduse andmisel pole tuvastatud, et kahju oleks põhjustanud konkreetsed nuhtlusisendid. Korralduse põhjendustest ei nähtu, et mõni kahjustuspiirkondades tegutsevates isenditest eristuks käitumise poolest liigikaaslastest või oleks kuidagi ebatavaliselt ohtlik või inimpelglikkuse kaotanud. Näiteks 10.07.2025 teate järgi hirmutas taluõuele tulnud ja maja põranda all elutseva mesilaspereni jõuda püüdnud karu minema juba aknale koputamine ja vilistamine (sh oli talu metsade vahel). Korralduses seatud tingimuste põhjal ei ole võimalik tagada, et kütitakse just mõni eriliselt ohtlik või suurt kahju põhjustanud isend (nuhtlusisend). KeA on vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele väitnud, et kahjustuspiirkondadesse sattuvaid karusid on lubatud küttida vaid kahjustuste tekitamise korral, kuid korraldusest sellist tingimust ei nähtu. Ühe juhusliku karu tapmine igas kahjustuspiirkonnas vähendaks pisut populatsiooni suurust, kuid elanikkonna ja nende vara kaitseks oleksid tõhusamad meetmed, mis võimaldavad inimesi ja nende vara kaitsta kogu kohaliku karupopulatsiooni eest (nt elektriaedikud, erinevad peletusvahendid). Inimeste surmaga lõppevate karurünnakute ohuga seonduvalt on ringkonnakohus 26.09.2025 määruses (p 22) selgitanud, et valdav enamus rünnakutest toimub karu looduslikes elupaikades ja hõreda inimasustusega aladel. Eestis alates 2000. a-st toimunud 6 karurünnakut leidsid aset samuti metsas, sh pooltel juhtudel jahipidamise käigus. Eeltoodut ei lükka ümber KeA viidatud ajaleheartikkel, mille kohaselt tappis karu Rumeenias loomaga selvefotot teha üritanud inimese. Üksikute juhuslike isendite küttimine piirkondades, kus karusid on rohkem ja ka kokkupuuted inimestega sagedasemad, ei vähenda tõhusalt võimalike vigastustega lõppevate kokkupuudete riski. Inimesi kaitseb tõhusamalt selgitustöö ja teadlikkuse tõstmine. Raudi kalmistul liikuvate karudega seoses on korralduses viidatud kahele ajaleheartiklile ja kohtule ei ole esitatud muid dokumente, mis juhtumeid kirjeldaksid. Ühe artikli järgi on Kohtla-Järve linnapea hinnangul tegu kunstliku probleemiga ning karusid meelitavad kalmistule haudadele jäetud maiustused ja küünlad. Samas on märgitud, et linnavalitsus on paigaldanud kalmistule sildid, mis õpetavad, kuidas karu kohates käituda, ning sama teave on avaldatud linna veebilehel ja sotsiaalmeedias. Kohtu esialgsel hinnangul on kohaliku omavalitsuse rakendatud meetmed inimeste ja nende lähedaste haudade kaitseks rahuldavaks (sh märksa tõhusamaks) alternatiiviks. Kuna vaidlustatud korraldusega on vastustaja andnud viis erandlikku küttimisluba, peaksid iga kahjustuspiirkonda puudutavad väited olema korralduses selgelt eristatavad. Iga erandi raames peaks olema kahjusid, ohte ja rahuldavate alternatiivide puudumist selgelt ja juhtumipõhiselt põhjendatud (nt pole selge, millises piirkonnas on kahju tekitajaks 100% pruunkaru ja millises ainult 51% tõenäosusega ning millele need järeldused tuginevad). Inimeste võimalik nördimus selle pärast, et karud kalmistul tegutsevad, ei ole selline asjaolu, 5(11)
3-25-3246 millest tulenevalt võimaldaks loodusdirektiivi art 16 teha erandit range kaitse all oleva liigi isendite tapmise keelust. Samuti ei saa rangelt kaitstud liigi isendite jahti lubada selleks, et vähendada salaküttimise riski. Lisaks ei pruugi JahiS § 23 lg 4 p-s 4 sätestatut arvestades olla põhjendatud KeA seisukoht, et JahiS § 23 lg 4 p 3 annab õiguse lubada karude küttimist mh väljaspool jahiaega (s.o pärast 31.10). Kaebuse eduväljavaated on vähemalt keskmised.
8.Keskkonnaamet palub 20.10.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.10.2025 määruse resolutsiooni p 3 ja uue määrusega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. KeA on seisukohal, et halduskohus on asunud kohtuasja sisuliselt lahendama, hinnates ebaõiglaselt ja ebaõigesti esialgse õiguskaitse tagajärgi avalikule huvile ning kolmandate isikute õigustele. Kohus pidanuks arvestama mh karu asurkonna seisundiga, kuna see on loodusdirektiivi art 16 alusel erandi lubamise üheks kõige olulisemaks kriteeriumiks. Vaidlustatud korralduse alusel probleemisendite küttimisega karu asurkonna kaitsestaatuse halvendamine on välistatud. Õige ei ole järeldus, et erandit saab lubada ainult konkreetse nuhtlusisendi küttimiseks. Selline nõue muudaks erandi kohaldamise sisuliselt võimatuks. Erandit võib, aga ei pea rakendama üksiku isendi suhtes (vt ka ringkonnakohtu 26.09.2025 määruse p-d 14–15). See, kas korralduse põhjendused on konkreetses kahjustuspiirkonnas küttimisloa andmiseks piisavad, tuleb lahendada asja sisulisel arutamisel. Halduskohus ei saa asuda haldusorgani eest ise kaalumist teostama. Praegusel juhul on kahjustused ka tegelikult jätkunud, sest 08.10.2025 teate kohaselt on kahjustuspiirkonnas nr 1 karu lõhkunud lambalauda seinu. KeA ei ole väitnud, et viljapõllul viibivast 7–8 karust ühe äraküttimine suurendaks liigi üldist inimpelglikkust, vaid see omaks peletavat toimet küttimise ajal samal põllul viibivatele teistele karudele. Kahjustuste jätkumise korral on KeA-l võimalik korraldust muuta. Raudi kalmistu puhul põhjustavad karud külastajates tõsist hirmu ja ohustatuse tunnet. Kalmistu puhul on tegu piirkonnaga, kus karuga kohtumist saab pidada ootamatuks (vt ka ringkonnakohtu 26.09.2025 määruse p 23). Kohtu välja toodud 10.07.2025 teatest ei saa teha järeldust, et teate esitaja oli rahul sellega, et aknale koputamine ja vilistamine karu minema peletas, vaid ta ei pidanud sellist olukorda talutavaks. Halduskohus jättis ka tähelepanuta, et kahjustuspiirkonnas nr 4 arvestati lisaks põllukahjudega. Vastustaja on põhjendanud ka rahuldavate alternatiivide puudumist. Korraldusega on lubatud karusid küttida üksnes kahjustuspiirkondades, kus vara kaitseks on eelnevalt rakendatud muid meetmeid (nt gaasipauguti, põlluservas mängiv raadio, elektrikarjus, karjakaitsekoer, mesilat ümbritsev mitmekordne aed jm), kuid need ei ole olnud piisavad. Loodusdirektiivi art 16 alusel erandi kohaldamise eelduseks ei saa olla mis tahes alternatiivide ammendumine. Korraldus on suunatud sellele, et kütitakse eelkõige kahjustusi tekitanud karud, mitte aga juhuslikud karud. Viide, et probleemsed karud saaks vajaduse korral küttida ka järgmisel jahihooajal, tähendab kahjukannatajatele varalise kahju jätkumist veel väga pika aja kestel. JahiS § 23 lg 4 p 3 alusel võib eriloa kahjustuste jätkumise vältimiseks anda aastaringselt. Kahjustuspiirkonnas nr 2 oli küttimisloa andmise aluseks Kohtla-Järve Linnavalitsuse 01.07.2025 pöördumine. Arusaamatu on, millel põhineb halduskohtu hinnang, et kohaliku omavalitsuse paigaldatud teavitussildid on küttimisele rahuldavaks alternatiiviks. Vastupidi, linnavalitsus viitab, et karud on põhjustanud kalmistu külastajates tõsist hirmu ja ebaturvalisus süveneb pidevalt, sest karud on muutunud julgemaks ja liiguvad kalmistul ka päevasel ajal. Korralduse aluseks on olnud ekspertiisiaktid ja/või kahjuteated, mis seostavad kahjustusjuhtumid karurünnakutega. Halduskohtu etteheited korralduse vormistamisele ei seondu esialgse õiguskaitse kohaldamisega. JahiS § 23 lg 4 p-s 4 sätestatud ajaline piirang viitab ainult sellele, et jahiajal korraldab jahipidamist vigastatud uluki hukkamiseks jahipidamist jahipiirkonna kasutaja. 6(11)
3-25-3246
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna võimalik küttimisperiood on peagi lõppemas, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks küsida sellele kaebajalt täiendavat vastust, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
10.Praeguses asjas vaidluse all oleva KeA 03.10.2025 korraldusega nr 1-3/25/342 on antud erandlikud küttimisload kokku 5 pruunkaru küttimiseks viies kahjustuspiirkonnas (igaühes üks karu). Erilubade andmise tingis see, et Tallinna Ringkonnakohus peatas 26.09.2025 määrusega kuni haldusasja nr 3-25-2491 menetluse lõpuni selle KeA 02.07.2025 korralduse nr 1-3/25/239 kehtivuse, millega määrati 2025/2026. jahiaastaks pruunkaru esmaseks küttimismahuks Eestis 71 isendit. Siinses asjas esitatud andmete kohaselt jõuti enne haldusasjas nr 3-25-2491 esialgse õiguskaitse kohaldamist 02.07.2025 korralduse alusel ära küttida 29 isendit. KeA 06.10.2025 vastusest esialgse õiguskaitse taotlusele nähtub, et enne praeguses haldusasjas tehtud Tallinna Halduskohtu 08.10.2025 määrusega nn karujahi peatamist oli 03.10.2025 korralduse alusel ära kütitud üks karu kahjustuspiirkonnas nr 3 (s.o Maidla jahipiirkonnas asuvad Savala, Aruvälja ja Aruküla külad). Kuigi KeA ei ole selle kohta andmeid esitanud, nähtub meedias avaldatud artiklist (vt „Jahimehed lasid Raudi kalmistut rüüstanud ja inimesi hirmutanud karu maha“ – Põhjarannik, 18.10.2025), et viimasel päeval enne erilubade kehtivuse peatamist jõuti karu ära küttida lisaks kahjustuspiirkonnas nr 2 (s.o Kuremäe ja Kivinõmme jahipiirkondades asuvad Edivere, Konsu, Kuremäe ja Illuka külad). Kuna korraldus on kahjustuspiirkondade nr 2 ja nr 3 osas seega täidetud ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei saa neid kahjustuspiirkondi enam puudutada, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta, kas nende osas esinenuks piisav alus korralduse kehtivus peatada või mitte.
11.Halduskohus on määruse p-s 12 lisaks juhtinud asjakohaselt tähelepanu, et kuigi KeA on 06.10.2025 vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele (vt lk 5 keskel) märkinud, et vaidlustatud korralduse kohaselt on selles piiritletud kahjustusaladele sattuvaid karusid lubatud küttida „vaid kahjustuste tekitamise korral“, siis korraldusest endast sellist lisatingimust ei nähtu. Vastustaja ei ole määruskaebuses (p 13) seda vastuolu selgitanud. Ringkonnakohus lähtub määruskaebust lahendades sellest, et 03.10.2025 korraldusest ei tulene selgelt, et kahjustuspiirkondades oleks karude küttimine lubatud üksnes nende n-ö teolt tabamise korral.
12.Esialgse õiguskaitse vajaduse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Olenemata sellest, et pole põhjust seada kahtluse alla, et liigi kaitsestaatus Eestis on soodne, ning viie isendi ära küttimine ei mõjutaks hinnangut asurkonna seisundile, kohaldub mh loodusdirektiivi art 12 lg 1 p-s a ette nähtud isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise keeld ka soodsa kaitsestaatusega liikide osas (Euroopa Kohtu 11.07.2024 otsus kohtuasjas C-601/22, p 44; 04.03.2021 otsus liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19, p-d 64–66). Karu tapmine on HKMS § 249 lg 1 tähenduses pöördumatu tagajärg. Asjaolu, et kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaebuse eesmärgi juba enne asja sisulist arutamist, kuna korraldus kehtib kuni 15.11.2025, ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuid selleks peaksid esinema ülekaalukas vajadus ja kaebusel arvestatavad eduväljavaated ning seejuures tuleks vältida esialgse õiguskaitse meetmega olulise kahju tekitamist avalikule huvile või kolmandatele isikutele. 7(11)
3-25-3246
13.Seonduvalt halduskohtu kahtlusega, et korralduse kehtivuse lõpp võib olla õigusvastaselt määratud väljapoole jahiaega, märgib ringkonnakohus, et vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et JahiS § 23 lg 4 p-st 4 ei saa süstemaatiliselt tuletada ajalist piirangut JahiS § 23 lg 4 teistes punktides ettenähtud erandite suhtes, sest JahiS § 23 lg 4 p 4 sisaldab kitsendust „väljaspool jahiaega“ üksnes põhjusel, et jahieeskirjas märgitud jahiajal ei korralda jahipidamist vigastatud uluki hukkamiseks Keskkonnaamet, vaid seda korraldab jahipiirkonna kasutaja (vt JahiS § 13). Seejuures sätestas JahiS § 23 lg 4 p 3 kuni 07.06.2025 kehtinud redaktsioonis, et KeA korraldab jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks „väljaspool jahiaega“, kuid seaduse kehtivas sõnastuses selline ajaline kitsendus puudub. Asjaomase seaduseelnõu (Riigikogu XV koosseisu 553 SE) seletuskirjast nähtub üheselt, et JahiS § 23 lg 4 p 3 muutmise eesmärk ei olnud piirata KeA õigust korraldada uluki tekitatud kahjustuste vältimiseks jahipidamist nn nuhtlusisenditele ainult jahiajaga, vaid just aastaringselt. Kuivõrd juba enne 08.06.2025 kehtinud JahiS § 23 lg 4 p 3 võimaldas KeA-l korraldada loomakahjude vältimiseks jahipidamist väljaspool jahiaega, siis oli 08.06.2025 jõustunud muudatuse sisuks eeskätt anda KeA-le täiendav õigus korraldada loomakahjude vältimiseks vajaduse korral jahipidamist mh jahiajal (nt kui ulukite küttimismaht on enne jahiaja lõppu täitunud). JahiS § 23 lg-s 4 loetletud juhtumite olemust arvestades ei saa samuti eeldada, et seadusandja oleks soovinud piirata nendel eesmärkidel toimuvat erandlikku jahipidamist üksnes jahieeskirjaga kehtestatud jahiajaga (nt inimeste elule või tervisele ohu vältimiseks, uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks), kusjuures mõnel juhul ei olegi jahiaega kindlaks määratud (nt jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks). Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust pidada vaidlustatud korraldust õigusvastaseks põhjusel, et selle alusel on pruunkarude küttimist lubatud kuni 15.11.2025.
14.Ringkonnakohus jääb loodusdirektiivi art 16 lg-s 1 toodud erandi kohaldamise tingimuste osas haldusasjas nr 3-25-2491 tehtud 26.09.2025 määruses esitatud seisukohtade juurde (vt p-d 11–12 ja 14) ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata, sest viidatud asjas toimub vaidlus samade menetlusosaliste vahel. Kokkuvõtlikult võimaldavad loodusdirektiivi art 16 lg 1 p-d b ja c küll erandi tegemist mh oluliste põllumajanduskahjude ärahoidmiseks ning rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides, kuid erandi tegemiseks peavad samas olema täidetud tingimused, et puudub muu rahuldav alternatiivne lahendus ja erand ei kahjusta liigi populatsiooni soodsa kaitsetaseme säilitamist selle looduslikul levilal. Põllumajanduskahjude vältimiseks erandi tegemine ei eelda vältimatult, et oluline kahju peab olema juba tekkinud, kuid esinema peaks suur tõenäosus olulise kahju tekkimiseks ning kahju peab olema omistatav asjaomasele liigile. Kuigi erandi tegemine peaks olema võimalikult n-ö individualiseeritud ehk keskenduma eeskätt probleemsetele isenditele, ei tähenda see absoluutset nõuet, et küttida on lubatud ainult kindlaid nn nuhtlusisendeid, keda ei pruugi isegi olla võimalik objektiivselt tuvastada. Seejuures tuleb erandit tõlgendada kitsalt ja erandi tegemise tingimuste täidetust peab tõendama vastustaja.
15.Nagu ringkonnakohus 26.09.2025 määruses (p 15) juba selgitas, siis juhul, kui küttimine suunatakse eeskätt piirkonda, kus on varasemalt esinenud olulisi kahjustusi (eriti kui need on olnud süstemaatilised), siis võib pidada usutavaks, et küttimine puudutaks suure tõenäosusega just isendeid, kes on varasemalt kahjusid põhjustanud ja kelle küttimine aitab edasisi kahjusid ära hoida. See ei taga loomulikult, et kütitakse kindlasti ainult probleemsed isendid, sest neid ei pruugi olla üldse võimalik objektiivselt liigikaaslastest eristada (nt kui konkreetsel isendil puuduvad eritunnused ja karu kodupiirkond on väga suur), kuid Euroopa Komisjoni 12.10.2021 teatises „Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range kaitse kohta“ (vt p-d 3-24 ja 3-25) on samuti märgitud, et varasemad kogemused peaksid näitama kahju tekkimise suurt tõenäosust. Erinevalt haldusasjas nr 3-25-2491 vaidlustatud KeA 02.07.2025 korraldusest on praeguse vaidluse esemeks olevas KeA 03.10.2025 8(11)
3-25-3246 korralduses küttimismaht selgelt seostatud konkreetsete kahjustustega (sh esitatud üksikasjalikumad andmed kahjustuste suuruse kohta).
16.Ehkki korralduses ei ole põhjalikumalt selgitatud, mille alusel on p-s 2.2.1 välja toodud põllumajanduskahjud hinnatud loodusdirektiivi art 16 lg 1 p-i b tähenduses piisavalt tõsiseks või oluliseks, et õigustada erandi kohaldamist, saab ringkonnakohtu hinnangul siiski nõustuda järeldusega, et kahjustuspiirkondadega nr 1, 4 ja 5 seonduvalt välja toodud kahjude suurused (vastavalt 4620 eurot, 1500 eurot + veel tuhanded eurod, 9360 eurot) ei ole väikesed, vaid neid on alust pidada olulisteks. Ehkki tegemist on täiesti teise kontekstiga (st karusid ei saa käsitada kurjategijatena), võib siiski viidata, et ka karistusõiguslikult on seadusandja lugenud oluliseks kahju, mille suurus ületab 4000 eurot (vt karistusseadustiku § 12 1 p 1). Eeltoodud paralleel ei tähenda siiski, et loodusdirektiivi art 12 lg-st 1 erandi tegemisel tulekski lähtuda karistusõiguses sätestatud astmestikust, vaid viitab üksnes sellele, et Eesti ühiskonnas ei ole 4000 eurot ületavat kahju üldiselt loetud väikeseks või ebaoluliseks. Nagu märgitud, siis kuna kahjustuspiirkonnas nr 3 on erandlik küttimisluba realiseeritud, puudub vajadus võtta seisukohta, kas 37 silopalli lõhkumist kogukahjuga ca 740 eurot saaks pidada samuti oluliseks või mitte.
17.Põllumajanduskahjude ärahoidmiseks küttimisele rahuldavate alternatiivide puudumise aspektist on KeA 03.10.2025 korralduses välja toodud, et kõigis kahjustuspiirkondades olid kahjusaajad eelnevalt rakendanud kättesaadavaid ennetusmeetmeid, kuid need ei ole aidanud korduvaid kahjustusi ära hoida. Kiskjakahjude ennetamiseks piisavad, toimivad ja kulutõhusad meetmed on välja toodud kliimaministri 02.02.2024 määruse nr 5 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste ennetamise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“ § 9 lg-s 2. Kui kättesaadavaid ja eelduslikult tõhusaid kaitsemeetmeid ei ole üldse rakendatud (olenemata selle põhjustest), siis ei saa olla tegemist olukorraga, kus küttimisele puudub rahuldav alternatiiv.
18.Kahjustuspiirkonnas nr 1 (Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkonnas) on probleemiks olnud eeskätt karude poolt lammaste murdmine kahe põllumajandustootja tegevuskohas. KeA 15.08.2025 ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ühel loomakasvatajal paigaldatud esmalt lambakopli ümber 3-liiniline elektrikarjus kõrgusega 0,8 m ja töötas üks karjakaitsekoer. 18.09.2025 akti kohaselt oli sama loomapidaja paigaldanud juba 4-liinilise elektrikarjuse kõrgusega 1,1 m ning jätkuvalt töötas karjakaitsekoer, kuid see ei aidanud kahju vältida. Samas kahjustuspiirkonnas oli teisel loomakasvatajal 02.09.2025 ekspertiisiaktist nähtuvalt algselt kasutusel 3-liiniline elektrikarjus kõrgusega 0,9 m ja osaliselt traatvõrk (hoonete poolsel küljel) ning 22.09.2025 ja 29.09.2025 aktide järgi oli elektrikarjus nüüd 3–4-liiniline kõrgusega 0,9–1,0 m ning lambaid peeti öösiti kilelaudas, kuid sellele vaatamata kahjustused jätkusid. Seega olid loomapidajad võtnud tarvitusele asjakohaseid abinõusid kahjude vältimiseks (isegi kui need ei vastanud täiel määral loomakahjude määruse § 9 lg 2 p-de 1–4 tingimustele), ent sellele vaatamata rünnakud kordusid. Sellises olukorras võib erandi tegemist pidada pigem põhjendatuks ja seega kaebuse eduväljavaateid väikeseks.
19.Kahjustuspiirkonnas nr 4 (Lõõla ja Väätsa jahipiirkonnad) lõhkusid karud 5 mesitaru ja kahjustasid ulatuslikult maisipõlde. KeA 25.06.2025 ekspertiisiakti kohaselt oli üks mesilatest ümbritsetud kahekordse aiaga (täpsemaid parameetreid aktist ei nähtu), kuid 10.07.2025 akti järgi ei olnud teise mesila puhul mingeid ennetusmeetmeid rakendatud. Täiendavalt on sama kahjustuspiirkonnaga seonduvalt viidatud 10.07.2025 teatele, mille kohaselt püüdis karu jõuda talumaja põranda all toimetavate mesilasteni, kuid elanikel õnnestus lärmi tegemisega karu minema peletada. Samuti on korralduses esile toodud 17.09.2025 teade, mille kohaselt 9(11)
3-25-3246 on õhtuti maisipõllul pidevalt korraga 7–8 karu, kes ei karda kedagi ja jahimeestel on pimedas ohtlik sellel põllul metssigu küttida. Puuduvad andmed, et kõnealusel põllul oleks rakendatud mingeid ennetusmeetmeid (vrd kahjustuspiirkonda nr 3 puudutanud 29.09.2025 teade, mille kohaselt paigaldati maisipõllu serva gaasipaugutid ja kaks mängivat raadiot, kuigi need ei andnud mingit tulemust). Eeltoodud andmed ei kinnita, et kahjustuspiirkonnas nr 4 oleks eelnevalt püütud rakendada kättesaadavaid mitteletaalseid heidutusvahendeid, mistõttu ei saa erandi tegemist esialgsel hinnangul pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib siiski, et halduskohus on 08.10.2025 määruse p-s 10 teinud ringkonnakohtu 26.09.2025 määruse p-st 23 põhjendamatult kaugeleulatuvaid järeldusi. Viide teadusuuringutele, millest nähtuvalt ei tõsta karude küttimise lubamine liigi üldist inimpelglikkust, ei anna alust järelduseks, et samal ajal ja samal põllul tegutsevast 7–8 karust ühe äraküttimine ei mõjutaks ülejäänud 6–7 konkreetse isendi käitumist.
20.Kahjustuspiirkonnas nr 5 (Puhja jahipiirkond) on karud esitatud kahjuteadete kohaselt ulatuslikult kahjustanud nisupõlde, kuid 08.09.2025 ja 12.09.2025 teadetes puuduvad andmed, et maaomanikud oleksid kahjustuste ärahoidmiseks rakendanud mingeid ennetusmeetmeid. 12.09.2025 teate kohaselt tuleks ära küttida piirkonnas püsivalt viibiv suurem üksik karu, kes on kevadest saadik kohapeal olnud ja viibis samal põllul ka eelmisel aastal. Karu ei olevat enam inimkartlik ja laskvat ka autosid lähedale. Pärast seda, kui nisu muutus söödavaks, olevat karu maganud öösiti pidevalt põllul. Ehkki viidatud teatest on iseenesest võimalik järeldada, et üks piirkonnas liikuvatest karudest võib olla muutunud nn nuhtlusisendiks ja esineb alus arvata, et karu jätkab oma senist käitumist (sh järgnevatel aastatel), ei anna see olemasolevate andmete põhjal siiski alust väiteks, et küttimine on ainus võimalus edasiste kahjustuste ärahoidmiseks, sest puuduvad andmed, et viljasaagi kaitseks oleks seni üldse püütud rakendada mitteletaalseid ennetusmeetmeid. Sellest, et loomakahjude määruse kohaselt hüvitatakse üksnes rändlindude tekitatud kahju põllumajanduskultuuridele, ei tulene, et karude poolt vilja- või maisipõldudele tekitatavate kahjustuste vältimiseks või vähendamiseks ei peagi ennetusmeetmeid rakendama või need ei oleks kättesaadavad või tõhusad.2 Olukorras, kus teatest nähtuvalt oli väidetav nuhtlusisend probleemiks juba eelmisel aastal, jääb seda enam arusaamatuks, miks ei peetud vajalikuks võtta meetmeid kahjude ärahoidmiseks. Eeltoodud põhjusel ei saa ringkonnakohtu esialgse hinnangu järgi pidada kahjustuspiirkonnas nr 5 erandi tegemist põhjendatuks.
21.Kahjustuspiirkonnas nr 2 (Kuremäe ja Kivinõmme jahipiirkonnad) olid karud korduvalt rüüstanud Kohtla-Järve linnale kuuluvat Raudi kalmistut ning ehkki korralduses on viidatud nii materiaalsele kui ka emotsionaalsele kahjule, on selles osas erandi tegemise alusena tuginetud siiski loodusdirektiivi art 16 lg 1 p-le c ehk vajadusele tagada elanikkonna ohutus. Arvestades, et kõnealune eriluba oli esialgse õiguskaitse kohaldamise ajaks realiseeritud ja KeA 03.10.2025 korralduse kehtivus selles osas järelikult lõppenud (vt haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2), siis ei ole vaja põhjalikumalt analüüsida, kas erandi tegemist saab pidada põhjendatuks või mitte. Ringkonnakohus märgib siiski, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse 01.07.2025 kirjast nr 9-1/2095 saab iseenesest järeldada, et Raudi kalmistul võis esineda tegelik oht kalmistu külastajatele ning kalmistu kujutab endast kahtlemata sedalaadi territooriumi, kus karuga kohtumist saab pidada inimese jaoks ootamatuks ja kus inimestel on põhjendatud alus eeldada enda ohutuse tagamist. Linnavalitsuse teavitustöö võib aidata vältida füüsilisi kokkupõrkeid, kuid ei hoiaks kuidagi ära karude jätkuvat tegutsemist kalmistul ning ei vähendaks sellega seonduvat inimeste ohutunnet. Tegutseval kalmistul peaks igaüks saama lähedaste haudasid külastada ilma kiskjatest lähtuvat hirmu tundmata (vt 2
Vt erinevate meetmete ja nende tõhususe kohta lähemalt: Khorozyan, I., Waltert, M. Variation and conservation implications of the effectiveness of anti-bear interventions, 18.09.2020 – Scientific Reports (2020) 10:15341 – https://www.nature.com/articles/s41598-020-72343-6
10(11)
3-25-3246 ka kalmistuseaduse § 5 lg-d 1 ja 2). Seejuures ei saa pidada määravaks, et karusid võivad kalmistule peibutada haudadele kombekohaselt jäetavad küünlad ja maiustused, sest tegemist on traditsioonide järgimisega, mitte karude söötmisega. Sellele vaatamata ei luba loodusdirektiiv ka elanikkonna ohutuse tagamiseks rakendada küttimist esmase valikuna, vaid viimase võimalusena. Maalehe 18.09.2025 artikli „Alutaguse karud laamendavad kalmistutel“ kohaselt ei ole Kohtla-Järve linnapea pidanud Raudi kalmistu tarastamist mõistlikuks, sest aed tuleks 2,5 km pikkune, aga pole teada, kas see karusid peab. See lähenemine ei ole põhjendatud, sest eelduslikult tõhusad ennetusmeetmed (nt elektrikarjus) on siiski olemas.
22.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Keskkonnaameti määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 08.10.2025 määruse resolutsiooni p-i 3 osas, millega peatati KeA 03.10.2025 korralduse resolutsiooni p-i 1.1 kehtivus ja sellega seonduvalt ka korralduse p-de 1.6–1.9 kehtivus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse eeltoodud osas rahuldamata. See tähendab, et pärast ringkonnakohtu määruse tegemist on korralduse p 1.1 alusel ja korralduse p-des 1.5– 1.9 sätestatud tingimustel küttida üks pruunkaru Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Soorinna, Muuksi, Sõitme ja Uuri küla asustusüksusi. Ülejäänud osas jääb halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.