(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Maris Kuurberg ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-7855
Kohtuasi
GRIFF Õigusbüroo Osaühingu hagi C.Z vastu 45 600 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
GRIFF Õigusbüroo Osaühingu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): GRIFF Õigusbüroo Osaühing (registrikood 12320307), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja (vastustaja): C.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Henri Torop
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus osas, milles maakohus määras kindlaks C.Z-ile hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis GRIFF Õigusbüroo Osaühingult C.Z kasuks välja menetluskulud 11 362 eurot ületavas osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta C.Z menetluskulude kindlaksmääramise taotlused rahuldamata 11 362 eurot ületavas osas.
2.1.Rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista menetluskulude jaotuse alusel hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 11 362 eurot.
2.2.Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-7855 70 eurot, kandes selle GRIFF Õigusbüroo Osaühingu arveldusarvele nr EE772200221055589559 AS-s Swedbank.
5.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punkt 4 osas. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli GRIFF Õigusbüroo Osaühingu (hageja) hagi C.Z (kostja) vastu 45 600 euro ja viivise saamiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas hagi 30.01.2023 kohtuotsusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.06.2023 kohtuotsusega Harju Maakohtu 30.01.2023 otsuse lõppjärelduses muutmata, muutes ja täiendades selle põhjendusi. Riigikohus tühistas 31.01.2024 kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2023 otsuse ja Harju Maakohtu 30.01.2023 otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda.
3.Kostja esitas maakohtus kantud menetluskulude nimekirja 01.03.2024, apellatsiooniastmes kantud menetluskulude nimekirja 15.05.2023 ning kassatsiooniastmes kantud menetluskulude nimekirja 02.01.2024. Hageja esitas kõigile kostja menetluskulude nimekirjadele vastuväited. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 18.04.2024 määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis menetluskulude jaotuse alusel hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 12 666,23 eurot (resolutsiooni punkt 1). Kohus määras, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 2).
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 138 lg-le 1, § 143 p-le 2, § 144 p-le 1, § 174 lg-tele 1, 4 ja 10, § 175 lg-le 1, § 477 lg-tele 5 ja 7 ning oli seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja menetluskulude suurus maakohtu menetluses 3135 eurot (õigusabikulud 3129 eurot + äriregistri päringu kulu 6 eurot), apellatsioonimenetluses 5853,75 eurot (riigilõiv 1400 eurot + õigusabikulud 4453,75 eurot), millele lisanduvad 15.05.2023 kohtuistungil osalemisega seonduvad kulud ning kassatsiooniastme menetluskulud summas 3882,48 eurot (riigilõiv 492,48 eurot + õigusabikulud 3390 eurot). Menetluskulude nimekirjade kohaselt osutati kostjale
2-21-7855 vandeadvokaadist esindaja poolt maakohtu menetluses õigusabi tunnihinnaga 150 eurot käibemaksuta, s.o 180 eurot koos käibemaksuga, apellatsiooniastmes tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta) ning kassatsiooniastmes tunnihindadega 175 eurot (käibemaksuta) ning 205 eurot (käibemaksuta). Kostja taotleb maakohtus kantud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, apellatsiooniastmes ning kassatsiooniastmes kantud kulude väljamõistmist käibemaksuta. Kostja taotleb välja mõistetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Hageja on kostja menetluskuludele esitanud vastuväited ning seisukohal, et kostja 01.03.2024 menetluskulude nimekiri tuleb jätta tähelepanuta, sest kostjal oli võimalik esitada oma menetluskulude nimekiri maakohtu menetluses enne kohtuvaidlusi, mida kostja ei teinud. Kui kohus siiski lahendab ka kostja 01.03.2024 menetluskulude nimekirja, on hageja maakohtus kantud kulud nii tunnihinna kui toimingute ajakulu osas ülepaisutatud. Ringkonnakohtus kantud kulude osas on kostja esindaja tunnihind põhjendamatult kõrge ning kostja menetluskulud koosnevad suures ulatuses põhjendamatutest ja korduvatest toimingutest. Kassatsiooniastmes kantud kostja kulud on ülepaisutatud, tunnihind põhjendamatult kõrge ning menetlustoimingutele kulunud aeg osaliselt põhjendamatu.
8.Seoses kostja menetluskuludega maakohtu menetluses leidis kohus järgmist:
8.1.Kostja 01.03.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks maakohtu menetluses õigusabikulud 3129 eurot (koos käibemaksuga) ning registripäringu kulu 6 eurot. Kostja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja on ka kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel maakohtus tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja taotleb maakohtus kantud kulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
8.2.Kohtu hinnangul pole põhjendatud jätta hageja poolt 01.03.2024 esitatud maakohtus kantud menetluskulude nimekiri tähelepanuta. Kuigi kostja ei esitanud oma menetluskulude nimekirja TsMS § 176 lg-s 1 väljatoodu kohaselt, tuleb arvestades sellega, et kostja istungitele ei ilmunud, kohus ei määranud kostjale enne 26.02.2024 kohtukirja maakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja esitamiseks eraldi tähtaega ning kohtu hinnangul ei põhjustanud menetluskulude nimekirja esitamine 01.03.2024 menetluse lahendamise viibimist (TsMS § 331 lg 1). Kohus leidis, et kostja poolt kantud kulu registripäringule 6 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 2).
8.3.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale maakohtu menetluses õigusabiteenust vandeadvokaadist esindaja Marko Pilv poolt tunnihinnaga 150 eurot käibemaksuta, s.o 180 eurot koos käibemaksuga. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 150 eurot (käibemaksuta) on käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Tunnitasumäär ei ületa vandeadvokaadist lepingulise esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leidis, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik, põhjendatud ja vajalik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
8.4.Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja maakohtu menetluses menetlustoiminguid kokku mahus 17 h ja 23 min. Kohus ei nõustunud hageja vastuväidetega menetlustoimingutele kulunud aja osas. Hinnates ja analüüsides kostja 01.03.2024
2-21-7855 menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asus kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik. Kostja kinnitusi arvestades asus kohus seisukohale, et põhjendatud on kostja poolt maakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga. Kohus määras maakohtu menetluses kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3135 eurot (registripäringu kulu 6 eurot + õigusabikulud 3129 eurot).
9.Seoses kostja menetluskuludega ringkonnakohtu menetluses leidis kohus järgmist:
9.1.Kostja 15.05.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1400 eurot ning õigusabikulud 4453,75 eurot (käibemaksuta), millele lisanduvad 15.05.2023 kohtuistungil osalemisega seonduvad kulud. Kostja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta.
9.2.Kohus oli seisukohal, et tasutud riigilõiv 1400 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1).
9.3.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale apellatsioonimenetluses õigusabiteenust vandeadvokaadist esindaja Henri Torop poolt tunnihinnaga 175 eurot käibemaksuta. Kohus ei nõustunud ka siinkohal hageja seisukohaga, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 175 eurot (käibemaksuta) on käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Tunnitasumäär ei ületa vandeadvokaadist lepingulise esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leidis, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik, põhjendatud ja vajalik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas (nt Riigikohtu lahend 2-21-9796).
9.4.Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja apellatsiooniastmes menetlustoiminguid kokku 24 h ja 22 min. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg apellatsioonimenetluses on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus asus seisukohale, et arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ning õiguslikku keerukust ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja poolt 09.05.2023 ja 10.05.2023 tehtud istungiks ettevalmistumisega seotud menetlustoiminguid mahus kokku 4 h. Arvestades 15.05.2023 toimunud istungi kestust (algus kell 12:00 ja lõpp 13:54), tuleb kohtu hinnangul mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks lugeda 15.05.2023 istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemisega seotud ajakulu kokku 4 h. Ülejäänud kostja 15.05.2023 menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aeg on tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, välja toodud mahus põhjendatud ja vajalikud.
9.5.Seega asus kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud menetlustoiminguid on vajalikud ja põhjendatud mahus kokku 25 h ja 27 min. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasumäära, pidas kohus seega põhjendatuks ja vajalikuks kostja õigusabikulusid summas 4453,75 eurot (käibemaksuta). Kostja ei taotle
2-21-7855 apellatsioonimenetluses kantud kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määras kohus apellatsioonimenetluses kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5853,75 eurot (riigilõiv 1400 eurot + õigusabikulud 4453,75 eurot).
10.Seoses kostja menetluskuludega kassatsiooniastmes menetluses leidis kohus järgmist:
10.1.Kostja 02.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud kassatsiooniastmes menetluskulusid summas 3882,48 eurot (käibemaksuta), millest 3390 eurot on õigusabikulud ning 492,48 eurot kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Kostja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Kohus oli seisukohal, et tasutud riigilõiv summas 492,48 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1).
10.2.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale kassatsiooniastmes õigusabiteenust vandeadvokaadist esindaja Henri Torop poolt tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta). Lisaks nähtub menetluskulude nimekirjast, et kostjale on kassatsiooniastmes õigusabi osutanud ka Tarmo Peterson tunnihinnaga 205 eurot (03.07.2023 menetlustoiming). Kohus jäi seisukoha juurde, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 175 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ka kassatsiooniastmes.
10.3.Kohus nõustus hageja vastuväitega osas, mis puudutab Tarmo Petersoni poolt 03.07.2023 tehtud menetlustoimingut. Kohtule nähtub, et nimetatud toimingu tegi esindaja, keda ei olnud kostja lepingulise esindajana kohtule avaldatud. Kohtu hinnangul ei olnud käesolevas tsiviilasjas asja keerukust arvestades põhjendatud kahe lepingulise esindaja kasutamine. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja 02.01.2024 menetluskulude nimekirjas kajastuv Tarmo Petersoni poolt 03.07.2023 tehtud menetlustoiming mahus 1 h ei ole põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
10.4.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kassatsiooniastmes tehtud menetlustoiminguid kokku mahus 19,2 h. Kohus on eelnevalt leidnud, et nimetatud ajakulust 1 h (s.o Tarmo Petersoni poolt 03.07.2023 tehtud menetlustoiming) ei ole põhjendatud ja vajalik. Analüüsides ja hinnates ülejäänud kostja 02.01.2024 menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et ülejäänud menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik.
10.5.Seega asus kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja poolt kassatsiooniastmes tehtud menetlustoimingud on vajalikud ja põhjendatud mahus kokku 18,2 h. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasumäära (175 eurot), peab kohus seega põhjendatuks ja vajalikuks kostja õigusabikulusid kassatsiooniastmes summas 3185 eurot (käibemaksuta). Kostja ei taotle kassatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määras kohus kassatsiooniastmes kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3677,48 eurot (riigilõiv 492,48 eurot + õigusabikulud 3185 eurot).
11.Kohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 12 666,23 eurot (maakohtu menetluses kantud kulud 3125 eurot + apellatsioonimenetluses kantud kulud 5853,75 eurot + kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 3677,48 eurot) hageja kohustusega
2-21-7855 määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulud suuremas summas kui 3892,48 eurot, teha tühistatud osas uus lahend, millega määrata kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mitte rohkem kui 3892,48 eurot ning tagastada määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõiv.
13.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus kostja lepingulise esindajaga seotud õigusabikulude küsimuse valesti lahendanud ja ületanud diskretsiooni piire.
13.1.Oma vastuväites kostja menetluskuludele palus hageja kohtul jätta kostja 01.03.2024 menetluskuude nimekiri tähelapanuta. Kohus on hageja arvates valesti selle menetluskulude nimekirjaga arvestanud ja selle alusel hagejalt menetluskulusid välja mõistnud. See oli kostja riisiko, et ta kohtuistungile ei ilmunud ega saatnud esindajat, kus kohus oleks saanud talle tähtaja määrata. Pealegi on tegemist seadusest tuleneva nõudega esitada menetluskulude nimekiri enne kohtuvaidlusi ja kohus ei saa seda muuta. Kostja pole varem ka öelnud, et oleks tahtnud maakohtu menetluskulude nimekirja esitada.
13.2.Kohus ei oleks tohtinud rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlust kostja nõutud tunnitasu alusel. Tunnitasu suurus 150 eurot, käibemaksuga 180 eurot, või 175 eurot tund käibemaksuta, ei ole vastavuses poolt vaidluse vajaliku mahu ja keerukusega. Asi ei olnud oma sisult keerukas. Isegi kui küsitud tunnitasu oleks asja mahu ja keerukusega vastavuses praegu (millega hageja ei nõustu), ei olnud see seda teenuse osutamise ajal. Samuti ei saa seda pidada mingiks mõistlikuks keskmiseks tasuks, vaid pigem on tegemist kohtus aktsepteeritud tunnitasu laega, või selle lähedase suurusega.
13.3.Kohus lahendas asja iseseisvalt kostja seisukohtadele tuginemata. Kohus ei andnud hinnangut sellele, et sisuliselt kõik kostja väited ei viinud lõpplahendini ega aidanud lõpplahendini jõudmisel. Kohus oleks pidanud menetluskulude kindlaksmääramisel jõudma järeldusele, et kostja esindaja menetlusdokumendid sisaldasid valdavas ulatuses menetluse seisukohalt mittevajalikke seisukohti. Kohus oleks pidanud tuvastama ka selle, et kõigis kohtuastmetes esitas kostja oma menetlusdokumentides aina varasemaga kattuvaid seisukohti, mida sai varasematest dokumentidest kopeerida.
13.4.Hageja arvates on kohus eksinud ka selles, et apellatsioonimenetluse menetluskulusid suuremas ulatuses kui neid oli maakohtus, ehkki maakohtus tehakse kohtumenetluses poolte poolt ära suurem töö kui apellatsioonimenetluses.
13.5.Määruse punktis 25 asus kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud menetlustoiminguid on vajalikud ja põhjendatud mahus kokku 25 h ja 27 min, mis teeb 4453,75 eurot (käibemaksuta). Hageja arvates on siin tegemist kohtu veaga, kuna arusaamatu on, kust see aeg kokku tuli. Koguaeg peaks arvestuslikult olema 24 h ja 22 min ehk 24,367 tundi, mis arvestuslikult peaks tegema apellatsioonimenetluse menetluskulude summaks 24,367 x 175 = 4264,22.
13.6.Eeltoodu põhjal, ja arvestades kostja menetlusdokumentides sisalduvate seisukohtade pidevat kordumist erinevates toimingutes ja kohtuastmetes, ei pea hageja kostja
2-21-7855 õigusabikulusid põhjendatuks suuremas ulatuses kui kõigi kohtuastmete peale kokku 2000 eurot koos käibemaksuga koos riigilõivudega apellatsioonkaebuselt 1400 eurot ja kassatsioonkaebuselt 492,48 eurot (kokku 3892,48 eurot).
14.Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. Maakohtul oli TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohustus kostja menetluskulud kindlaks määrata ning TsMS § 176 lg 6 esimese lause kohaselt võimalus küsida kostjalt menetluskulude kohta täpsustusi. Kostjat esindas maakohtu menetluses lepinguline esindaja teisest advokaadibüroost, kellega on hageja ka ise suhtluses olnud ning kes koostas ka kostja vastuse hagile. Riigikohtu praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu 175 eurot (RKTKo, 02.06.2021, 2-19-5942) ja 200 eurot käibemaksuta (RKTKo, 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Tegemist on lahenditega, mis on tehtud samas ajaraamistikus käesoleva menetlusega. Kohus ei ole menetluskulude kokkuarvutamisel vigu teinud.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2 tuginedes, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 11 362 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmiseks 11 362 eurot ületavas osas rahuldamata. Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
17.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebusest nähtuvalt palub hageja tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas summas kui 3892,48 eurot. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes eelnimetatud summat ületavas osas.
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (RKTKm, 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruses kindlaks TsMS § 174 lg 8 järgi hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm, 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).
19.Ringkonnakohus on seisukohal, et alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei ole osas, milles maakohus leidis, et kostjale hüvitatavate menetluskulude arvestamisel tuleb arvesse
2-21-7855 võtta ka kostja poolt 01.03.2024 esitatud menetluskulude nimekirja maakohtus (II kd, tlk 185186), põhjendades seda alljärgnevalt:
19.1.Kuigi on õige määruskaebuse esitaja osundus, et tegemist on seadusest (TsMS § 176 lg 1) tuleneva nõudega esitada menetluskulude nimekiri enne kohtuvaidlusi, mida kohus ei saa muuta, on maakohus õigesti leidnud, et arvestada tuleb kohtu menetluslikke rikkumisi. Nii nähtub tsiviilasja materjalidest, et hagiavalduse menetlusse võtmisel 10.08.2021 on maakohus kohustanud esitama menetluskulude nimekirja (üksnes) hagejat (I kd, tlk 83). Mitte ühestki kohtu dokumendist (sh e-kirjadest ja kohtukutsetest) ei nähtu, et kohus oleks sellise võimaluse andnud kostjale, kellel alates 13.09.2022 puudus lepinguline esindaja (I kd, tlk 142). Sellega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul rikkunud TsMS §-s 7 sisalduvat poolte võrdse kohtlemise põhimõtet.
19.2.Kostja maakohtu menetluskulude nimekirja esitamata jätmine ei ole temale ka etteheidetav, arvestades, et TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud eeldused ei olnud täidetud. Kostja esitatud vastusest nähtuvalt juhtis kostja kohtu tähelepanu hagiavalduse olulistele puudustele ning eelkõige asjaolule, et hageja nõude kujunemine ei ole arusaadav (I kd, tlk 101-108). Kuigi hageja esitas kostja vastusele oma seisukoha (I kd, tlk 124-131), arutas maakohus kostja väitega nõustudes hageja nõude kujunemist ja õiguslikke aluseid 16.11.2022 kohtuistungil ca 1,5 h vältel (I kd, tlk 158-162). Ringkonnakohus osundas 15.05.2023 istungil maakohtu menetluslikele rikkumistele, tuues esile, et kohus oleks pidanud aru saama nii kostja soovist 16.11.2022 istung edasi lükata kui andma hageja seisukohas esitatud uusi asjaolusid arvestades kostjale võimaluse sellele vastata (II kd, tlk 138 pöördel). Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et maakohus ei vastanud kostja 14.11.2022 taotlusele istung edasi lükata (I kd, tlk 157) mitte midagi, ei saanud kostja järeldada, et 16.11.2022 jõutakse kohtuvaidlusteni.
20.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei ole alust ka osas, milles maakohus leidis, et kostjale õigusabi osutanud lepinguliste esindajate ühe tööühiku hinnad on asja sisu, mahtu ja keerukust ning esindajate kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud, ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning mõistlikuks ka kohtupraktika kohaselt.
20.1.Siinses asjas vaieldi selle üle, kas hagejal on põhivõlgniku võla tasunud isiku eriõigusjärglasena õigus esitada nõue käendajaks olnud kostja vastu. Sealjuures menetlesid asja kõigi astmete kohtud ning lõplik selgus selles õigusküsimuses saabus alles Riigikohtu menetluses. Sellest tulenevalt ei saa siinset asja pidada ringkonnakohtu hinnangul nii lihtsaks asjaks nagu arvab hageja. Kohtud menetlesid käesolevat asja ajavahemikul 10.08.2021 – 31.01.2024. Kostjat esindasid vandeadvokaadid. Riigikohtu 2021. aasta praktika järgi on vandeadvokaadi mõistlikuks tunnihinnaks peetud 170 eurot tunnis ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20), aga ka 200 eurot (käibemaksuta) (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Riigikohtu 2022. aasta praktika järgi on vandeadvokaadi mõistlikuks tunnihinnaks peetud 205,58 eurot (käibemaksuta) (RKTKo, 18.05.2022, 2-211824, p 13).
20.2.Nagu eespool märgitud, esinesid hagiavalduses olulised puudused. Maakohus ei olnud hagi menetlusse võtmisel tähele pannud, et hageja nõude kujunemine ei ole jälgitav. Sellele puudusele juhtis tähelepanu kostja lepinguline esindaja, millega maakohus ka asja sisulisel läbivaatamisel nõustus. Riigikohus jättis hagi tõepoolest rahuldamata põhjusel, et nii maa- kui ringkonnakohus olid kohaldanud ebaõiget materiaalõiguse normi. Samas kassatsioonkaebus rahuldati, mis kinnitab, et ringkonnakohtu otsuse vaidlustamine ei olnud põhjendamatu. Kõrgema astme kohtu otsuse p-st 12 selgitati hüpoteegi maksmapanekuga täitemenetluses
2-21-7855 seonduvat ning toodi esile eeldused, mil võib olla hüpoteegipidaja käitumine käsitatav õiguste kuritarvitamisena (II kd, tlk 183 pöördel). Ka kostja on läbivalt tuginenud väitele, et tegemist võib olla õiguste kuritarvitamisega tema suhtes. Eeltoodut arvestades on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud vandeadvokaatide mõistlikuks ja põhjendatud tunnihinnaks nii 150 eurot, millele lisandub käibemaks kui ka 175 eurot käibemaksuta.
21.Maakohus ei ole eksinud ka selles, et mõistis hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulusid suuremas ulatuses kui maakohtus. Kuigi eelduslikult tehakse kohtumenetluses poolte poolt suurem osa tööst tõepoolest ära maakohtu menetluses, ei ole see alati nii. Siinse asja eripära tuleneb eespool kirjeldatud maakohtu menetluslikest eksimustest ning sellest tingitud olukorrast, kus sisuliselt vaatas asja nii nagu on eeldatav maakohtu poolt, esimesena läbi ringkonnakohus, kes nendele eksimustele tuginedes lubas menetlusse nii kostja uued väited kui võttis vastu ka suurema osa kostja uutest tõenditest (II kd, tlk 138 pöördel ja 140).
22.Osaliselt on siiski põhjendatud määruskaebuse üldine väide, et maakohus on ületanud diskretsiooni piire, mida ringkonnakohus põhjendab järgnevalt:
22.1.Esiteks on õige see määruskaebuse väide, et maakohus on kostja apellatsioonimenetluse menetluskuludega seonduvalt teinud arvestuslikud vead. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt leidis maakohus, et 15.05.2023 istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemisega seotud põhjendatud ajakuluks kokku on (taotletud 4 h + 1 h 54 min asemel) 4 h. Seda arvestades on õigeks ajakuluks tõepoolest määruskaebuse esitaja märgitud 24 h 22 min (kostja taotletud 26 h 16 min – maakohtu vähendatud 1 h 54 min). Sellest tingituna on ekslik nii maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajahulk 25 h 27 min, kui ka sellest johtuv õigusabikulude rahaline arvestus summas 4453,75 eurot.
22.2.Ringkonnakohus peab vajalikuks selguse mõttes juhtida tähelepanu sellele, et maakohus ei ole kostja menetluskulude hulka lugenud 1 h, millega kostja täiendas oma 16.05.2023 menetluskulude nimekirja (vt 18.05.2023 menetlusdokument: vastuväide hageja menetluskuludele ja repliik, II kd, tlk 143-144). Kostja ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul seaduslik alus selles osas maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
22.3.Teiseks on õige ka see määruskaebuse väide, et kostja on menetlusdokumentides esitanud kattuvaid seisukohti, mida tulnuks arvesse võtta. Ringkonnakohus möönab, et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmine tõi kassatsioonkaebuse esitamisel paratamatult endaga kaasa ka kostja õiguslike seisukohtade kordamise. Samas ei ole põhjendatud tasustada nende kordamist kostja 02.01.2024 lõplikes seisukohades kogu sellele kulunud 6 h 55 min ulatuses. Kuivõrd kassatsioonkaebusest need juba nähtusid, piisanuks ka lühikokkuvõttest, mistõttu on põhjendatud kostja lõplike seisukohtade koostamise ajakulu 2 h ulatuses.
22.4.Kolmandaks ei ole põhjendatud tasustada apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses menetluskulude nimekirjade koostamisele kulunud aega erinevalt, arvestades nende menetlusdokumentide võrdset sisu ja mahtu. Ringkonnakohus peab nende toimingutega kaasnenud põhjendatud ajakuluks erinevalt maakohtu poolt põhjendatuks peetud 15 min ja 50 min asemel kummagi nimekirja koostamise eest 15 min, seega kokku 30 minutit.
22.5.Neljandaks ei ole põhjendatud tasustada kogu ajakulu, mis kaasnes apellatsioonkaebuse koostamise ning selle lisade komplekteerimisega (17 h 15 min). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ajakulu 15 h 15 min.
2-21-7855
23.Ülejäänud kostjale osutatud õigusabiteenuse ja sellega seotud toimingute osas on ringkonnakohus tsiviilasja materjalide põhjal maakohtu otsustust kontrollides seisukohal, et maakohus on kostja taotlusi vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus selles osas õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetluse käiku, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust, õiglane ja põhjendatud ning diskretsiooni piiride ületamist maakohtule ette heita ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning TsMS § 654 lg 6 tulenevalt põhjendusi ei korda ning märgib, et ei saa maakohtu poolt põhjendatuks peetud õigusabikulusid ümber hinnata pelgalt seetõttu, et hageja hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (RKTKm, 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
24.Ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti arvestades on kostjale apellatsiooniastmes osundatud õigusabitoimingud põhjendatud 22 h 22 min ulatuses, mis teeb lepingulise esindaja tunnistasu (175 eurot) arvestades kokku 3914,02 eurot ja kassatsiooniastmes 13 h 50 min ulatuses, mis teeb lepingulise esindaja tunnistasu (175 eurot) arvestades kokku 2420,50 eurot. Liites sellele maakohtu menetluses põhjendatuks peetud menetluskulud 3135 eurot (sh õigusabikulud 3129 eurot + 6 eurot registripäring), apellatsioonkaebuse riigilõivu 1400 eurot ja kassatsioonkaebuse riigilõivu 492,48 eurot, moodustab hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus kokku 11 362 eurot (3914,02 + 2420,50 + 3135 + 1400 + 492,48).
25.TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Taotluste lahendamine
26.Määruskaebuse esitaja on taotlenud kaebuse rahuldamise korral sellelt tasutud riigilõivu tagastamist. Ringkonnakohus leiab TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4 tuginedes, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja määruskaebuselt tasunud riigilõivu summas 70 eurot 29.04.2024. Vastavalt määruskaebuse esitaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 70 eurot kanda GRIFF Õigusbüroo Osaühingu arveldusarvele nr EE772200221055589559 AS-s Swedbank. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
27.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määrus ei ole edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus riigilõivu tagastamise taotluse rahuldab.