Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-20-3847 kommentaarid: „Viive Aasma töötas oma ministrile vastu ja seda pehmelt öeldes!“ ning „Harri just nii see oligi, unustades selle, milleks ta tööle võeti!“. Viimane kommentaar oli vastuseks H. Kingo kommentaarile: „Viive Aasma enda tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne – tema esindatud firma Yandexi huvides. Ehk: tema enda huvides. Tal läks hästi, et KaPo teda ennast uurima ei hakanud.“ Kinnitades kommentaaris H. Kingo esitatud väiteid, avaldas kostja hageja arvates tema kohta järgmised faktiväited: 1) hageja töötas oma ministrile vastu; 2) hageja tegevus ametnikuna oli korruptiivne; 3) hageja on Venemaa taksofirma Yandex esindaja Eestis; 4) hageja tegevus oli piisav, et Kaitsepolitseiamet (KAPO) oleks võinud teda uurida; 5) hageja kasutas oma ametipositsiooni ära (tegutses nõunikuna) enda ja taksofirma Yandex huvides. Kostja avaldatud faktiväited olid hageja arvates ebaõiged ning kandsid endas väärtusotsustust, mis andis hageja isikule selgelt negatiivse ja Eesti kultuurikeskkonnas taunitava kuvandi, kahjustades hageja mainet. Sellega rikkus kostja hageja arvates tema au ja väärikust. Kostja ei saanud hageja arvates tugineda õigusvastasuse puudumisele, kuna kostja ei kontrollinud avaldatud andmeid piisava hoolsusega. Hageja oli avalikkusele tuntud isik, kuid mitte avaliku elu tegelane. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited ohustasid hageja ametialaseid võimalusi. Kostja avaldatud laim ei olnud objektiivne arvamuse avaldamine või inimeste teavitamine, vaid hageja halvustamine. Kostja ebaõigete faktiväidetega jäeti hagejast mulje kui ebamoraalsest ning kriminaalse käitumise ja suhtumisega inimesest. Hagejal esinesid olulised meeleolulangused ja negatiivsed emotsioonid. Hageja jaoks oli äärmiselt muserdav end pidevalt kostja avaldatud laimu vastu kaitsta. Lisaks sai tugevalt kahjustada hageja tõsiseltvõetavus ettevõtjana. Mitmed koostööpartnerid loobusid kostja avaldatud laimu tõttu lepingulistest suhetest hageja ettevõttega. Kostja süü oli hageja hinnangul suur. Avaldatud kommentaarid jõudsid paljude inimesteni. Hagi esitamise seisuga oli postitust jagatud 15 korda. Hagi esitamise ajal ei oldud vaidlusalust teksti sotsiaalmeediast eemaldatud. Avaldades ebaõigeid faktiväiteid, teotas kostja hageja au ning põhjustas talle sellega märkimisväärse mittevaralise kahju. Hageja soovis, et kostjalt mõistetaks õiglase hüvitisena välja vähemalt 5000 eurot. Hüvitise väljamõistmine oleks hageja arvates mõjutanud kostjat edaspidi rikkumisest hoiduma. Varem välja mõistetud suuruses hüvitised ei ole mõjutanud laimajaid õiguskuulekalt käituma. Kostja tegevus rikkus hageja maine aastateks ning võimalik, et ka jäädavalt.

2-20-3847 et kui ministri nõuniku äriühing osutab teenust äriühingule, mille tegevuse seaduslikkus on küsitav ja võib ohustada riigi julgeolekut, siis ei järgne sellele negatiivseid kommentaare ja avalikkuse negatiivset reaktsiooni. Kostja ei esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Tema kommentaarid ei olnud meelevaldsed ega ebasündsad. Kostja kasutas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) antud sõna- ja mõttevabadust ning õigust vabalt väljendada oma arvamust ja veendumusi. Hageja oli avalikus ametis ja avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelase au riivamine, mis seostub tema avaliku eluga, võib kaasa tuua mittevaralise kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks.

2-20-3847 hageja lahkumisavalduse esitamist poolte kokkuleppel. Pooled ei vaielnud, et hageja töö kohta väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri nõunikuna ei esitatud 2019. a juunist kuni oktoobrini MKM-ile ametlikke pretensioone. Ka tunnistaja kinnitas, et ei pöördunud ühegi riigiasutuse poole pretensioonidega hageja suhtes. Kuigi tunnistajal oli kohtuistungil hagejale ja tema tööle nõunikuna palju etteheiteid, kinnitas tunnistaja, et tööleping lõpetati kokkuleppel, kuna see oli tavapärane. Eeltoodu ei tähendanud maakohtu hinnangul, et hagejal ja tunnistajal ei võinud töösuhte ajal olla probleeme või erimeelsusi, kuid asjas esitatud tõendite alusel ei saanud väita, et kostja avaldatud faktiväide „Viive Aasma töötas oma ministrile vastu ja seda pehmelt öeldes!“ vastas tegelikkusele. Väide 2 oli maakohtu arvates samuti ebaõige faktiväide: ei olnud tõendatud, et hageja tegevus ministri nõunikuna oleks olnud korruptiivne. Keelereeglite järgi pidi mõistlik inimene kindlas kõneviisis esitatud väidet 2 mõistma reaalsena (hageja tegi nõunikuna korruptiivseid tegusid), mitte oletuslikuna (hageja tegevus võis hinnanguliselt olla korruptiivne). Kuna väide oli kindlas kõneviisis, tuli kostjal tõendada, et hageja tegevus ametnikuna oli korruptiivne. Pooled ei vaielnud, et hagejat ei mõistetud üheski korruptsioonikuriteos süüdi. Karistusregistri väljatrüki kohaselt puudusid hagejal kehtivad ja arhiveeritud karistused. Hageja on varem võtnud ajakirjanduses sõna korruptsiooni vastu. Seega ei olnud tõendatud, et hageja MKM-i nõunikuna oli 2019. a juunist kuni oktoobrini äraostetav. Otsest korruptiivset tegevust eitas ka tunnistaja, rääkides korruptsiooni hõngust. Maakohus pidas mõistetavaks tunnistaja tagasiulatuvalt antud hinnangut, et hageja korruptiivsuse hõng väljendus viimase juurdepääsus ettevõtete andmetele ja tegevustele, tehes ise ettevõtetele meediakampaaniaid. Samas ei olnud tõendatud, et hageja tegevus oli 2019. a juunist kuni oktoobrini korruptiivne või et tunnistaja pidi hageja korruptiivse hõnguga tegevustest aru andma. Väite 3 tõesus ei olnud maakohtu hinnangul tõendatud. Hageja väitel ei esindanud ta Yandexit Eestis, vaid osutas Yandexile teenust oma äriühingu kaudu. Hageja esitas äriregistri väljavõtted, tõendamaks, et tal puudus Yandexi esindamise õigus. Äriühingu esindamise õiguse sätestab seadus (tsiviilseadustiku üldosa seadus, äriseadustik). Seega kostja suhtlusportaalis esitatu ei olnud ilma lobitööle viitava lisaselgituseta täpne. Väite 4 puhul ei tõendanud kostja maakohtu arvates, et hageja tegevus oleks olnud piisav, et KAPO oleks võinud teda uurida. Faktiväide oli vale. Maakohus nõustus, et praeguseks on nii Eestil kui ka Euroopa Liidul Yandexi julgeolekuohu kohta ilmselt uued seisukohad, kuid kohus peab hindama väidet selle esitamise aja seisuga. Ei ole tõendatud, et hageja tegevus oleks seadnud teda 2019. aastal KAPO huviorbiiti. KAPO uurimisi ei saanud ilmselt välistada, kuna need ei ole avalikud, kuid maakohtule ei esitatud asjaolusid, mille kohaselt hageja tegevus oleks andnud selleks aluse. Väite 5 kohta märkis tunnistaja, et hageja tegutses enda huvides EAS-i asjus ning ilmselt ka siis, kui soovis, et minister kohtuks ORGANIC ESTONIA MTÜ-ga. Maakohtu hinnangul ei olnud alust järeldada, et hageja oleks tegutsenud enda kasuks. Tunnistaja kinnitas, et hageja ei jõudnud midagi Yandexi huvides teha. Seega oli väide 5 ebaõige faktiväide. Kostja ei tõendanud maakohtu hinnangul, et väited 1–5 olid tõesed. Ta oli VÕS § 1047 järgi ebaõigete faktiväidete avaldaja. Kostja pidi täitma käibekohustuse ehk enne hageja kohta faktiväidete avaldamist kontrollima nende tegelikkusele vastavust. Kostjale andmete avaldajaks sai pidada peamiselt tunnistajat kui ministrit. Sellises olukorras võis kostja kontrollikohustuse intensiivsust pidada tunnistaja väärikast ametipositsioonist ja autoriteedist tulenevalt madalamaks, kuid see reegel ei kehti alati. Avaldatavate andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimise põhjalikkus sõltub avaldatud andmete negatiivsusest ja sellest, kui paljudele inimestele andmeid 4(11)

2-20-3847 avaldatakse. Vaidlusaluseid väiteid kogumis hinnates mõjusid need hageja professionaalsele tegevusele suhtekorraldusettevõtjana negatiivselt, jättes hagejast mulje kui ebausaldusväärsest inimesest, kelle ametialane sobivus on kaheldav. Ebaõigetel väidetel 1–5 oli avaldatut kogumis hinnates au teotav iseloom. Kuigi väitel 3 ei pruukinud avaldamise aja seisuga (2019. a oktoobris) olla eraldi negatiivset fooni, oli sellel au teotav varjund, hinnates Yandexi esindamist koos viitega KAPO uurimisele. Maakohus leidis, et kostjal puudus õigustus valesid faktiväiteid sellisel viisil avaldada. Maakohus ei nõustunud, et ministeerimis 0,5 koormusega töötav nõunik oli avaliku elu tegelane. Asjaolu, et hageja avaldas arvamusartikleid mingi ühiskonna valupunkti teemal (nt korruptsiooni vastu) või et tema kohtuvaidlusi kajastati meedias, ei teinud hagejat avaliku elu tegelaseks. Seega ei saanud kostja õigustada ebaõigete faktiväidete avaldamist avalikkusele avaliku elu tegelase kohustusega taluda tema suhtes esitatud valeväiteid. Avalikkuse huvi ei ole saada kellegi kohta teada ebaõigeid faktiväiteid. Lisaks ei saanud hageja isiklike õiguste rikkumist õigustada kostja sõna- ja mõttevabadusega väljendada oma arvamust ja veendumusi. Kolmandatele isikutele hageja kohta väärade väidete avaldamist ei õigusta oma arvamuse väljendamine. Mõistlik inimene pidi avaldatud väidetest aru saama, et hageja oli korruptiivne, teda ei saanud usaldada, kuna isegi KAPO võis tema tegevust uurima hakata. Avaldatud viisil oli tegemist au teotavate faktiväidetega, kuna need võimaldavad hagejat pidada äraostetavaks ja konfliktseks inimeseks selgelt negatiivses tähenduses. Väidete 1–5 avaldamine oli hageja õiguste piisavalt intensiivne rikkumine, et õigustada sõnavabaduse piiramist. Maakohtu hinnangul põhjustas kostja tegevus hagejale mittevaralist kahju. Maakohus viitas VÕS § 134 lg-tele 2, 5 ja 6 ning § 1045 lg 1 p-le 4 ja pidas põhjendatuks mõista mittevaralise kahju hüvitamiseks kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot. Selline hüvitis oli maakohtu hinnangul kooskõlas kahju tekitamise asjaolude ja senise kohtupraktikaga. Hüvitise suuruse arvutamisel võttis maakohus arvesse, et rikkumine kahjustas hageja karjääri, väiteid avaldati Facebookis laiemale avalikkusele ning kostja käitumine ja suhtumine hagejasse ei muutunud pärast rikkumise toimepanemist. Kostja ei vabandanud ega soovinud rikkumist heastada, pigem vastupidi. Ta väljendas heakskiitu („pöial püsti“ märgiga) H. Kingo postitusele „ootan Viive hagiavaldust ja me räägime oma jutud kohtulaua ees“. Lisaks arvestas maakohus kostja varalist seisu ja kohtupraktikas välja mõistetud keskmisi hüvitisi.

2-20-3847 Maakohus tuvastas tunnistajaks olnud ministri etteheited hageja tööle, kuid jättis tunnistaja ütlused kriitiliselt analüüsimata. Maakohus leidis ekslikult, et kuna tunnistaja ei teinud ministrina hagejale ametlikke etteheiteid, ei lükanud tunnistaja ütlused ümber hageja kirjalikke tõendeid. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja töölepingut ei oleks lõpetatud, kui minister oleks tema tööga rahul olnud. Kostja arvates ei olnud tema tegevus õigusvastane. Sõnavabadus on üks demokraatliku ühiskonna alusväärtusi, millega põrkub põhiõigus aule ja heale nimele. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab au teotavate ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine olla üksnes juhul, kui see oluliselt ületab ühiskonnas väljakujunenud tavapäraseid viisakus- ja eetikareegleid ning väljub seadusega tagatud sõnavabaduse raamidest. Kostja subjektiivse arvamusena kirjapandu võis olla hageja tegevuse suhtes kriitiline, mitte aga ebasünnis, vulgaarne ega inimväärikust alandav. Seega jäi kostja avaldatu põhiseadusliku sõnavabadusõiguse lubatavatesse raamidesse. Õige oli kostja väide, et KAPO võib uurida kõigi nende äriühingute ja isikute tegevust, kelle puhul tekib julgeolekuohu kahtlus. Asjaolusid arvestades ei olnud nimetatud väide hageja au teotav. See väide oleks mõjutanud hageja mainet kolmandate isikute ees üksnes juhul, kui hageja tegevust ei oleks saanud seostada Yandexiga. Väide, et hageja tegutses nõunikuna enda huvides, ei olnud tema mainet kahjustav. Hageja tegutses samal ajal nõunikuna ja erasektoris. Seega ei olnud nimetatud väide ebaloogiline. Nõunik saab oma töö eest tunnustust ja tasu, seega võivad nõunikud tegutseda ka enda huvides (nt mainekujundus, tunnustus, tööga saavutatud ühiskondlik hüve, töötasu). Maakohtu käsitlus kostja tegevuse hindamisel (mh kostja süü suuruse osas) oli põhjendamatu ja asjaolusid eirav. Kostja ei kiitnud H. Kingo väiteid heaks sõna-sõnalt ja samas ulatuses. Kostja avaldatu ei olnud hageja au teotav, isegi kui see oli väär, absurdne ja alusetu. Kuna kostja avaldatu ei olnud õigusvastane, ei olnud kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud.

2-20-3847 ja konteksti arvestades selgelt heakskiitu H. Kingo kommentaaris „Viive Aasma enda tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne – tema esindatud firma Yandexi huvides. Ehk: tema enda huvides. Tal läks hästi, et KaPo teda ennast uurima ei hakanud“ märgitule tervikuna. Sellega avaldas kostja hageja kohta kaudselt väidetes 1–5 sisalduvad faktiväited. Maakohus tuvastas kooskõlas materiaal- ja menetlusõiguse normidega, et väited 1–5 olid faktiväited – need olid kontrollitavad ning nende tõesus või väärus oli kohtumenetluses tõendatav. Ringkonnakohus nõustus selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korranud. Maakohus jagas ringkonnakohtu arvates õigesti tõendamiskoormuse. Hageja pidi tõendama faktiväidete avaldamist ja põhistama nende au teotavat iseloomu ning kostjal tuli tõendada faktiväidete tõesust (VÕS § 1047 lg 2). Lisaks pidi kostja tõendama süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 3, § 1046 lg 1 teine lause ja lg 2). Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, mis puudutasid vaidlusaluste faktiväidete tõesust, ja ei korranud neid täies mahus (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohtu arvates ei eksinud maakohus tõendite hindamisel, ei teinud neist ebaõigeid järeldusi ja ei leidnud ekslikult, et tunnistaja K. Kingo ütlused ei lükanud ümber hageja kirjalikke tõendeid. Väite 1 tõesuse hindamisel ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kontrollis asjakohaselt, kas oli tõendatud (mh tunnistaja ütlustega), et hageja töötas ministrile vastu. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagejal ja tunnistajal võis olla töösuhte ajal erimeelsusi, kuid ei olnud tõendatud, et hageja oleks tunnistajale kui ministrile vastu töötanud. Maakohus põhjendas jälgitavalt, miks väite 1 osas ei lükanud tunnistaja ütlused ümber kirjalikke tõendeid. Maakohus ei hinnanud ringkonnakohtu arvates tunnistaja ütlusi vääralt ka väite 2 tõesuse kontrollimisel. Maakohus viitas asjakohaselt, et kindlas kõneviisis esitatud väite 2 puhul tuli hinnata, kas hageja tegevus nõunikuna oli korruptiivne. Tunnistaja eitas otsest korruptiivset tegevust ja viitas üksnes korruptsiooni hõngule. Pooled ei vaielnud, et hagejat ei olnud korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud. Ei olnud tõendatud, et hageja oleks olnud 2019. a juunist kuni oktoobrini ministri nõunikuna töötades äraostetav või võtnud altkäemaksu. Tunnistaja ütlused ei tõendanud ringkonnakohtu arvates ka väite 3 tõesust. Asjaolust, et hageja äriühing osutas Yandexile teenuseid, ei saanud järeldada, et hageja oli Yandexi esindaja Eestis. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et väide 4 oli väär. Kostja avaldatu sisu põhjal sai järeldada, et kostja avaldas kaudse faktiväite, mille kohaselt ajal, kui hageja oli ministri nõunikuks, oma äriühingu kaudu Yandexile teenuse osutamine andis KAPO-le alust hageja tegevust uurida. Ei olnud tõendatud, et KAPO-l oleks olnud alust tema tegevust uurida. Tunnistaja ütlused ei tõendanud ringkonnakohtu arvates ka väite 5 tõesust, st seda, et hageja kasutas oma ametipositsiooni enda ja taksofirma Yandex huvides. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus ringkonnakohtu arvates kooskõlas menetlusõiguse ja materiaalõiguse normidega, et väited 1–5 olid väärad. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ka selles, et vaidlusalused faktiväited olid hageja au teotavad (TsMS § 654 lg 6). Maakohus analüüsis avaldatud faktiväidete au teotavat iseloomu põhjendatult neid kogumis ja kostja avaldatu kui terviku kontekstis hinnates. Ringkonnakohus 7(11)

2-20-3847 nõustus maakohtuga, et vaidlusalused väited andsid hagejale negatiivse hinnangu, jättes temast suhtekorraldusettevõtte juhatuse liikmena mulje kui ebausaldusväärsest ja korruptiivsest inimesest, kelle ametialane sobivus oli kaheldav. Mõistlik inimene pidi vaidlusalustest faktiväidetest aru saama, et hageja oli äraostetav ja oma ametiseisundit omakasu eesmärgil kuritarvitav inimene. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kostja ei tõendanud VÕS § 1047 lg-tes 1 ja 3 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hagejat ei saanud pidada avaliku elu tegelaseks. Üksnes sellest, et hageja töötas ministeeriumis 0,5 koormusega nõunikuna, ei järeldunud ringkonnakohtu arvates, et hageja oli avaliku elu tegelane. Samas tuli selleks, et tuvastada, kas hageja oli avaliku elu tegelane, hinnata ka muid tema tegevusega seotud asjaolusid. Maakohus tuvastas (ja pooled ka ei vaielnud), et hageja oli avaldanud arvamusartikleid korruptsiooni kui ühiskonna valupunkti teemal. Hageja oli ise hagiavalduses viidanud, et ta oli avalikkuse ees tuntud isik, oli alati olnud aktiivne korruptsiooni vastu avalikkuses sõna võtja, oma karjääri jooksul tähelepanu juhtinud mitmetele korruptsiooniprobleemidele ning võidelnud korruptsiooni vastu. Eelnevast tulenevalt leidis ringkonnakohus, et hagejat sai pidada avaliku elu tegelaseks vähemalt selles osas, milles ta oli end ise korruptsioonivastase võitluse eestkõnelejana avalikkuse erilise tähelepanu alla asetanud. See, et hagejat sai pidada tuvastatud asjaoludel avaliku elu tegelaseks, ei tähendanud siiski, et maakohus hagi vääralt rahuldas. Kostja väljendusvabaduse ja hageja isiklike õiguste kaitse tasakaalu arvestades ei saanud hagejalt eeldada kostja avaldatud põhjendamatu kriitika talumist. Kostja väljendusvabadus ja avalik huvi ei kaalunud praegusel juhul üles hageja isiklikke õigusi. Kostja poolt vaidlusaluste faktiväidete avaldamist ei muutnud õiguspäraseks see, et hageja äriühing osutas Yandexile teenust ning hageja tegeles eraettevõtlusega samal ajal, kui ta töötas ministri nõunikuna. Kostja avaldatud väärad ja hageja au teotavad faktiväited ei olnud hageja nimetatud tegevusele adekvaatne ja lubatav reaktsioon. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja avaldatu oli hageja au eriti teotav, kuna võimaldas suhtekorraldusettevõtte juhatuse liikmest ja korruptsiooni vastu võitlejast hagejat pidada äraostetavaks ja ametipositsiooni kuritarvitavaks. Kostja avaldatu väljus seega seadusega tagatud sõnavabaduse raamidest. Eelnevat arvestades leidis maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et kostja ei tõendanud, et vaidlusaluste faktiväidete avaldamine oleks olnud õiguspärane. Kostja ei tõendanud ka süüd välistavaid asjaolusid. Maakohus ei rikkunud ringkonnakohtu arvates diskretsiooniõigust mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel. Põhjendatud oli välja mõista 2000 euro suurune hüvitis. Kostja ei vaielnud mittevaralise kahju hüvitise suurusele apellatsioonkaebuses vastu. Samuti ei esitanud kostja vastuväiteid viivise väljamõistmisele. Kuna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, jättis ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8(11)

2-20-3847 Ringkonnakohus kohaldas kostja arvates valesti materiaalõiguse normi, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Kohtud kohaldasid vääralt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-id 1–3. Kohtud ei hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning tegid esitatud tõenditest valesid järeldusi. Hagejale ei saanud tekkida rahaliselt hüvitatavat mainekahju. Kostja nõustus ringkonnakohtu põhjendustega hagihinna muutmise osas ning sellega, et hageja oli avaliku elu tegelane. Tunnistaja (ministri) ütlustega oli sõnaselgelt tõendatud, et hageja töötas ministrile vastu. Seda, kas nõunik töötab ministrile vastu, hindab ja otsustab üksnes minister. Väide, et hageja töötas ministrile vastu, ei saanud kuidagi olla hageja au või head nime kahjustav. Kostja süü sellise väite esitamisel, väite au teotav iseloom ja selle eest hüvitise väljamõistmine jääb keskmisele mõistlikule inimesele arusaamatuks. Ülejäänud väidete osas jäi kostja varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Yandexi tegevuse ohtlikkust ei saanud alahinnata kostja kommentaaride kirjutamise ajal, selline tegevus ei sobinud ministri nõunikule, KAPO oleks pidanud sellist tegevust analüüsima jne. Kuna Riigikohtu praktika (RKHKo 03.10.2023, 3-19-1565/46, p 23) kohaselt juhul, kui isikut avalikul pressikonverentsil süüdistatakse kuritegude toimepanemises ja selle info tõele mittevastavuse selgudes ei mõisteta tema kasuks eraldi välja mittevaralise kahju hüvitist, ei tohiks seda teha ka kostja puhul. Väidetav hageja isikuõiguste riive toimus EKRE Sõprade Klubi grupis, mitte kogu Eesti avalikkuse ees. Kostja rõhutas, et tema ei avaldanud isiklikult mingeid väiteid, avaldades „Harri just nii see oligi, unustades selle, milleks ta tõele võeti!“. Teise isiku pikka kirjutist (H. Kingo kommentaare) lugedes ei saa mõistlikult eeldada, et kommentaator nõustuks kogu väidetuga automaatselt. Eelkõige on kommentaaridega nõustumine isiku emotsionaalne tundepuhang. Kostja jäi põhiseadusliku sõnavabadusõiguse lubatavuse raamidesse, tema tegevus ei olnud õigusvastane. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla vaid au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1047 lg 1) või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1) ja sedagi üksnes juhul, kui see oluliselt ületab ühiskonnas väljakujunenud tavapäraseid viisakus- ja eetikareegleid ning väljub seadusega tagatud sõnavabaduse raamidest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-20-3847 Kolleegium käsitleb kõigepealt väite 1 avaldamist ning seejärel väidete 2–4 võimalikku avaldamist.

2-20-3847 Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et praeguses asjas sai väidete 2–5 avaldamise tuletada vaid kostja heakskiitva kommentaari avaldamisest teise isiku avaldatud kommentaarile. Vaidluse korral selle üle, kas tegemist saab olla nt kaudselt avaldatud faktiväidetega, peab kohus tuvastama, kas kostja avaldas midagi üldsusele mõistliku inimese arusaama järgi. Seejuures tuleb hinnata võimaliku avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaama vastava faktiväite avaldamise suhtes (vt ka RKTKm 01.12.2021, 2-15-18661/52, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses ei saa lugeda sotsiaalmeediavõrgustikus pelgalt heakskiidu väljendamist teise isiku avaldatud kommentaarile. Kostja ei korranud enda kommentaaris talle etteheidetavaid väiteid, samuti ei nähtunud kostja kommentaarist talle etteheidetavate väidete sisu. Väidete sisu nähtus üksnes H. Kingo algsest kommentaarist. Seega ei teinud kostja neid väiteid kolmandatele isikutele teatavaks. Ainuüksi see, et kostja tegevus võis seeläbi, et rohkemate kommentaaridega postitus jõuab Facebookis rohkemate inimesteni, mõneti suurendada tõenäosust, et kolmandad isikud loevad H. Kingo kommentaari, ei ole piisav, et lugeda kostja tegevust väidete uueks avaldamiseks. Mõistliku isiku arusaama kohaselt ei teinud kostja andmeid kolmandatele isikutele teatavaks, vaid üksnes väljendas nõustumust teise isiku avaldatuga.

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.