X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise hüvitamiseks seoses vaide tagastamisega
kahju
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1 ja riigi õigusabi seadus (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
Viru Vangla kõrvaldas 21. aprilli 2026. a käskkirjaga nr 6-2/3-26/262 X (kaebaja) ajutiselt distsiplinaarmenetluse ajaks köögitöölise ametikohalt töölt tagasiulatuvalt alates 17. aprillist 2026.
2.Kaebaja esitas Viru Vanglale 22. aprillil 2026 eelnimetatud käskkirja peale vaide, milles palus käskkirja kehtetuks tunnistada.
3.Viru Vangla tagastas 22. mai 2026. a otsusega nr 1-8/3-26/84-1 kaebaja vaide. Vangla selgitas, et vaidemenetluses on isiku õiguste kaitse võimalik ainult juhul, kui vaidlustatav haldusakt või toiming mõjutab jätkuvalt isiku õigusi. Vaie selle esitamise ajal oli lubatav. Vaidlustatav haldusakt kehtis aga kuni distsiplinaarmenetluse lõpule viimiseni, s.o kuni 15. maini 2026. Käskkiri nr 6-2/3-26/262 kaotas seejärel kehtivuse ja seetõttu on vaie muutunud esemetuks. Vaide rahuldamine ei aitaks enam kaasa isiku õiguste kaitsele. Vaidega ei saa nõuda õigusvastasuse tuvastamist.
4.Kaebaja esitas 27. mail 2026 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palub välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 1500 eurot. Kaebajale on vaie õigusvastaselt
3-26-2214 tagastatud, kuna vaie oli selle esitamise hetkel lubatav. Vangla oli tegevusetu kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni. Vaie oleks tulnud läbi vaadata enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Vangla on kohelnud kaebajat viisil, mis alandab tema väärikust. Kaebaja hinnangul oli tema töölt kõrvaldamine ning distsiplinaarkaristuse määramine õigusvastane.
5.Viru Vangla jättis 22. juuli 2026. a otsusega nr 1-9/3-26/102-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata osas, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist seoses vaide tagastamisega, ning tagastas osas, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist seoses enda töölt kõrvaldamisega ja distsiplinaarkorras karistamisega. Kaebaja vaie tagastati, kuna haldusakt oli oma kehtivuse kaotanud, sest distsiplinaarmenetlus oli lõppenud. Kui kaebaja ei nõustu vaideotsuses tooduga, on tal õigus pöörduda halduskohtusse. Vangla ei ole vaide tagastamisel tegutsenud õigusvastaselt ning kahjunõue ei ole põhjendatud. Vastuväidete osas, mis puudutavad kaebaja distsiplinaarkorras karistamist, on taotlus korduv ning tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebaja on esitanud 19. aprillil ning 27. mail 2026 vanglale pöördumised, milles viitas käskkirjale ning nõudis kahju hüvitamist seoses asjaoludega, et ta ei nõustunud enda distsiplinaarkorras karistamisega, teda ei olnud menetluses ära kuulatud ning teda ei ole lubatud koheselt tööle. Selles osas on kaebaja kahjunõue lahendatud 19. juuni 2026. a otsusega nr 1-9/3-26/69-3.
6.X esitas 23. juulil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot seoses inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebajat on koheldud ebainimlikult, kui tema vaie tagastati põhjusel, et kaebajal puudus vaide esitamise õigus. Vanglal tuli kaebaja vaie läbi vaadata ajal, kui toimus distsiplinaarmenetlus ning vangla jäi tegevusetuks. Vaie tulnuks läbi vaadata nii, et käskkirja kehtetuks tunnistamine oleks reaalselt ka võimalik ja selle mõju kaebajale reaalselt tajutav. Vangla on kaebajale tekitanud kahju ning põhjustanud talle kannatusi. Vangla on oma tegevusega kahjustanud kaebaja tervist. Kaebaja palub kohalda riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12. Kaebaja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks.
7.Viru Vangla esitas 27. juulil 2026 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
8.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Lähtuvalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tahe praeguses asjas suunatud kahju hüvitamise nõude esitamisele seoses 21. aprilli 2026. a käskkirja nr 62/3-26/262 ja töölt kõrvaldamise õigusvastasusega ega distsiplinaarmenetlusega. Kaebaja on viimati nimetatud asjaoludega seoses esitanud eraldi kahju hüvitamise nõude haldusasjas nr 326-2083, mille aluseks on Viru Vangla 19. juuni 2026. a otsus nr 1-9/3-26/69-3, ning on distsiplinaarmenetluse otsuse vaidlustanud haldusasjas nr 3-26-1922. Kaebaja tahte vastupidisel tõlgendamisel oleks tegemist käesolevas asjas korduva kaebusega ning kuuluks selles osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Kohus mõistab kaebust seetõttu nii, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3 000 eurot seoses 22. mai 2026. a vaide tagastamisega, mille tulemusena alandati tema väärikust ning põhjustati tervisekahju.
9.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on
3-26-2214 väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eelnimetatud alusel tagastamisele.
10.Kohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Kaebaja peab oma õigusi riivatuks seetõttu, et Viru Vangla on õigusvastaselt tema vaide tagastanud. Kaebaja õiguste riivet ei saa haldusmenetluse läbiviimisel välistada, mistõttu ei saa jaatada kaebeõiguse ilmselget puudumist. Kaebaja õigusi ei saa siiski oluliselt riivata asjaolu, et Viru Vangla on kaebaja vaide tagastanud. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta põhivaidluse kohta kaebuse esitamisega kohtule. Selle kaudu on tagatud kaebajale asjas kohtulik kaitse ning võimalus kontrollida vangla tegevuse õiguspärasust. Põhivaidluse lahendamisel on kaebajal võimalik esitada põhjendused, miks vangla on tegutsenud õigusvastaselt ning vaide ebaõigesti tagastanud. Seega on tagatud kaebaja õiguste kaitse põhivaidluse menetluses ning kaebaja õigusi ei saa eraldiseisvalt intensiivselt riivata vaide tagastamise otsus. Kohus märgib, et praegusel juhul olukorras, kus haldusakt oli kehtivuse kaotanud, oleks kaebajal võimalik kohtus nõuda haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Kohtule ei nähtu ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et Viru Vangla oleks tegutsenud vaide tagastamisel viisil, mis oleks rikkunud kaebaja muid õiguseid või neid olulised riivanud. Kaebaja küll väidab, et tema väärikust on alandatud, kuid kohtule ei nähtu ühtegi sellist vangla tegu, mis tooks kaasa sellise tagajärje. Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks kaebajale tervisekahju või terviserikke tekkimist seoses vaide tagastamisega. Vaide tagastamine ei saa kaebajale kaasa tuua tagajärgi, mida pidada tervist kahjustavaks või tema tervist rikkuvaks, mistõttu ei saa see riivata ka kaebaja õigusi. Üksnes abstraktne viide tervise kahjustamisele ei saa õigustada kaebaja õiguste intensiivse riive jaatamist.
11.Kohtu hinnangul on kaebuse eduväljavaated vähesed. Kohtule ei nähtu kohtuasja materjalidest ühtegi asjaolu, millest järeldada, et Viru Vangla on vaide tagastamisel tegutsenud õigusvastaselt ja põhjustanud seeläbi kaebajale eraldi kahju. Kohus nõustub Viru Vangla vaide lahendamise otsuses toodud seisukohaga, et vaidemenetluses on isiku õiguste kaitse võimalik juhul, kui vaidlustatav haldusakt või toiming mõjutab jätkuvalt isiku õigusi. Viru Vangla 21. aprilli 2026. a käskkiri nr 6-2/3-26/262 kehtis kuni kaebajat puudutanud distsiplinaarmenetluse lõppemiseni. Kuna käskkiri oli vaide lahendamise ajaks kehtivuse kaotanud, siis ei omanud see enam kaebajale mõju ning kehtivuse kaotanud haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue muutus ainetuks. Kuna vaidemenetluses ei saa esitada tuvastamisnõuet, siis ei olnud ka vaide muutmine võimalik. Kaebajal oleks sellises olukorras olnud võimalik pöörduda eraldi tuvastamiskaebusega halduskohtusse, kuid selleks puudus vajadus, sest kaebaja esitas eraldi kahju hüvitamise nõude seoses töölt kõrvaldamisega ning haldusasja nr 3-26-2083 lahendamisel antakse hinnang ka töölt kõrvaldamise käskkirja õiguspärasusele. Seega ei olnud vaide tagastamine õigusvastane ning samuti ei saanud sellega kaebajale eraldi mittevaralist kahju põhjustada, mistõttu ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel X kaebuse. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse, mille kohus järgenvalt lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi
3-26-2214 saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
14.Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest on kohtule arusaadav kaebuse eesmärk. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Aastate jooksul on kaebaja suutnud esitada üksnes Tartu Halduskohtule avaldusi ligemale 600 haldusasjas ning seejuures on kaebaja 2026. aastal Tartu Halduskohtule esitanud rohkem kui 70 eraldiseisvat avaldust. Arvestades taotleja aastatepikkust halduskohtumenetluse kogemust, on kohus veendunud, et kaebaja on võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma. Kaebaja ei ole taotluses esile toonud ühtegi asjaolu, mis takistaks tal praeguses kohtumenetluses osalemist. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
15.Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.