lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1773/6

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 10.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1773/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
804
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-26-1773

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1773

Määruse kuupäev ja koht

10.7.2026, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Jaak Reinomägi kaebus

Resolutsioon

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta Jaak Reinomägi riigi õigusabi taotlus

Edasikaebamise kord

rahuldamata.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Jaak Reinomägi (isikukood 36803165228) esitas 13.6.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta leiab, et Justiits - ja Digiministeeriumilt tuleb välja mõista 5000 eurot pluss viivis. Kaebaja esitas Viru Maakohtule riigi õigusabi taotluse, et täiendada esitatud kuriteokaebust. Taotlus oli esitatud õigele kohtule. Taotlust menetles kohtunik Maris Möls, kes hoidis taotlust enda valduses, lõpuks tegi kohtu lahendi, millega edastati taotlus pädevuse kohaselt halduskohtule. Lahendis jäeti välja toomata see, et soovisin riigi õigusabi kuriteokaebuse esitamiseks. Isegi kui taotlus oli esitatud valesti, tulnuks taotlus edastada viivituseta halduskohtule, seda aga M.Möls ei teinud. Sellel ajal, kui kohtunik hoidis taotlust tegevusetult enda valduses, kadus taotluse esitamise eesmärk...Kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud, ühtlasi taotleb kaebaja riigi õigusabi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.10.20263-26-1247/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-2524/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-1976/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.10.20263-26-2254/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-26-2315/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-22-990/29
2.Justiits - ja Digiministeerium vastas 15.6.2026 kohtunõudele. Vastustaja on arvamusel, „kui isik ei nõustu kohtulahendiga või menetlusotsusega, on tal võimalik kasutada seaduses ette nähtud kaebe- ja õiguskaitsevahendeid. Kohtumääruses on märgitud selle vaidlustamise kord ja tähtaeg, kui määrus on vaidlustatav. Kui Te ei nõustu määrusega, on/oli Teil võimalik kasutada määruses sätestatud edasikaebeõigust, kui see on ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad käesoleval juhul õiguslikud alused mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Teie nõue ei kuulu rahuldamisele“. Kohtu seisukoht
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Lähtuvalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab Justiits - ja Digiministeeriumilt HKMS

3-26-1773 § 37 lg 2 p 4 alusel mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Kahjunõude aluseks tsiviilasja nr 2-26-7432 menetluses tehtud lahend, millega taotluse järgi kohtunik Maris Möls keeldus menetlusse võtmast kaebaja riigi õigusabi taotlust.

4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eelnimetatud alusel tagastamisele.
5.RVastS § 12 lg 1 sätestab, et kahju kannatanud isikule on kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Kuigi kaebaja on asjas vastustajaks märkinud Justiits- ja Digiministeeriumi ning nõuab riigilt hüvitist ministeeriumi kaudu, nähtub kaebusest, et etteheidetav tegevus, millega väidetavalt kahju tekitati, puudutab Viru Maakohtu tegevust. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
6.Käesoleval juhul puudub kahtlus, et tsiviilasja nr 2-26-7432 menetlevat kohtunikku oleks kriminaalkorras karistatud. Ühtlasi ei nähtu kaebusest, et asjas esineksid RVastS § 15 lg-s 3 1 sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks – kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks asjaomase menetlusega seoses pöördunud individuaalkaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Samuti ei ole tegemist vaidlusega Euroopa Liidu õiguse kohaldamise või kohaldamata jätmise üle, mis võimaldaks kõrvale kalduda RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud piirangust (vt nt Riigikohtu 20. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-1684). Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et riigi (Justiitsja Digiministeeriumi kaudu) vastu esitatud kahju hüvitamise nõude puhul on täidetud mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse selle sätte alusel.
7.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kaebaja esitas koos kaebusega riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks halduskohtumenetluses, et kaitsta oma õigusi vaidluses vanglaga (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest kaebaja on suuteline ise oma õigusi kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud aastate jooksul hulgaliselt kaebuseid halduskohtule ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotlusest

ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Kaebus on esitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning asjas ei esine kohtu hinnangul tungivat avalikku huvi. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.10.20263-25-3207/22Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.10.20263-26-2269/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium