Kajar Kiisi (Kiis) kaebus Tartu Vangla 14.05.2025.a käskkirja nr 2-25/1-3/157 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: Kajar Kiis Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.07.2026. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 12).
otsuse
Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.Tartu Vangla tunnistas 14.05.2025.a käskkirjaga nr 2-25/1-3/157 (dtl 9-11, edaspidi vaidlustatud käskkiri) kaebaja Kajar Kiisi süüdi Tartu Vangla kodukorra punkt 1.7.1 nõuete rikkumises ning määras distsiplinaarkaristuseks noomituse. Kodukorra punkt 1.7.1 keelab kinnipeetaval kasutada teiste isikutega suhtlemisel seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. Kaebajale heideti ette seda, et 14.04.2025 kella 00.08 ajal kasutas ta teise kinnipeetava suhtes ähvardavaid ja solvavaid väljendeid. Distsipliinirikkumine on kindlaks tehtud. Valvuri ettekandest nähtub, et kaebaja karjus teise kinnipeetava peale, ettekandes on dokumenteeritud kaebaja kasutatud väljendid.
Vastustaja ei saa jätta reageerimata üleastumistele, kus suhtluses teiste isikutega kasutakse solvavaid, ähvardavaid väljendeid, mis võivad päädida omavaheliste arveteklaarimistega, vigastustega vms. Kinnipeetava poolt üldtunnustatud viisakusreeglite mittejärgimine on lubamatu, kuna ohustab vangla sisekorda ja vangistuse eesmärkide saavutamist. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on vajalik, et anda kaebajale märku tema teo keelatusest ja õigusvastasusest ning täita üldpreventiivset eesmärki. Kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Otstarbekas on määrata karistuseks noomitus. Tegemist on vangla mõistes leebeima karistusega, mida distsipliinirikkumise eest saab määrata. Samas näitab see, et vastustaja reageerib distsipliinirikkumistele. Kaebajal on võimalus teha juhtunust õigeid järeldusi ning parandada oma käitumist edasiste distsipliinirikkumiste vältimiseks.
2.Kaebaja esitas 06.06.2025 vastustajale vaide, mida ta hiljem täiendas (dtl 12-21). Kaebaja leidis, et toimunud ei ole distsiplinaarkaristuse väärilist rikkumist. Kaebaja on keskkonda arvestades eeskujuliku käitumisega. Kaebaja on teise kinnipeetavaga ära leppinud. Olukorra oleks saanud lahendada vestlusega. Kaebajat ei teavitatud kohe pärast sündmust distsiplinaarmenetluse alustamisest ja ei pakutud võimalust esitada oma seisukoht, seda tehti alles 22.04.2025. Distsiplinaarkaristuse kehtivusajal tuleb kaebajal taluda täiendavaid piiranguid ning tema ennetähtaegne vabastamine võib osutuda võimatuks.
3.Kaebaja esitas 24.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kaebaja hinnangul ei olnud distsiplinaarkaristuse määramine vajalik. Kaebajat ei informeeritud kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistati. Vangla rakendab distsiplinaarkaristuse ühe aasta pikkusel kehtivusajal erinevaid lisapiiranguid ja keeldusid, mis on tõlgendatavad lisakaristamisena. Kaebaja märkis, et vaidele vastamise tähtaeg on möödunud.
4.Vastustaja jättis 03.09.2025.a vaideotsusega nr 1-8/2-25/132-2 (dtl 22-23) kaebaja vaide rahuldamata. Vastustaja leidis, et esines õiguslik alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks, karistamine oli põhjendatud, määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning vastustaja ei ole karistuse määramisel ületanud lubatud karistusmäärasid. Leppimine ei muuda seda, et kaebaja pani toime talle ette heidetud teo. Vastustaja on kaebaja puhul varem korduvalt piirdunud vestlusega, kuid see ei ole kaebaja käitumist muutnud. Vastustaja selgitas, millised on kehtiva distsiplinaarkaristuse mõjud, s.h et vastustaja teostab distsiplinaarkaristuse arvestamisel kaalutlusõigust. Vastustaja jäi vastuses kaebusele oma varasemate seisukohtade juurde. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja ei eitanud solvavate ja ähvardavate väljendite kasutamist. Kaebaja karjus sõnu värdjas, raibe, kukk. Kaebaja kasutas kinnipidamisasutuse konteksti silmas pidades ähvardava iseloomuga väljendeid - kutsus kaaskinnipeetavat duširuumi ja ütles, et siis vaadatakse, kes ruumist elusalt välja tuleb. Tuleb arvestada, et eluosakonna duširuumis ei ole valvekaameraid ja vangla praktikas on kasutatud just duširuumi omavahelisteks arveteklaarimiseks, kuna seal toimuv ei ole ametnike vaateväljas ning seal aset leidnud sündmuste käiku ja osalenud isikuid on keeruline selgeks teha. Kahtlusi ei saa olla kaebaja käitumise süülisuses, kuna selliseid väljendeid saab inimene avaldada ainult tahtlikult. Karistuse määramisel ja karistusliigi valikul ei ole vastustaja eksinud kaalumis-reeglite vastu ja määratud karistus on proportsionaalne. Kaebajat teavitati kohe pärast distsiplinaarmenetluse alustamist. Ettekande koostamine ei tähenda veel
distsiplinaar-menetluse alustamist. See, et kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu toob endaga kaasa täiendavad piirangud, ei mõjuta vaidlustatud käskkirja õiguspärasust. Kohtu seisukoht
5.Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, mis sisalduvad vaidlustatud käskkirjas, vaideotsuses ja vastuses kaebusele (vt otsuse punkte 1 ja 4) ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda neid.
6.Kaebaja põhiväiteks on, et juhtum ei olnud piisavalt kaalukas distsiplinaarkaristuse määramiseks. Otsus, kas määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristus või jätta see määramata, on kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Vastustaja põhjendas vaidlustatud käskkirjas, miks on tegemist rikkumisega, millele tuleb reageerida distsiplinaarkaristuse määramisega. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaalutlusreegleid rikkunud.
7.Distsiplinaarkaristuse määramise kaalumisel ei kuulu arvestamisele asjaolu, et kui kinnipeetavale määratakse distsiplinaarkaristus, siis kaasnevad sellega teatavad mõjud ja piirangud. See ei kujuta endast eraldiseisvat või täiendavat karistust ning on kooskõlas haldusmenetluses kehtiva põhimõttega, mille järgi käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel ühetaoliselt. Põhjendatud on kinnipeetavat puudutavate otsuste tegemisel arvesse võtta, kas tegemist on kinnipeetavaga, kes täidab õigusnormides ja vangla kodukorras sätestatud nõudeid, või kinnipeetavaga, kellel on nende nõuete rikkumise tõttu kehtiv distsiplinaarkaristus. Lisaks on harva tegemist olukorraga, kus otsustajal ei ole kehtiva distsiplinaarkaristuse arvesse võtmisel kaalutlusõigust. Näiteks on vangistusseaduse (VangS) § 24 lg 4 alusel distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale lubatud lühiajalised kokkusaamised ainult perekonnaliikmetega. Enamasti on kehtiv distsiplinaarkaristus üks asjaolu, mida hinnangu andmisel või otsustuse tegemisel tuleb arvestada. Heaks näiteks on see, et kaebaja arvates ei ole kehtiva distsiplinaarkaristuse korral võimalik tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid ometi kaebaja vabastati (vt otsuse punkti 10). Samuti ei puutu asjasse see, kui kaebaja ja kaaskinnipeetav, kelle suhtes kaebaja ähvardavaid ja solvavaid väljendeid kasutas, on leppinud. Distsiplinaarkaristuse esmaseks eesmärgiks ei ole distsiplinaarsüüteo läbi kannatanud kaaskinnipeetava õiguste kaitsmine või taastamine. Esmaseks eesmärgiks on kaebaja suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 63 lg 3, § 6 lg 1).
8.VangS § 64 lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. See tähendab, et kaebajale tuli kohe teatada distsiplinaarmenetluse alustamisest. Enne distsiplinaarmenetluse alustamist ei ole tegemist kaebaja süüdistamisega distsipliinirikkumises. Vastustaja alustas distsiplinaarmenetlust 22.04.2025 ja kaebajale teatati sellest samal päeval (dtl 40).
9.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
10.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega Tartu maakohtu 28.11.2025.a määrusega kohtuasjas 1-21-1598, mis jõustus 16.12.2025. HKMS § 28 lg 3 alusel on menetlusosalisel kohustus viivitamata teatada kohtule oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest kohtumenetluse kestel. Oma kehtivate kontaktandmete teatamise vajadus on mõistlikule isikule äratuntav ka ilma seda normi teadmata. Kaebaja ei ole oma uusi kontaktandmeid kohtule teatanud. Kohus edastas 18.05.2026.a määruse (kirjaliku menetluse määramise) kaebajale e-toimiku kaudu, posti teel aadressile Tartu vald, Tabivere, Pärna 3-6, kus kaebajal on kohustus elada katseaja jooksul ehk kuni 06.07.2026 (tegemist on ühtlasi kaebaja elukoha aadressiga Rahvastikuregistri järgi), samuti Rahvastikuregistrile teatatud e-posti aadressile. Kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole kaebaja määruse kättesaamist kinnitanud. Kohtu hinnangul ei takista see asjaolu kohtuotsuse tegemist. Kaebajale oli teada, et tal on kohtuvaidlus pooleli. Vastustaja ei esitanud vastuses kaebusele uusi asjaolusid või varasemast oluliselt erinevaid seisukohti, võrreldes vaidlustatud käskkirja ja vaideotsusega. Kohus tegi mõistlikke pingutusi selleks, et kaebaja oleks teadlik asja lahendamisest ning täiendavate menetlusdokumentide esitamise võimalusest ja tähtajast.
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata. See tähendab, et kaebajal tuleb kanda oma menetluskulud (näiteks kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv) ja kaebajal ei ole kohustust kanda vastustaja menetluskulusid.
12.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.