X-i kaebus Sihtasutuse Viljandi Haigla ja Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses meditsiinilise juukselõikuse ja täiendava duši mittesaamisega ning Sihtasutuse Viljandi Haigla ja Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama juukselõikus ja täiendav dušš
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja I – Sihtasutus Viljandi Haigla Vastustaja II – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i vaatamata.
22.03.2025. a riigi õigusabi taotlus läbi
4.Asendada määruse avaldamisel X-i nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ning edastatakse teadmiseks Sihtasutusele Viljandi Haigla ja Tartu Vangla.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (edaspidi ka kaebaja) esitas 20.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2500 eurot, vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamiseks jätkama kaebajale varasemalt osutatud ravijuukselõikuse teenust ja täiendava duši saamise võimalust. Kaebajale on põhjustatud ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega ja asjakohase ravi katkestamisega tervisekahju ägenemine ja heaolu ning elukvaliteedi langus. Kaebaja sai aastaid meditsiinilist juuksuriteenust, kuid see lõpetati 12.11.2024 meditsiiniosakonna poolt ilma ühegi arsti vastuvõtuta ja konkreetse raviotsuseta. Kaebajal on pikad juuksed, kuid juuksuriteenust vajab ta selleks, et ajada küljed paljaks, et peanahk saaks õhku. Kaebaja ei nõustu, et meditsiiniline juukselõikus tähendab kiilaks ajamist. Kaebaja sai enda peanaha probleemid kontrolli alla, kuid ilma sagedasema lõikuseta
3-25-156 olukord halveneb taas. Kaebaja sai nelja kuu vältel käia duši all kaks korda nädalas, kuid lisavõimalus võeti ära ja kaebaja saab nüüd dušši kasutada kord nädalas. Kaebaja peaks käima duši all iga päev, kuna tal esinevad nahaprobleemid. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja palub veel määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kuna tal puudub juriidiline haridus ning tema esitatud kaebuste hulk on niivõrd suur, et tal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda. Samuti puuduvad kaebajal vastavad teadmised. Kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda advokaadi teenuste eest. Kaebajale õigusabi korras esindaja määramiseta jäävad kaebaja õigused kaitseta.
2.Tartu Vangla esitas 25.02.2025. a vastusega kohtunõudele asjaga seonduvad dokumendid, sh X-i 15.01.2025. a taotluse nr 6-7/2-25/226-1, milles kaebaja taotles täiendava pesemise võimalust kartserirežiimil viibides, ning selle vastuskirja nr 6-7/2-25/2262. Kaebaja suhtes kohaldati 24.09.2024–13.12.2024 ja 13.12.2024–13.01.2025 täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning 13.01.2025 paigutati ta kandma distsiplinaarkorras varasemalt määratud kartserikaristust. Kogu eelnimetatud perioodi ei taotlenud kaebaja kordagi vanglalt pesemise võimaldamist pärast jalutuskäike. Ei ole ka teada, kas isik on selleks suuliselt jalutuskäiku teostanud ametnikele soovi avaldanud ning kas selle võimaldamist on kaalutud. Valdava osa eelnimetatud ajast ei kasutanud kaebaja igapäevast jalutuskäigul viibimise võimalust. Kaebaja viidatud 23.07.2024. a tõendi osas (pärast jalutuskäiku duši võimaldamine) on välja toodud, et tegemist ei ole tervishoiuteenusega, Sihtasutuse Viljandi Haigla töötajad on vanglale kinnitanud, et tegu on soovitusliku tõendiga, ning tulenevalt sellest ei ole vangla pidanud vajalikuks enda initsiatiivil seda võimalust pakkuda.
3.Sihtasutus Viljandi Haigla selgitas 26.02.2025. a vastuses kohtunõudele, et meditsiinilise juukselõikuse puhul ei ole tegemist tervishoiuteenusega. Tegemist on vanglapoolse terminiga mida kasutatakse juhtudel, kui kinnipeetaval on mõne peanahahaiguse tõttu vajalik ravimi peanahale määrimiseks tagada, et juuksed oleksid üle pea võimalikult lühikesed (et ravim jõuaks peanahale, kus see imendub ja toimib). Haiglale teadaolevalt tagab vangla kinnipeetavatele juuksuriteenuse reeglina üks kord kahe kuu jooksul. Mõningatel juhtudel võib see olla ravi eesmärgil liiga pikk aeg, mistõttu ongi arst peanahahaiguse olemasolul määranud vajadusel soovituse sagedasemaks juukselõikuseks. Kui tegemist ei ole kroonilise haigusega (nt psoriaas), siis see soovitus ei ole tähtajatu. Meditsiiniline lõikus, täitmaks oma tegelikku eesmärki (ravimi jõudmine peanahale), on üle pea lõikus, mitte kinnipeetava võimalus lasta endale lõigata meelepärast soengut sagedamini, kui vangla tavakord ette näeb. Arvestades, et X on viimase 2 aasta vältel korduvalt käinud nii perearsti kui ka nahaarsti vastuvõttudel ning tal ei ole olnud peanahahaigusele viitavaid kaebuseid, ei saa pidada talle sagedast juuksuriteenuse osutamist põhjendatuks. Kui patsiendil peaksid tekkima vaevused, saab arst ravimi määrimise eesmärgil uuesti esitada tõendi soovitusega sagedasemaks juuksuriteenuseks, aga lühikese üle pea lõikuse, mitte soengu osas. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu järgi on kaebajale väljastatud 23.07.2024 tõend pärast jalutuskäiku duši kasutamiseks. Tõend seoses igakuise juuksuri vajadusega, mis väljastati 07.10.2022, lõpetati õe poolt 12.11.2024. X viibis 25.02.2025 meditsiinikeskuses õe vastuvõtul naha seisukorra hindamiseks. Põhjusel, et nahk oli puhas, otsustati tõend, mis lubas erisusi duši all käimise osas, lõpetada 25.02.2025. a kuupäevaga.
4.Tartu Halduskohus jättis 21.03.2025. a määrusega X-i kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et mõistab kaebust selliselt, et kaebaja peab talle kahju tekitanud tegevusteks meditsiinilise juukselõikuse mittesaamist ja täiendava duši mittevõimaldamist. Kuna täiendava duši kasutamise võimaldamata jätmise osas ei olnud kohtule üheselt selge, kes on kaebaja hinnangul talle kahju tekitanud, tuli kaebajal kahjunõuet täpsustada ja selgelt märkida, kes tema hinnangul,
3-25-156 millise tegevusega ja millisel perioodil talle kahju tekitas. Samuti tuli kaebajal selgitada, milline kahju on talle tekkinud (nt kas tervise kahjustamine ja/või inimväärikuse alandamine). Mittevaralise kahju nõudmisel seonduvalt tervise kahjustamisega tuli kaebajal täpsustada, milline tervisekahju talle tekkis, ning viidata tõenditele, mis kinnitavad kaebajale tekitatud tervisekahju. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni punkt 3).
5.X esitas 22.03.2025 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et vastustaja on märgitud õigesti. Kaebajale varasemalt määratud meditsiiniline juuksuriteenus lõpetati õigusvastaselt ning selleks ei teostatud eelnevalt ühtegi tervisekontrolli. Kaebaja ei vaja üle pea lõikust, vaid talle piisab 40% osas juukselõikusest. Tõend lisaduši võimaluseks väljastati kaebajale 23.07.2024 ja kuni selle kehtimiseni 25.02.2025 kaebajale lisaduši kasutamist ei võimaldatud. Kaebaja leiab, et talle on kahju tekitatud meditsiinilise juukselõikuse mittevõimaldamisega ja täiendava duši mittevõimaldamisega ajavahemikul 23.07.2024–25.02.2025. Kaebajal on olnud stress ja ta on pidanud kannatama alaväärsustunde käes, kuna ta ei ole saanud ennast normaalselt pesta ja kanda soengut, mis vähendaks tema vaevusi. Kaebaja on saanud pesta ennast ainult kaks korda nädalas ja juuksuriteenus on iga 2 kuu tagant. Kaebajale on põhjustatud vaimseid kannatusi ja üleelamisi ning ka füüsilisi ebamugavusi, nagu sügelus, kipitus ja ebameeldivustunne, kuna kaebaja ei ole saanud juukseid lõigata ega käia pesemas. Kaebaja palub Sihtasutuselt Viljandi Haigla välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot seoses juuksuriteenuse mittevõimaldamisega ja 1500 eurot seoses lisa pesemisvõimaluse puudumisega. Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebajal puudub AET-le vajaminev ligipääs. Kaebaja ei suuda käsikirjalisi dokumente koostada, sest kaebajal ei ole etoimikule ligipääsu ja ta ei suuda e-toimikust kõigi menetluste dokumente meelde jätta selliselt, et neile hiljem käsikirjaliselt vastata. Kaebaja ei suuda end ise esindada, kuna tema esitatud kaebuste hulk on suur ja tal on raske materjalides orienteeruda.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kohtule on esitatud hüvitamis-, tuvastamis- ja kohustamiskaebus. Kuivõrd tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamis- ja kohustamisnõudega, ei ole iseseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Sellest tulenevalt tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja on kohtule esitanud hüvitamis- ja kohustamiskaebuse. Arvestades esialgset kaebust ja kaebuse täiendust, saab kohus aru, et kaebaja taotleb Sihtasutuse Viljandi Haigla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et 12.11.2024 võeti kaebajalt ära talle varasemalt antud tõend meditsiinilise juuksuriteenuse kohta (kaebajale võimaldati juuksuriteenust kord kuus); Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamist seoses sellega, et kaebajale ei võimaldatud lisaduši kasutamist ajavahemikul 23.07.2024–25.02.2025, kuigi tal oli selleks vastav tõend; ning Sihtasutuse Viljandi Haigla ja Tartu Vangla kohustamist jätkama kaebajale varasemalt osutatud meditsiinilist juukselõikust ja lisaduši kasutamist.
8.Kohus leiab, et kaebus Sihtasutuse Viljandi Haigla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et 12.11.2024 tühistati kaebajale varasemalt antud luba meditsiiniliseks juukselõikuseks, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
3-25-156
8.1.HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja hinnangul peaks hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju eest olema 1000 eurot, seega on tegemist väheintensiivse riivega.
8.2.Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
8.3.Kaebaja tugineb sellele, et talle antud meditsiinilise juukselõikuse luba võeti temalt ära ilma teda sellest teavitamata ning teda arsti poolt üle vaatamata. Ka hiljem ei ole kaebaja peanahka kontrollitud. Kaebaja ei nõustu sellega, et ta ei saa meditsiinilist juukselõikust põhjusel, et tal on osaliselt pikad juuksed, ning teenuse saamiseks tuleks tal ennast põhimõtteliselt kiilakaks ajada. Teenuse saamise ajal olid kaebajal koguaeg pikad juuksed ning kaebaja sõnul saab ta soovitud tulemuse siis, kui lõikab külgedelt juuksed lühikeseks. Sihtasutus Viljandi Haigla selgitas 25.02.2025. a vastuses kohtunõudele, et meditsiinilise juukselõikuse puhul ei ole tegemist tervishoiuteenusega. Tegemist on vanglapoolse terminiga, mida kasutatakse juhtudel, kui kinnipeetaval on mõne peanahahaiguse tõttu vajalik ravimi peanahale määrimiseks tagada, et juuksed oleksid üle pea võimalikult lühikesed. Peanahahaiguse olemasolul määrab arst soovituse tihedamaks juukselõikuseks kui üks kord kahe kuu jooksul. X ei ole viimase kahe aasta vältel perearsti ega nahaarsti vastuvõtul kurtnud peanahahaigusele viitavate vaevuste olemasolu üle, mistõttu ei ole meditsiiniline lõikus põhjendatud. Sihtasutus Viljandi Haigla märkis veel, et kui kaebajal peaksid sellised vaevused tekkima, saab arst ravimi määrimise eesmärgil uuesti esitada tõendi soovitusega sagedasemaks juuksuriteenuseks, aga siiski lühikeseks üle pea lõikuseks, mitte soengu tegemiseks. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et olukorras, kus kinnipeetav ei saa kasutada juuksuriteenust igakuiselt, vaid kord kahe kuu jooksul, ei saa pidada tema õigusi intensiivselt riivatuks. Ka varasemalt määratud soovituse tühistamist ei saa pidada intensiivseks riiveks, kuivõrd kaebajal ei saa olla selles osas õigustatud ootust, et talle antud soodustus kehtib tähtajatult, mitte ei ole vajadusepõhine. Hügieeninõuete järgimiseks on kohtu hinnangul piisav juuksuriteenuse kasutamine kord kahe kuu jooksul. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebajal esineks põhjendatud vajadus meditsiiniliseks lõikuseks. Ka kaebaja enda sõnul on tal pikad juuksed ning ta ei soovi lõigata juukseid üle pea võimalikult lühikeseks, vaid üksnes külgedelt. See aga ei täida meditsiinilise lõikuse eesmärki, milleks on ravimi peanahale määrimine. Kaebaja ei ole väitnud, et ta kasutab mingit ravimit, mida tuleb peanahale kanda. Seega ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata see, kui tal ei võimaldatud vähemalt kord kuus juuksuriteenust kasutada ning vastavasisuline tõend tühistati.
8.4.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kaebaja osutab ka võimalikule tervisekahjule, kuid kohtule ei nähtu, et kaebajale võiks olla mingisugune tervisekahju tekkinud. Kaebaja ei ole ka ise seda põhistanud, et just kord kuus juukselõikuse mittesaamine on talle kaasa toonud tervisekahju. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui kaebaja õiguste rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.
3-25-156
8.5.Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ehk rahalise hüvitise väljamõistmine kaebajale ebatõenäoline. Eesti õigussüsteemile on omane hüvitada rahas ainult väga tõsistest rikkumistest põhjustatud mittevaraline kahju ning ka nendel juhtudel on hüvitised tagasihoidlikud. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui õigushüve riive raskus seda õigustab. Isegi kui kaebajale ei võimaldata enam kord kuus juuksuriteenust, siis ei ole see vastustajale ette heidetav tegevus kohtu hinnangul võrreldav taoliste olukordadega, kus põhiõigusi on tõsiselt riivatud, ega saaks kaebajale põhjustada selliseid tagajärgi, mis tingiks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise.
8.6.Eelnevat arvestades leiab kohus, et seoses haigla poolt kaebajalt meditsiinilise juuksuriteenuse loa äravõtmisega ei ole kaebaja õiguste riive olnud intensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline. Seetõttu tuleb hüvitamiskaebus selles osas kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.
9.Kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks, sest kaebajale ei võimaldatud täiendavat duši kasutamist 23.07.2024–25.02.2025, kuigi tal oli selleks olemas vastav tõend, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
9.1.HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb kaebajal esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale ning alles pärast seda, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, on kaebajal õigus pöörduda hüvitamisnõudega kohtusse.
9.2.Tartu Vangla 11.07.2025 kohtule esitatud vastusest nähtub, et kaebaja esitas vanglale kaebuse temaatikaga kattuva kahjunõude nr 1-13/24/548-1, mis käsitleb kaebaja väidet, et ta ei saanud kasutada võimalust värskes õhus viibimiseks, kuna vangla ei võimalda talle jalutusjärgselt pesemist. Vangla lahendas kahjunõude sisuliselt. Seejuures ei ole kaebaja esitanud vanglale kahjunõuet talle 23.07.2024 välja antud ja hiljem tühistatud arstitõendi, s.o lisaduši võimaldamise osas, mitte järgimise kohta. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kahjunõue nr 1-13/24/548-1 on kaebaja kohtuasja nr 3-24-3319 materjalide juures. Selles asjas oli üheks kahjunõude aluseks pesemisvõimaluse puudumine ja sellest tulenevalt jalutuskäikudele mitte saamine. Asja menetlus on lõppenud kohtuotsusega, mis on jõustunud. Ka kohus palus käesolevas asjas kaebuse käiguta jätmisel kahjunõude aluse täpsustamiseks kaebajal arvestada tema poolt asjas nr 3-24-3319 esitatud asjaoludega, kuivõrd dubleerivad menetlused ei ole lubatud. Kaebaja teatas, et asja nr 3-24-3319 ja käesoleva asja kahjunõude alused on erinevad. Eelnevat arvestades ei saa pidada kaebaja kahjunõuet nr 1-13/24/548-1 ja vangla otsust selle kohta käesolevas asjas kohtueelset menetlust kinnitavaks tõendiks, vaid kaebajal on praeguses asjas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
9.3.Kohus tagastab kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
10.Kaebaja nõuded kohustada Sihtasutust Viljandi Haigla ja Tartu Vanglat jätkama talle varasemalt osutatud meditsiinilist juukselõikusteenust ja lisaduši kasutamise võimalust tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
3-25-156
10.1.VangS § 50 lg 3 sätestab, et juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav juuksuriteenusega. Sätte eesmärk on tagada hügieeninõuete järgimine vanglas. Üheski õigusaktis ei ole reguleeritud juuksuriteenuse osutamise sagedus. Kohtule teadaolevalt võimaldatakse Tartu Vanglas juuksuriteenust kord kahe kuu jooksul. Üksnes vajadusel ja arsti soovitusel võidakse võimaldada kinnipeetavale sagedasem juuksuriteenus kui kord kahe kuu jooksul, kuid selline soovitus ei ole haigla sõnul tähtajatu, vaid seda saab vajaduse möödumisel ka tühistada. Kohus peab vähetõenäoliseks, et asja lahendamisel tehakse kindlaks, et vastustaja on rikkunud oma kohustust kindlustada kaebaja juuksuriteenusega või see, et kaebajal esineb vajadus sagedasemaks juukselõikuseks tema terviseseisundist tulenevalt kui kord kahe kuu jooksul. Kaebaja sõnul on tal pikad juuksed ning haigla esitatud selgituste kohaselt on meditsiiniline juukselõikus näidustatud ravi eesmärgil ja eeldab juuste üle pea lühikeseks lõikamist. Kaebaja soovib juuste lõikamist üksnes külgedelt. Seega võib pidada kaebaja soovi sagedasema juukselõikuse võimaldamiseks seotuks üksnes meelepärase soengu saamisega, mitte tema terviseseisundist tuleneva vajadusega. Haigla sõnul on kaebajal kaebuste tekkimisel võimalus pöörduda perearsti või nahaarsti poole, et välja selgitada vajadus sagedasemaks juukselõikuseks. Seda, et praegusel juhul on kaebajale tagatud juuksuriteenus kord kahe kuu jooksul, ei saa seega pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
10.2.Kohus leiab ka, et kaebaja ei pea Tartu Vanglas viibides taluma seoses pesemisvõimalusega sedavõrd ebamõistlikke piiranguid, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja ise märgib, et talle tagatakse pesemisvõimalused kaks korda nädalas. Asjaolu, et kaebajale ei võimaldata dušši nädalas rohkematel kordadel, ei saa talle ülemääraseid kannatusi põhjustada. Tartu Vangla selgitas kaebajale 06.02.2025. a vastuses nr 6-7/2-25/226-2 (digitoimiku lehekülg 31), et avatud eluosakonnas viibivatele kinnipeetavatele on pesuruumi kasutamine tagatud igapäevaselt (ka kaebaja viibis vastuse koostamise ajal avatud eluosakonnas) ning kartseris viibivatele kinnipeetavatele tagatakse duši kasutamise võimalus üks kord nädalas.
10.3.Riigivastutuse seaduse § 6 lg-te 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ja see puudutab isiku õigusi. Järelikult on praegusel juhul Tartu Vangla ja/või Sihtasutuse Viljandi Haigla vastu esitatud kohustamiskaebuse rahuldamisel oluline, et Tartu Vanglal ja/või Sihtasutusel Viljandi Haigla oleks kohustus sooritada nõutav toiming, s.t võimaldada kaebajale sagedasem juuksuriteenus ja täiendav dušš. Samas, nagu eelnevalt välja toodud, puudub neil kohustus võimaldada kaebajale kord kuus juuksuriteenust. VangS § 50 lg 2 kohaselt peab vangla võimaldama kaebajale sauna, vanni või dušši vähemalt üks kord nädalas. Vaidlus puudub selles, et vangla on oma õigusaktidest tuleneva kohustuse täitnud. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et VangS § 50 lg 2 ei anna kinnipeetavale subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši rohkem kui nädalas ühe korra ning vangla ei pea kinnipeetavale üldjuhul rohkematel kordadel duši kasutamist võimaldama, arvestades ka seda, et kinnipeetavale on iga päev tagatud juurdepääs puhtale veele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.12.2014. a otsus asjas nr 3-4-1-50-14, p-d 32, 34.1 ja 34.2). Seega ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitutud. Kaebajale on tagatud piisavad pesemisvõimalused ning väärikas kohtlemine (VangS § 4 1 lg 1).
10.4.Kuna eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kohustamisnõude rahuldamist kuigi tõenäoliseks, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel.
3-25-156
11.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotlus
13.Puuduste kõrvaldamise avalduses on kaebaja esitanud ka taotluse anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses käesolevas asjas. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.
14.Kohus leiab, et kaebaja esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha 21.03.2025. a määruses, jättes vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud avaldusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Kaebaja ei ole taotluses ühtegi sellist asjaolu välja toonud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et X on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
16.Kohus asendab käesoleva määruse arvutivõrgus avaldamisel kaebaja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.