lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1500/2

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 21.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1500/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1472
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-1500

Kohtuasi

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetlustoimingud

Menetluse osaline lõpetamine Kaebuse osaline tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-26-1500 menetlus osas, milles X taotleb Politsei- ja Piirivalveametilt mittevaralise kahju hüvitist seoses väärikuse alandamisega.
2.Tagastada X-i kaebus osas, milles kaebaja taotleb Politsei- ja Piirivalveametilt mittevaralise kahju hüvitist seoses liikumisvabaduse piiramisega.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.X (kaebaja) esitas 19. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) mittevaralise kahju hüvitist. Kaebaja märgib kokkuvõtvalt järgmist. Kaebaja saabus 2025. a märtsikuus kahel korral Narva piiripunkti, et siseneda Eesti Vabariiki. Tal oli kaasas kehtiv pass ja Soome elamisluba. Vastustaja ametnikud keeldusid teda Eestisse lubamast ja väljastasid sisenemiskeelu otsused nr 2101250045135 ja nr 2101250046052. Mõlemal juhul käitusid ametnikud kaebaja suhtes üleolevalt ja halvustavalt ning suhtlus oli pingeline ja ebasõbralik. Kasutati irooniat ja sarkasmi, mis tekitas kaebajas psühholoogilist pinget, ärevust, alandustunnet ja liigset stressi. Kaebajat sunniti ootama ja ta saadeti eraldi ruumi,

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.10.20263-26-1247/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-2524/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-1976/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.10.20263-26-2254/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-26-2315/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-22-990/29

3-26-1500

kus viidi läbi tema ja ta asjade ülevaatus. Kaebaja liikumisvabadust piirati piiripunktis ligikaudu 3 tunni ja 20 minuti jooksul. Selle aja jooksul küsitleti teda korduvalt, telefoni kasutada ei lubatud ning piiripunktist lahkumine oli piiratud. Tema selgitusi ignoreeriti. Pärast sisenemiskeelu otsuste tegemist pidi kaebaja läbima korduvalt kontrolle ning andma selgitusi Venemaa poolel. Ta pidi pöörduma ootamatult koju (sh öisel ajal), mis suurendas stressi, psühholoogilist pinget ja alandustunnet. Pärast juhtunut koges ta ärevust ja unehäireid. Tartu Halduskohus tunnistas kohtuasjas nr 3-25-867 mõlemad sisenemiskeelu otsused õigusvastaseks ja tühistas need. Üheksa kuud kestnud kohtumenetlus, õiguslik ebakindlus ja PPA ametnike tegevus süvendasid kaebaja hingelisi kannatusi. Talle tekkis õigusvastase liikumisvabaduse piiramise ja inimväärikust alandava kohtlemise tagajärjel oluline mittevaraline kahju. Kaebaja leiab, et mittevaralise kahju küsimus ei saanud varasemas menetluses piisavat sisulist hinnangut. Ta palub vastustajalt välja mõista 2500 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis liikumisvabaduse õigusvastase piiramise ja inimväärikust alandava kohtlemise eest kahe õigusvastase juhtumi tõttu.

KOHTU SEISUKOHT

Menetluse osaline lõpetamine

2.Kohus leiab, et käesoleva asja menetlus tuleb osaliselt lõpetada järgmistel põhjustel.
2.1.HKMS § 43 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. HKMS § 152 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kui nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
2.2.Kohus mõistab, et kaebaja taotleb käesolevas asjas PPA-lt mittevaralise kahju hüvitist, sest sisenemiskeelu otsuste nr 2101250045135 ja nr 2101250046052 tegemise käigus alandati kaebaja väärikust ning piirati tema liikumisvabadust.
2.3.Kohtute infosüsteemi andmetel menetles Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-25-867 kaebaja kaebust, milles ta taotles PPA 26. märtsi 2025. a sisenemiskeelu otsuse nr 2101250045135 ja 28. märtsi 2025. a sisenemiskeelu otsuse nr 2101250046052 tühistamist ning tekitatud kahju hüvitamist. Seejuures taotles kaebaja hüvitist nii varalise kui ka mittevaralise kahju eest. Mittevaralise kahjuna tõi kaebaja välja tervisekahju ning tema inimväärikuse alandamise, mis seisnes selles, et PPA tegevus tõi kaebaja jaoks kaasa psühholoogilise surve, alanduse, õiguskindluse puudumise, abitustunde ning heaolu languse. Ta ei saanud pärast juhtumit mitu ööd magada, tal tekkis ärevus ja sisemine pinge. Tartu Halduskohus tegi 19. novembril 2025 haldusasjas nr 3-25-867 otsuse, millega rahuldas X-i kaebuse osaliselt ning tühistas PPA 26. märtsil 2025 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101250045135 ja 28. märtsil 2025 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101250046052 (resolutsiooni punktid 1 ja 2). Kohus mõistis ka PPA-lt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitise 1000 eurot. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kohtuotsus jõustus 20. detsembril 2025.
2.4.Kohus leiab, et kaebaja on esitanud käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamise nõude osaliselt samal alusel nagu haldusasjas nr 3-25-867, milles on olemas jõustunud kohtuotsus. Nii käesolevas asjas kui ka haldusasjas 3-25-867 on kahjunõude aluseks asjaolu, et PPA alandas sisenemiskeeldude kohaldamise käigus kaebaja inimväärikust. Kohus märgib, et kui kaebaja

3-26-1500

arvates ei hinnanud kohus haldusasja nr 3-25-867 lahendades tema mittevaralise kahju hüvitamise nõuet piisavalt põhjalikult, oli kaebajal võimalik see otsus vaidlustada. Kaebaja seda ei teinud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja käesolevas asjas seoses tema väärikuse väidetava alandamisega toonud välja uusi asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitist muudel alustel kui haldusasjas nr 3-25-867. Kuna haldusasjas nr 325-867 on olemas jõustunud kohtuotsus, ei ole väärikuse alandamisest tingitud mittevaralise kahju hüvitamise kaebus kohtus lubatav.

3.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-26-1500 menetluse osaliselt HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kaebuse osaline tagastamine
4.Menetluse osalise lõpetamise tõttu on kohtu menetlusse jäänud kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mis puudutab tema liikumisvabaduse piiramist Narva piiripunktis 26. märtsil 2025 ja 28. märtsil 2025. Kohus märgib, et kuigi kaebaja on ka haldusasjas nr 3-25-867 esitatud kaebuses viidanud asjaolule, et ta viibis piiripunkti ruumides umbes kolm tundi või rohkem, on ta asjas nr 3-25-867 kahjunõude alusel toonud välja üksnes enda väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise, kuid mitte liikumisvabaduse piiramist. Kuna praeguses asjas viitab kaebaja eraldiseisva mittevaralise kahju hüvitamise nõude alusena ka tema liikumisvabaduse piiramisele (s.o sisuliselt vabaduse võtmisele riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõistes), leiab kohus, et selles osas ei ole tegemist korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 p 1 tähenduses. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et kaebus tuleb liikumisvabaduse piiramist puudutava hüvitamisnõude osas tagastada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.1.Riigipiiri seaduse (RiPS) § 11 lg 1 kohaselt kuuluvad välispiiri ületamisel piirikontrolli alla kõik isikud, transpordivahendid, kaubad ja muud materiaalsed väärtused. Piirikontroll seisneb isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollis, tollikontrollis ning vastavalt vajadusele turvakontrollis, sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrollis ning teistes Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning Eesti õigusaktidega kehtestatud kontrolliliikides. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 4 kohaselt kontrollib politsei piirikontrollis riigipiiri ületamise kontrollimisel isikuid ja tuvastab, kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks. Isikute kontroll hõlmab isiku dokumentide, viibimisaluste, pagasi ja transpordivahendi kontrolli. Kõik isikud on välispiiri ületamisel kohustatud politseiametniku nõudmisel andma selgitusi enda isiku kohta. Lisaks sellele peab kolmanda riigi kodanik andma selgitusi oma Euroopa Liidu liikmesriiki sisenemise, liikmesriigis viibimise ja liikmesriigist lahkumise asjaolude kohta ning tõendama neid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute või seadusega sätestatud erisusi.
5.2.Kohtu hinnangul ei riiva asjaolu, et kaebaja oli umbes kolme tunni jooksul allutatud piirikontrolli toimingutele, tema õigusi märkimisväärselt. Kui isik soovib kolmandast riigist (s.o praegusel juhul Venemaa Föderatsioonist) saabuda Schengeni alale, tuleb tal paratamatult arvestada ajakuluga piiril ning asjaoluga, et piiril kehtib piirirežiim, mis tähendab muu hulgas seda, et isikusamasuse tuvastamiseks, isiku suhtes täiendavate kontrolliprotseduuride läbiviimiseks või õiguserikkumise asjaolude selgitamiseks peatatud või kinnipeetud isik tohib piiripunktist lahkuda ainult politsei- või tolliametniku loal (vt RiPS § 8 lg 3 ja Vabariigi

3-26-1500

Valitsuse 17. septembri 1997. a määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ p 19). Piiripunktis kaebaja liikumisvabaduse piiramiseks esines õiguslik alus, mistõttu ei saa kaebaja võimalikku liikumisvabaduse piiramist pidada õigusvastaseks. Kohtu hinnangul ei olnud piirikontrolli toimingutele kulunud aeg praegusel juhul ka ülemäära pikk ning kaebaja sai pärast toimingute läbiviimist naasta Venemaa Föderatsiooni. Seetõttu ei saa kaebajale olla tekkinud ka riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.

6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse liikumisvabaduse piiramisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas selle sätte alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida veel järgmist. Kohus mõistab, et käesolev kaebus oli suunatud PPA vastu PPA poolt väidetavalt tekitatud kahju eest hüvitise saamisele. Kaebaja on vihjanud ka üheksa kuu pikkusele kohtumenetlusele, kuid ei ole selgesõnaliselt esitanud kahju hüvitamise nõuet kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui kaebaja siiski leiab, et talle on lisaks PPA-le kahju tekitanud ka kohus õigusemõistmise käigus (s.o kaebaja väitel liialt pika menetlusajaga), siis vastava kahju hüvitamise nõude puhul oleks vastustajaks Justiits- ja Digiministeerium (HKMS § 17 lg 3) ning kaebus tuleks esitada ministeeriumi asukoha järgi Tallinna Halduskohtule (HKMS § 7 lg 1).
8.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). Kui kaebaja ei soovi avaldatavas kohtulahendis enda nime asendamist tähemärgiga, tuleb tal sellest kohut teavitada enne käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.10.20263-25-3207/22Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.10.20263-26-2269/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium