lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2549/18

Korrakaitse › Relvaload

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2549/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Relvaload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3151
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2549

Haldusasi

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.10.2023 otsuse nr 4.2-1/10275-3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.06.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta X-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2549 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29.05.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.10.20263-26-1247/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-2524/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-1976/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.10.20263-26-2254/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-26-2315/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-22-990/29

3-23-2549 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 19.11.2019 X-ile (kaebaja) relvaloa nr DL10005364 kehtivusega kuni 27.10.2024. Relvaloa alusel oli kaebajal õigus omada ja kanda püstolit Glock-17 laskespordiga tegelemiseks ja turvalisuse tagamiseks.
2.PPA peatas 12.12.2022 otsusega nr 4.2-1/13451-1 kaebaja relvaloa kehtivuse, kuna kaebajat kahtlustati lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises (karistusseadustiku § 121 lg 2 p-d 2 ja 3).
3.PPA tunnistas 12.10.2023 otsusega nr 4.2-1/10275-3 kaebaja relvaloa relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 alusel kehtetuks. PPA kohustas kaebajat relva ja laskemoona kolme kuu jooksul võõrandama või võõrandamist alustama. Kriminaalasjas nr 22231703504 esitatud kahtlustuse järgi lõi kaebaja ajavahemikul juulist kuni augustini 2020 korduvalt oma abikaasat Y-i. Kriminaalmenetlus lõpetati 21.07.2023 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kriminaalmenetluse materjalidest nähtuvalt olid kaebajal abikaasaga 2020–2022 tihti vähemalt verbaalsed konfliktid. Kaebaja tunnistas, et on abikaasa peale vihastanud ja teda endast eemale tõuganud. Kaebaja lapsed on politseiametnikule ja lastekaitsespetsialistile kirjeldanud, et isa on ema peale karjunud ja teda vastu pead löönud. Laste sõnul tülitsesid vanemad sagedasti. Lastekaitsespetsialist on kriminaalmenetluse raames öelnud, et lapsed elavad kodus pidevas pingeseisundis ega saa käituda eakohaselt. Vanemate omavahelised tülid on mõjunud lastele traumeerivalt. Relvaloa peatamise ajal, pärast abikaasade lahkuminekut, on nende verbaalsed konfliktid jätkunud. 17.08.2023 teatas Y-i politseile, et kaebaja soovib saada temalt allkirja, et lastega Venemaale sõita. Nende vahel oli verbaalne konflikt. Y-i on kirjeldanud, et kaebaja teeb talle endiselt etteheiteid seoses laste kasvatamisega. Ta on manipuleeriv ja kontrolliv. Kui kaebaja tuleb lapsi vaatama, ei lahku ta korterist, öeldes, et see on tema raha eest ostetud. Ta on karjunud, et emalt tuleks vanemlikud õigused ära võtta. Kaebaja räägib lastele emast halvasti. Kaebaja on olnud naise vastu nii füüsiliselt kui ka vaimselt vägivaldne. Naine ei pöördunud kohe politsei poole, kuna lootis, et mees muutub. Lastekaitsespetsialisti hinnangul võib kaebaja tegevuses täheldada kontrolliva vägivalla ilminguid. Kaebaja räägib nii lastekaitsespetsialistile kui ka lasteaiaõpetajale laste emast halvasti. Kaebaja räägib, et ema ei hoolitse piisavalt laste eest. See pole kinnitust leidnud. Kaebaja ei näe enda käitumises ühtegi viga. PPA ülesanne on avaliku korra ja julgeoleku huvides tagada, et relva kui kõrgema ohu allikat ei valdaks inimesed, kes pole selleks piisavalt usaldusväärsed. Järelduse, et inimese käitumine on teiste turvalisust ohustav ning ta on seetõttu sobimatu relva omama, võib teha ka selliste asjaolude pinnalt, millel ei ole seost relvaga. PPA-le laekunud teave selle kohta, et relvaomanik on olnud korduvalt konfliktisituatsioonides, õigustab kahtlust tema usaldusväärsuses. Kuna kaebaja enda käitumises mingit viga ei näe, on alust arvata, et tal ei ole plaanis ka oma käitumist muuta. Alarmeeriv on, et konfliktid endise abikaasaga on tekkinud pealtnäha tühistest asjadest. Konflikti algataja on olnud kaebaja. Tülid tekivad sellepärast, et kaebajale ei meeldi, kuidas eksabikaasa laste eest hoolitseb. Samas ei ole lastekaitsespetsialist täheldanud, et ema ei saaks laste eest hoolitsemisega hakkama.

2(8)

3-23-2549 Vastupidi, ta on toonud esile, et hoopis kaebaja tegevuses võib leida kontrolliva vägivalla ja võõrandamise ilminguid. RelvS § 43 lg 31 kohaldamine ei eelda, et inimene oleks mõnes kuriteos süüdi tunnistatud. Et tegu ei täida kuriteokoosseisu, ei tähenda, et see oleks ühiskonnas aktsepteeritav. Korduvad peresisesed konfliktid, kuhu on pidanud sekkuma politsei ja mis on mõjunud lastele traumeerivalt, on relvaomaniku puhul selgeks ohumärgiks. PPA ei või jääda ootama konfliktide eskaleerumist. See võib juhtuda näiteks juhul, kui kaebaja saab maakohtult hooldusõiguse jagamise asjas otsuse, mis teda ei rahulda. Relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab, et kaebaja ei saa enam vallata tulirelva laskespordiga tegelemiseks ja turvalisuse tagamiseks. Teiste inimeste õigus elule, tervisele ja avalikule korrale kaaluvad aga üles kaebaja õiguse eneseteostusele.

4.Kaebaja esitas 09.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 12.10.2023 otsuse nr 4.2-1/10275-3 tühistamiseks. Prokuratuuri 21.07.2023 määruses kriminaalasja lõpetamise kohta ei ole põhjendusi. Seega ei ole teada prokuratuuri seisukoht tõendite usaldusväärsuse kohta. Prokuratuur oli kursis laste ütluste ja lastekaitsespetsialisti arvamusega. Kui asjaosaliste ütlused vastaksid tõele, ei oleks prokuratuur kriminaalmenetlust lõpetanud. PPA kasutuses olev materjal ei ole usaldusväärne ega piisav. PPA on kriminaalasjade materjale kasutanud valikuliselt. See on tinginud eksliku ohuhinnangu. Konfliktne pole mitte kaebaja, vaid tema eksabikaasa ning viimase ema C ja vend F. Kaebaja oli sunnitud pöörduma politseisse kuriteokaebusega, kuna C kasutas kaebaja lapse peal vägivalda. Selle kohta algatati kriminaalmenetlus nr 23231700781. Kriminaalmenetlus lõpetati oportuniteedi alusel, mis tähendab, et kuritegu oli toime pandud. F ründas kaebajat laste silme ees, tekitades talle valu ja tervisekahjustuse. Seoses selle juhtumiga alustati kriminaalmenetlust nr 22231703483. Seega on füüsilisi ja verbaalseid konflikte tõesti olnud, aga kaebaja ei olnud nende põhjustaja ega algataja. Kaebaja oli ohver, kelle suhtes kasutas vaimset ja füüsilist vägivalda kogu perekond CF. Kuna kaebaja läks abikaasast lahku ja politsei hakkas menetlema ründajate kriminaalasju, vaibusid rünnakud kaebaja vastu. Kaebaja on käitunud seadusekuulekalt, jätkates vaidlust lapse hooldusõiguse määramiseks tsiviilkohtumenetluses. Seda, et kaebaja pöördus kohtusse, pole alust pidada ohtlikuks või ebausaldusväärseks käitumiseks. PPA pole pööranud tähelepanu sellele, et lastekaitseametnikuga suhtles eelkõige Y-i, kes on kaebaja suhtes vaenulikult meelestatud. Ta võis ametniku arvamust mõjutada ja suunata. Kuigi konfliktid on kestnud juba pikemat aega, pole kaebaja kunagi relva kasutamisele vihjanud. Seda isegi mitte enesekaitseks olukorras, kus teda pikalt provotseeriti ja lõpuks rünnati (kriminaalasi nr 22231703483). Kaebaja ei ole relva hoidmise või kasutamise nõudeid rikkunud. Kaebaja on nii stressiolukordades kui ka igapäevaselt alati stabiilselt käitunud. Kaebajal ei ole sõltuvusi. Ka muid riskifaktoreid ei esine. Kaebaja eluviis ja käitumine on laitmatud.
5.PPA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kriminaalasjas nr 22231703504 kuulati 17.11.2022 tunnistajana üle C. C väitel on tütar talle öelnud, et kaebaja kasutab tema suhtes pidevalt füüsilist vägivalda. Lisaks on tütar vaimse terrori all. C sõnul on lapselapsed talle öelnud, et isa lööb aeg-ajalt ema. C on paaril korral 3(8)

3-23-2549 näinud tütre näol punetust, mille kohta tütar on öelnud, et mees lõi. 18.11.2022 kuulati samas kriminaalasjas tunnistajana üle valla lastekaitsespetsialist, kes vestles kaebaja vanemate lastega. Vanem tütar rääkis, et isa karjub ema peale ja on ema vastu pead löönud. Ka noorem tütar ütles, et isa karjub ja lööb ema. 06.09.2023 kaebaja kohta koostatud iseloomustuses märkis lastekaitsespetsialist samuti, et lapsed rääkisid, et on näinud, kuidas isa on teinud emale haiget ja ema on nutnud. Kriminaalasjas nr 22231703483 kuulati 11.04.2023 kahtlustatavana üle F (Y-i vend). Tema sõnul ütles õde talle 2022. a oktoobris, et kaebaja läks närvi selle peale, et nende kaheaastane poeg ei saanud magada ja nuttis. Kaebaja süüdistas naist selles, et ta ei saa lapsega hakkama, ja lõi teda. 08.09.2023 vestles menetleja Y-iga, kelle sõnul on kaebaja olnud aastaid tema suhtes nii vaimselt kui ka füüsiliselt vägivaldne. Y-i ei pöördunud varem politsei poole, sest lootis, et mees muutub. Kaebaja kuulati kriminaalasjas nr 22231703504 kahtlustatavana üle. Kaebaja ei võtnud talle süüks pandud tegusid omaks, kuid tunnistas, et tema ja Y-i vahel tekivad tihti verbaalsed konfliktid. Kaebaja sõnul on Y-i hoopis teda rünnanud (visanud teda mõne esemega, nt mänguasjaga, löönud rätiku või riideesemega). Kaebaja tunnistas naise tõukamist 2022. a suvel. Seega on Y-i, viimase ema ja vend, lapsed ning lastekaitsespetsialist rääkinud, et kaebaja on naise vastu füüsiliselt vägivaldne. See, et kaebaja kriminaalmenetlus lõpetati, tähendab, et asjas kogutud tõendite hulk ei vastanud kriminaalmenetluses inimese süüdimõistmiseks vajalikule kõrgele tõendamisstandardile. Samadest tõenditest piisab aga selleks, et kaebaja relvaluba kehtetuks tunnistada. Nende pinnalt on võimalik piisava kindlusega järeldada, et kaebaja ja Y-i vahelised suhted on konfliktsed, suhetes esineb vägivalda ja agressiivsust. Konfliktide all kannatavad ka lapsed. Viited C ja F kriminaalmenetlustele pole asjakohased, sest hinnatakse kaebaja sobivust tulirelva kandma. Vastustaja ei hinnanud kaebajat ebausaldusväärseks sellepärast, et ta pöördus laste ainuhooldusõiguse saamiseks kohtusse. Tegu on aga ühe võimaliku konfliktiallikaga. Vastustajal tuleb prognoosida ohtu. Lastega seotud vaidlused vanemate vahel võivad tingida tugevaid emotsioone. Hooldusõiguse üle peetava kohtuvaidluse tulemus ei rahulda tõenäoliselt mõlemat vanemat korraga. See võib vallandada taas pooltevahelise vaimse või füüsilise vägivalla. Halbade asjaolude kokkulangemise korral võib kaebaja kasutada järgmise konflikti lahendamiseks tulirelva. PPA ei või jääda sellist juhtumit ootama.

6.Tallinna Halduskohus jättis 19.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustus PPA 12.10.2023 põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). PPA-l tuleb RelvS § 43 lg 3 1 kohaldamisel esmalt hinnata inimese käitumist. Selgitada tuleb, kas talle võib olla loomuomane ohtu põhjustav käitumine. Arvestada tuleb nii inimese isiksuseomadusi kui ka käitumismustreid, mis annavad aluse prognoosida tema edaspidist käitumist olukorras, kus tema kätte on usaldatud relv kui suurema ohu allikas. Seejuures tuleb arvestada inimese varem toime pandud tegusid ja nende toimepanemise asjaolusid, samuti seda, milline on tema suhtumine nendesse tegudesse. Järelduse, et inimese käitumine ohustab tema enda või teise isiku turvalisust ja ta on seetõttu sobimatu relva omama, võib teha ka selliste tegude pinnalt, millel ei ole seost relvadega. Inimesele loomuomaste käitumismustrite tuvastamisel võib PPA arvestada tema käitumisega pikema aja jooksul, võttes siiski arvesse ka aja jooksul toimunud muutusi või arenguid, mis võivad prognoosotsust mõjutada.

4(8)

3-23-2549 Asjaolu, et kaebaja kriminaalmenetlus lähisuhtevägivalla kahtlustuses lõpetati, ei tähenda, et PPA ei võiks kriminaalmenetluse algatamiseks alust andnud asjaolusid arvestada kaebajast kui relvaomanikust lähtuva ohu hindamisel. PPA ametnik vestles 08.09.2023 Y-iga. Y-i sõnul on kaebaja olnud aastaid tema suhtes nii vaimselt kui ka füüsiliselt vägivaldne. Pärast lahkuminekut on kaebaja endiselt kontrolliv ja manipuleeriv. Ka pärast lahutust on kaebaja naise peale karjunud, neil on olnud verbaalseid konflikte. Y-i väljendas arvamust, et kaebaja vajaks psühholoogilist nõustamist. Y-i ema C ütlused kinnitavad Y-i omi. C selgitas, et on näinud punetust tütre näol, mida tütar on põhjendanud sellega, et kaebaja lõi teda. C sõnul on lapselapsed talle rääkinud, et kaebaja aeg-ajalt lööb ema. Kaebaja muutub agressiivseks siis, kui läheb endast välja. C leiab, et kaebaja vajaks selle probleemiga tegelemiseks abi. C ütlused on tasakaalukad ning neist ei nähtu, et ütluste andja oleks kaebaja suhtes põhjendamatult vaenulik. C andis ütlused tunnistajana kriminaalmenetluses. Teda informeeriti kohustusest rääkida tõtt ja hoiatati teadvalt valede ütluste andmisega kaasneva vastutuse eest. See suurendab ütluste usaldusväärsust. Lastekaitsetöötaja andis samuti kriminaalasjas tunnistajana ütlusi. Ta kirjeldas kodukülastustel peetud vestlust lastega. Lastekaitsetöötaja sõnul olid lapsed väga pinges, aga pole põhjust arvata, et nad ei oleks rääkinud tõtt. Vanem tütar rääkis, et isa karjub ema peale ja on löönud ema vastu pead. Tülid on sagedased. Noorem tütar rääkis vähem, aga ütles samuti, et isa karjub ja lööb ema. Laste vastu ei ole isa vägivaldne olnud, aga lapsed kardavad isa solvata või tema reaktsioone. Lastekaitsetöötaja koostas 06.09.2023 PPA jaoks kaebaja kohta iseloomustuse, milles selgitas, et on nii kaebaja kui ka Y-iga korduvalt kohtunud. Y-i on kasutanud Ohvriabi ja Naiste Tugikeskuse pakutavaid teenuseid. Y-i on vestlustes rääkinud, kuidas ta on kogu abielu jooksul talunud alandamist. Kaebaja on alates esimese lapse sünnist süüdistanud teda halb ema olemises. Y-i kirjeldab nii enda kui ka kaebaja käitumist konfliktides ja võtab vastutuse oma tegemiste või tegemata jätmiste eest. Kaebajaga tehtud vestluse põhjal ei näe kaebaja enda käitumises ühtegi viga. Kaebaja sõnul on Y-i halb ema ja lastele ohtlik. Vestluses ei väljendanud kaebaja laste ema suhtes ühtegi positiivset omadust. Lastekaitsetöötaja ei ole talle teadaolevate andmete, vestluste ega kohtumiste põhjal märganud, et Y-il poleks piisavalt vanemlikke oskuseid või ta seaks oma lapsed ohtu. Kaebaja tegevuses võib aga leida kontrolliva vägivalla ning võõrandamise ilminguid. Lastekaitsetöötaja ütlused on tasakaalukad ja usaldusväärsed. Ta on suhelnud nii Y-i kui ka kaebajaga. Pole põhjust arvata, et lastekaitsespetsialist oleks kallutatud andma ütlusi või hinnanguid kaebaja vastu. Kaebaja andis 15.11.2022 kriminaalmenetluses ütlused, milles tunnistas, et tema ja abikaasa vahel tekivad tihti verbaalsed konfliktid. Kaebaja sõnul lahendatakse kõik probleemid sõnadega, mõnikord kõrgendatud tooni kasutades. Tihtipeale tekivad konfliktid sellepärast, et kaebaja meelest ei hoolitse naine laste eest piisavalt. Tüli korral võib naine hakata karjuma ja visata kaebaja suunas mõne käepärase eseme, näiteks rätiku või riide. Kaebaja kinnitab aga, et ei ole kunagi naist löönud. 2022. a suvel tekkis kaebaja sõnul tüli põhjusel, et naine ei valvanud paari väikest poega. Laps kukkus trepist ja lõi pea ära. Kaebaja vihastas, kuna oli korduvalt rääkinud abikaasale, et ta paneks enda järel ukse kinni, et laps ei saaks välja. Tekkis tüli, naine tahtis kaebajat riideesemega lüüa. Kaebaja tõukas naise eemale, kuid ei löönud teda. Nimetatud tõendid kogumis toetavad PPA järeldust, et kaebaja võib oma käitumisega ohustada teiste inimeste turvalisust. Kaebaja ütlused ja selgitused nii kriminaalmenetluses, haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses ei lükka ümber PPA hinnangut. Kaebaja möönab korduvaid konflikte endise abikaasaga, mille rahumeelse lahendamisega ta on jäänud hätta. 5(8)

3-23-2549 Ka tunnistab ta naise tõukamist. Y-i, C ja laste ütlused erinevad kaebaja väidetest selles osas, kas kaebaja on naist löönud. Tõendid viitavad ülekaalukalt sellele, et kaebaja on oma vägivaldsust enda ütlustes pisendanud. On tõsi, et PPA-l pole kaebaja kui relvaomaniku vastu muid etteheiteid. Järjepidev intensiivsetesse verbaalsetesse konfliktidesse sattumine, millega on suure tõenäosusega vähemalt mõnikord kaasnenud ka füüsilise vägivalla kasutamine, on PPA jaoks põhjendatult ohumärk. Kaebaja toob esile, et eksabikaasa vend F ründas teda, tekitades talle tervisekahjustuse. Samuti väidab kaebaja, et naise ema C on olnud vägivaldne kaebaja lapse vastu. PPA on õigesti leidnud, et need asjaolud ei ole praegusel juhul olulised. Praeguses asjas tuleb hinnata kaebajast kui relvaomanikust lähtuvat ohtu tema enda käitumise pinnalt. PPA on selgitanud, et ei pea ohumärgiks seda, et kaebaja pöördus laste hooldusõiguse saamiseks kohtu poole. PPA leiab aga, et hooldusõiguse vaidlus võib viia vanematevaheliste konfliktide jätkumiseni tulevikus. Seda, et võimalik füüsiline vägivald kaebaja ja tema eksabikaasa vahelistes suhetes on vaibunud, saab PPA edaspidi arvestada, kui kaebaja peaks uuesti relvaluba taotlema. Praeguse seisuga on suhted lapsevanemate vahel siiski endiselt pingelised. Vaidlustatud otsuse tegemise seisuga tuleb PPA prognoosi kaebajast lähtuva võimaliku ohu osas pidada põhjendatuks. Võimalus, et relvaomanik satub konflikti, mis võib eskaleeruda relva kasutamiseni, ei pea relvaloa kehtetuks tunnistamiseks olema suur. Arvestades kaalul olevate õigushüvede olulisust, piisab relvaloa kehtetuks tunnistamiseks ka väikesest võimalusest. Arvesse tuleb võtta kaebaja kui laskesportlase ja laskespordi kohtuniku õigust vabale eneseteostusele. PPA on aga õigesti leidnud, et see ei kaalu praegusel juhul üles nende inimeste õiguste võimalikku riivet, kelle turvalisust kaebaja oma käitumisega võib ohustada. Kaebaja saab laskespordiga tegeleda ka isiklikku relva omamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.Kaebaja palub 19.07.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.06.2024 otsus. Kaebaja ei ole ohtlik. Kohus tegi kaalutlusvea, kasutades vanu andmeid, arvestamata käesoleva hetke olukorraga, kaebaja isikuandmetega, ning tõlgendades kriminaalmenetluse lõpetamist kaebaja kahjuks. Kaebaja käitumise prognoosimiseks tulevikus tuleb vaadata ka kaebaja käitumist minevikus. Kaebajal on olnud relvaluba juba 10 aastat ning selle aja jooksul ei ole tal olnud ühtegi üleastumist. Selle aja sisse jääb periood, mil kaebaja peresuhetes olid lahkarvamused, samuti kriminaalmenetlused. Kaebaja on täitnud kõik relvaomanikule kehtivad nõuded ja ta ei ohusta teiste inimeste turvalisust tava- ega stressiolukorras. Kohus on arvestanud vastaspoole ütluste ja selgitustega, mis olid antud sooviga kaebajat halvustada. Kohus oleks pidanud hindama ütluste usaldusväärsust. Näiteks küsimuste esitamist laste kohta pidas eksabikaasa vaimseks vägivallaks. Tänaseks päevaks on olukord muutunud ja kaebaja ei ela enam koos konflikte põhjustanud inimestega, suhtlus on minimaalne ning konflikti tekkimise oht on oluliselt langenud. See, et inimeste vahel tekivad lahkarvamused või laste hooldusõiguse üle käib tsiviilvaidlus, ei tee kaebajast ebausaldusväärset inimest.
8.PPA vaidleb 16.09.2024 vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(8)

3-23-2549

9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).
10.RelvS § 43 lg 31 alusel võib PPA tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Kohtupraktika järgi on RelvS § 43 lg 3 1 kohaldamisel eelkõige oluline tuvastada, kas loataotleja on pannud toime tegusid, mis annavad tunnistust enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Siin peetakse silmas laiemalt taotleja isikuomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saaks relva omada ja kasutada. Haldusorgan saab taotlejast lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta tema poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas taotleja väljendab oma suhtumist nendesse. Taotleja eluviisi hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib inimesele olla loomuomane. Seejuures ei ole õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi. Lubamatu pole tugineda ka faktile, et isikule on esitatud kahtlustus süüteo toimepanemises, ja selles menetluses kogutud tõenditele. Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut taotleja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes, vaid kasutatakse inimese kohta teadaolevat infot teda iseloomustavana. Ohu hindamisel teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi inimese käitumise kohta tulevikus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2025 otsus nr 3-22-677, p 9 ja seal viidatud varasemad lahendid).
11.Vaidlustatud haldusaktis on kaebaja elustiili või käitumise ohtlikkust järeldatud pikema aja jooksul toimunud lähisuhtevägivalla episoodidest; asjaolust, et kaebaja ja tema endise abikaasa vahel jätkusid konfliktid ka kaebaja relvaloa peatamise ajal; ning kaebaja kavatsusest alustada maakohtus menetlust laste hooldusõiguse üle. Arvestades fikseeritud vägivalla episoode, kaebaja konfliktset iseloomu, tema enesekriitika puudumist ning hooldusõiguse vaidluse emotsionaalsust, oli PPA ohuhinnang ringkonnakohtu arvates adekvaatne, sõltumata asjaolust, et kriminaalmenetlus kaebaja suhtes lõpetati. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid ei pruugi ületada lävendit, mis võimaldab esitada isikule süüdistuse, kuid nende alusel saab siiski otsustada relvaloa kehtetuks tunnistamise üle. Halduskohtu hinnang asjas kogutud tõenditele on õige ja ammendav ning puudub vajadus seda korrata. PPA ei saanud jääda ootama kaebaja ja tema endise abikaasa tüli võimalikku eskaleerumist, vaid pidi reageerima kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisega.
12.Relvaloa andmine ei saa isikule tekitada õiguspärast ootust, et asjaolude muutudes seda kehtetuks ei tunnistata. PPA otsusest nähtuvalt on arvesse võetud kaebaja huvi tegeleda laskespordiga, kuid leitud, et avalik huvi kaalub üles kaebaja õiguse eneseteostusele. Enda vara kaitset ja turvalisust on võimalik tagada ka relva omamata.
13.HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. See tähendab, et kaebaja väited sellest, et konfliktid endise abikaasa ja tema perega on tänaseks jäänud minevikku (kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tänaseks jagatud ka laste hooldusõigus), ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad. Kaebajal on võimalik taotleda uuesti relvaluba, kui ta on pikema aja jooksul näidanud, et konfliktne ja riskialdis käitumine ei ole talle enam loomuomane.
14.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

7(8)

3-23-2549

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.10.20263-25-3207/22Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.10.20263-26-2269/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium