Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.04.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2549
Haldusasi
X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.10.2023 otsuse nr 4.2-1/10275-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.06.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29.05.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-23-2549 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(8)
3-23-2549 Vastupidi, ta on toonud esile, et hoopis kaebaja tegevuses võib leida kontrolliva vägivalla ja võõrandamise ilminguid. RelvS § 43 lg 31 kohaldamine ei eelda, et inimene oleks mõnes kuriteos süüdi tunnistatud. Et tegu ei täida kuriteokoosseisu, ei tähenda, et see oleks ühiskonnas aktsepteeritav. Korduvad peresisesed konfliktid, kuhu on pidanud sekkuma politsei ja mis on mõjunud lastele traumeerivalt, on relvaomaniku puhul selgeks ohumärgiks. PPA ei või jääda ootama konfliktide eskaleerumist. See võib juhtuda näiteks juhul, kui kaebaja saab maakohtult hooldusõiguse jagamise asjas otsuse, mis teda ei rahulda. Relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab, et kaebaja ei saa enam vallata tulirelva laskespordiga tegelemiseks ja turvalisuse tagamiseks. Teiste inimeste õigus elule, tervisele ja avalikule korrale kaaluvad aga üles kaebaja õiguse eneseteostusele.
3-23-2549 näinud tütre näol punetust, mille kohta tütar on öelnud, et mees lõi. 18.11.2022 kuulati samas kriminaalasjas tunnistajana üle valla lastekaitsespetsialist, kes vestles kaebaja vanemate lastega. Vanem tütar rääkis, et isa karjub ema peale ja on ema vastu pead löönud. Ka noorem tütar ütles, et isa karjub ja lööb ema. 06.09.2023 kaebaja kohta koostatud iseloomustuses märkis lastekaitsespetsialist samuti, et lapsed rääkisid, et on näinud, kuidas isa on teinud emale haiget ja ema on nutnud. Kriminaalasjas nr 22231703483 kuulati 11.04.2023 kahtlustatavana üle F (Y-i vend). Tema sõnul ütles õde talle 2022. a oktoobris, et kaebaja läks närvi selle peale, et nende kaheaastane poeg ei saanud magada ja nuttis. Kaebaja süüdistas naist selles, et ta ei saa lapsega hakkama, ja lõi teda. 08.09.2023 vestles menetleja Y-iga, kelle sõnul on kaebaja olnud aastaid tema suhtes nii vaimselt kui ka füüsiliselt vägivaldne. Y-i ei pöördunud varem politsei poole, sest lootis, et mees muutub. Kaebaja kuulati kriminaalasjas nr 22231703504 kahtlustatavana üle. Kaebaja ei võtnud talle süüks pandud tegusid omaks, kuid tunnistas, et tema ja Y-i vahel tekivad tihti verbaalsed konfliktid. Kaebaja sõnul on Y-i hoopis teda rünnanud (visanud teda mõne esemega, nt mänguasjaga, löönud rätiku või riideesemega). Kaebaja tunnistas naise tõukamist 2022. a suvel. Seega on Y-i, viimase ema ja vend, lapsed ning lastekaitsespetsialist rääkinud, et kaebaja on naise vastu füüsiliselt vägivaldne. See, et kaebaja kriminaalmenetlus lõpetati, tähendab, et asjas kogutud tõendite hulk ei vastanud kriminaalmenetluses inimese süüdimõistmiseks vajalikule kõrgele tõendamisstandardile. Samadest tõenditest piisab aga selleks, et kaebaja relvaluba kehtetuks tunnistada. Nende pinnalt on võimalik piisava kindlusega järeldada, et kaebaja ja Y-i vahelised suhted on konfliktsed, suhetes esineb vägivalda ja agressiivsust. Konfliktide all kannatavad ka lapsed. Viited C ja F kriminaalmenetlustele pole asjakohased, sest hinnatakse kaebaja sobivust tulirelva kandma. Vastustaja ei hinnanud kaebajat ebausaldusväärseks sellepärast, et ta pöördus laste ainuhooldusõiguse saamiseks kohtusse. Tegu on aga ühe võimaliku konfliktiallikaga. Vastustajal tuleb prognoosida ohtu. Lastega seotud vaidlused vanemate vahel võivad tingida tugevaid emotsioone. Hooldusõiguse üle peetava kohtuvaidluse tulemus ei rahulda tõenäoliselt mõlemat vanemat korraga. See võib vallandada taas pooltevahelise vaimse või füüsilise vägivalla. Halbade asjaolude kokkulangemise korral võib kaebaja kasutada järgmise konflikti lahendamiseks tulirelva. PPA ei või jääda sellist juhtumit ootama.
4(8)
3-23-2549 Asjaolu, et kaebaja kriminaalmenetlus lähisuhtevägivalla kahtlustuses lõpetati, ei tähenda, et PPA ei võiks kriminaalmenetluse algatamiseks alust andnud asjaolusid arvestada kaebajast kui relvaomanikust lähtuva ohu hindamisel. PPA ametnik vestles 08.09.2023 Y-iga. Y-i sõnul on kaebaja olnud aastaid tema suhtes nii vaimselt kui ka füüsiliselt vägivaldne. Pärast lahkuminekut on kaebaja endiselt kontrolliv ja manipuleeriv. Ka pärast lahutust on kaebaja naise peale karjunud, neil on olnud verbaalseid konflikte. Y-i väljendas arvamust, et kaebaja vajaks psühholoogilist nõustamist. Y-i ema C ütlused kinnitavad Y-i omi. C selgitas, et on näinud punetust tütre näol, mida tütar on põhjendanud sellega, et kaebaja lõi teda. C sõnul on lapselapsed talle rääkinud, et kaebaja aeg-ajalt lööb ema. Kaebaja muutub agressiivseks siis, kui läheb endast välja. C leiab, et kaebaja vajaks selle probleemiga tegelemiseks abi. C ütlused on tasakaalukad ning neist ei nähtu, et ütluste andja oleks kaebaja suhtes põhjendamatult vaenulik. C andis ütlused tunnistajana kriminaalmenetluses. Teda informeeriti kohustusest rääkida tõtt ja hoiatati teadvalt valede ütluste andmisega kaasneva vastutuse eest. See suurendab ütluste usaldusväärsust. Lastekaitsetöötaja andis samuti kriminaalasjas tunnistajana ütlusi. Ta kirjeldas kodukülastustel peetud vestlust lastega. Lastekaitsetöötaja sõnul olid lapsed väga pinges, aga pole põhjust arvata, et nad ei oleks rääkinud tõtt. Vanem tütar rääkis, et isa karjub ema peale ja on löönud ema vastu pead. Tülid on sagedased. Noorem tütar rääkis vähem, aga ütles samuti, et isa karjub ja lööb ema. Laste vastu ei ole isa vägivaldne olnud, aga lapsed kardavad isa solvata või tema reaktsioone. Lastekaitsetöötaja koostas 06.09.2023 PPA jaoks kaebaja kohta iseloomustuse, milles selgitas, et on nii kaebaja kui ka Y-iga korduvalt kohtunud. Y-i on kasutanud Ohvriabi ja Naiste Tugikeskuse pakutavaid teenuseid. Y-i on vestlustes rääkinud, kuidas ta on kogu abielu jooksul talunud alandamist. Kaebaja on alates esimese lapse sünnist süüdistanud teda halb ema olemises. Y-i kirjeldab nii enda kui ka kaebaja käitumist konfliktides ja võtab vastutuse oma tegemiste või tegemata jätmiste eest. Kaebajaga tehtud vestluse põhjal ei näe kaebaja enda käitumises ühtegi viga. Kaebaja sõnul on Y-i halb ema ja lastele ohtlik. Vestluses ei väljendanud kaebaja laste ema suhtes ühtegi positiivset omadust. Lastekaitsetöötaja ei ole talle teadaolevate andmete, vestluste ega kohtumiste põhjal märganud, et Y-il poleks piisavalt vanemlikke oskuseid või ta seaks oma lapsed ohtu. Kaebaja tegevuses võib aga leida kontrolliva vägivalla ning võõrandamise ilminguid. Lastekaitsetöötaja ütlused on tasakaalukad ja usaldusväärsed. Ta on suhelnud nii Y-i kui ka kaebajaga. Pole põhjust arvata, et lastekaitsespetsialist oleks kallutatud andma ütlusi või hinnanguid kaebaja vastu. Kaebaja andis 15.11.2022 kriminaalmenetluses ütlused, milles tunnistas, et tema ja abikaasa vahel tekivad tihti verbaalsed konfliktid. Kaebaja sõnul lahendatakse kõik probleemid sõnadega, mõnikord kõrgendatud tooni kasutades. Tihtipeale tekivad konfliktid sellepärast, et kaebaja meelest ei hoolitse naine laste eest piisavalt. Tüli korral võib naine hakata karjuma ja visata kaebaja suunas mõne käepärase eseme, näiteks rätiku või riide. Kaebaja kinnitab aga, et ei ole kunagi naist löönud. 2022. a suvel tekkis kaebaja sõnul tüli põhjusel, et naine ei valvanud paari väikest poega. Laps kukkus trepist ja lõi pea ära. Kaebaja vihastas, kuna oli korduvalt rääkinud abikaasale, et ta paneks enda järel ukse kinni, et laps ei saaks välja. Tekkis tüli, naine tahtis kaebajat riideesemega lüüa. Kaebaja tõukas naise eemale, kuid ei löönud teda. Nimetatud tõendid kogumis toetavad PPA järeldust, et kaebaja võib oma käitumisega ohustada teiste inimeste turvalisust. Kaebaja ütlused ja selgitused nii kriminaalmenetluses, haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses ei lükka ümber PPA hinnangut. Kaebaja möönab korduvaid konflikte endise abikaasaga, mille rahumeelse lahendamisega ta on jäänud hätta. 5(8)
3-23-2549 Ka tunnistab ta naise tõukamist. Y-i, C ja laste ütlused erinevad kaebaja väidetest selles osas, kas kaebaja on naist löönud. Tõendid viitavad ülekaalukalt sellele, et kaebaja on oma vägivaldsust enda ütlustes pisendanud. On tõsi, et PPA-l pole kaebaja kui relvaomaniku vastu muid etteheiteid. Järjepidev intensiivsetesse verbaalsetesse konfliktidesse sattumine, millega on suure tõenäosusega vähemalt mõnikord kaasnenud ka füüsilise vägivalla kasutamine, on PPA jaoks põhjendatult ohumärk. Kaebaja toob esile, et eksabikaasa vend F ründas teda, tekitades talle tervisekahjustuse. Samuti väidab kaebaja, et naise ema C on olnud vägivaldne kaebaja lapse vastu. PPA on õigesti leidnud, et need asjaolud ei ole praegusel juhul olulised. Praeguses asjas tuleb hinnata kaebajast kui relvaomanikust lähtuvat ohtu tema enda käitumise pinnalt. PPA on selgitanud, et ei pea ohumärgiks seda, et kaebaja pöördus laste hooldusõiguse saamiseks kohtu poole. PPA leiab aga, et hooldusõiguse vaidlus võib viia vanematevaheliste konfliktide jätkumiseni tulevikus. Seda, et võimalik füüsiline vägivald kaebaja ja tema eksabikaasa vahelistes suhetes on vaibunud, saab PPA edaspidi arvestada, kui kaebaja peaks uuesti relvaluba taotlema. Praeguse seisuga on suhted lapsevanemate vahel siiski endiselt pingelised. Vaidlustatud otsuse tegemise seisuga tuleb PPA prognoosi kaebajast lähtuva võimaliku ohu osas pidada põhjendatuks. Võimalus, et relvaomanik satub konflikti, mis võib eskaleeruda relva kasutamiseni, ei pea relvaloa kehtetuks tunnistamiseks olema suur. Arvestades kaalul olevate õigushüvede olulisust, piisab relvaloa kehtetuks tunnistamiseks ka väikesest võimalusest. Arvesse tuleb võtta kaebaja kui laskesportlase ja laskespordi kohtuniku õigust vabale eneseteostusele. PPA on aga õigesti leidnud, et see ei kaalu praegusel juhul üles nende inimeste õiguste võimalikku riivet, kelle turvalisust kaebaja oma käitumisega võib ohustada. Kaebaja saab laskespordiga tegeleda ka isiklikku relva omamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6(8)
3-23-2549
7(8)
3-23-2549
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.