Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-22-5924
Kohtuasi
X-i hagi Q vastu töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud summa, saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkusehüvitise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise saamiseks C hagi Q vastu töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud summa, saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkusehüvitise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.09.2025 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
X-i ja C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I X (isikukood XXX) Hageja II C (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja Sergei Pushkin Kostja Q (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.09.2025 määrus muutmata osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata C maakohtu menetluse menetluskulud ja osas, milles maakohus määras kindlaks Q menetluskulud.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
2-22-5924 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja I) esitas 04.07.2022 Harju Maakohtule hagi Q (kostja) vastu (täiendatud 23.10.2022), paludes mõista kostjalt hageja I kasuks välja: 1) töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud 978,53 eurot (neto); 2) 2021. a septembri töötasu 822,60 eurot (neto); 3) kasutamata puhkuse hüvitis 279,53 eurot (neto); 4) hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 3016,32 eurot (neto); 5) viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.C (hageja II) esitas 06.09.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, paludes mõista kostjalt hageja II kasuks välja: 1) töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud 464,48 eurot (neto); 2) 2021. a septembri töötasu 312,82 eurot (neto); 3) kasutamata puhkuse hüvitis 200,26 eurot (neto); 4) hüvitis kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas 3076,32 eurot (neto).
3.Harju Maakohus rahuldas 12.09.2023 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.10.2024 otsusega Harju Maakohtu 12.09.2023 otsuse osaliselt ja muutis maakohtu määratud menetluskulude jaotust ning jättis poolte menetluskulud maakohtus 33% ulatuses kostja kanda, 33,5% ulatuses hageja I kanda ja 33,5% ulatuses hageja II kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis kohus hageja I kanda 37,5% ulatuses ja hageja II kanda 37,5% ulatuses ning kostja kanda 25% ulatuses. Otsus jõustus 05.11.2024.
4.Hageja I esitas 06.02.2023 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid hageja I menetluskulud maakohtus ja töövaidluskomisjonis kokku 3080 eurot. Hageja II maakohtus menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hagejad esitasid ringkonnakohtule 13.09.2024 ühiselt menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid hagejate menetluskulud ringkonnakohtus kokku 1620 eurot.
5.Kostja vaidles hageja I maakohtu menetluskuludele ja hagejate ringkonnakohtus kantud menetluskuludele vastu.
6.Kostja esitas maakohtule 29.05.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja menetluskulud maakohtus ja töövaidluskomisjonis kokku 17 937,50 eurot (käibemaksuta), tööajaga 113,81 tundi. Lepingulise esindaja tasu oli 150–170 eurot (käibemaksuta). Kostja esitas ringkonnakohtu menetluses 13.09.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutas lepinguline esindaja õigusabi 17,25 tundi, summas 3242,50 eurot, tunnitasuga 170–190 eurot (käibemaksuta).
7.Hagejad vaidlesid kostja menetluskulude nimekirjadele vastu. Kostja töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulud ei ole hüvitatavad. Kostja esindaja töö maht on põhjendamatu. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on liiga kõrge ning põhjendatud saaks olla 100–140 eurot/tund.
2-22-5924 Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 05.09.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) hagejate ning kostja avaldused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras kindlaks, et hagejale I hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus maakohtu menetluses on 387 eurot ning ringkonnakohtu menetluses 202,50 eurot ja hagejale II hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtu menetluses on 202,50 eurot. Maakohus määras kindlaks, et nii hageja I kui ka hageja II kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus maakohtu menetluses on 1131,63 eurot ja ringkonnakohtu menetluses 427,50 eurot, kokku summas 1559,13 eurot kummalgi. Maakohus tasaarvestas hagejate ja kostja vastastikused menetluskulud ning mõistis hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulud 969,63 eurot ning hagejalt II kostja kasuks välja menetluskulud 1356,63 eurot. Hagejatel tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vähendas maakohus hageja I menetluskulusid maakohtus ning pidas põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 10 tundi ja 45 minutit, summas 1290 eurot (käibemaksuta). Hagejal II maakohtu menetluses menetluskulusid ei olnud. Ringkonnakohtu menetluses pidas maakohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks hagejate lepingulise esindaja ajakulu 13 tundi ja 30 minutit summas 1620 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele peab kostja hagejale I hüvitama kokku 589,50 eurot (= 387 + 202,50) ja hagejale II 202,50 eurot.
8.2.Maakohus leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud on osaliselt põhjendamata ja ajaliselt ülepaisutatud. Maakohus vähendas kostja menetluskulusid maakohtu menetluses kokku 85 tunni ja 35 minuti võrra ning maakohus pidas põhjendatuks 28 tundi ja 9 minutit, summas 3378 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu menetluses vähendas maakohus kostja taotletud ajakulu 7 tunni ja 45 minuti võrra, pidades põhjendatuks 9 tundi ja 30 minutit, summas 1140 eurot (käibemaksuta). Maakohus pidas lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot tunnis. Vastavalt menetluskulude jaotusele peab kumbki hageja hüvitama kostjale maakohtu menetluses 1131,63 eurot ja ringkonnakohtu menetluses 427,50 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Hagejad esitasid määruskaebuse, mille täienduses paluvad vähendada kindlaksmääratud kostja menetluskulusid vähemalt poole ulatuses.
9.1.Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult hageja II maakohtu menetluses kantud menetluskulud kindlaks määramata. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine oli võimalik tsiviilasja materjalide järgi.
9.2.Maakohus ei analüüsinud piisavalt kostja lepingulise esindaja töö mahtu ja vajalikkust. Maakohtu määratud kostja esindaja töömaht kogukestusega 28,15 tundi ei ole põhjendatud. Tsiviilasja menetlus kestis alla ühe aasta. Enne kohtumenetlust oli hagejate avaldusi menetletud töövaidluskomisjonis ja vastavad dokumendid olid toimikus olemas. Kostja esitas mõlema hageja osas eraldi sama sisuga menetlusdokumente. Maakohus oleks pidanud nimetatud asjaolu arvestades vähendama kostja menetluskulusid kas pooles või vähemalt 0,40 ulatuses. Maakohus oleks pidanud nõudma kostjalt tõendeid menetluskulude kandmise kohta.
10.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
2-22-5924
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
13.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad vaidlustavad enda määruskaebusest nähtuvalt maakohtu määrust vaid osas, milles hageja II menetluskulud jäid maakohtu menetluses kindlaks määramata ning osas, milles maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust ainult vaidlustatud ulatuses.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja II menetluskulud maakohtu menetluses kindlaks määramata ja on diskretsioonipiire ületamata määranud vaidlustatud ulatuses kindlaks kostja menetluskulud ning mõistnud need hagejatelt kostja kasuks välja. Maakohtu määrus on vaidlustatud ulatuses seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega vastavas osas ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
15.Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud põhjendamatult kindlaks määramata ja välja mõistmata hageja II menetluskulud maakohtu menetluses. Maakohus määras 24.05.2023 istungil tähtaja lõplike menetluskulude nimekirjade esitamiseks 29.05.2023. Hagejate esindaja selleks ajaks ega hiljem hageja II menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hagejate esindaja esitas 06.02.2023, enne tsiviilasjade ühte menetlusse liitmist, menetluskulude nimekirja hageja I õigusabikulude kohta. Hagejate väide määruskaebuses, et kohus oleks pidanud ise määrama kindlaks hageja II õigusabikulud asja materjalide põhjal, ei ole põhjendatud ega tulene seadusest. Riigilõivu kohtute infosüsteemist nähtuvalt siinses asjas tasutud ei ole ning seda ei tulnudki riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 järgi tasuda.
16.Lisaks leiavad hagejad, et maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks ülemäärases ulatuses.
16.1.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
2-22-5924
16.2.Ringkonnakohtu arvates on maakohus vaidlustatud määruses põhjalikult analüüsinud kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid ja nendele kulunud aega, sealhulgas on maakohus põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid oluliselt vähendanud. Hagejate hinnangul tuleks maakohtus kantud kostja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid vähendada veel poole võrra. Kuigi hagejad peavad kostja menetluskulusid ülepaisutatuks, ei sisalda määruskaebus konkreetseid väiteid, mille pinnalt asuda seisukohale, et maakohus on kostja menetluskulusid kindlaks määrates diskretsioonipiire ületanud. Maakohus vähendas kostja lepingulise esindaja kohtueelselt ja esimeses kohtuastmes teostatud toimingutele kulunud aega 85 tunni ja 35 minuti võrra ning lepingulise esindaja tunnitasu 150–170 eurolt 120 eurole. Kokku vähendas maakohus seega kostja taotletud menetluskulusid 14 559,50 euro võrra (17 937,50 – 3378). Maakohus vähendaski ligi poole võrra kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluses (56 tundi ja 52 minutit vs. 28 tundi ja 9 minutit) ning kuivõrd maakohus vähendas esindaja tunnihinda, siis summaliselt mõistis maakohus menetluskulud välja vähem kui poole ulatuses. Ühtlasi on vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt maakohus juba arvestanud menetluskulusid vähendades ka sellega, et hagejate hagid olid sarnased ja samadel asjaoludel põhinevad. Kolleegiumi hinnangul on maakohus enda otsustust, miks kostja menetluskulud on maakohtus põhjendatud ja vajalikud 28 tunni ja 9 minuti ulatuses summas 3378 eurot, nõuetekohaselt põhjendanud.
16.3.Ühtlasi ei pea ringkonnakohus põhjendatuks hagejate taotlust nõuda kostjalt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat. Riigikohus on leidnud, et kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Hagejad ei ole toonud esile asjaolusid, mis tekitaksid ringkonnakohtule kahtluse, et kostjal tegelikult õigusteenuse eest tasumise kohustust ei ole.
16.4.Muus osas ei ole hagejad kostja lepingulise esindaja teostatud toimingute ajakulule konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka muus osas kostjale õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada ülejäänud osas kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus kohaldas vaidlustatud ulatuses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti.
17.TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ebaõige on kostja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-20-5019, mille p 11 kohaselt on menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisel tekkivad kulud vastaspoolele hüvitatavad (p 11). Nimetatud lahendist sellist tõlgendust ei tulene ning TsMS § 178 lg 4 sätestab selgesõnaliselt, et neid kulusid ei hüvitata. Viidatud Riigikohtu lahend käsitleb menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulude hüvitatavust, millise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Eelnevast tulenevalt ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulusid kindlaks ei määra ega välja ei mõista.
18.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
2-22-5924 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.