X.X-i hagi P.K.Z vastu töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud summa, saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkusehüvitise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise saamiseks J.R hagi P.K.Z vastu töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud summa, saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkusehüvitise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.09.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X.X-i ja J.R apellatsioonkaebus P.K.Z vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Apellatsioonkaebuse hind X.X-i osas 3378,28 eurot ja J.R osas 3076,32 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 122,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I (apellant I, vastuapellatsioonis vastustaja): X.X (isikukood XXX) Hageja II (apellant II, vastuapellatsioonis vastustaja): J.R (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja H.Y Kostja (vastuapellant, apellatsioonkaebuses vastustaja): P.K.Z (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-22-5924
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja vastuapellatsioonkaebuses esitatud taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta vastuapellatsioonkaebusele lisatud täiendavad tõendid (kaks maksekorraldust) tsiviilasja materjalide juurde.
Tühistada Harju Maakohtu 12.09.2023 otsus osas, milles maakohus jättis hagejale I välja mõistmata hüvitise 1005,44 eurot ja hagejale II välja mõistmata hüvitise 1025,44 eurot. Samuti tühistada maakohtu otsus hageja I kasuks põhinõudelt 978,53 eurolt viivise alates hagi esitamisest kuni 12.09.2023 ja alates 23.09.2023 välja mõistmise osas ning osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
3.Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja I kasuks välja hüvitis 1005,44 eurot ja hageja II kasuks hüvitis 1025,44 eurot ning hageja I kasuks saamata jäänud töötasult 978,53 eurolt (neto) sissenõutavaks muutunud viivis summas 3,22 eurot ning jaotada menetluskulud võrdeliselt hagide rahuldamise ulatusega. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Harju Maakohtu 12.09.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja saamata jäänud töötasu 978,53 eurot (neto) ja hageja II kasuks saamata jäänud töötasu 464,48 eurot (neto). Samuti on Harju Maakohtu 12.09.2023 otsus jõustunud osas, milles maakohus jättis hagid rahuldamata 2021. a septembri töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise välja mõistmiseks ning nendelt hageja I kasuks viivise välja mõistmiseks.
5.Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
5.1.Hagid rahuldada osaliselt.
5.2.Mõista P.K.Z-ilt X.X-i kasuks välja perioodil 2020. a juuni kuni 2021. a september saamata jäänud töötasu 978,53 eurot (neto) ja sellelt summalt sissenõutavaks muutunud viivis 3,22 eurot.
5.3.Mõista P.K.Z-ilt X.X-i kasuks välja töölepinguseaduse (TLS) § 100 lõikes 4 sätestatud hüvitis 1005,44 eurot ja sellelt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras iga tasumisega viivitatud päeva eest alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.4.Mõista P.K.Z-ilt J.R kasuks välja perioodil 2020. a mai kuni 2021. a september saamata jäänud töötasu 464,48 eurot (neto).
5.5.Mõista P.K.Z-ilt J.R kasuks välja TLS § 100 lõikes 4 sätestatud hüvitis 1025,44 eurot.
5.6.Jätta rahuldamata X.X-i hagi P.K.Z vastu 2021. a septembri töötasu 822,60 euro, kasutamata puhkuse hüvitise 279,53 euro ja TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise, 1005,44 eurot ületavas osas, ning nendelt summadelt viivise välja mõistmiseks.
5.7.Jätta rahuldamata J.R hagi P.K.Z vastu 2021. a septembri töötasu 312,82 euro, kasutamata puhkuse hüvitise 200,26 euro ja TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise, 1025,44 eurot ületavas osas, välja mõistmiseks.
5.8.Jätta maakohtus kantud menetluskulud 33% ulatuses kostja kanda, 33,5% ulatuses hageja I kanda ja 33,5% ulatuses hageja II kanda.
5.9.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja I kanda 37,5% ulatuses ja hageja II kanda 37,5% ulatuses ning kostja kanda 25% ulatuses.
6.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2-22-5924 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X.X esitas 04.07.2022 Harju Maakohtule hagi P.K.Z vastu (täiendatud 23.10.2022). Hageja I palub mõista kostjalt hageja I kasuks välja: 1) töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud 978,53 eurot (neto); 2) 2021. a septembri töötasu 822,60 eurot (neto); 3) kasutamata puhkuse hüvitis 279,53 eurot (neto); 4) hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 3016,32 eurot (neto); 5) viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.1.Töövaidluskomisjoni (TVK) 08.03.2022 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/148/22 rahuldati hageja I avaldus osaliselt ning kostjalt mõisteti hageja I kasuks välja: 1) 2020. a juuni kuni 2021. a septembri eest saamata jäänud töötasu 861,94 eurot (neto); 2) TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 1000 eurot (neto); 3) saamata jäänud töötasult ja hüvitiselt (kokku 1861,94 eurot neto) alates 31.01.2022 kuni 08.03.2022 viivis 15,1 eurot ja edaspidiselt kuni nõude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest. Hageja I avaldus 2021. a septembri töötasu ja puhkusehüvitise nõudes jäeti rahuldamata.
1.2.Vastavalt hageja I ja kostja vahel sõlmitud töölepingule asus hageja I alates 04.05.2020 kostja juurde täistööajaga (40 tundi nädalas, 8 tundi päevas) tööle müüja-konsultandi ametikohale. Töölepingu kohaselt oli hageja I töötasu brutosummas katseajal 1000 eurot ja pärast katseaja lõppu 1200 eurot. Pärast katseaja lõppu alates 2020. a juulist kuulus kostja poolt hagejale igakuiselt tasumisele töötasu netosummas 1005,44 eurot.
1.3.Alates 2020. a juunist pidas kostja süstemaatiliselt hagejale I tasumisele kuuluvalt töötasult kinni trahve/kahju hüvitisi, jättes nimetatud summade ulatuses hagejale töötasud tasumata. 2020. a juulis (hageja I juuni töötasult) arvestas kostja maha 13,50 eurot selgitusega trahv, 2020. a oktoobris 55 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2020. a novembris 50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a jaanuaris 246,80 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a veebruaris 86,39 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a märtsis 97,54 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a aprillis 50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a mais 10,80 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a juunis 63 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a augustis 162,50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a septembris
2-22-5924 145 eurot. Kogu hageja I töötatud aja jooksul jättis kostja hagejale I tasumata töötasu (nn trahvide/kahjuhüvitiste näol) kogusummas 978,53 eurot (neto).
1.4.24.09.2021 esitas hageja I kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja I poolt oli tingitud esmalt sellest, et vaatamata hageja pretensioonidele pidas kostja süstemaatiliselt rohkem kui aasta vältel hagejale tasumisele kuuluvast palgast maha trahve/kahjuhüvitisi ilma õigusliku aluseta. Samuti käitus kostja kogu töösuhte vältel hageja I ja veel kahe tema kolleegi (Q. B ja hageja II) suhtes üleolevalt, ebaviisakalt ning au ja väärikust alandavalt, esitades pidevalt väljamõeldud ja enda provotseeritud pretensioone. Kuna kostja ei reageerinud hageja I korduvalt esitatud nõuetele alusetult kinnipeetud summad tagastada ning lõpetada tema suhtes töökiusamine, edastas hageja I 23.09.2021 koos oma kahe kolleegi Q. B ja hagejaga II kostjale kirja, milles viitas kostjapoolse tegevuse ebaseaduslikkusele, paludes nimetatud tegevus lõpetada. Vastuseks hagejate kirjale reageeris kostja 24.09.2021 ebaadekvaatselt, näidates agressiivsel viisil, et hagejate ja teiste töötajatega mistahes dialoogide pidamise asemel kostja vallandab kõik töölt juhul, kui kostjale peaks veel sarnase sisuga kirju tulema. Oma sõnadele tõsiduse lisamiseks lõpetas kostja demonstratiivselt töölepingu ühe hageja kolleegi Q. Bga TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Selline kostja käitumine andis hagejatele selgelt mõista, et kostja ei kavatse oma ebaseaduslikku käitumist parandada.
1.5.29.09.2021 kandis kostja hagejale I lõpparve netosummas 1051,28 eurot. 11.09.2021 kandis kostja hageja I arveldusarvele augustis tehtud töö eest osa töötasust netosummas 711,26 eurot, jättes tasumata 294,18 eurot (neto). 24.09.2021 seisuga kuulus hagejale I tasumisele töötasu 2021. a septembris tehtud töö eest 822,60 eurot (neto).
1.6.Kostja ei ole hagejale I kogu töösuhte vältel kordagi puhkamist võimaldanud ega puhkusetasu tasunud. Hagejale I tasumisele kuuluv puhkusehüvitis moodustab kokku 1330,81 eurot (neto).
2.J.R esitas 06.09.2022 Harju Maakohtule hagi P.K.Z vastu. Hageja II palub mõista kostjalt hageja II kasuks välja: töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud 464,48 eurot (neto); 2) 2021. a septembri töötasu 312,82 eurot (neto); 3) kasutamata puhkuse hüvitis 200,26 eurot (neto); 4) hüvitis kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas 3076,32 eurot (neto).
2.1.TVK 24.03.2022 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/236/22 rahuldati hageja II avaldus osaliselt ning kostjalt mõisteti hageja II kasuks välja: 1) töötasu 464,48 eurot (neto); 2) TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 1200 eurot; 3) viivis 24.03.2022 seisuga summas 14,62 eurot ja seadusejärgne viivis kuni nõuete kohase täitmiseni. Hageja II avaldus 2021. a septembri töötasu ja puhkusehüvitise nõudes jäeti rahuldamata.
2.2.Vastavalt hageja II ja kostja vahel sõlmitud töölepingule asus hageja II alates 02.03.2020 kostja juurde täistööajaga (40 tundi nädalas, 8 tundi päevas) tööle müüja-konsultant ametikohale. Töölepingu kohaselt oli hageja II töötasu brutosummas katseajal 1000 eurot ja pärast katseaja lõppu 1200 eurot. Pärast katseaja lõppu, s.o alates 2020. a maist kuulus kostja poolt hagejale II igakuiselt tasumisele töötasu netosummas 1025,44 eurot.
2.3.Kostja pidas alates 2020. a maist süstemaatiliselt hagejale II tasumisele kuuluvalt töötasult kinni trahve/kahjuhüvitisi, jättes nimetatud summade ulatuses hagejale töötasud tasumata. 2020. a mais (hageja II aprilli töötasult) arvestas kostja maha 7,50 eurot selgitusega trahv, 2020. a juunis 22 eurot selgitusega trahv, 2020. a augustis 89,68 eurot selgitusega trahv, 2020. a oktoobris 18 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a jaanuaris 54,50 eurot
2-22-5924 selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a veebruaris 5 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a märtsis 75,40 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a juunis 55 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a juulis 70,90 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a augustis 58,90 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021. a septembris 7,60 eurot selgitusega kahju hüvitamine. Kogu hageja II töötatud aja jooksul jättis kostja hagejale II tasumata töötasu (nn trahvide/kahjuhüvitiste näol) kogusummas 464,48 eurot (neto).
2.4.24.09.2021 esitas hageja II kostjale avalduse töölepingu lõpetamise kohta. Töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja II poolt oli tingitud esmalt sellest, et vaatamata hageja II pretensioonidele pidas kostja süstemaatiliselt rohkem kui aasta vältel hagejale II tasumisele kuuluvast palgast maha trahve/kahjuhüvitisi ilma õigusliku aluseta kokku netosummas 464,48 eurot. Samuti käitus kostja kogu töösuhete kehtimise vältel hageja II ja veel kahe tema kolleegi (Q. B ja hageja I) suhtes üleolevalt, ebaviisakalt ning au ja väärikust alandavalt, esitades pidevalt väljamõeldud ja enda provotseeritud pretensioone. Kostja andis oma käitumisega hagejale II selgelt mõista, et kostja ei kavatse oma ebaseaduslikku käitumist parandada (plaanib jätkata töötajate trahvimist ja terroriseerimist ka edaspidi).
2.5.29.09.2021 kandis kostja hagejale II lõpparve netosummas 1364,53 eurot. 24.09.2021 seisuga kuulus hagejale II tasumisele töötasu 2021. a septembris tehtud töö eest netosummas 838,98 eurot. Hageja II ei ole 2021. a septembris töövõimetuslehel olnud. Hagejale II tasumisele kuuluv puhkusehüvitis moodustab kokku 1038,63 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagid rahuldamata.
4.Kostja ei ole hagejatelt õigusvastaselt raha kinni pidanud, nagu hagejad eksitavalt väidavad, vaid kostja tasaarvestas enda varalise kahju nõude hagejate töötasunõudega, mis oli kostjale kui tööandjale hagejate kui töötajate poolt tööõigussuhtes tekitatud. Hagejad jätsid töösuhtes täitmata neile töölepingust tulenevad kohustused ning tööandja seaduslikud korraldused ja juhised, millega nad on rikkunud töölepingu p-des 6.1.1, 6.1.2, 6.1.3 sätestatud kohustusi ja TLS §-des 15 ja 16 sätestatut. Hagejate rikkumised väljendusid järgnevas: klientidele kallima hinnaga, kui klient on ise e-poest vormistatud tellimuses tellinud, toodete komplekteerimine; e-poest tellitud kauba lähetamine kliendile valele tarneaadressile; klientidele korduvalt ebaõige informatsiooni andmine toodete tagastamise võimaluste ja garantiiaja kohta; laoarvestuses korduvalt CMR-süsteemis toodete valede hindadega, vales koguses ja valede koodidega sisestamine; vastutustundetu käitumine klientide teenindamisel kostja kaupluses Kärberi Keskuses. Hagejate rikkumiste kohta, millega kaasnes kostjale oluline varaline kahju, koostas kostja hagejatele töösuhte perioodil 2020 kuni 2021 märkimisväärses koguses käskkirju: hagejale I kokku 10 käskkirja ja hagejale II 12 käskkirja. 2020. a koostatud käskkirjad on hagejad allkirjastanud. 2021. a koostatud käskkirjadega on hagejad tutvunud.
5.Hageja I töötasutasunõue 2021. a septembri eest ja kasutamata jäänud puhkusekompensatsiooni hüvitise nõue on alusetu. Hageja I ei ole menetluse lõpuni suutnud üheselt selgelt välja tuua, millest ta oma nõudes on lähtunud. Hagis toodud nõuete summad on läbisegi neto- ja brutotasudena. Hageja I ei ole arvestatud, et 2021. a septembris maksti talle tasu kahel korral – esmalt 10.09.2021 ja 24.09.2021 lõpparve. Hagejale I võimaldati puhkust 7 päeva ajavahemikus 26.07.2021 kuni 01.08.2021.
6.Kõik tasud, mis hagejal II oli õigus saada, on talle ka õigetes summades välja makstud. Hageja II töötas graafiku alusel, s.t tema töö oli vahetustega. Lähtudes tööaja arvestusest ja
2-22-5924 hageja II töövõimetusest 13 päeva jooksul, on hageja II saamata jäänud töötasu nõue 312,82 eurot ja nõue kasutamata puhkusekompensatsiooni saamiseks alusetu.
7.Hagejad otsustasid kostjalt tasu saamise eesmärgil töölepingu erakorraliselt üles öelda ehkki selleks ühtegi tööandja rikkumist ei esinenud. Seega mõtlesid hagejad tööandja rikkumise välja. Hagejate poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tegelik mõte ja sündmuste pinnalt väljajoonistuv selge eesmärk seisnes kostjalt raha (hüvitise) nõudmises. Kuivõrd hagejate töölepingu erakorralise ülesütlemise alus, s.o tööandja oluline rikkumine on tõendamata, puudub hagejatel alus TLS § 100 lg-s 4 märgitud hüvitise saamiseks. Alternatiivselt taotleb kostja vähendada hagejate TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise määra null euroni. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagid osaliselt.
8.1.Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja perioodil 2020. a juuni kuni 2021. a september saamata jäänud töötasu 978,53 eurot (neto) ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt (978,53 eurot neto) alates 31.01.2022 kuni 12.09.2023 summas 146,61 eurot ja edaspidiselt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
8.2.Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja perioodil 2020. a mai kuni 2021. a september saamata jäänud töötasu 464,48 eurot (neto).
8.3.Maakohus jättis rahuldamata hageja I nõuded kostjalt hageja I kasuks 2021. a septembri töötasu 822,60 euro, kasutamata puhkuse hüvitise 279,53 euro ja TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise 3016,32 euro (neto), välja mõistmiseks.
8.4.Maakohus jättis rahuldamata hageja II nõuded kostjalt hageja II kasuks 2021. a septembri töötasu 312,82 euro, kasutamata puhkuse hüvitise 200,26 euro ja TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise 3016,32 euro (neto), välja mõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
9.Kuna TVK otsused töövaidlusasjades nr 4-1/1762/21 ja 4-1/1764/21 on jõustunud (10.01.2022), siis puudub vaidlus selles, et hagejate ning kostja vahel sõlmitud töölepingud on hagejate poolt erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles öeldud 24.09.2021 ning kostja töölepingu erakorralised ülesütlemised TLS § 88 lg 1 p 3, p 6, p 7 alusel on tühised.
10.Pooled ei vaidle, et kostja pidas hagejatele tasumisele kuuluvalt töötasult kinni kahju hüvitisi ja trahve, jättes nimetatud summade ulatuses hagejatele töötasud tasumata. Kostja poolt teostatud enda nõude tasaarvestus hagejate töötasuga ei vasta TLS § 78 lg 1 nõuetele ja on ebaseaduslik põhjusel, et puudub TLS § 78 lg-s 1 sätestatud töötajate nõusolek tasaarvestuseks. Seetõttu ei analüüsinud maakohus, kas on täidetud kostja kui tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused.
11.Kostja on tõendanud 2021. a septembri töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise väljamaksmist hagejatele 2021. a septembris töösuhte lõppemisel lõpparvega vastavalt kostja tööajagraafikule. Hagejad ei ole tõendanud vastupidist, et kostja töötasu või kasutamata puhkuse hüvitise arvestused hagejate osas oleksid ebaõiged.
2-22-5924
12.TLS § 100 lg 4 näeb ette, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
12.1.Kõigepealt hindas maakohus kostja poolt esitatud tõendi (video- ja helisalvestiste) lubatavust. Puudub vaidlus, et hagejad töötasid kostja juures müüja-konsultantidena aadressil Kärberi 20, Tallinn asuvas kaupluses. Seega töötasid hagejad avalikus kohas – kaupluses. Tõenditest nähtub, et kaupluses oli 3 kaamerat, mis salvestasid ka heli. Samuti olid kauplusse paigaldatud selle kohta teavitussildid. Hagejad olid töötajatena teadlikud, et nende töökohas on kaamerad ja neid video- ja helisalvestatakse. Avalikuks kohaks olevas kaupluses (mis langeb kokku töötaja töökohaga), kus on videovalve eest hoiatavad sildid, on töötajaid jälgivate seadmete kasutamine lubatav. Sellisel viisil nii töötajate kui ka klientide jälgimine on õiguspärane ja vajalik eelkõige töötajate enda kaitseks (nt kaupluses toimuvate varguste või klientide poolt ebaviisaka või sündsusetu käitumise tuvastamiseks).
12.2.Tööandja on käesolevas vaidluses tõendanud, et hagejad on töösuhte toimumise ajal toime pannud korduvaid töökohustuse rikkumisi. Seda kinnitavad klientide pöördumised ja hagejate suhtes koostatud käskkirjad. Videosalvestiselt nähtub ja kuuldub hagejate omavaheline vestlus, millest võib tuletada eesmärki tööandjat provotseerida. Hagejad on esitanud 22.09.2021 tööandjale kollektiivse avalduse, milles muuhulgas soovivad tööandjaga asuda läbirääkimistesse, kuid ülejärgmisel päeval – 24.09.2021 esitasid töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Sellest võib järeldada, et tegelikkuses ei soovinud hagejad tööandjaga läbi rääkida.
12.3.Hüvitise väljamõistmine TLS § 100 lg 4 alusel on töövaidlusasja lahendava kohtu kaalutlusotsus. Lähtudes hagejate suhtumisest töökohustuste täitmisesse ning nende poolsest käitumisest on põhjendatud vähendada TLS § 100 lg-s 4 ette nähtud hüvitist nullini.
13.Kohus nõustus hageja I käsitlusega, et tal on õigus nõuda perioodil 2020. a juunist kuni 2021. a septembrini saamata jäänud töötasult summas 978,53 eurot (s.o kohtu poolt rahuldatud põhinõudelt) viivist alates 31.01.2022. Kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja alates 31.01.2022 kuni 12.09.2023 sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 146,61 eurot ning edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse tegemisest (12.09.2023) kuni põhinõude (978,53 eurot) täitmiseni.
14.Kuigi maakohus rahuldas hagi väiksemas ulatuses, kui jätab rahuldamata, siis asus kohus seisukohale, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Töösuhtes peetakse töötajaid nõrgemaks pooleks. Seetõttu ei ole mõistlik jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellatsioonkaebus
15.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada TLS § 100 lg-s 4 sätestatud ülesütlemishüvitiste välja mõistmata jätmise osas (resolutsiooni punktid 6 ja 7) ning hageja I kasuks hüvitiselt viivise välja mõistmata jätmise osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja I kasuks välja hüvitis 3016,32 eurot ja sellelt arvestatud viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning hageja II kasuks välja hüvitis 3076,32 eurot. Samuti vaidlustavad hagejad menetluskulude jaotuse ja paluvad uue otsusega jätta menetluskulud kostja kanda.
2-22-5924
16.Maakohus jättis otsuses analüüsimata ega arvestanud järgmisi asjaolusid: hagejate poolt töölepingute ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel ei olnud kostja poolt ei töövaidluskomisjonis ega kohtus vaidlustatud; pärast seda kui kostja sai hagejatelt ülesütlemisavalduse kätte, kavatses kostja lõpetada hagejatega töölepingud töötajate poolsete töölepingu rikkumiste tõttu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel; hagejatel puudusid täpsed juhised ja instruktsioonid tööprotsesside ja ülesannete sisu kohta, mistõttu ei saanud kostja hagejatelt oodata ükskõik millise iseloomuga ja kvaliteediga ülesannete täitmist. Seetõttu ei olnud kostja poolsed sanktsioonid hagejate trahvimise näol põhjendatud.
17.Maakohus tuvastas, et töölepingute lõpetamine toimus kostja oluliste rikkumiste tõttu. Samas jääb arusaamatuks miks TLS § 100 lg 4 alusel nõude lahendamisel ei ole kohus seda rikkumist arvestanud. Maakohus ei ole tuvastanud hagejate rikkumiste esinemist. Hagejad on ka korduvalt vaidlustanud kostja esitatud video- ja helisalvestise lubatavuse.
18.Maakohus jättis põhjendamatult vastu võtmata hagejate 06.06.2023 esitatud tõendi (andmekaitseinspektsiooni selgitustaotlus). Tõendi vastu võtmine poleks põhjustanud menetluse viibimist. Vastuapellatsioonkaebus
19.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja I kasuks välja VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud viivis alates 31.01.2022 kuni 12.09.2023 summas 146,61 eurot ja edaspidi iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täieliku tasumiseni (resolutiivosa p 4) ning osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta rahuldamata hageja I hagi viivise väljamõistmiseks põhinõudelt (987,53 eurolt) perioodi 31.01.2022 kuni 12.09.2023 eest summas 146,61 eurot ja edaspidi iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Samuti palub kostja muuta menetluskulude jaotust ja jätta kostja menetluskulud esimeses kohtuastmes 80,8% ulatuses solidaarselt hagejate kanda.
20.Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses väljamõistetud põhinõudelt (987,53 eurolt) alates 31.01.2022 kuni 12.09.2022 summas 146,61 eurot ja edasi iga tasumisega viivitatud päeva eest. Sellist nõuet ei ole hageja I maakohtule esitanud. Hageja I palus mõista välja viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
21.Menetluskulude jaotamisel ei ole põhjendatud lähtuda sellest, et hagejad on töösuhtes nõrgem pool, vaid menetluskulude jaotamisel kehtib hagi rahuldamise/rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise põhimõte. Hageja I nõudest (5096,98 eurost), rahuldas maakohus otsusega 979,53 eurot. See moodustab vaid 19,20% kogu nõudest. Hageja II nõudest (4053,05 eurost), rahuldas maakohus 464,48 eurot, s.o vaid 11,46% hageja II nõudest. Arvestades hagide rahuldatud ulatust, hagejate soovimatust töövaidluskomisjonis ja kohtumenetluses kompromissi sõlmida ning asjaolu, et maakohus rahuldas hagid lõpuks ikkagi kostja pakutud kompromissi summas, olnuks põhjendatud menetluskulude jaotamisel arvestada eeltoodud proportsioone ja jätta kostja menetluskulud vähemalt 80% ulatuses hagejate kanda. Menetlusosaliste seisukohad
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
2-22-5924
23.Hagejad vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis TLS § 100 lg 4 alusel hagejale I välja mõistmata hüvitise 1005,44 eurot ja hagejale II välja mõistmata hüvitise 1025,44 eurot. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada hageja I kasuks põhinõudelt 978,53 eurolt viivise alates hagi esitamisest kuni 12.09.2023 ja alates 23.09.2023 välja mõistmise osas ning osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja I kasuks välja hüvitis 1005,44 eurot ja hageja II kasuks hüvitis 1025,44 eurot ning hageja I kasuks saamata jäänud töötasult 978,53 eurolt (neto) sissenõutavaks muutunud viivis summas 3,22 eurot ning jaotab menetluskulud võrdeliselt hagide rahuldamise ulatusega. Muus osas saab jätta maakohtu otsuse muutmata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
25.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja saamata jäänud töötasu 978,53 eurot (neto) ning hageja II kasuks saamata jäänud töötasu 464,48 eurot (neto). Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja I nõuded kostjalt hageja I kasuks 2021. a septembri töötasu 822,60 euro ja kasutamata puhkuse hüvitise 279,53 euro ning nendelt summadelt arvestatud viivise välja mõistmiseks ning hageja II nõuded kostjalt hageja II kasuks 2021. a septembri töötasu 312,82 euro ja kasutamata puhkuse hüvitise 200,26 euro välja mõistmiseks. Selles ulatuses on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
26.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise osas. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuses taotluse võtta tsiviilasja juurde maksekorraldused, millega kostja soovib tõendada, et ta on hagejatele maakohtu poolt välja mõistetud 978,53 eurot ja 464,48 eurot tasunud, mistõttu puudub vajadus hageja I kasuks 978,53 eurolt edasiulatuva viivise välja mõistmiseks. Ringkonnakohus leiab, et need tõendid on TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt lubatavad ja TsMS § 238 lg 1 kohaselt asjakohased ning võtab need tõendid vastu.
27.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust (TLS § 100 lg 4) ja ületas diskretsiooni piire, kui vähendas nimetatud sättes märgitud hüvitist nullini. Maakohus viitas õigesti sellele, et hüvitise väljamõistmine TLS § 100 lg 4 alusel on töövaidlusasja lahendava kohtu kaalutlusotsus. Kaalutlusotsustusse saab kõrgema astme kohus sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28). Diskretsiooni kontrollimiseks peavad maakohtu järeldused olema esitatud jälgitavalt. Käesoleval juhul ei ole maakohtu põhjendused jälgitavad ja tuginevad osaliselt ka asjakohatutel asjaoludel ning tõenditel, mida poleks kohus saanud asja lahendamisel arvestada. Nimelt võttis maakohus asja lahendamisel arvesse tõendid (video- ja helisalvestised), mis on saadud isiku põhiõigusi õigusvastaselt rikkudes (TsMS § 238 lg 3 p 1). Lisaks on maakohus rahuldanud hageja I viivisenõude selliselt, nagu seda pole hageja I taotlenud, rikkudes sellega TsMS § 4 lõiget 2 ja TsMS § 5 lõiget 1. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 163 lõiget 1 ja ületas
2-22-5924 diskretsiooni piire menetluskulude jaotamisel, kui jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus saab maakohtu otsust osaliselt tühistades teha uue otsuse, saatmata asja tagasi maakohtule.
28.Hageja I esitas hagi kostja vastu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise saamiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 3016,32 eurot (neto), ning hageja II esitas hagi kostja vastu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise saamiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 3076,32 eurot (neto). Hagejad tuginesid sellele, et kostja on töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud – pidanud alusetult hagejate töötasudelt kinni trahve ja kahjuhüvitisi ning on töötajatega käitunud üleolevalt ja ebaviisakalt. Kostja taotles hüvitise välja mõistmata jätmist või alternatiivselt selle vähendamist nullini. Maakohus vähendas kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel välja mõistetavat hüvitist nullini põhjusel, et hagejad on ise töökohustusi rikkunud ja on käitunud tööandja esindajate suhtes provotseerivalt, eesmärgiga töösuhe tööandajaga lõpetada.
28.1.Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole tuvastanud TLS § 100 lg 4 kohaldamise alust – tööandja poolset lepingu olulist rikkumist. Alles tööandja poolse olulise lepingu rikkumise tuvastamise järgselt saab hinnata, millises ulatuses tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel välja mõista ja kas esinevad alused hüvitise vähendamiseks nullini. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohus oleks pidanud lähtuma sellest, et asjas ei ole enam vaidluse all hagejate ja kostja vaheliste töölepingute lõpetamine TLS § 91 lg 2 alusel (tööandja poolse kohustuse olulise rikkumise tõttu). Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja pidas hagejatele tasumisele kuuluvalt töötasult kinni kahju hüvitisi ja trahve, jättes sellel põhjendusel hagejale I töötasu tasumata summas 978,53 eurot (neto) ja hagejale II tasumata töötasu summas 464,48 eurot (neto). Maakohus leidis, et kostja on neid summasid kinni pidades käitunud vastuolus seadusega (TLS § 78 lg 1). Seda maakohtu järeldust ringkonnakohtus vaidlustatud ei ole. Õigusliku aluseta töötasu maksmata jätmine või selle maksmine väiksemas ulatuses on ringkonnakohtu hinnangul käsitletav töölepingus sätestatud kohustuse olulise rikkumisena. Töötaja huvi töösuhtes püsimiseks on saada töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 1 lg 1 koostoimes § 28 lg 2 p-ga 2). Töötasu maksmise kohustuse rikkumise korral võib töötaja sattuda sissetulekust osalise või täieliku ilmajäämise tõttu raskesse majanduslikku olukorda. Sellest tulenevalt saab tööandja töölepingu rikkumine olla nii töötasu maksmata jätmine, töötasu maksmisega viivitamine kui ka kokkulepitust väiksema töötasu maksmine. See saab olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 91 lg 2 järgi (RKTKo 09.02.2022, 219-9129, p 27). Ringkonnakohus leiab, et kostja rikkumise tõttu oli hagejatel õigus saada kostjalt TLS § 100 lg 4 järgi hüvitist.
28.2.TLS § 100 lg 4 annab kohtule õiguse hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (RKTKo 15.06.2020, 2-18-7821, p 21). TLS § 100 lg 4 eesmärk on ringkonnakohtu hinnangul eelkõige kompenseerida töötaja suhtes aset leidnud ebaõiglust. Hagejate suhtes seisnes ebaõiglus selles, et kostja pidas alusetult igakuiselt kinni trahvidena ja kahju hüvitistena osa töötasust. Selline ebaõiglus on kolleegiumi arvates hagejatele osaliselt kompenseeritud hagejate nõude rahuldamisega (hageja I sai 978,53 eurot ja hageja II 464,48 eurot), mis on käesolevaks ajaks kostja poolt hagejatele ka välja makstud (V kd tl 27 ja 28). Samas ei võta saamata jäänud töötasu välja mõistmine töötaja kasuks siiski täielikult töötajalt õigust saada lisaks ka TLS § 100 lõikes 4 sätestatud hüvitist.
28.3.Ringkonnakohtu hinnangul vähendas maakohus ebaõigesti hagejatele makstavat hüvitist nullini põhjusel, et hagejad on toime pannud töölepingus sätestatud kohustuste rikkumised. TLS § 100 lg 4 näeb ette hüvitise maksmise tööandja poolse töölepingus
2-22-5924 sätestatud kohustuse olulise rikkumise tõttu ja selle vähendamine põhjusel, et töötaja on töökohustusi ebakorrektselt täitnud, ei ole põhjendatud. Olukorras, kus on tuvastatud, et tööandja pidas alusetult kinni töötaja töötasust summasid, ei oma tähtsust, kas töötaja täitis töölepingut ise korrektselt või mitte. Ringkonnakohus jätab sellekohased põhjendused maakohtu otsusest välja.
28.4.Maakohus on ebaõigesti TLS § 100 lõikes 4 sätestatud hüvitist vähendanud ka põhjusel, et hagejad provotseerisid kostjat asuma läbirääkistesse, kuid esitasid seevastu hoopis töölepingu ülesütlemise teate.
28.4.1.Esiteks märgib ringkonnakohus, et maakohtu seisukoht ei ole selles osas jälgitav. Selgusetuks jääb otsusest, kuidas on hagejate käitumine tööandja provotseerimisel põhjuslikus seoses kostja käitumisega (alusetult töötasudelt kahjuhüvitiste ja trahvide kinnipidamisega) ja hagejate poolt töölepingute ülesütlemisega. 28.4.2.Teiseks on maakohus tuginenud lubamatule tõendile. Nimelt on kostja esitanud kohtule video- ja helisalvestused sooviga tõendada hagejate poolset kostja vastu suunatud sepitsust (et ülemus närvi ajada ja et ta hakkaks hagejate peale karjuma, mis annaks omakorda põhjuse töötajatel esitada ülemuse vastu kollektiivne kaebus). Hagejad vaidlesid nendele tõenditele vastu, kuid maakohus võttis siiski video- ja helisalvestused vastu ning tugines nendele kui lubatavatele tõenditele. Kostja on esitanud fotod kauplusest, millest nähtuvad videovalve hoiatavad sildid (I kd tl 75-76). Kohus leidis, et avalikuks kohaks olevas kaupluses (mis langeb kokku töötaja töökohaga), kus on videovalve hoiatavad sildid, on töötajaid jälgivate seadmete kasutamine lubatav. Sellisel viisil nii töötajate kui ka klientide jälgimine on maakohtu arvates õiguspärane ja vajalik eelkõige töötajate enda kaitseks. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 238 lg 3 p 1 kohaldamisel peab kohus kaaluma riive intensiivsust ja tõendi vastu võtmata jätmise mõju tõendi esitaja õigustele (RKRKo 01.02.2019, 2-15-13216, p 17.2).
28.4.2.1.Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 punkt 11 ja art 7 kehtestavad nõuded nõusoleku sisule ja vormile, mh: nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja nõusolek peab olema antud vabatahtlikult, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad kirjalikku nõusolekut nende jälgimiseks heli ja pilti salvestava kaameraga andnud ei ole. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 3 kohaselt võib isikute või vara kaitse eesmärgil kasutada isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku ilma isiku nõusolekuta. Maakohus viitas IKS §-le 11, mille kohaselt juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus kohas avalikustamise eesmärgil toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa IKS §st 11 järeldada tööandja õigust töötaja jälgimiseks video- ja helisalvestava vahendiga ilma kirjaliku nõusolekuta. Kostja esitatud tõendist nähtub, et hagejate töökohas – kaupluse teenindussaalis olid olemas videovalve sildid, millel on ka mikrofoni märk (I kd tl 75-76). Kui üldiselt võib kasutada ka sümboleid (kaamera kujutis), siis töötajate puhul sellest ei piisa. Informatsioon töötaja jälgimise kohta peab olema antud selliselt, et selles on näidatud jälgimise eesmärk, jälgimise periood ja jälgimiseks õigustatud isik (Euroopa Komisjoni soovituslik juhend 11750/02/EN WP 89 Opinion 4/2004 on the Processing of Personal Data by means of Video Surveillance p 8, kättesaadav https://ec.europa.eu/justice/article-29/documentation/opinion-recommendation/files/2004/ wp89_en.pdf). Ehkki vara kaitseks on tööandjal IKS § 14 lg 3 kohaselt õigus paigaldada turvakaamera poodi, siis seda ei saa kasutada töötaja töökohustuste täitmise jälgimiseks. Kui seda soovitakse teha, peab olema töötaja eelnev kirjalik nõusolek. Helisalvestamist ei peeta
2-22-5924 seejuures üldse õigustatuks (Euroopa Komisjoni soovituslik juhend The EDPS videosurveillance guidelines, 2010, p 5.1 ja 5.8, kättesaadav https://www.edps.europa.eu/sites/default/files/publication/10-03-17_videosurveillance_guidelines_en.pdf). Seega ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kostja poolt pelgalt videokaamera sildi (millel on ka helisalvestamise märk) kasutamine asendada töötaja teavitamist töötaja jälgimise kohta ja töötaja nõusolekut selleks.
28.4.2.2.Isegi kui video- ja helisalvestamise kohta oli eeltoodud piisava selgusega teave hagejatel olemas, ei olnud õigustatud hagejate jälgimine ja selliselt saadud tõendi kasutamine kostja poolt soovitud asjaolude tõendamiseks. Kostja soovis salvestisi kasutada selleks, et tõendada hagejate poolset kostja vastu suunatud sepitsust (et ülemus närvi ajada ja et ta hakkaks hagejate peale karjuma, mis annaks omakorda põhjuse töötajatel esitada ülemuse vastu kollektiivne kaebus). Samuti tõendamaks, et hagejad tunnistasid rasket hooletust tööülesannete täitmisel arenguvestluses 24.09.2021 kostja juhatuse liikmetega. Kostja selgitas maakohtus kaamera paigaldamise eesmärki, milleks oli esiteks see, et hoiatada kliente varguste eest, et kõik salvestatakse. Ja üks kaamera oli suunatud kassa kohale, kus oli ka hagejate töökoht. Kassa kaamera mõte ja eesmärk oli see, et fikseerida kassasse sisse tulevad rahad ja kassast välja makstud rahad. Samamoodi ka see, et kui juhtumisi oli mõni väga pretensioonikas klient, kes asus töötajaid asjatult süüdistama, siis oli võimalik tagasiulatuvalt vaadata, kuidas töötajad käitusid (24.05.2023 kohtuistungi protokoll 01:14:23). Seega oli kaamerate eesmärk kaupluses turvalisuse tagamine, mitte aga töötajate poolsete konspiratsioonide avastamine. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on lahendis López Ribalda ja teised vs Hispaania leidnud, et töötaja videosalvestamise teel jälgimiseks – olukorras, kus töötajaid ei ole sellest teavitatud – peab olema kaalukas kahtlus, et toime pannakse tõsine rikkumine (EIK 17.10.2019 otsus asjas nr 1874/13 López Ribalda ja teised vs Hispaania, p-d 134, 135). EIK Suurkoda on leidnud, et töötaja jälgimisel tuleb arvesse võtta: (i) kas töötajat on selgelt teavitatud võimalikust jälgimisest; (ii) tööandjapoolse jälgimise ulatust, sh tuleb vahet teha sõnumitevool ja nende sisuga tutvumisel, ja töötaja privaatsusesse sekkumise astet; (iii) kas ja kuidas on tööandja jälgimist põhistanud; (iv) kas oleks olnud võimalik kehtestada vähem sekkuv jälgimismehhanism; (v) jälgimise tagajärjed töötajale; (vi) kas töötajal olid piisavad tagatised liigse sekkumise vastu (EIK 05.09.2017 otsus asjas nr 61496/08 Bărbulescu vs Rumeenia, p 121). Käesoleval juhul ei vastanud tööandjapoolse jälgimise ulatus kaamerate paigaldamise eesmärgile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist hagejate eraelu puutumatuse rikkumisega (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8). Eraellu sekkumine saab olla õiguspärane, kui see toimub PS §-s 26 lubatud eesmärgil seaduses sätestatud alustel ja korras. PS § 26 esimese lausega tagatud eraelu puutumatus kaitseb esemeliselt kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega (RKPSJKo 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16). Eraelu puutumatuse kaitseala laieneb ka isiku tegevusele avalikus ruumis, sh isiku asukoha ja liikumisteekonna kindlakstegemisele selles ruumis kas vahetult või tehnilisi jälgimisvahendeid kasutades (EIK 21.06.2011 otsus asjas Shimovolos vs. Venemaa, nr 30194/09, p 65). Seega on töötajate eraelu kaitstud ka avalikus ruumis, sealhulgas seal töökohustusi täites. PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik aga üksnes juhul, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades (RKÜKo
2-22-5924 21.06.2019, 5-18-5/17, p 65). Kuna töötajate vestluste salvestamine ei olnud kooskõlas kaamerate kasutamise eesmärgiga, ei saanud sellel olla ka legitiimset eesmärki.
28.4.2.3.Töötaja eraeluliste vestluste sisu peab olema kaitstud ka töökohustuste täitmise ajal. Käesoleval juhul kasutas kostja salvestist hagejate vastu selleks, et tõendada hagejate poolset heas usus käitumise vastasust ja töökohustuste rikkumist ning saavutada seeläbi kostja poolt hagejatele maksmisele kuuluva hüvitise vähendamist. Selliselt on tegemist kostja-poolse intensiivse hagejate eraelu puutumatuse rikkumisega.
28.4.2.4.Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt 02.01.2023 esitatud videosalvestuse stenogrammid (I kd tl 72-74) ja 30.01.2023 esitatud videosalvestis (I kd tl 102-103 lisa) TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel lubamatud tõendid ja nende vastuvõtmisest või äärmisel juhul nende arvestamisest otsuse tegemisel tulnuks keelduda. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu rikkumise ja jätab need tõendid arvesse võtmata.
28.5.TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise vähendamise alusena saab antud juhul käsitleda asjaolu, et hagejatele tekitatud ebaõiglus on hagejatele osaliselt kompenseeritud hagejate nõude rahuldamisega. Lisaks sellele tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka tööandja poolt hagejatele maksmata jäänud töötasu suurust (vt ka TrtRnKo 29.09.2023, 2-19-9129 p 18). Kuna hagejatele tööandja poolt maksmata jäänud summa ei olnud, arvestades töötasust kinnipidamise perioodi (rohkem kui aasta), väga suur ja need summad on hagejate kasuks kostjalt välja mõistetud, on ringkonnakohtu hinnangul mõistlikuks ja piisavaks hagejatele makstavaks hüvitiseks ühe kuu keskmine töötasu, milleks on hageja I puhul 1005,44 eurot (neto) ja hageja II puhul 1025,44 eurot (neto).
29.Hagejate väitel jättis maakohus põhjendamatult vastu võtmata hagejate 06.06.2023 esitatud tõendi (andmekaitseinspektsiooni selgitustaotluse), millega hagejad soovisid tõendada kostja poolt esitatud tõendite (video- ja helisalvestiste) lubamatust. Tulenevalt sellest, et ringkonnakohus jätab 02.01.2023 esitatud videosalvestuse stenogrammid (I kd tl 7274) ja 30.01.2023 esitatud videosalvestise (I kd tl 102-103 lisa) TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel tõendite kogumist välja, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda hagejate väidet täiendava tõendi vastu võtmata jätmise kohta.
30.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on rahuldanud hageja I nõude, mida hageja I pole menetluses esitanud. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1ettenähtud ulatuses väljamõistetud põhinõudelt (987,53 eurolt) alates 31.01.2022 kuni 12.09.2022 summas 146,61 eurot ja edasi iga tasumisega viivitatud päeva eest. Sellist nõuet ei ole hageja I maakohtule esitanud. Hageja I palus 04.07.2022 hagiavalduse punktis 5.3 mõista välja viivise põhinõudelt (sealhulgas 987,53 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (I kd tl 12-15). Ka hilisemates menetlusdokumentides (23.12.2022, 18.01.2023, 21.02.2023) ei ole hageja I oma viivise nõuet suurendanud. Kuna kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse kostjalt 987,53 eurolt viivise välja mõistmise osas kuni 12.09.2023 (maakohtu otsuse kuupäev), siis saab ringkonnakohus lähtuda kaebuse piiridest ja mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt (987,53 eurolt) alates maakohtu otsuse tegemisest, s.o alates 13.09.2023. Kuna kostja on maakohtu otsuses välja mõistetud põhinõude summas 987,53 eurot hagejale I tasunud 22.09.2023 ja sellega kohtuotsuse osaliselt juba täitnud, ei ole vajalik hageja I kasuks välja mõista viivist edasiulatuvalt TsMS § 367 alusel. Ringkonnakohus saab välja arvutada hageja I kasuks põhinõudelt summas 987,53 eurot sissenõutavaks muutunud viivise, milleks on 22.09.2023 seisuga 3,22 eurot.
2-22-5924
31.Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja I nõude TLS § 100 lõikes 4 sätestatud hüvitise välja mõistmiseks osaliselt ja hageja I on taotlenud ka sellelt viivise välja mõistmist, tuleb hagi rahuldatud osalt hageja I kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
32.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja sellega ei nõustu, kuna maakohus rahuldas hageja I hagist kõigest 19,2% ja hageja II hagist kõigest 11,46%. Seega oleks kohus pidanud jätma kostja hinnangul 80% kostja menetluskuludest hagejate kanda, arvestades seejuures ka kostja poolt hagejatele pakutud kompromissi. Ringkonnakohus nõustub kostjaga osaliselt.
32.1.Kostja pakkus maakohtus hagejatele kompromissi summaks kokku 1200 eurot (09.05.2023 kohtuistungi protokolli ajamärk 00:17:36). TsMS § 163 lg 2 sätestab, et juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul antud säte kohaldamisele ei kuulu, kuna kostjalt kuulub hagejate kasuks kokku välja mõistmisele põhinõue 3482,89 eurot, millele lisandub hageja I osas veel ka viivis. Seega pole tegemist TsMS § 163 lg 2 mõttes kostja pakutud kompromissiga sarnases ulatuses hagi rahuldamisega.
32.2.Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel sellest, et töötaja on nõrgemaks pooleks. Menetluskulude jaotamisel ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lähtuda poolte positsioonidest vaidluses. TsMS § 163 lõiget 1 saab rakendada ka töövaidluses (Riigikohus viitas sellele nt asjas 2-19-2497, vt RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 28).
32.3.Hagejate hagid rahuldati saamata jäänud töötasu nõudes täielikult ja 1/3 ulatuses töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudes. Rahuldamata jäid hagid 2021. a septembri töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise ja 2/3 ulatuses töölepingu ülesütlemise hüvitise nõuetes. Seega on hagejate hagid (kokku neljast nõudest) rahuldatud ca 33% (üks nõue on rahuldatud täielikult, mis moodustab hagist 25% ja üks nõue on rahuldatud 1/3 ulatuses, mis moodustab ca 8% hagist).
32.4.Kostja esitas taotluse mõista menetluskulud hagejatelt kostja kasuks välja solidaarselt. Hagejad sellega ei nõustu ja leiavad, et solidaarselt hagejatelt menetluskulude välja mõistmiseks puudub alus. TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaashagejate või kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Käesoleval juhul puudub alus jätta kostja menetluskulusid solidaarselt hagejate kanda, kuna hagejate näol ei ole tegemist TsMS § 165 lg 3 kohaselt solidaarvõlgnikega. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 165 lg 1 alusel hageja I kanda 33,5% ulatuses ja hageja II kanda 33,5% ulatuses ning kostja kanda 33% ulatuses.
33.Arvestades, et vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse suuremas osas, s.o ca 90% (rahuldamata jääb üksnes 13% ulatuses kostja soovitud menetluskulude jaotusest), ja apellatsioonkaebus jääb 66% ulatuses rahuldamata (soovitud kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise välja mõistmise asemel mõistab kohus välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses), tuleb apellatsioonimenetluse kulud analoogia korras TsMS § 163 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 165 lg-ga 1 jätta hageja I kanda 37,5% ulatuses ja hageja II kanda 37,5%
2-22-5924 ulatuses ning kostja kanda 25% ulatuses (s.o 10% ulatuses vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmine ja 34% ulatuses apellatsioonkaebuse rahuldamine).
34.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole poolte vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab menetluskulud TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.