Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.09.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-5924 X.X (töötaja) hagi P.K.Z (tööandja) vastu perioodil 2020 juuni kuni 2021 september töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud summa 978,53 euro (neto); 2021 septembri töötasu 822,60 euro (neto); kasutamata puhkusehüvitise 279,53 euro (neto); TLS § 100 lg 4 hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 3016,32 euro (neto) ja viiviste nõudes
Tsiviilasi
J.R (töötaja) hagi P.K.Z (tööandja) vastu perioodil 2020 mai kuni 2021 september töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud summa 464,48 euro (neto); 2021 septembri töötasu 312,82 euro (neto); kasutamata puhkusehüvitise 200,26 euro (neto) ja TLS § 100 lg 4 hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 3016,32 euro (neto) nõudes Tsiviilasja hind I (hageja I)
5504,74 eurot
Tsiviilasja hind II (hageja II)
4053,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I (töötaja): X.X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja II (töötaja): J.R (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate I ja II lepinguline esindaja: H.Y, e-post: xxx Kostja (tööandja): P.K.Z (registrikood xxxxxxxx), asukoht xxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kersti Kägi; e-post: [email protected]
Kohtuistungite toimumise aeg, osalenud isikud
Kohtuistungid on toimunud: 06.02.2023, 03.04.2023, 09.05.2023. Istungitel osalesid: hageja I X.X; hagejate I ja II lepinguline esindaja H.Y; kostja lepinguline esindaja Kersti Kägi; kostja seaduslik esindaja R.G
1) Mitte menetleda hagejate I ja II poolt 06.06.2023 esitatud menetlusdokumenti ja mitte vastu võtta hagejate I ja II poolt 06.06.2023 esitatud tõendit (TsMS § 66, § 331). 2) Hagejate I ja II hagi rahuldada osaliselt.
3) Välja mõista kostjalt P.K.Z-lt hageja I X.X kasuks perioodil 2020 juuni kuni 2021 september saamata jäänud töötasu 978,53 eurot (neto). 4) Välja mõista kostjalt P.K.Z-lt hageja I X.X kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt (978,53 eurot neto) alates 31.01.2022 kuni 12.09.2023 summas 146,61 eurot ja edaspidiselt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. 5) Välja mõista kostjalt P.K.Z-lt hageja II J.R kasuks perioodil 2020 mai kuni 2021 september saamata jäänud töötasu 464,48 eurot (neto). 6) Jätta rahuldamata hageja I nõuded välja mõista kostjalt hageja I kasuks 2021 septembri töötasu 822,60 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 279,53 eurot ja TLS § 100 lg 4 hüvitis 3016,32 eurot (neto). 7) Jätta rahuldamata hageja II nõuded välja mõista kostjalt hageja II kasuks 2021 septembri töötasu 312,82 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 200,26 eurot ja TLS § 100 lg 4 hüvitis 3016,32 eurot (neto).
1) Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 2) Hagejate ja kostja menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 12.09.2023. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA I X.X TÖÖVAIDLUSASJADE MENETLUSED (NR 4-1/148/22, 4-1-1762/21) 1) Avaldaja X.X (töötaja, hageja I) esitas 31.01.2022 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse töövaidluskomisjoni asjas nr 4-1/148/22, milles palus mõista vastaspoolelt ehk tööandjalt (kostjalt) välja: 1) töötasu 2020 juuni kuni 2021 septembri eest 978,53 eurot
(neto); 2) töötasu 2021 septembri eest 822,60 eurot; 3) puhkusehüvitise 279,53 eurot (neto); 4) töölepingu (TL) lõpetamise hüvitise summas 3016,32 eurot (neto); 5) põhinõudelt viivise 36,72 eurot alates 31.01.2022 kuni 08.03.2022 ning täiendavat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. Tööandja esitas X.X vastu varalise kahju nõude summas 978,53 eurot (neto) (TVK asja 4-1/148/22 tl 2-5, 25-28). 2) TVK 08.03.2022 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/148/22 rahuldati X.Xi avaldus osaliselt ning tööandjalt (kostjalt) mõisteti X.Xi kasuks välja: 1) 2020 juuni kuni 2021 septembri eest saamata jäänud töötasu 861,94 eurot (neto); 2) töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel hüvitis 1000 eurot (neto); 3) saamata jäänud töötasult ja hüvitiselt (kokku 1861,94 eurot neto) alates 31.01.2022 kuni 08.03.2022 viivis 15,1 eurot ja edaspidiselt kuni nõude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest; 4) töötaja X.X avaldus 2021 septembri töötasu ja puhkusehüvitise nõudes jäeti rahuldamata; 5) tööandja P.K.Z avaldus X.X vastu jäeti rahuldamata (TVK asja nr 41/148/22 toimik, lk 103-106; põhitoimik I kd, tl 4-7). 3) Kostja (tööandja) P.K.Z vaidlustas TVK 08.03.2022 otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/148/22, esitades 21.04.2022 Harju Maakohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks (tl I kd, tl 1-3). 4) Samuti vaidlustas hageja I X.X TVK otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/148/22, esitades kostja vastu hagiavalduse kohtusse 21.04.2022 (II kd, tl 1-4). 5) Hageja esitas 04.07.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu (I kd, tl 12-15). Hageja esitas kohtule 23.10.2022 parandatud hagiavalduse (I kd, tl 34-37). Kohus võttis 05.12.2022 määrusega menetlusse järgmised hageja nõuded: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 978,53 eurot, mis on töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud raha; 2) 2021 septembri töötasu 822,60 eurot; 3) kasutamata puhkuse hüvitis 279,53 eurot; 4) hüvitis kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas; 5) viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (I kd, tl 3440). 6) Kohus nõudis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg 6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr 4-1/148/22 ning võttis materjalid käesoleva tsiviilasja toimiku juurde (TVK toimik I). 7) Varasema töövaidlusasja nr 4-1/1762/21 menetlus (otsus jõustunud 10.01.2022). 27.10.2021 esitas X.X (töötaja) P.K.Z (tööandja) vastu TVK-le avalduse tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõppenuks tunnistamise ja töötajate registris paranduskande tegemise nõudes. 09.12.2021 tegi TVK töövaidlusasjas nr 4-1/1762/21 otsuse, millega rahuldas X.X nõuded täies ulatuses. TVK otsuse kohaselt on poolte vahel sõlmitud tööleping töötaja poolt erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles öeldud 24.09.2021; samuti on P.K.Z ja X.Xi vahel sõlmitud tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3, p 6, p 7 alusel tühine (I kd, tl 16-18).
HAGEJA II J.R TÖÖVAIDLUSASJADE MENETLUSED (NR 4-1/236/22; 4-1/1764/21) 8) Avaldaja J.R (töötaja, hageja II) esitas 16.02.2022 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse töövaidluskomisjoni töövaidlusasjas nr 4-1/236/22, milles palus mõista
vastaspoolelt ehk tööandjalt (kostjalt) välja: 1) avaldaja töötasust alusetult kinni peetud trahvid /kahjuhüvitised kogusummas 464,48 eurot (neto); 2) töötasu summas 513,28 eurot 2021 septembrikuus töötatud aja eest; alternatiivselt puhkusehüvitise summas 513,28 eurot (neto); 3) ülesütlemise hüvitise summas 3076,32 eurot (neto); 5) põhinõudelt viivise alates 16.02.2022 kuni nõuete kohase täitmiseni. Tööandja esitas TVK-le avaldaja J.R suhtes kahju hüvitamise nõude summas 464,48 eurot (neto) (TVK asja 4-1/236/22, tl 1-4, 38-44). 9) TVK 24.03.2022 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/236/22 rahuldati J.R avaldus osaliselt ning tööandjalt (kostjalt) mõisteti J.R kasuks välja: 1) töötasu summas 464,48 eurot (neto); 2) TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 1200 eurot; 3) viivis 24.03.2022 sseisuga summas 14,62 eurot ja seadusejärgne viivis kuni nõuete kohase täitmiseni; 4) avaldaja J.R puhkusehüvitise ja septembri 2021 töötasu nõue jäeti rahuldamata; 5) tööandja P.K.Z avaldus J.R vastu kahju hüvitamise nõudes jäeti rahuldamata (TVK asja 4-1/236/22 tl 3135). 10) Kostja (tööandja) P.K.Z vaidlustas TVK 24.03.2022 otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/236/22, esitades 27.04.2022 Harju Maakohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks (III kd, tl 1-4). 11) Samuti vaidlustas hageja II J.R TVK otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/236/22, esitades kostja vastu hagiavalduse kohtusse 07.05.2022 (IV kd, tl 2-5). 12) Hageja II esitas 06.09.2022 Harju Maakohtule lõplikku hagiavalduse kostja vastu (IV kd, tl 20-23). Kohus võttis 16.11.2022 määrusega menetlusse järgmised hageja II J.R nõuded: 1) mõista kostjalt hageja II kasuks välja töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud raha 464,48 eurot (neto); 2) 2021 septembri töötasu 312,82 eurot (neto); 3) kasutamata puhkuse hüvitis 200,26 eurot (neto); 4) hüvitis kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas 3076,32 eurot (neto) (IV kd, tl 20-26). 13) Kohus nõudis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg 6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr 4-1/236/22 ning võttis materjalid käesoleva tsiviilasja toimiku juurde (TVK toimik II). 14) Varasema töövaidlusasja nr 4-1/1764/21 menetlus (otsus jõustunud 10.01.2022). 07.10.2021 esitas J.R P.K.Z vastu töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõppenuks tunnistamise ja töötajate registris paranduskande tegemise nõudes. 09.12.2021 tegi TVK töövaidlusasjas nr 4-1/176/21 otsuse, millega rahuldas avaldaja J.R nõuded täies ulatuses. TVK leidis, et P.K.Z ja J.R vahel sõlmitud tööleping on töötaja poolt erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles öeldud 24.09.2021; samuti tuvastati, et tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3, p 6, p 7 alusel on tühine (III kd, tl 18-21).
15) Käesolevas vaidluses on põhiliseks tsiviilasja numbriks 2-22-5924. 16) Tsiviilasjaga nr 2-22-5924 on liidetud veel 3 tsiviilasja: 1) 05.12.2022 tsiviilasi nr 2-225928 (hageja I X.X nõudes; II kd, tl 10); 2) 03.02.2023 tsiviilasi nr 2-22-6239 (hageja II
J.R nõudes; I kd, tl 118-119); 3) 02.03.2023 tsiviilasi nr 2-22-6849 (hageja II J.R nõudes; I kd, tl 135).
17) Hageja I X.X (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja I kasuks välja: 1) perioodil 2020 juuni kuni 2021 september töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud summa 978,53 eurot (neto); 2) 2021 septembri töötasu 822,60 eurot (neto); 3) kasutamata puhkuse hüvitise 279,53 eurot (neto); 4) TLS § 100 lg 4 hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 3016,32 eurot (neto); 5) viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (I kd, tl 3438). 18) Vastavalt hageja I ja kostja vahel sõlmitud töölepingule asus hageja I alates 04.05.2020 kostja juurde täistööajaga (40 tundi nädalas, 8 tundi päevas) tööle müüja-konsultandi ametikohale. Töölepingu kohaselt oli hageja I töötasu brutosummas katseajal 1000 eurot ja pärast katseaja lõppu 1200 eurot. Pärast katseaja lõppu alates 2020 juulist kuulus kostja poolt hagejale igakuiselt tasumisele töötasu netosummas 1005,44 eurot (I kd, tl 16-37, 9197, 105-106, 130-132). 19) Alates 2020 aasta juunist pidas kostja süstemaatiliselt hagejale I tasumisele kuuluvalt töötasult kinni trahve/kahju hüvitisi, jättes nimetatud summade ulatuses hagejale töötasud tasumata. Hageja I pangaväljavõttest (I kd, tl 23) nähtub, et 2020 juulis (hageja juuni töötasult) arvestas kostja maha 13,50 eurot selgitusega trahv, 2020 oktoobris – 55 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2020 novembris – 50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 jaanuaris - 246,80 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 veebruaris - 86,39 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 märtsis - 97,54 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 aprillis – 50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 mais - 10,80 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 juunis – 63 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 augustis 162,50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 3 2021 septembris 145 eurot. Kogu hageja töötatud aja jooksul jättis kostja hagejale I tasumata töötasu (nn trahvide/kahju hüvitiste näol) kogusummas 978,53 eurot netos. 20) 24.09.2021 esitas hageja I kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks (I kd, tl 27-28). Töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja I poolt oli tingitud esmalt sellest, et vaatamata hageja pretensioonidele pidas kostja süstemaatiliselt rohkem kui aasta vältel hagejale tasumisele kuuluvast palgast maha trahve/kahju hüvitisi ilma õiguslikku aluseta kokku netosummas 980,53 eurot. Samuti kogu töösuhte kehtimise vältel käitus kostja hageja ja veel kahe tema kolleegi (Q.B ja hageja II J.R) suhtes üleolevalt, ebaviisakalt ning au ja väärikust alandavalt, esitades pidevalt väljamõeldud ja enda provotseeritud pretensioone. Kuna kostja ei reageerinud hageja I korduvalt esitatud nõuetele alusetult kinnipeetud trahvisummad tagastada ning lõpetada tema suhtes pidevalt esinenud töökiusamist, edastas hageja I 23.09.2021 koos oma kahe kolleegiga (tunnistaja Q.B ja hageja II J.Rga) kostjale kirja, milles viitas kostjapoolse tegevuse (trahvide kinnipidamised ja töötajate ahistamised) ebaseaduslikkusele, palus nimetatud tegevus lõpetada ning töösuhete parendamise eesmärgil palus kostjat astuda hageja ja teiste töötajatega nimetatud probleemidega seoses dialoogi (I kd, tl 24-26). Vastuseks hagejate I
ja II 23.09.2021 kirjale reageeris kostja 24.09.2021 ebaadekvaatselt, näidates agressiivsel viisil, et hagejate ja teiste töötajatega mistahes dialoogide pidamise asemel tema vallandab kõiki töölt juhul, kui kostjale peaks veel sarnase sisuga kiri tulema. Oma sõnadele tõsiduse lisamise nimel lõpetas kostja demonstratiivselt töölepingu ühe hageja kolleegiga Q.Bga TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Selline kostja käitumine andis hagejale I ja II selgelt mõista, et kostja ei kavatse oma ebaseaduslikku käitumist parandada (plaanib jätkata töötajate trahvimist ja terroriseerimist ka edaspidi) ega senini kinnipeetud raha hagejale tagastada. 21) 29.09.2021 kandis kostja hagejale I selgitusega lõpparve netosummas 1051,28 eurot (I kd, tl 23). 11.09.2021 kandis kostja hageja I arveldusarvele augustis tehtud töö eest osa töötasust netosummas 711,26 eurot, jättes tasumata 294,18 eurot netos. 24.09.2021 seisuga kuulus hagejale tasumisele töötasu 2021 septembris tehtud töö eest netosummas 822,60 eurot. 22) Kostja ei ole hagejale I kogu töösuhte vältel kordagi puhkamist võimaldanud ega puhkusetasu tasunud. Hagejale tasumisele kuuluv puhkusehüvitis moodustab kokku 1330,81 eurot. Puhkusetasu arvutamisel on lähtutud asjaolust, et hageja viimase 6 kuu keskmine töötasu moodustab 1005,44 eurot netos, eelneva 6 kuu päevatasu netosummas moodustab 34,08 eurot, kogu töölepingulise perioodi eest väljateenitud puhkusepäevi on
24) Hageja II J.R (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja II kasuks välja: 1) töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud raha 464,48 eurot (neto); 2) 2021 septembri töötasu 312,82 eurot (neto); 3) kasutamata puhkuse hüvitis 200,26 eurot (neto); 4) hüvitis kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas 3076,32 eurot (neto) (III kd, tl 14-17, 30-33, 54-57, 67-72; IV kd, tl 20-26). 25) Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingule asus hageja J.R alates 02.03.2020 kostja juurde täistööajaga (40 tundi nädalas, 8 tundi päevas) tööle müüja-konsultant ametikohale. Töölepingu kohaselt oli hageja II töötasu brutosummas katseajal 1000 eurot ja pärast katseaja lõppu 1200 eurot. Pärast katseaja lõppu, so alates 2020 maist kuulus kostja poolt hagejale igakuiselt tasumisele töötasu netosummas 1025,44 eurot. Kostja pidas alates 2020 maist süstemaatiliselt hagejale tasumisele kuuluvalt töötasult kinni trahve/kahju hüvitisi, jättes nimetatud summade ulatuses hagejale töötasud tasumata. Hageja pangaväljavõttest nähtub, et 2020 mais (hageja aprilli töötasult) arvestas kostja maha 7,50 eurot selgitusega trahv, 2020 juunis – 22 eurot selgitusega trahv, 2020 augustis – 89,68 eurot selgitusega trahv, 2020 oktoobris – 18 eurot selgitusega kahju hüvitamine,
2021 jaanuaris 54,50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 veebruaris – 5 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 märtsis – 75,40 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 juunis – 55 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 juulis – 70,90 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 augustis – 58,90 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 septembris 7,60 eurot selgitusega kahju hüvitamine. Kogu hageja töötatud aja jooksul jättis kostja hagejale tasumata töötasu (nn trahvide/kahju hüvitiste näol) kogusummas 464,48 eurot netos. 26) 24.09.2021 esitas hageja II kostjale avalduse töölepingu lõpetamise kohta (III kd, tl 4748). Töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja poolt oli tingitud esmalt sellest, et vaatamata hageja pretensioonidele pidas kostja süstemaatiliselt rohkem kui aasta vältel hagejale tasumisele kuuluvast palgast maha trahve/kahju hüvitisi ilma õiguslikku aluseta kokku netosummas 464,48 eurot. Samuti kogu töösuhete kehtimise vältel käitus kostja hageja ja veel kahe tema kolleegi (Q.B ja X.Xi) suhtes üleolevalt, ebaviisakalt ning au ja väärikust alandavalt, esitades pidevalt väljamõeldud ja enda provotseeritud pretensioone. Kuna kostja ei ole hageja korduvalt esitatud nõuetele alusetult kinnipeetud trahvisummad tagastada ning lõpetada tema suhtes pidevalt esinenud töökiusamist reageerinud, 23.09.2021 edastas hageja koos oma kahe kolleegiga (X.X ja Q.B) kostjale kirja, milles viitas kostja poolse tegevuse (trahvide kinnipidamised ja töötajate ahistamised) ebaseaduslikkusele, palus nimetatud tegevus lõpetada ning töösuhete parendamise eesmärgil palus kostjat astuda hageja ja teiste töötajatega nimetatud probleemidega seoses dialoogi (III kd, tl 44-46). Vastuseks hageja 23.09.2021 kirjale reageeris kostja 24.09.2021 ebaadekvaatselt, näidates agressiivsel viisil, et hageja ja teiste töötajatega mistahes dialoogide pidamise asemel tema vallandab kõiki töölt juhul kui kostjale peaks veel sarnase sisuga kiri tulema. Oma sõnadele tõsiduse lisamise nimel lõpetas kostja demonstratiivselt töölepingu ühe hageja kolleegiga (Q.Bga) TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Selliselt andis kostja oma käitumisega hagejale selgelt mõista, et kostja ei kavatse oma ebaseaduslikku käitumist parandada (plaanib jätkata töötajate trahvimist ja terroriseerimist ka edaspidi) ega senini kinnipeetud raha hagejale tagastada. 27) 29.09.2021 kandis kostja hagejale II selgitusega lõpparve netosummas 1364,53 eurot (III kd, tl 43). 24.09.2021 seisuga kuulus hagejale tasumisele töötasu 2021 septembris tehtud töö eest netosummas 838,98 eurot. Hageja ei ole 2021 septembris töövõimetuslehel olnud (töölepingulised suhted ei olnud peatunud). Töövaidluskomisjonis olnud menetluses väitis kostja nagu olevat tema tasunud hagejale lõpparvena septembri töötasu brutosummas 572,71 eurot ja töövõimetushüvitist brutosummas 109,56 eurot. Hageja kinnitab, et kostja ei ole hagejale 2021 septembri kuu eest töövõimetushüvitist tasunud. Samuti ei ole hageja II töövõimetuslehel olnud. 28) Hagejale II tasumisele kuuluv puhkusehüvitis moodustab kokku 1038,63 eurot. Puhkusetasu arvutamisel on lähtutud asjaolust, et hageja viimase 6 kuu keskmine töötasu moodustab 1025,44 eurot netos, eelneva 6 kuu päevatasu netosummas moodustab 34,76 eurot, kogu töölepingulise perioodi eest väljateenitud puhkusepäevi on 44, millest 2020 detsembris oli kasutatud 14 päeva ja 30 päeva oli kasutamata jäetud puhkust (III kd, tl 1417, 30-33, 54-57, 67-72).
29) Kostja hagejate nõudeid ei tunnista ja palub jätta hagejate I ja II nõuded kogu ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta hagejate kanda (I kd, tl 42-49; 179-183; III kd, tl 14, 60-66). 30) Kostja ei ole hagejatelt õigusvastaselt raha kinni pidanud, nagu hagejad eksitavalt väidavad, vaid kostja tasaarvestas enda varalise kahjunõude hagejate töötasunõudega, mis oli kostjale kui tööandjale hagejate kui töötajate poolt tööõigussuhtes tekitatud. Mõlemad hagejad kandideerisid kostja juurde tööle www.cv-keskus.ee kaudu avaldatud konkursikuulutuse (müügikonsultandi ametikoha täitmiseks) kaudu. Müügikonsultandi kohal töötamiseks eeldas kostja kandidaadilt järgnevalt nimetatud töökohustusi ja nende täitmist: 1) klientide teenindamine ja nõustamine müügisaalis; 2) kauba vastuvõtt, registreerimine ja väljapanek; 3) tellimuste vormistamine, kokkupanek ja kulleriga või postiteenusega saatmine tellijale; 4) remonttööde vastuvõtt ja väljastamine; 5) müügisaali korrasoleku tagamine. Hagejad kandideerisid kostja juurde tööle ja läbisid konkursi. 31) Hageja I X.X asus kostja ettevõttes tööle müüja-konsultandina alates 04.05.2020, kui pooled sõlmisid töölepingu nr 10/2020. Hageja II J.R asus kostja ettevõttes tööle müüjakonsultandina 02.03.2020, kui temaga sõlmiti tööleping nr 08/2020. Hagejatega sõlmitud töölepingu p-s 6.1.1 on töötaja töölepingulise kohustusena märgitud kohustus täita töölepingu tingimusi, töösisekorra eeskirju, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid, Eesti Vabariigi õigusaktide nõudeid. Töölepingu p-is 6.1.2 on töötajal kohustus teha kokkulepitud tööd, täita tööandja seaduslikke korraldusi. Töölepingu p-s 6.1.3 on pooled kokkuleppinud töötaja muude kohustuste täitmises tulenevalt Eesti Vabariigi seadustest, tööandja tegevust reguleerivatest muudest tööandja sisestest dokumentidest ja aktidest. Hagejate töökohustused olid kirjas kostja poolt avaldatud tööpakkumises www.CVkeskus.ee ́s, mida hagejad töölepingut allkirjastades aktsepteerisid. 32) Hagejad ise jätsid töösuhtes täitmata neile töölepingust tulenevad kohustused ja tööandja seaduslikud korraldused ja juhised, millega nad on ise rikkunud töölepingu p-dest 6.1.1, 6.1.2, 6.1.3 sätestatud kohustusi ja TLS §-des 15, 16, sätestatut. Hagejate rikkumised väljendusid järgnevas: klientidele kallima hinnaga, kui klient on ise e-poest vormistatud tellimuses tellinud toodete komplekteerimine; e-poest tellitud kauba lähetamine kliendile valele tarneaadressidel; klientidele korduvalt edastanud ebaõige informatsioon andmises toodete tagastamise võimaluste ja garantiiaja kohta; laoarvestuses korduvalt CMRsüsteemis toodete valede hindadega, vales koguses ja valede koodidega sisestamine; vastutustundetu käitumine klientide teenindamisel kostja kaupluses Kärberi Keskuses, aadressil xxx hageja X.X poolt. Hagejate rikkumiste kohta, millega kaasnes kostjale oluline varaline kahju, koostas kostja hagejatele töösuhte perioodil 2020 kuni 2021 märkimisväärses koguses käskkirju: hageja X.Xle kokku 10 käskkirja (I kd, tl 60-71), hageja J.Rle 12 käskkirja (TVK toimik II, tl 47-57). 33) Hagejatele on esitatud kostja poolt tasaarvestuse aluseks käskkirjad, mis on nende poolt osaliselt, s.o 2020 koostatud käskkirjad on hagejad allkirjastanud. 2021 koostatud käskkirjadega on hagejad tutvunud. Hagejate rikkumised on fikseeritud kostja äriühingus kasutatavas siseveebis, millele on kõikidele töötajatele juurdepääs. Seega nad tunnistasid kahjude suurust ning olid tasaarvetusega nõus.
34) Hagejate ebakorrektsed töökohustuste täitmist ja rikkumiste süsteemsust tõendab klientidelt laekunud kaebuste maht: hageja X.X tööde kohta 7 e-kirja klientide pretensioonidega (I kd, tl 80-83); hageja J.R tööde kohta 5 e-kirja klientide pretensioonidega (TVK toimik II, tl 60-62,). Töögraafik, mis tõendab, et tegemist on just konkreetse hageja veaga ja kliendi pretensiooni põhjustas konkreetse hageja poolt tema töökohustuse rikkumine, on tõendatu tööaja graafikuga juuni-september 2021 (I kd, tl 80). Käesolevas asjas esitatud kostja tõendid võimaldavad üheselt järeldada, et hagejate süsteemne, korduv töökohustuste rikkumine on toime pandud raskest hooletusest töökohustustesse suhtumisel. Seega varalise vastutuse alused kostjale kahju tekitamise eest on tõendatud. 35) Seega, kuna hagejad on kõik nende rikkumistest kostjale põhjustatud tassarvestust puudutavad käskkirjad kätte saanud, neil on olnud võimalus käskkirjadega, osadele käskkirjadest on ka antud allkirjad, samas ei tõendada osaliselt käskkirjadel allkirjastamisest keeldumine hagejate mittenõustumist tasaarvestusega. Tasaarvestusega nõustumust kinnitab asjaolu, et hagejad ei ole 1,5-aastat kestnud töösuhte vältel tasaarvestusele mingeid vastuväiteid esitanud. Seega on tasaarvestus lubatav TLS § 78 lg 1 järgi. 36) X.X töötasutasunõue 2021 septembrikuu eest 822,60 eurot ja kasutamata jäänud puhkusekompensatsiooni hüvitis 279,53 eurot on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja I ei ole menetluse lõpuni suutnud üheselt selgelt välja tuua, millest ta oma nõudes on lähtunud. Hagis toodud nõuete summad on läbisegi neto- ja brutotasudena. Hageja X.X ei ole arvestatud, et 2021 septembrikuus maksti talle tasu kahel korral – esmalt augustis 2021 väljateenitud töötasu väljamakse päev 10.09.2021 ja 24.09.2021 lõpparve. Üle 2100 euro suuruselt töötasult tulumaksuvaba miinimumi ei arvestata. Tulumaks peetakse kinni alates teisest väljamaksest. Antud juhul on seda tehtud lõpparvelt. Hageja I 2021 septembri töötasu ja puhkusetasu nõue tuleneb ilmselgelt asjatundmatusest ja ebaõigest maksude arvestustest. Hagejale I võimaldati puhkust 7 päeva ajahavemikus 26.07.2021 kuni 01.08.2021, mis on tõendatud kostja poolt kohtule 10.02.2023 esitatud hageja töö- ja puhkusetasu arvestusega ja tööaja graafikutega 2021 juuni kuni september kohta (I kd, tl 123-128). Kostja esitatud arvestustest on näha hageja töötatud töötunnid 2021 juuni kuni september ja tasu arvestused kuude lõikes. 37) Hageja II J.R väidab endal olevat kostja vastu nõue saamata jäänud töötasuna 2021 septembri eest summas 312,82 eurot ja puhkuse hüvitis 200,26 eurot. Kostja on kohtule esitanud hageja J.R töötasu ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni arvestused. Kõik tasud, mis kostjal õigus saada oli, on kostjale ka õigetes summades välja makstud, seega tuleb hageja II vastavad nõude jätta rahuldamata. Hageja II töötas graafiku alusel, s.t tema töö oli vahetustega. Tööajagraaf on esitatud kohtule kostja poolt 10.02.2023. Tööajaarvestusest nähtub hageja tööpäevade arv septembris, mis oli 9, töötatud töötunde 84,5. Töötasu 9 päeva eest brototasuna 572,71 eurot. Hageja II töösuhe oli töövõimetuse – haiguse tõttu - 13 päeva peatunud. Lõppearvega tasus kostja hagejale kokku 1894,94 eurot. Enne väljamakse tegemist peeti kinni: kohustuslik kogumispension 35,71 eurot; tulumaks 466,13 eurot; töötuskindlustusmakse töötaja osa 28,57 eurot (TVK toimik II, tl 63-69). Seega on hageja II saamata jäänud töötasu nõue 312,82 eurot ja nõue kasutamata puhkusekompensatsiooni saamiseks 200,26 eurot alusetu ja ei kuulu rahuldamisele.
38) Hagejate X.X ja J.R nõuded töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise saamiseks on alusetud, vastuolus TLS § 100 lg 4 sätestatud alustega hüvitise väljamõistmiseks ning need tuleb jätta rahuldamata. Hagejate provokatsiooniline töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole põhjendatud. Erakorralise töölepingu hüvitise väljamõistmine ja ka hüvitise suuruse määramine on töövaidlusasja lahendava kohtu kaalutlusotsus. Käesolevas töövaidlusasjas on kostja poolt kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest kaheldamatult tuvastatav, et hagejate töölepingu hüvitisenõude rahuldamiseks puuduvad faktilised alused. Hagejad otsustasid kostjalt tasu välja saamise eesmärgi töölepingu erakorraliselt ülesse ütelda ehkki selleks ütegi tööandja rikkumist ei esinenud. Seega mõtlesid hagejad tööandja rikkumise välja. Hagejate poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tegelik mõte ja sündmuste pinnalt väljajoonistuv selge eesmärk seisnes kostjalt raha (hüvitise) nõudmises. Kostja on seisukohal, et hageja X.Xl tekkis idee tööleping erakorraliselt üles öelda pärast arenguvestlust 23.09.2021 kostja juhatuse liikmetega, kus mõlemad hagejad ei näidanud üles vähimatki tahtmist oma töösse rohkem pühenduda ja nii probleeme vältida. Nende eesmärk oli kostjalt nõuda raha. Seega leiab kostja, et hagejate hüvitisnõue töölepingu erakorraliselt TLS § 91 lg 1, lg 2 alusel ülesütlemiselt on vastuolus TLS §-i 100 lg 4 sätte mõttega. Ehkki sättes on hüvituse suuruseks kolm keskmist töötasu, on kohtul õigus hüvitise suurust muuta. Hüvitise väljamõistmine TLS § 100 lg 4 alusel on seega töövaidlusasja lahendava kohtu kaalutlusotsus. Kuivõrd hagejate töölepingu erakorralise ülesütlemise alus, s.o tööandja oluline rikkumine TLS § 91 lg 2 p-de 1-3 alusel on tõendamata, puudub ka alus hagejate TLS § 100 lg 4 hüvitise saamiseks nõude rahuldamiseks. Alternatiivselt taotleb kostja vähendada hagejate TLS § 100 lg 4 hüvitise nõuet null euroni (I kd, tl 1-3, 42-49, 121123, 160-162, 178-183; III kd, tl 1-4, 60-66).
39) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kolm kohtuistungit: 06.02.2023 (I kd, tl 108-115); 03.04.2023 (I kd, tl 136-159); 09.05.2023 (I kd, tl 168-178). 40) 03.04.2023 kohtuistungil (I kd, tl 136-159) on üle kuulatud kolm tunnistajat: Q.B (I kd, tl 138-144); G.V (I kd, tl 146-154); R.O (I kd, tl 155-159).
41) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagejate I ja II nõuded tuleb rahuldada osaliselt. 42) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Hageja I X.X asus kostja juures tööle müüja-konsultandina alates 04.05.2020, kui pooled sõlmisid töölepingu nr 10/2020 (I kd, tl 50). Hageja II J.R asus kostja juures tööle müüja-konsultandina alates 02.03.2020, kui temaga sõlmiti tööleping nr 08/2020 (III kd, tl 75). TVK otsustega töövaidlusasjades nr 4-1/1762/21 ja 4-1/1764/21 (jõustunud 10.01.2022) on tuvastatud, et hagejate I ja II ning kostja vahel sõlmitud töölepingud on hagejate I ja II (töötajate) poolt erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel
üles öeldud 24.09.2021 ehk töölepingud on lõppenud 24.09.2021 (I kd, tl 16-18; III kd, tl 18-21). 43) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostja tööandjana on jätnud hagejatele (töötajatele) töösuhte perioodil 2020 maist kuni 2021 septembrini osaliselt töötasu ning kasutamata puhkuse hüvitise maksmata. Samuti on vaidlus selles, kas kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista TLS § 100 lg 4 ette nähtud hüvitis (so kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud). 44) Esmalt märgib kohus, et kuna TVK otsused töövaidlusasjades nr 4-1/1762/21 ja 41/1764/21 on jõustunud (10.01.2022), siis puudub vaidlus selles, et hagejate I ja II ning kostja vahel sõlmitud töölepingud on hagejate I ja II (töötajate) poolt erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles öeldud 24.09.2021 ning kostja ehk tööandjapoolsed töölepingu erakorralised ülesütlemised TLS § 88 lg 1 p 3, p 6, p 7 alusel on tühised (I kd, tl 16-18; III kd, tl 18-21). Töövaidluse lahendamise seaduse § 59 lg 1 p 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei esitanud kohtusse pöördumise tähtaja jooksul kohtusse avaldust. Sama paragrahvi lõike 2 alusel jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Nii hagejad kui kostja ei ole TVK otsuseid töövaidlusasjades nr 4-1/1762/21 ja 4-1/1764/21 vaidlustanud ning need on jõustunud 10.01.2022. Eeltoodu alusel ei saa pooled TVK menetlustes tuvastatud asjaolude üle enam käesolevas kohtuvaidluses vaielda. Seega lähtub kohus hagejate nõuete lahendamisel jõustunud TVK otsustega tuvastatud asjaoludest, et hagejate I ja II (töötajate) töölepingud on lõppenud hagejate poolt töölepingute erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel 24.09.2021. TLS § 91 lg 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. 45) Käesolevas asjas toimus viimane kohtuistung 09.05.2023, mil kohus andis pooltele erinevad tähtajad, sh kohtukõne teeside esitamiseks 29.05.2023 ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 29.05.2023 ning vastuväidete esitamiseks 05.06.2023 (I kd, tl 178). Hagejate esindaja esitas kohtule 06.06.2023 uue tõendi (I kd, tl 202-204) – Andmekaitse Inspektsiooni 06.06.2023 vastuse selgitustaotlusele (hagejad on esitanud selgitustaotluse peale viimast kohtuistungit 10.05.2023) (I kd, tl 203-204). Kostja palub 16.06.2023 jätta hagejate taotlus rahuldamata (I kd, tl 207-209). TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul ei ole hagejad põhistanud uue tõendi hilisemat esitamist. Käesolevas asjas on toimunud kohtuistungid ka 06.02.2023 (I kd, tl 108-115) ja 03.04.2023 (I kd, tl 136-159) ning vaidluse all olevad asjaolud on hagejatele olnud teada vähemalt alates 06.02.2023 kohtuistungist (tõenäoliselt aga tunduvalt varem,
so ajal, mil poolte vahel toimus samades nõuetes menetlus töövaidluskomisjonis, so alates 2022 algusest). 46) Kuna hagejate 06.06.2023 menetlusdokument ja uus tõend esitati kohtule hilinemisega, siis kohus keeldub seda menetlemast TsMS § 66 ja § 331 alusel ning kohus jätab sellega arvestamata käesoleva kohtulahendi tegemisel. Samal põhjusel keeldub kohus vastu võtmast hagejate poolt 06.06.2023 esitatud dokumentaalset tõendit, kuna see on esitatud hilinemisega TsMS § 66 ja § 331 alusel. 47) Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt hagejate saamata jäänud töötasu nõudeid perioodil 2020 mai kuni 2021 september, mida kostja on tasaarvestanud enda kahju nõuetega (I); seejärel analüüsib kohus hagejate 2021 septembri töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise nõudeid (II); TLS § 100 lg 4 ette nähtud hüvitise nõudeid (III) ja hageja I viivise nõuet (IV). Lõpetuseks käsitleb kohus menetluskuludega seonduvat (V).
I 48) Hageja I X.X (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja I kasuks välja perioodil 2020 juuni kuni 2021 september töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud summa 978,53 eurot (neto) (I kd, tl 34-38). Hageja II J.R (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja II kasuks välja töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud summa 464,48 eurot (neto) (III kd, tl 14-17, 30-33, 54-57, 67-72; IV kd, tl 20-26). Kostja on tunnistanud enda kahju hüvitise nõuete tasaarvestamist hagejate töötasudega, põhjendades tasaarvestamist enda varalise kahju nõuetega hagejate vastu, mis oli kostjale kui tööandjale hagejate poolt tööõigussuhtes tekitatud (I kd, tl 42-49; III kd, tl 60-66). 49) Puudub vaidlus selles, et alates 2020 aasta juunist pidas kostja hagejale I tasumisele kuuluvalt töötasult kinni kahju hüvitisi (trahve), jättes nimetatud summade ulatuses hagejale töötasud tasumata. Hageja I pangaväljavõttest nähtub, et 2020 juulis (hageja juuni töötasult) arvestas kostja maha 13,50 eurot selgitusega trahv, 2020 oktoobris – 55 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2020 novembris – 50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 jaanuaris - 246,80 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 veebruaris 86,39 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 märtsis - 97,54 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 aprillis – 50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 mais - 10,80 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 juunis – 63 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 augustis - 162,50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 septembris 145 eurot. Seega arvestas kosta hageja I töötasult kokku maha 978,53 eurot neto (I kd, tl 23). 50) TLS § 78 lg 1 kohaselt võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 51) Kostja on käesolevas asjas esitanud tõendina mitmeid perioodil 2020 mai kuni 2021 september hagejate nimel väljastatud käskkirju varalise kahju sissenõudmise osas, millest osad on ka hagejate poolt allkirjastatud. 52) Hageja I on allkirjastanud 01.07.2020 käskkirja nr 3 summa 13,59 euro kahju osas (I kd, tl 60, 62); 01.10.2020 käskkirja nr 5 summa 53 euro kahju osas (I kd, tl 60 ja 62 pöördel); 01.11.2020 käskkirja nr 7 summa 50 euro kahju osas (I kd, tl 61, 63 pöördel), so kokku summas 116,59 eurot. Kuigi käskkirjadel nr 3, 5 ja 7 on hageja I allkirjad, ei tähenda see
kohtu hinnangul hageja I nõusolekut töötasuga tasaarvestamiseks. Kohus leiab, et hageja I allkirjad kolmel käskkirjal tõendavad vaid seda, et hageja I on mingil ajal nende käskkirjadega tutvunud, kuid ei ole tõendatud millal oli tööandja dokumendiga tutvumise täpne aeg. Isegi kui pidada hageja allkirja käskkirjadel TLS § 78 lg 1 nõusoleku andmiseks, siis on tõendamata nõusoleku andmise aeg. Kohtu jaoks ei teki veendumust, et vastav töötaja nõusolek oleks antud tööandjale enne tööandja poolt tasaarvestuse toestamist. Seega leiab kohus, et kostja poolt teostatud enda nõude tasaarvestus perioodil 2020 juuni kuni 2021 september hageja I töötasuga ei vasta TLS § 78 lg 1 nõuetele ja on ebaseaduslik, mistõttu tuleb 978,53 eurot saamata jäänud töötasu kostjalt hageja I kasuks välja mõista. 53) Hageja II J.R (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja II kasuks välja töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud summa 464,48 eurot (neto). 54) Puudub vaidlus sellest, et kostja on alates 2020 maist kuni 2021 septembrini tasaarvestanud hagejale II tasumisele kuuluvalt töötasult kahju hüvitisi (trahve) järgmiselt: 2020 mais 7,50 eurot selgitusega trahv, 2020 juunis – 22 eurot selgitusega trahv, 2020 augustis – 89,68 eurot selgitusega trahv, 2020 oktoobris – 18 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 jaanuaris 54,50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 veebruaris – 5 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 märtsis – 75,40 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 juunis – 55 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 juulis – 70,90 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 augustis – 58,90 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 septembris 7,60 eurot selgitusega kahju hüvitamine, so kokku kogusummas 464,48 eurot netos (TVK toimik II, tl 10, 47-57). 55) Kuigi kostja on koostanud perioodil 2020 mai kuni 2021 september hageja II nimele mitmeid käskkirju (TVK tl 47-57), leiab kohus sarnaselt eeltoodule, et hageja II ei ole andnud kostjale TLS § 78 lg 1 tähenduses töötasuga tasaarvestuseks nõusolekut. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasaarvestanud hageja II töötasu enda nõudega summas 464,48 eurot ilma seadusliku aluseta, mistõttu tuleb see kostjalt hageja II kasuks välja mõista. 56) Seoses tööandja kahju hüvitamise nõudega märgib kohus järgmist. TLS § 72 kohaselt, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Hagi rahuldamiseks peab olema tõendatud kahju tekkimine ning peavad olema täidetud ka muud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Täiendavalt on Riigikohtu tsiviilkolleegium mh otsuses nr 3-2-1-56-17 (p 25) asunud seisukohale, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); 2) tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); 3) töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13). kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 4) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale
lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15) – kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise tulemusena. 57) Kuivõrd kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub TLS § 78 lg 1 sätestatud töötajate nõusolek tasaarvestuseks, siis kohus ei analüüsi, kas on täidetud kostja kui tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused. II 58) Järgmisena analüüsib kohus hagejate septembri 2021 töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise nõudeid. 59) Hageja I X.X palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja I kasuks välja 2021 septembri töötasu 822,60 eurot (neto) ja kasutamata puhkuse hüvitise 279,53 eurot (neto) (I kd, tl 34-38). 60) Hageja II J.R (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja II kasuks välja 2021 septembri töötasu 312,82 eurot (neto) ja kasutamata puhkuse hüvitis 200,26 eurot (neto) (III kd, tl 14-17, 30-33). 61) Puudub vaidlus selles, et hagejate tööleping lõppes 24.09.2022 TLS § 91 lg 2 alusel (otsused töövaidlusasjades nr 4-1/1762/21 ja 4-1/1764/21; jõustunud 10.01.2022; I kd, tl 16-18; III kd, tl 18-21). Kostja on seisukohal, et ta on hagejatele töölepingu lõppedes tasunud nii 2021 septembri töötasud kui ka kasutamata puhkuse hüvitised. 62) TLS § 1 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töö eest tasu. TLS § 5 lg 1 p 5 alusel on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustus tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. See tähendab, et vaidluse korral on tööandjal kohustus tõendada töötaja tööl (mitte) oldud aega ning töö- ja puhkeaja reeglite järgimist. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. 63) Kostja on tõendanud, et hagejale I on 2021 septembris makstud tasu kahel korral: 1) 10.09.2021, mil maksti välja augustis 2021 väljateenitud töötasu; 2) 24.09.2021, mil maksti välja lõpparve (I kd, tl 52; 123-128). 64) Hagejale I on kostja poolt arvestatud septembris 2021 järgmised tasud, mis vastavad hageja I töötatud päevade arvule (hageja I väitel töötas ta perioodil 01.09.2021 kuni 24.09.2021 18 tööpäeva) (I kd, tl 52-59; 123-128): puhkusetasu perioodi 26.07.2021 kuni 01.08.2021 (so 7 päeva) eest 290,57 eurot; tööpäevad juulis 2021 (22 päeva) töötasu 927,27 eurot; tööpäevad augustis 2021 (17 päeva) 1019,19 eurot (neto); 10.09.2021 välja makstud augusti 2021 palk (17 päeva, 115,5 tundi) 716,26 eurot (neto); 24.09.2021 on tasutud lõpparve: sh töötasu 141 tunni eest septembris 961,34 eurot ja puhkusekompensatsioon 17,99 päeva eest 693,33 eurot, so kokku 1654,67 eurot;
Seega oli 2021 septembris hagejale I toestatud 2 makset: 1) 10.09.2021 - 825,02 eurot (bruto); 2) 24.09.2021 - 1654,67 eurot (bruto), so kokku 2479,69 eurot (bruto), mis on 1912,34 eurot (neto). 65) Hageja II J.R töötas kostja juures graafiku alusel, kuna tema töö oli vahetustega (vt tööajagraafikut I kd, tl 123-128). Tööajaarvestusest nähtub, et hageja II tööpäevade arv 2021 septembris oli 9 tööpäeva ning töötatud töötunde oli 84,5 tundi. Töötasu 9 päeva eest oli 572,71 eurot (bruto). Hageja II töösuhe oli töövõimetuse tõttu 13 päeva peatunud. Lõppearve arvestamisel arvestas kostja hagejale II tasu järgmiselt: töötasu 2021 septembris 9 päeva eest - 572,71 eurot (bruto); kasutamata puhkuse kompensatsioon 29,81 päeva eest - 1212,67 eurot; töövõimetushüvitis 13 päeva eest - 109,56 eurot, seega kokku 1894,94 eurot; sh enne väljamakse tegemist peeti kinni: kohustuslik kogumispension 35,71 eurot; tulumaks 466,13 eurot; töötuskindlustusmakse töötaja osa 28,57 eurot (TVK toimik II, tl 63-69). 66) Kohus leiab, et hagejate nõue 2021 septembri töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise nõuetes tuleb jätta rahuldamata. Tööandja ehk kostja on tõendanud 2021 septembri töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise väljamaksmist hagejatele I ja II 2021 septembris töösuhte lõppemisel lõpparvega vastavalt kostja tööajagraafikule. Hagejad ei ole tõendanud vastupidist, et kostja töötasu või kasutamata puhkuse hüvitise arvestused hagejate osas oleksid ebaõiged.
III 67) Hageja I X.X (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja I kasuks välja TLS § 100 lg 4 hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 3016,32 eurot (neto) (I kd, tl 34-38) ning hageja II J.R (töötaja) palub kostjalt (tööandjalt) hageja II kasuks välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas 3076,32 eurot (neto) (III kd, tl 14-17, 30-33). 68) TLS § 100 lg 4 näeb ette, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid (sätte sõnastus kuni 16.03.2023). 69) Kohus annab hinnangu tööandja poolt esitatud tõenditele - videosalvestistele ja helisalvestistele (kostja vastuse lisad 8, 9, 10; I kd, tl 72-79). Puudub vaidlus selles, et mõlemad hagejad töötasid kostja juures müüja-konsultantidena aadressil xxx, Tallinn asuvas kaupluses. Kostja tööandjana video- ja helisalvestas kaupluses olevat. Nimetatud tõendite lubatavuse osas on küsimus selles, et kas töösuhtes on töötajaid jälgivate seadmete kasutamine lubatud. 70) Isikuandmete töötlemist reguleerib alates 25.05.2018 Euroopa Liidu otsekohalduv isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR, IKÜM) ning lisaks ka 15.01.2019 jõustunud isikuandmete kaitse seadus (IKS), mis täpsustab mõningaid üldmääruse nõudeid. Isikuandmete kaitse üldmääruse järgi peab isikuandmete mis tahes töötlemiseks olema õiguslik alus. Selleks, et õigustatud huvi saaks olla sobivaks õiguslikuks aluseks, tuleb läbi viia nõuetele vastav kaalumine, et otsustada selle üle, kas antud juhul kaalub tööandja
õigustatud huvi üles andmesubjekti subjektiivsed privaatsusõigused ning miks on just konkreetse seadme kasutamine parim meede soovitud eesmärgi saavutamiseks. Selleks, et pidada jälgimist õiguspäraseks, peab tööandja väga selgelt põhjendama jälgimise ulatust ja vajadust, näiteks võiks selleks olla töö efektiivsem korraldamine või nt töötajate ohutuse tagamine (nt töötamine üksinda). Samas peavad kõik tööandja poolt isikuandmete kasutamiseks rakendatavad vahendid ja viisid olema töötajale teatavaks tehtud. 71) Isikuandmete kaitse seaduse § 11 kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus kohas avalikustamise eesmärgil toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. Kohtu hinnangul on kauplus avalikuks kohaks korrakaitseseaduse § 54 tähenduses, mille kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega töötasid hagejad avalikus kohas – kaupluses. 72) Tunnistajana on üle kuulatud kostja töötaja R.O (I kd, tl 138-144), kes töötas kostja juures klienditoe peahaldurina. R.O andis ütlusi selle kohta, et töötajatel X.Xl ja J.Rl tekkisid tööl xxx asuva poes müügisaalis tööd tehes vead, näiteks saatsid nad klientidele valed tooted või läksid tooted vahetusse. Poes olid ka kaamerad, vähemalt 3 tükki. Üks kaamera oli täpselt müügileti kohal, kus oli rahakassa, samuti oli kaamera seina peal ja teise müügileti juures. Poodi sisenedes oli kohe kirjas, et seal on videovalve, oli videovalve silt. Videokaameratega toimus ka helisalvestus. Seda tehti muuhulgas selleks, et vajadusel kontrollida suhtlemist klientidega. Temal endal ei olnud helisalvestistele juurdepääsu, vaid see oli vaid juhatuse liikmel (I kd, tl 138-144). 73) Tunnistajana on üle kuulatud ka Q.B (I kd, tl 138-144), kes andis ütlusi selle kohta, et ta töötas kostja juures müüja-konsultandina koos hagejatega XXX. Tema ei ole kunagi tööandjale andnud nõusolekut filmimiseks ja pealtkuulamiseks. Tema ei tea, kas hagejad on sellise nõusoleku andnud, nad pole omavahel seda arutanud. Töötades ta nägi kaameraid müügisaalis, kuid vastavaid silte ei olnud. 74) Tunnistajana on üle kuulatud kostja töötaja IT-spetsialist ja vanem-müügikonsultant G.V (I kd, tl 146-154), kes andis ütlusi selle kohta, et Kärberi tänava müügisaalis olid kaamerad. Poe sissepääsu juures, keskmise kapi peal on kleebis kaamera pildiga ja seal on kirjas „valvekaamera“. Kaamerad on igas poe nurgas ja neid on ka näha. Kaamerad on nii klientide jaoks kui ka töötajate jaoks. Kassa juures on näiteks kaks kaamerat, neid on hästi näha. Need on ka varguste vältimiseks. Ka X.Xl ja J.Rl oli vaja kaameratega töötada. Näiteks kui toimus vale kauba väljasaatmine, siis nad vahel palusid vaadata kaamerast, et kes saatis kauba valesti välja. Samuti oli olukord, mil kassas oli puudujääk, siis võis kaamera järgi aru saada, kellele anti vale summa tagasi. Kaamerad olid heliga (I kd, tl 146-154). 75) Kostja on esitanud tõenditeks fotod kauplusest, millest nähtuvad videovalve hoiatavad sildid (I kd, tl 75-76). Kohtu hinnangul võib esitatud tõendite alusel asuda seisukohale, et hagejad töötajatena olid teadlikud, et nende töökohas on kaamerad ja neid video- ja helisalvestatakse. Lisaks oli hagejate töökohaks avalik koht – kauplus. Kohus leiab, et
avalikuks kohaks olevas kaupluses (mis langeb kokku töötaja töökohaga), kus on videovalve hoiatavad sildid, on töötajaid jälgitavate seadmete kasutamine lubatav. Sellisel viisil nii töötajate kui ka klientide jälgime on kohtu arvates õiguspärane ja vajalik eelkõige töötajate enda kaitseks (nt kaupluses toimuvate varguste või klientide poolt ebaviisaka või sündsusetu käitumise tuvastamiseks). 76) Tööandja on käesolevas vaidluses tõendanud, et hagejad on töösuhte toimumise ajal toime pannud korduvaid töökohustuse rikkumisi. X.X puhul on kliendid esitanud 7 e-kirja pretensioonidega, hageja J.R puhul 5 e-kirja kliendi pretensioonidega (I kd, tl 54; 80-83; TVK toimik II, tl 47-62). Lisaks on väljatrükid kostja siseveebist hageja rikkumistega ning pika aja jooksul korduvad käskkirjad hagejate poolt tekitatud kahjude tasaarvestamise kohta töötasuga - X.X 10 käskkirja, J.R puhul 12 käskkirja (I kd, tl 60-71; TVK toimik II; tl 47-62). Samuti on tõendina esitatud videosalvestised hageja X.X ja hageja J.R omavahelise vestlusega müügisaalis, millest nähtub ja kuuldub hagejate omavaheline vestlus (I kd, tl 72-75; 102). Hagejate käitumisest enne töösuhte lõppemist 24.09.2022 võib tuletada eesmärki tööandjat provotseerida. Hagejad on esitanud 22.09.2021 tööandjale kollektiivse avalduse, milles muuhulgas soovivad tööandjaga asuda läbirääkimistesse (TVK toimiku II, tl 11-13), kuid ülejärgmisel päeval – 24.09.2021 esitavad töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Sellest võib järeldada, et tegelikkuses ei soovinud hagejad tööandjaga läbi rääkida. Video salvestiselt on näha ja kuulda hagejate vestlus, kus X.X ütleb J.Rle:“kui ülemus tuleb ja karjuma pistab, siis see, vastupidi on meie jaoks hea“. (vt hagejate omavaheline vestlus teenindussaalis 23.09.2021). Hageja X.X saatis tööandjale 24.09.2021 e-kirja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse saatmise kohta. 77) Hüvitise väljamõistmine TLS § 100 lg 4 alusel on töövaidlusasja lahendava kohtu kaalutlusotsus. TLS § 100 lg 4 näeb ette, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid (sätte sõnastus kuni 16.03.2023). Kohus leiab, et antud asjas, lähtudes tõenditest ja hagejate suhtumisest töökohustuste täitmisesse ning nende poolsest käitumisest, on põhjendatud vähendada TLS § 100 lg 4 ette nähtud hüvitist nullini. Seega jätab kohus hagejate TLS §100 lg 4 nõuded rahuldamata.
IV 78) Hageja I X.X palub hagiavalduses mõista kostjalt hageja I kasuks välja viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (I kd, tl 34-38). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus nõustub hageja I käsitlusega, et tal on õigus nõuda perioodil 2020 juunist kuni 2021 septembrini saamata jäänud töötasult summas 978,53 eurot (so kohtu poolt rahuldatud põhinõudelt) viivist alates 31.01.2022. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja alates 31.01.2022 kuni 12.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 146,61 eurot ning
TsMS § 367 lg 1 alusel edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse tegemisest (12.09.2023) kuni põhinõude (978,53 eurot) täitmiseni. 79) Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise kohta. 80) Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate nõuded osaliselt järgmiselt. Kohus mõistab kostjalt hageja I X.X kasuks välja perioodil 2020 juuni kuni 2021 september saamata jäänud töötasu 978,53 eurot (neto) ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt (978,53 eurot neto) alates 31.01.2022 kuni 12.09.2023 summas 146,61 eurot ja edaspidiselt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja II J.R kasuks välja perioodil 2020 mai kuni 2021 september saamata jäänud töötasu 464,48 eurot (neto). Kohus jätab rahuldamata: 1) hageja I nõuded välja mõista kostjalt hageja I kasuks 2021 septembri töötasu 822,60 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 279,53 eurot ja TLS § 100 lg 4 hüvitis 3016,32 eurot (neto); 2) hageja II nõuded välja mõista kostjalt hageja II kasuks 2021 septembri töötasu 312,82 eurot (neto), kasutamata puhkuse hüvitis 200,26 eurot (neto) ja TLS § 100 lg 4 hüvitis 3016,32 eurot (neto).
V Menetluskulude jaotus 81) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 82) Kohus on hagejate nõuded käesoleva otsusega rahuldanud osaliselt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldab hagi väiksemas ulatuses, kui jätab rahuldamata, siis on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta täielikult poolte endi kanda. Töösuhtes peetakse töötajaid nõrgemaks pooleks (vt Riigikohtu otsused nr 2-20-5834, p 16; nr 3-2-1-24-13, p 15). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus käesoleval juhul mõistlikuks jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 83) Pooled on esitanud menetluskulude nimekirjad (I kd, tl 192-194; 187-190) ja ka vastuväited vastaspoole menetluskulude nimekirjale (I kd, tl 195-197, 199-201). Kuna menetluskulud jäävad täielikult poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 kohaselt, siis kohus ei määra poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 84) TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus määrab poolte menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2024. a otsusega nr 2-22-5924.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.