Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2024. a, Tallinn Kohtuasja number
2-24-10209
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus K.K paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.07.2024 esialgse õiguskaitse määrus
Kaebuse esitaja ja liik
K.K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: K.K (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.07.2024 esialgse õiguskaitse määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 04.07.2024 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles K.K (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja ravi pikendamist 40 päevani. 03.07.2024 kell 13:01 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
2.Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite KE ja KT arvamuse puudutatud isiku kohta.
2.1.Esmakordselt viibis puudutatud isik psühhiaatriakliinikus 25.07.2016-18.08.2016 hospitaliseerituna ägedalt psühhootilisena. Käitus kodus ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Rääkis kosmoses käimisest. Kutsus võõraid inimesi koju elama ja põletas lähedaste riideid ning lõhkus ema telefoni. Ravi foonil puudutatud isiku seisund paranes, kuid haiguskriitikat ei tekkinud. Puudutatud isik ei kasutanud toetusravi ega ilmunud vastuvõtule.
2.2.2022. aasta kevadel oli puudutatud isik psühhiaatriakliinikus meelepettelistest elamustest hõivatud, ärritunud ja agressiivne. Antipsühhootilise ja meeleolu stabiliseeriva ravi foonil meelepetted taandusid ja käitumine korrastus. Haiguskriitikat jätkuvalt ei kujunenud. Puudutatud isik ei kasutanud temale määratud ravimeid. Tahtest olenematul ravil viibis puudutatud isik ka 06.06.2023–14.07.2023 psühhoosi ägenemisest ja elamustest tuleneva agressiivse käitumise tõttu elukaaslase ja ema suhtes. Psühhiaatriakliinikusse toimetati ta politsei kaasabil. Puudutatud isik vajas ohjeldamist ja pipragaasi ning käeraudu. Antipsühhootilise ja meeleolu stabiliseeriva ravi foonil puudutatud isiku seisund paranes. Psühhiaatri vastuvõttudel käis ja ravimeid tarbis ebakorrapäraselt.
2.3.Viimati viibis puudutatud isik haiglaravil 30.05.2024–18.06.2024. Toodi psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi ja politseiga raamile ohjeldatuna. Kiirabi kutsus puudutatud isiku ema, kes ei tundnud end turvaliselt puudutatud isiku ettearvamatu ja agressiivse käitumise tõttu. Puudutatud isik ähvardas ema nii verbaalselt kui füüsiliselt. Ravi lõpetamise järgselt polnud puudutatud isik enam tööle läinud. Tema kõne oli muutunud aina segasemaks ja seosetumaks. Lisandusid kuulmismeelepetted ja agressiivne käitumine. Ravi (risperidoon, valproaat, lorasepaam) foonil meelepetted taandusid, meeleolu stabiliseerus ja käitumine korrastus. Haiglast lahkumisel planeeriti psühhiaatri ambulatoorne jälgimine.
2.4.Käesolevalt toodi puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga politsei saatel. Kiirabi kutsus puudutatud isiku ema, kelle sõnul oli puudutatud isik toetusravi koju saabudes peagi lõpetanud. Puudutatud isikul ilmnes taas psühhootilistele elamustele viitav käitumine. Rääkis nähtamatute isikutega ja avaldas absurdseid luulumõtteid ning tõlgendusi. Muutus aina vaenulikumaks ja agressiivsemaks ema suhtes. Puudutatud isik sõimles, ähvardas ja tõukas ema ning raputas teda õlgadest. Emal olid nähtavad verevalumid. Kiirabi ja politsei saabumisel lamas puudutatud isik voodil. Väitis, et ta võtab ravimeid siis, kui tunneb vajadust. Psühhiaatriakliiniku valvetoas puudutatud isik orienteerus oma isikuandmetes, ajas ja kohas. Oli pinges, ärrituv ja trotslik. Tema meeleolud kõikusid äärmusteni. Hüppas järsult toolilt püsti, vehkis kätega ja karjus personalile, et läheb koju, kui teda teavitati haiglasse jäämise vajadusest. Psühhoosi ägenemisest tuleneva ümbritsevaid ohustava käitumise ja ravikoostöö puudumise tõttu hospitaliseeriti puudutatud isik valvepsühhiaatri poolt tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse alusel 03.07.2024 kell 13.01.
2-24-10209
2.5.Puudutatud isiku psüühiline seisund ei ole oluliselt paranenud. Liigub aktiivselt osakonnas ringi, on ärritunud, trotsliku ja üleoleva olekuga. Vestlusel raviarstiga ärritub kergesti ja on umbusaldav ning oma elamusi varjav. Vihjamisi avaldab mõjustusluulumõtteid. Tunnistab, et ei söönud ega maganud kahe nädala vältel. Haiguskriitika ja ravisoostumus puuduvad. Hindab ravi enda mürgitamisena ja enda enesetunnet väga heaks, kuna ta lõpetas ravi. Ema suhtes on vaenulik. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Tema käitumine on haiguslikest elamustest juhitud, ettearvamatu ja nii teda ennast kui ümbritsevaid (eeskätt ema) ohustav. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Puudutatud isiku seisundist ja senisest ravikogemusest tulenevalt ei ole tõenäoline tema seisundi paranemine 4 päevase ravi toimel sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu toimetulek väljaspool tugevalt kontrollitud ravikeskkonda.
3.Maakohus rakendas 05.07.2024 esialgse õiguskaitse määrusega puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva.
4.Psühhiaatriakliiniku psühhiaater teavitas 06.07.2024 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu 06.07.2024 määrus ja põhjendused
5.Maakohus rakendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas ta psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 40 päeva alates tema 03.07.2024 kell 13.01 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Ühtlasi anti luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 12.08.2024 kell 13.01 või varasemalt, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
5.1.Puudutatud isiku ärakuulamine toimus 05.07.2024. Kohus selgitas talle menetlustoimingu sisu ja menetluse käiku. Ärakuulamisel oli puudutatud isik trotslik. Puudutatud isik teadis, kus viibib ja vastas, et seekord ei ole tema siinolek põhjendatud, kuna emaga konflikti ei olnud. Võttis ravimeid, aga tegi oma kuuri vastavalt sellele, kuidas end tundis. Ei saanud aru, kuidas seekord kõik nii juhtus. Arvas, et ema tekitas endale ise verevalumid. Ei taha vastavalt arstide juhistele raviga jätkata. Tahab oma teadmiste järgi edasi ravida.
5.2.Puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi korras toetas avaldaja avaldust.
5.3.Kohus leidis, et puudutatud isiku ravi tagamiseks on kinnisesse asutusse paigutamise tingimused täidetud.
5.3.1.Puudutatud isikul esineb raske segatüüpi skisoafektiivne psüühikahäire (F25.2). Tema käitumine on haiguslikest elamustest juhitud, ettearvamatu ja nii teda ennast kui ümbritsevaid (eeskätt ema) ohustav. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Kohus tuvastas ärakuulamisel, et isik ei mõtle selgelt ega adu ümbritsevat adekvaatselt. Eitas objektiivseid ja faktilisi asjaolusid, füüsilist konflikti emaga. Kinnitas, et ei võta ravimeid nii nagu arstide poolt ette nähtud. Temale etteheidetavat käitumist ebakohase raviga seostada ei suuda. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik võimeline oma psüühilise seisundi tõttu
2-24-10209 iseenda eest hoolt kandma ja võib käituda ebaadekvaatselt ning ettearvamatult ja seega ravita jäädes seada ohtu nii iseenda kui ka ümbritseva. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab puudutatud isik hospitaliseerimist. Ravita jäädes tema seisund ainult süveneks. Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole puudutatud isiku huvides. Kohus kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas ta 40 päevaks kinnisesse asutusse.
5.4.Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Kohus leidis, et tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui ta vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud 06.07.2024 määruse tühistada ning temale mittevajalik ravi lõpetada.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste järgi puudutatud isik ei mõista, miks temale nii pikka ravi kohaldati, sest pärast 4 päeva tundis ta end tervena. Puudutatud isik pole nõus asjatult haiglas olema ajal, kui peab tegelema enda töö ja rahaliste probleemidega. Puudutatud isik viitab rahalisele kahjule, mis temale asjatu kinnipidamisega põhjustatakse. Ühtlasi teatas puudutatud isik, et alustas protestiks kinnipidamisele näljastreiki.
7.Avaldaja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et täidetud on kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused. Puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi korras leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Maakohus kaebust Ringkonnakohtule.
ei
rahuldanud
ja
edastas
selle
lahendamiseks
Tallinna
9.Avaldaja teatas, et seoses puudutatud isiku seisundi paranemisega ravi lõpetati 19.07.2024.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Ringkonnakohus märgib, et kohus saab TsMS § 543 lg 3 alusel ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et avaldust ei saa uuesti lahendada (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista määruskaebuse lahendamist asjaolu, et avaldaja lõpetas 19.07.2024 puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi psühhiaatriakliinikus.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese ja teise
2-24-10209 lause alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 kohaselt isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
14.Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ja ravita jäämisel võib ta olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kolleegiumil ei ole alust kahelda maakohtul tekkinud siseveendumuses puudutatud isiku ohtlikkuses, mille kohaselt on isiku ohtlikkus iseendale ja teistele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isikul psühhoosi ägenemise ajal kalduvus vägivallale ja ta on varasemalt olnud agressiivne elukaaslase ja ema suhtes. Samuti on ta käesoleva hospitaliseerimise eelselt tõuganud ja raputanud ema õlgadest, millest olid nähtavad verevalumid. Psühhiaatrite arvamusest ja puudutatud isiku esindaja seisukohast kaebusele nähtub, et puudutatud isik on ka pärast hospitaliseerimist ema suhtes vaenulik. Psühhiaatrite arvates on puudutatud isiku käitumine ema ohustav. Ringkonnakohtu arvates saab puudutatud isiku sellisest ägedast haiguslikust seisundist ja käitumisest järeldada ohtlikkust teistele, arvestades ka tema varasemat käitumist.
15.Psüühikahäirest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama. Psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit hinnates tõenäoline paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 40 päevaks. Kolleegium leiab, et kuna puudutatud isiku psühhiaatri 06.07.2024 hinnangust nähtuvalt ei olnud muutunud puudutatud isiku seisund, siis leidis maakohus põhjendatult, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Avaldaja avaldust toetas ka määratud esindaja.
16.Samuti nähtub puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja haiguskriitika puudumisest, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isik pole olnud nõus haiglas olema ja hindab ravi enda mürgitamisena. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulisematest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi tuvastamisel hindama. Raske psüühilise häirega isiku seisukoht ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut ega saa olla PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel ja ravivajaduse üle otsustamisel määravaks. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline otsustama ravivajaduse üle.
17.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks.
2-24-10209
18.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
19.TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.