lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2384/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 06.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-2384/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1019
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-2384

Haldusasi

X. X (X) kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju väljamõistmiseks suitsetamise keelamise eest

RESOLUTSIOON

1.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
2.Tagastada kaebus.
3.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

nimi

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X. X esitas 04.08.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt suitsetamise keelamisega seotud mittevaralise kahju väljamõistmiseks summas 3000 eurot. Koos kaebusega on esitatud menetlusabi taotlus.
2.Kohus jättis kaebuse 15.09.2026 määrusega käiguta. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamiseks selgitada, millise õigushüve riivamise eest ta kahju hüvitamist taotleb, esitada olemasolu korral vangla vastus, tasuda riigilõiv 90 eurot vastavalt makseinfo lehel märgitud andmetele või esitada täidetud menetlusabi taotlus 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.10.20263-26-1247/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-2524/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-1976/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.10.20263-26-2254/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-26-2315/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-22-990/29
3.Kaebaja sai määruse kätte 18.09.2026. Seega oli puuduste kõrvaldamise viimane päev 05.10.2026. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Kohus on kontrollinud ka riigilõivu laekumist kaebaja isikukoodi, viitenumbri ning selgituses sisalduda võiva kohtuasja numbri ja kaebaja nime järgi, kuid kohtule ei nähtu riigilõivu tasumist.
4.Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuid ei ole määratlenud riivatud õigushüve. Kaebuse teksti kohaselt on kaebajale tekkinud tervisekahju (dtl 1), kuid samas on kaebaja hiljem taotlenud eraelu puutumatuse ja/või vaba eneseteostuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tegemist on erinevate õigushüvedega, mille osas on muu hulgas ka erinev kaebuselt tasutava riigilõivu suurus. Kaebaja ei ole esitanud ka vangla vastust, millele ta tugineb, kuid ka selle esitamisest ei saa selguda üheselt, kas kaebaja soovib kaebuses kohtule esitada sama nõuet, mille ta on esitanud vastustajale. Tallinna Ringkonnakohus on 25.08.2026 määruses nr 3-25-4556 selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei hõlma automaatselt kõiki RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvesid, vaid need konkreetsed hüved, mille kahjustamise eest hüvitist taotletakse, tuleb taotlejal ise välja tuua (p 8). 1(3)

Seega on tegemist puudusega, mille kõrvaldamata jätmine takistab kaebuse menetlusse võtmist ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

5.Kaebaja vastamata jätmisest sõltumata peab kohus ka tõenäoliseks, et kaebaja on ületanud kahjunõude vanglale esitamise tähtaja (RVastS § 17 lg 3) ehk kaebajal on tähtaegselt läbimata korrakohane kohustuslik kohtueelne menetlus, mis on iseseisvaks kaebuse tagastamise aluseks (HKMS § 121 lg 1 p 4). Eelnevalt viidatud ringkonnakohtu määruse kohaselt kehtib suitsetamiskeeld Eesti vanglates alates 01.10.2017. Kaebaja on asunud sellest ajast arvates kohtute infosüsteemi andmetel korduvalt vangistust kandma või olnud vahistatu: - Tartu Maakohtu 13.10.2017 määrusega nr x-xx-xxxx pöörati kaebajale määratud vangistus täitmisele. - Kaebaja vahistati Tartu Maakohtu 01.09.2017 määruse nr x-xx-xxxx alusel ning vahistamist pikendati 31.10.2017 määrusega samas asjas veel 2 kuu võrra. - Kaebaja mõisteti Tartu Maakohtu 17.08.2018 otsusega nr x-xx-xxxx erinevates kuritegudes süüdi ja talle määrati liitkaristusena vangistus pikkusega 1 aasta, 9 kuud ja 12 päeva, algusega 17.08.2018. Kaebaja vabastati karistuse kandmisest ennetähtaegselt tingimisi samas asjas 19.09.2019 määrusega, kuid vangistus pöörati ärakandmata osas pikkusega 7 kuud ja 24 päeva 12.08.2020 määrusega uuesti täitmisele. - Kaebaja mõisteti Tartu Maakohtu 21.01.2021 otsusega nr x-xx-xxxx erinevates kuritegudes süüdi ja talle määrati karistusena vangistus pikkusega 4 aastat, 3 kuud ja 6 päeva. Kaebaja vabastati tingimisi karistuse kandmisest 12.12.2023 määrusega. - Kaebaja vahistati Tartu Maakohtu 06.08.2024 määruse nr x-xx-xxxx alusel ning vahistamist pikendati 04.10.2024 määrusega samas asjas veel 2 kuu võrra. - Kaebaja mõisteti Tartu Maakohtu 07.05.2025 otsusega nr x-xx-xxxx süüdi ja talle mõisteti liitkaristuseks vangistus pikkusega 3 aastat, 9 kuud ja 29 päeva. Kohtuasjas nr x-xx-xxxx 30.10.2025 esitatud kassatsioonkaebuse kohaselt viibis kaebaja samal ajal veel Tartu Vanglas. Kuna suitsetamiskeeld ei erinenud erinevates vanglates olemuslikult, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja mõistis sellest keelust tulenenud negatiivseid tagajärgi ja mittevaralise kahju tekkimist alles oluliselt pärast vangistuse algust. Samuti ei olnud kaebajal alust arvata, et suitsetamiskeeld on üksnes ajutine. Nii ei hakanud suitsetamiskeelu osas kahju hüvitamise tähtaeg uuesti kulgema alates ajast, mil kaebaja paigutati Tallinna Vanglasse (kaebaja asukoht siinse kaebuse kohaselt).
6.Kahjunõude esitamise tähtaeg ei ole hakanud uuesti kulgema ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendist tulenevalt. Euroopa Inimõiguste Kohtu kolmanda koja 04.11.2025 otsus nr 17982/21 Vainik vs Eesti1 ei jõustunud. Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda tegi 30.06.2026 samas asjas kohtuotsuse kaebuse kustutamise kohta kohtuasjade nimistust2. Suurkoda leidis: - Puudub alus järeldada, et menetletav asi puudutab küsimust, millel on üldine tähendus ja tähtsus kogu Euroopa Nõukogu piirkonna jaoks. Tegemist ei ole seega küsimusega, mille suhtes oleks konventsiooni artikli 37 lõike 1 lõpuosa tähenduses „inimõiguste austamise“ huvides vajalik suurkoja lõplik lahend (p-d 36 ja 38). - Keelu põhiseaduspärasust kontrollis Eesti Riigikohus (vt punktid 11–16 eespool). Riigikohus hindas keeldu selle õiguspärasuse, taotletavate eesmärkide legitiimsuse ja nende eesmärkide suhtes proportsionaalsuse seisukohalt, eelkõige põhiseaduse paragrahvi 19 lõikes 1 sätestatud vaba eneseteostuse õiguse aspektist. Riigikohus selgitas üksikasjalikult põhjuseid, mis viisid ta järeldusele, et keeld ei olnud põhiseadusega vastuolus (p 37).

https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22itemid%22:[%22001-245684%22]} Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/failid/vainik.pdf ja https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22languageisocode%22: [%22EST%22],%22itemid%22:[%22001-251627%22]}

2(3)

- Koja käesolevas menetluses tehtud otsus ei jõustunud osas, milles see puudutas asja sisulist külge, ning on seetõttu õiguslikult tühine. Käesolev asi on nüüd lahendatud suurkoja käesoleva otsusega, mis on konventsiooni artikli 43 lõike 3 ja artikli 44 lõike 1 kohaselt lõplik (p 39). Kolmanda koja otsus, milles analüüsiti eraelu puutumatuse riivet isikliku autonoomia osana (p 160) ning leiti, et vaba eneseteostuse õiguse osas oli analüüs puudulik (p-d 168, 169 ja 172), ei oma seega õiguslikku mõju ning tegemist ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega, millega oleks tuvastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumine. Vastupidi, suurkoda on oma otsuses märkinud, et Riigikohtu 17.12.2019 otsuses nr 5-19-40 toodud põhjendused olid mh vaba eneseteostuse aspektist piisavad (suurkoja otsuse p 37).

7.Kaebaja on taotlenud ka menetlusabi, kuid ei ole kohtule esitanud täidetud menetlusabi taotlust ja teatist enda majandusliku seisundi kohta. Seetõttu on kõrvaldamata taotluse puudus ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Nimetatud dokumendi puudumisest sõltumata tuleks menetlusabi taotlus sisulise läbivaatamise korral jätta rahuldamata, sest kaebusel puuduvad ilmselgelt eduväljavaated (HKMS § 111 lg-d 1-3). Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole kaebaja kõrvaldanud kaebuse puuduseid, st kuidas kahjunõue erinevate väidetavalt riivatud õigushüvede vahel jaguneb. Kaebaja varasemaid vahistamisi ja vangistusi arvestades on kahjunõue tõenäoliselt esitatud kaebetähtaega ületades. Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja lahendit arvestades on kaebus perspektiivitu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2026 määruse nr 3-26-2376 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.10.20263-25-3207/22Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.10.20263-26-2269/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium