X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.07.2025 otsuse nr 4.2-1/3868-1 ja 01.09.2025 vaideotsuse nr 1.2-3/238-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kärt Kasepõld
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. X kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.10.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
3-25-3214
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 30.08.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA, vastustaja) relvaloa taotluse püstoli liigile enese ja vara kaitseks.
PPA keeldus 17.01.2023 otsusega nr 4.2-1/713-1 X. Xle relvaloa väljastamisest ja jättis 23.03.2023 vaideotsusega nr 4.2-1/713-6 kaebaja vaide rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohus tühistas 21.12.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-872 PPA 17.01.2023 otsuse ja 23.03.2023 vaideotsuse ning kohustas PPA-d võimaldama X. Xle täiendava laskekatse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.03.2025 otsusega PPA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus jõustus.
4.PPA võttis 29.05.2025 kaebaja relvaloa taotluse uuesti menetlusse.
5.PPA keeldus 23.07.2025 otsusega nr 2-1/3868-1 relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 10 alusel X. Xle relvaloa väljastamisest ja jättis 01.09.2025 vaideotsusega nr 1.2-3/238-2 kaebaja vaide rahuldamata. Otsuse ja vaideotsuse põhjendused:
5.1.Kaebaja relvaloa taotluse esmakordsel läbivaatamisel 2022. a tuvastas piirkonnapolitseinik kohapealsel kontrollil, et relva ja laskemoona hoiutingimused ei vastanud RelvS-i § 45 lg 2 nõudele, et relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad kõrvalise isiku juurdepääsu. X. X väitis PPA-le, et tema elukohas on korduvalt käinud võõrad isikud ka pärast lukkude vahetamist, kuid sissemurdmise jälgi ei tuvastatud. Siiski kavatses X. X relva ja laskemoona hoiustada lukustamata kummuti sahtlis.
5.2.Teave relva ja laskemoona hoiutingimuste ebapiisavuse kohta jäeti PPA menetlusvea tõttu tähelepanuta. X. X väide, et 2022. a teostati kaks relva hoiutingimuste kontrolli, ei vasta tegelikkusele. PPA haldustoimikus ja dokumendihaldussüsteemis on märgitud vaid 08.09.2022 toimunud kontroll, mida kinnitavad kontrolli teostanud ametniku ütlused.
5.3.X. X oli alates 02.06.2025 teadlik, et PPA võttis tema relvaloa taotluse uuesti menetlusse ja selle raames teostatakse uuesti relvahoiutingimuste kontroll. Piirkonnapolitseinik pidi 2025. a uuesti kontrollima relvahoiutingimusi isiku kodusel aadressil. X. X piirkonnapolitseinikule ust ei avanud, telefonile ega e-kirjadele ei vastanud. Samuti jättis X. X vastatama menetleja ekirjas esitatud küsimusele, kas ta võimaldab PPA-l kontrollida relvahoiutingimusi. Praegu puuduvad X. X märgitud hoiukohas nõuetekohased relvahoiutingimused, sest PPA-l ei ole võimaldatud veenduda, et kaebaja omab nõuetekohast hoiukohta.
5.4.X. Xle ei saa relvaluba väljastada, sest esineb RelvS § 36 lg 1 p 10 nimetatud välistav asjaolu, mille esinemisel puudub PPA-l kaalutlusõigus.
5.5.Tallinna Halduskohtu otsustega haldusasjas nr 3-23-872 kohustati PPA-d võimaldama X. Xle täiendav laskekatse, kuid relvaloa taotluse uuel läbivaatamisel ilmnenud relvaloa andmist välistav asjaolu välistab praegu relvaeksami ühe osa uuesti sooritamise. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Käesoleval juhul oleks faktiliste asjaolude muutumise tõttu kohtuotsuse täitmine võimatu või seadusega vastuolus, mistõttu selle kohustuslikkus on vastavas osas ära langenud.
5.6.PPA on muutnud menetluspraktikat sh hoiutingimuste kontrolli, mis peaks välistama kaebaja relvaloa menetluses 2022. a aset leidnud menetlusvea kordumise.
2(7)
3-25-3214
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 01.10.2025 kaebuse nõuetega tühistada PPA otsus nr 4.2-1/3868-1 ja vaideotsus nr 1.2-3/238-2 ning kohustada PPA-d täitma halduskohtu otsust haldusasjas nr 3-23-872 ja võimaldama kaebajale täiendava laskekatse sooritamine. Kaebaja täiendas kaebust 07.11.2025, esitades kaebuse uue tervikteksti ja esitas 18.08.2026 oma vastuse PPA seisukohtadele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja leiab, et otsus ja vaideotsus on õigusvastased ning tuleb tühistada.
7.1.Halduskohtu otsusega asjas nr 3-23-872 kohustati PPA-d kaebajale täiendavat laskekatset võimaldama. Kuigi relvaloa taotlus võeti uuesti menetlusse, PPA kohtuotsust ei täitnud ja seadis kohtuotsuse täitmise sõltuvusse põhjendamatutest tingimustest.
7.2.Täiendava relvahoiutingimuste kontrolli läbiviimine kaebaja elukohas ei ole põhjendatud ega vajalik. Hoiutingimused on 2022. a tunnistatud PPA poolt nõuetelevastavaiks ning hoiutingimused pole muutunud. Relvaloa esmasel taotlemisel teostab PPA reeglina ühe kontrolli, mida korratakse nt elukoha vahetuse korral. Kaebaja elukoht ega muud hoiutingimused pole alates 2022. a muutunud. Kaebaja on oma relvahoiutingimusi PPA-le 2025. a kirjalikult selgitanud ja PPA pole seda selgitust kahtluse alla seadnud. Seega relvaloa andmist välistavad asjaolud puuduvad.
7.3.PPA 07.09.2022 ja 08.09.2022 kaks järjestikkust kontrolli kaebaja elukohas, ehkki nüüd esimese kontrolli läbiviimist eitatakse. Hoiutingimuste nõuetelevastavuse üle ei otsusta vahetut kontrolli teostanud piirkonnapolitseinik, vaid otsuse langetas 2022. a taotluse menetleja vastavalt kehtinud nõuetele. Menetleja pidi omama ülevaadet mõlema kontrolli hinnanguist ning neid koos hinnates luges tingimused nõuetele vastavateks. Seega ei teinud PPA 2022. a kaebaja relvahoiutingimusi hinnates menetlusviga, vaid menetleja varasemale hinnangule on olemas loogiline selgitus. PPA kinnitus, et relvahoiutingimuste kontrolli metoodikat on pärast 2022. a muudetud, üksnes kinnitab, et kaebaja kontrollimine toimus varem kehtinud reeglite järgi õiguspäraselt. PPA ei ole huvitatud 2022. a toimunud kontrollimise asjaolude väljaselgitamisest, põhjendused uueks relvaloa andmisest keeldumiseks on otsitud.
7.4.Kuna 2022. a relvahoiutingimuste nõuetele mittevastavus ega PPA menetlusviga pole tõendamist leidnud, tuleb lähtuda seisukohast, et hoiutingimused vastavad nõuetele, ega vaja uut kontrollimist. Halduskohtu otsus kohustas PPA-d kaebajale täiendava laskekatse võimaldamiseks, mis tähendab katkenud menetluse jätkamist (taastamist) sealt, kus see PPA põhjustatuna katkes. Kogu relvaloataotluse menetluse täies mahus kordamine ei olnud kohtuotsuse mõte ning sisu ja muudaks kohtuotsuse mõttetuks. Õigus kõiki toiminguid uuesti sooritades relvaluba taotleda oleks kaebajal ka ilma kohtuotsuseta. Meelevaldne on PPA viide Riigikohtu otsusele, mille põhjal faktiliste asjaolude muutumise tõttu võib kohtuotsuse kohustuslikkus teatud tingimustel ära langeda. Riigikohtu otsuses räägitakse faktilistest asjaoludest, PPA otsustes sisalduvad aga oletuslikud ja tõendamata asjaolud.
7.5.Kuigi kaebaja ei ole pidanud ega pea jätkuvalt põhjendatuks täiendava kontrolli läbiviimist, ei ole ta täiendava hoiutingimuste kontrolli läbiviimisest ka keeldunud. PPA ei tee vahet keeldumisel ning kavandatava tegevuse otstarbekuses kahtlemisel. Kaebaja sai 16.06.2025 planeeritud PPA relvahoiutingimuste kaebaja kodus planeeritud kontrollist teada peale selle kavandatavat toimumist. Kaebaja edastas 17.06.2025 menetlejale e-kirjaga oma selgitused, mida ei peetud aga piisavaiks. PPA väide, nagu oleks kaebaja lahkunud oma korterist pool tundi pärast politseinike viibimist kaebaja ukse taga, ei pea ajaliselt paika. Tegelikult lahkus kaebaja kodust jalgrattaga poolteist-kaks tundi hiljem. PPA-l oli võimalus 3(7)
3-25-3214
pärast ebaõnnestunud kontrollikatset korraldada uus eelnevalt kokkulepitud kontroll, mida aga ei tehtud. Haldusmenetluses oli PPA poolne kommunikatsioon ebapiisav.
7.6.Kuna 2022. a tehtud õigusvastase relvaloa andmisest keeldumise otsuse tagajärgi pidid pärast haldusasjas nr 3-23-872 jõustunud kohtuotsust asuma PPA-s kõrvaldama selle otsuse koostajad ise, on tegemist huvide konflikti olukorraga.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. PPA otsus ja vaideotsus on õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks.
8.1.Kaebajale keelduti relvaloa andmisest, kuna tal ei ole RelvS-is ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks.
8.2.Kaebaja relvaloa taotluse menetluses 08.09.2022 teostatud relva hoiutingimuste kontrollil selgus, et kaebaja kavatseb hakata hoidma relva oma töötoa kummuti lukustamata sahtlis ning laskemoona kõrval lukustamata sahtlis. Kuna relv ja laskemoon oleks olnud kergesti kättesaadavad ning kaebaja väitel on keegi tema korteris sees käinud, isegi pärast seda, kui ta oli korteri lukud ära vahetanud, ei pidanud PPA kaebaja relva ja laskemoona hoiutingimusi piisavateks, et välistada kõrvaliste isikute juurdepääs relvale. Rohkem PPA kaebaja relva hoiutingimusi 2022. a ei kontrollinud ja ei vasta tõele kaebaja väide, et 2022. a teostati kaks kontrolli.
8.3.Nõuetekohaste hoiutingimuste puudumise tõttu ei oleks PPA tohtinud kaebajat 2022. a relvaeksamile lubada, kuid ekslikult seda siiski tehti. PPA avastas eksimuse 2025. a kaebaja relvaloa taotluse uue läbivaatamise käigus.
8.4.PPA võttis kaebajaga 2025. a ühendust, et leppida kokku uus hoiutingimuste kontrollimise aeg ja veenduda enne täiendava laskekatse võimaldamist, kas kaebaja omab nõutud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks. Kaebaja ei võimaldanud PPA-l hoiutingimusi kontrollida, leides, et 2022. a kontroll on piisav ja uus kontroll pole põhjendatud.
8.5.Relva hoiutingimuste kontroll on üks osa relvaloa taotluse menetluses ning ei ole välistatud, et kui menetlustähtaeg seda võimaldab, kontrollib PPA menetluse jooksul taotleja relva hoiutingimusi korduvalt. Relva hoiutingimusi ei kontrollita üksnes relvaloa taotluse menetluses, vaid neid võidakse RelvS-i alusel kontrollida ka relvaloa kehtivuse ajal. Kuna PPA ei pidanud kaebaja relva hoiutingimusi turvalisteks, oli uus relva hoiutingimuste kontroll 2025. a igal juhul põhjendatud ja vajalik. PPA järeldas kaebaja käitumisest, et ta ei oma RelvS-iga ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks, mistõttu keeldus relvaloa väljastamisest.
8.6.Kuivõrd PPA tuvastas, et kaebajal ei ole ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks, siis ei olnud PPA-l võimalik kaebajale haldusasjas nr 3-23-872 tehtud kohtuotsusest tulenevat täiendavat laskekatset võimaldada. Isegi kui PPA oleks võimaldanud kaebajale esmalt täiendava laskekatse ja kaebaja oleks selle sooritanud positiivselt, ei muudaks see fakti, et kaebajal puuduvad nõutud tingimused relva ja laskemoona hoidmiseks, mistõttu oleks PPA pidanud igal juhul kaebajale relvaloa andmisest keelduma.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Pooled vaidlevad käesolevas asjas PPA otsuse õiguspärasuse üle, millega jäeti kaebajale relvaluba väljastamata, kuna PPA hinnangul esines RelvS § 36 lg 1 p 10 sätestatud relvaloa andmist välistav asjaolu – kaebaja ei oma RelvS-iga ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks. 4(7)
3-25-3214
10.Kaebaja esitas relvaloa taotluse algselt 2022. a. Vaidlusaluse otsuse tegi PPA pärast kaebaja relvaloa taotluse uut menetlusse võtmist, kui haldusasjas nr 3-23-872 jõustus kohtuotsus, millega tühistati PPA varasem otsus kaebajale relvaloa väljastamisest keeldumise kohta ja kohustati PPA-d kaebajale uut laskekatset võimaldama.
11.Füüsilise isiku poolt relvaloa taotlemist ja selleks läbi viidavat menetlust reguleerib eelkõige RelvS-i § 35. RelvS ega muud õigusaktid ei näe ette täpseid reegleid olukorraks, kus PPA-l tuleb tema poolt juba lahendatud relvaloa taotlus otsuse tühistamise tõttu uuesti läbi vaadata, sh kas tuleb korrata kõiki n-ö esialgses haldusmenetluses läbi viidud menetlustoiminguid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 1 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan oma kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. HMS § 6 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud relvaloa taotluse teistkordsel läbivaatamisel alustama menetlust kaebajale laskekatse võimaldamisest ja eeldama, et ülejäänud osas on kogu varasem menetlus läbi viidud õiguspäraselt ja varem tuvastatud asjaolud enam kontrollimist ei vaja. Sõltumata varem läbi viidud menetlustoimingutest ja tuvastatud asjaoludest peab PPA olema relvaloa väljastamisel veendunud, et kõik relvaloa õiguspärasuse tingimused on täidetud loa väljaandmise aja seisuga ning tegema uurimispõhimõttest tulenevalt oma kaalutlusõiguse alusel selleks vajalikke menetlustoiminguid.
13.PPA on põhjendanud, miks tekkis menetlejal relvaloa taotluse uuel läbivaatamisel kahtlus, et kaebaja elukohas puuduvad tegelikult relva ja laskemoona hoidmiseks vajalikud tingimused. Kohtu hinnangul ei ole need kaalutlused meelevaldsed või ebamõistlikud ega välju PPA kaalutlusõiguse raamidest relvaloa menetluse üksikasjade määramisel. Kui haldusorganil tekib haldusmenetluses mõistlikult põhjendatud kahtlus, et ta on varem teinud samas menetluses menetlusvea, peab tal olema võimalik kogutud andmete õiguspärasuse kontrollimiseks toimingut korrata, vastasel juhul pole tal võimalik tagada menetluse lõpptulemuse õiguspärasust. Kohtu arvates ei ole käesolevas asjas määrav, mitu korda 2022. a kaebaja relvahoiukoha nõuetelevastavust kontrolliti või kas toona tehtud järeldustele võiks olla mingi alternatiivne selgitus. Küllaldase põhjuse relva ja laskemoona hoidmiseks vajalike tingimuste olemasolu korduvaks kontrollimiseks annaks juba ainuüksi asjaolu, et 2022. a septembris toimunud kohapealsest kontrollist oli relvaloa taotluse uue läbivaatamise ajaks (mai-juuli 2025) möödunud juba ligikaudu 3 aastat ja sellise ajavahemiku jooksul ei pruugi tingimused hoiukohas jääda samaks. Kaebaja kinnitused, et tema elukoht ja hoiutingimused pole muutunud, ei võta PPA-lt õigust asjaolude uueks kontrollimiseks kohapeal.
14.Halduskohtu otsus asjas nr 3-23-872 sellise korduva kontrolli teostamist ei välista. Halduskohus kohustas vastustajat kaebajale uut laskekatset võimaldama, kuid ei keelanud ega saanudki keelata vastustajal oma kaalutlusõiguse alusel relvaloa andmise muude tingimuste täidetust kontrollida.
15.Kaebaja väidab, et ta ei keeldunud täiendava hoiutingimuste kontrollimise läbiviimisest oma korteris 2025. a ja kontrollimine nurjus vastustajast tulenevatel põhjustel. Kohtuasja digitaalsest toimikust (digitaalse toimiku (dtl) leheküljed 80-89) nähtub järgmine sündmuste käik: - 02.06.2025 ja 03.06.2025 saatis PPA menetleja D. Kipper kaebajale e-kirja, milles teatas, et PPA peab vajalikus uuesti kontrollida kohapeal kaebaja relvahoiutingimusi ja põhjendas kontrolli vajadust; 5(7)
3-25-3214
- kaebaja vastas sellele kirjale 03.06.2025, et kohtuotsusega haldusasjas nr 3-23-872 ei nähtud ette relvahoiutingimuste kontrolli kordamist ja kutsus üles tarbetutest toimingutest hoiduma; - 16.06.2025 koostas piirkonnapolitseinik menetlejale teavituse, et relvahoiutingimusi ei olnud kaebaja elukohas võimalik kontrollida, kuna temaga ei saanud kontakti. Piirkonnapolitseinik helistas korduvalt kaebaja mobiiltelefonile, käis kaks korda kohapeal ja kirjutas 13.06.2025 kaebaja meiliaadressile teavituse, et tuleb 16.06.2025 kell 10.00 relvahoiutingimusi kontrollima. Keegi ust ei avanud, kirjale ei vastatud; - 16.06.2025 saatis menetleja D. Kipper kaebajale e-kirja, et PPA ametnik on korduvalt püüdnud kontrollida kaebaja relvahoiutingimusi, kuid see ei ole kontakti puudumise tõttu õnnestunud. Menetleja kordas, et PPA peab kontrolli teostamist endiselt vajalikuks ja lisas: „Palun andke teada, kas lubate piirkonnapolitseinikul kontrollida Teie relvahoiutingimusi? Vastake: jah või ei. Tuletan meelde, et juhul kui PPA-l ei õnnestu veenduda, et Teie relvahoiutingimused vastavad RelvS-is kehtestatud nõuetele, kaalume keelduda Teile relvaloa väljastamisest RelvS § 36 lõike 1 punkti 10 alusel. Ootan Teie tagasisidet hiljemalt 19.06.2025.“; - 17.06.2025 vastas kaebaja menetleja e-kirjale ja põhjendas, et sai piirkonnapolitseiniku ekirjad kätte alles 16.06.2025 õhtul ja ei olnud selle päeva hommikul kodus. PPA korduvatele telefonikõnedele mittevastamist põhjendas kaebaja tundmatult numbrilt tulevate petukõnede kartusega. Kaebaja leidis, et puudub õiguslik põhjendus juba 2022. a teostatud kontrolli kordamiseks. Menetleja küsimusele, kas ta lubab piirkonnapolitseinikul kontrollida oma relvahoiutingimusi, kaebaja ei vastanud; - 17.06.2025 saatis menetleja kaebajale e-kirja, et kaebajale on piisavalt selgitatud relvade hoiutingimuste kontrolli vajalikkust ning PPA ei pea vajalikuks seda uuesti üle korrata. Menetleja märkis, et kaebaja poolse koostöö puudumise tõttu ei ole võimalik menetlust jätkata ja PPA kaalub relvaloa väljastamisest keeldumist RelvS § 36 lg 1 p 10 alusel ning et kaebajal on võimalik esitada oma arvamus või vastuväited hiljemalt 25.06.2025; -17.06.2025 vastas kaebaja menetlejale, et soovib täiendavaid selgitusi 2022. a toimunud kontrolli asjaolude kohta ja tutvuda 2022 toimunud haldusmenetluse pabertoimikuga. Oma nõusolekut kohapealse kontrolli läbiviimiseks kaebaja jätkuvalt ei avaldanud.
16.Kohtu arvates saab eelnevast järeldada, et kaebaja oli hiljemalt 02.06.2025 teadlik PPA soovist teostada uus relvahoiutingimuste kontroll, aga ei nõustunud selle läbiviimisega, hoidus koostööst kontrolli läbiviimiseks ja jättis vastamata PPA selgele ja konkreetsele küsimusele, kas kaebaja nõustub kontrolli läbiviimisega või mitte. Seetõttu ei saanud PPA kaebajale välja pakkuda ka uut kohapealse kontrolli teostamise aega. Kohtu arvates on eelnevast piisavalt selge, et kaebaja ei soovinud ise PPA-le täiendava kontrolli teostamist võimaldada, kuna pidas 2022. a läbi viidud kontrolli piisavaks. PPA-le ei saa ette heita, et ta oleks oma uurimis-, ärakuulamis- või selgitamiskohustust rikkunud. Relvaloa menetlus toimub isiku enda taotluse alusel ja isiku enda huvist lähtudes, loa taotleja peab tegema menetlejaga koostööd. PPA-l ei ole selles menetluses volitust teostada kontrolli kaebaja elukohas vastu kaebaja tahtmist, kuid kui kaebaja ei tee ise haldusorganiga koostööd, mille tõttu jäävad loa andmiseks olulised asjaolud välja selgitamata, siis ei saa isikule luba välja anda.
17.See, et kaebaja relvaloa taotluse korduva läbivaatamisest võisid 2025. a osa võtta samad PPA ametnikud, kes vaatasid taotlust läbi ka 2022. a, ei näita huvide konflikti ametnike tegevuses. HMS § 10 kohaselt ei või haldusorgani nimel tegutsev isik haldusmenetlusest osa võtta, kui: 1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja; 2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane, abikaasa, registreeritud elukaaslane, hõimlane või perekonnaliige; 3) ta on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses; või 4) ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Ametniku erapoolikust või 6(7)
3-25-3214
isiklikku huvi asja lahendamisel ei saa ilma muude konkreetsete kahtlust tekitavate asjaoludeta järeldada üksnes sellest, et ta on asja ühel korral juba lahendanud.
18.Vaidlusaluse otsuse ja vaideotsuse õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, et halduskohtu otsusega asjas nr 3-23-872 kohustati vastustajat kaebajale uut laskekatset võimaldama. Kohtupraktikast tuleneb, et keelamis- või kohustamisnõue ei ole vastustajale kohustuslik, kui ta pärast kohtuotsuse jõustumist tuvastab, et faktilised asjaolud on muutunud ning seetõttu oleks kohtuotsuse täitmine võimatu või seadusega vastuolus (vt Riigikohtu 27.05.2015 otsus nr 3-3-1-14-15, p 30 ja 24.04.2018 määrus nr 3-17-725, p 17). See, et kaebajal puuduvad relvaloa andmiseks vajalikud relvahoiutingimused (võrdub sellega, et nõuetekohaste hoiutingimuste olemasolu ei olnud võimalik välja selgitada) on uus faktiline asjaolu, mis võib välistada kohtuotsuse täitmise kohustamist puudutavas osas. Kohus otsustab keelamis- või kohustamisnõude rahuldamise üle lähtudes nendest asjaoludest, mis on talle otsuse tegemise ajal teada, ega saa võtta arvesse asjaolude hilisemat muutumist. RelvS § 36 lg 1 p 6 näeb ette relvaloa andmisest keeldumise imperatiivse aluse. Selle aluse ilmnemisel puudub PPA-l kaalutlusruum relvaloa andmiseks ja loa väljastamisest tuleb igal juhul keelduda. Isikule laskekatse võimaldamine olukorras, kus relvaloa andmisest tuleb igal juhul keelduda, ei oleks eesmärgipärane ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega (HMS § 5 lg 2). Relvaloa menetluses puudub põhjus teha toiminguid, millel ei saa olla mõju menetluse lõpptulemusele: loa andmisest tuleks keelduda laskekatse tulemusest sõltumata.
19.Eelnevaid asjaolusid kogumis arvestades jätab kohus kaebuse rahuldamata.
20.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu neid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
21.Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajavahemiku taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.