X-i kaebus hambaraviga tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu määrused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
02.04.2026
ja
29.04.2026
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X-i määruskaebused Tallinna Halduskohtu 02.04.2026 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale ning 29.04.2026 määruse peale.
2.Jätta X-i määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.04.2026 ja 29.04.2026 määrused muutmata.
3.Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1).
1.X (edaspidi ka kaebaja) esitas 04.03.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse talle hambaraviga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebaja Tartu Vanglas viibides hambaravi, mille järel tekkisid tal erinevad vaevused (kõrvas vilinad, peavalud, pearinglus, silmanägemine läks uduseks). Kaebaja hinnangul kahjustati hambaravi käigus kolmiknärvi, millest tulenevalt vaevused tekkisid. Kaebaja nõuab Tartu Vangla tervishoiuteenuse osutajalt tekkinud kahju (30 080 eurot mittevaraline kahju ning 19 000 eurot varaline kahju tervise rikkumise eest) hüvitamist ning kui tervishoiuteenuse osutaja kahju ei hüvita, soovib ta seda nõuda Tartu Vanglalt.
3-26-615
2.Tartu Halduskohtu 04.03.2026 määrusega (jõustus 20.03.2026) anti X-i kaebus vastavalt kohtualluvusele üle Tallinna Halduskohtule.
3.Kaebaja esitas 13.03.2026 esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse ning 17.03.2026 riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused.
4.Tallinna Halduskohtu 02.04.2025 määrusega tagastati X-i kaebus Tartu Vangla ja prokuratuuri vastu esitatud kahjunõuete osas (resolutsiooni p 1); tunnistati asja menetlus osaliselt kinniseks (resolutsiooni p 2); jäeti kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks EÕK taotluse osas rahuldamata (resolutsiooni p 3); jäeti kaebus ja EÕK taotlus käiguta (resolutsiooni p 4); anti kaebajale kaebuses ja EÕK taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 15 päeva arvates määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest (resolutsiooni p 5) koos hoiatusega kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta (resolutsiooni p 6). HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 8 on sätestatud, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebajal on Tartu Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise kaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebaja soovis esitada kahjunõude ka prokuratuuri ja prokuröri vastu, kes talle süüdistuse esitasid, juhul kui tervishoiuteenuse osutaja ja vangla kahju ei hüvita. Kui kaebaja leiab, et menetleja on talle süüteomenetluses kahju tekitanud, kohaldub kahjunõudele süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mille kohaselt on sellist kahju hüvitamise taotlust sõltuvalt kahju hüvitamise taotluse esitamise hetkest pädevad lahendama prokuratuur, maakohus või ringkonnakohus (SKHS §-d 14-21). Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1). Kohus selgitas, et lahendab menetlusabi taotluse kaebuse osas pärast 02.04.2026 määrusega kaebajalt täpsustuste küsimist. Kuivõrd kaebaja esitas 13.03.2026 ka EÕK taotluse, lahendas kohus menetlusabi taotluse EÕK taotluse osas. Kohtu hinnangul ei ole menetlusabi taotluse rahuldamine riigilõivu tasumisest vabastamiseks EÕK taotluse osas põhjendatud. Kuivõrd kaebaja on esitanud kaebuses kahju hüvitamise nõude, ei nähtu kohtule, et EÕK kohaldamata jätmisel kaasneks kaebaja jaoks pöördumatuid tagajärgi ning tal puudub EÕK vajadus (HKMS § 249 lg 1). Seega puuduvad EÕK taotlusel eduväljavaated ning menetlusabi andmine riigilõivu tasumisest vabastamiseks EÕK taotluse osas ei ole HKMS § 111 lg 1 mõttes õigustatud. Sellest tulenevalt tuleb EÕK taotlus jätta HKMS § 55 lg 1 alusel käiguta.
5.Kaebaja esitas 26.04.2026 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja soovib esindajat, kuna on vaimupuudega, ei suuda tinnituse tõttu mõelda, pea valutab ning see muudab ta närviliseks. Ilma esindajata jäävad tema õigused kaitsmata, kuna ta ise ei tunne seadusi ning ei tea, kuidas oma õigusi kaitsta.
6.Tallinna Halduskohus jättis 29.04.2026 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja on senise menetluse kestel olnud võimeline kohtu ette tooma peamised faktilised asjaolud, milles ta näeb tervishoiuteenuse osutaja tegevuse õigusvastasust. Halduskohtumenetluses on kohtul lisaks uurimis- ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lõiked 4 ja 5), mis tagavad asjas oluliste asjaolude väljaselgitamise ning vajalike avalduste ja taotluste 2(5)
3-26-615 esitamise ka ilma professionaalse esindaja olemasoluta. Kaebajal ei tule esitada viiteid õigusaktide sätetele või muid juriidilisi eriteadmisi eeldavaid põhjendusi, vaid kaebajal tuleb kohtule esitada üksnes need faktilised asjaolud, mis tema hinnangul tingivad tervishoiuteenuse osutaja tegevuse õigusvastasuse. Kaebaja on seni kohtule esitatud dokumentides suutnud selliseid asjaolusid edukalt kirjeldada. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis viitaksid, et kaebaja arusaamisvõime oleks sellisel määral piiratud, et see ei võimaldaks tal iseseisvalt kohtumenetluses osaleda. Lisaks on kaebaja esitanud kaebuse peaasjalikult mittevaralise kahju hüvitamiseks, millisel juhul ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt lubatav. Kohtule ei nähtu, et asjas esineks oluline avalik huvi, mis riigi õigusabi andmist praegusel juhul õigustaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas 03.04.2026 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 02.04.2026 määruse peale ja selle täiendused. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja tahtena vaidlustada määruse resolutsiooni punkti 1 (Tartu Vangla ja prokuratuuri vastu esitatud kahju hüvitamise nõuete tagastamine) ja punkti 3 (EÕK taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine). Määruskaebuses on kaebaja esitanud selgitused kahjusumma kujunemise kohta. Määruskaebuse täienduses (dtl 134) on kaebaja märkinud, et tal ei ole muud võimalust kui pöörduda kohtu poole, kuna tema vabad vahendid ei võimalda isegi kindlustuse poole pöörduda, kuna tal ei ole raha. Määruskaebuse täienduses (dtl 135) on kaebaja märkinud, et Tallinna Vangla on avanud kaebaja kirjad enne temale kätte toimetamist.
8.Kaebaja esitas 06.05.2026 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 29.04.2026 määruse peale, millega jäeti kaebajale riigi õigusabi andmata. Kaebaja märkis, et soovib riigi õigusabi, kuna ta on vangis, ta ei oma sissetulekut, ei tööta ja võlad on üle 20 000 euro.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebused menetlusse. Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1 ja § 121 lg 4; riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8), määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 1) ning neid on võimalik menetleda. Määruskaebuste esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Määruskaebused jäävad rahuldamata. Halduskohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi kaebaja väitel puuduvad tal rahalised vahendid, ei ole EÕK taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud. Menetlusabi andmise eesmärk on tagada, et isiku õigused ei jääks tema majanduslikust kitsikusest tingituna kohtuliku kaitseta intensiivsete riivete korral. Antud juhul on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja õiguste riive seoses EÕK taotlusega ei saa olla intensiivne, kuna tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Sellises olukorras ei ole riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud ning kui kaebaja siiski soovib, et halduskohus EÕK taotluse läbi vaataks, tuleb tal tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõude osas oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kaebus tuli HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
3(5)
3-26-615
13.Prokuratuuri vastu esitatud kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel oli õiguspärane. Sellise kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kui kahju on tekitatud süüteomenetluses, siis tuleb seda nõuda SKHS-s sätestatud alustel ja korras esmalt kohtuvälise menetleja juures ja vajadusel maakohtus (SKHS §-d 4, 14–17; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-18-400, p 10).
14.Kaebaja riigi õigusabi taotluses kirjeldatust ei nähtu, et kaebaja vajaks haldusasjas esindamiseks riigi õigusabi. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebaja on suutnud seni esitada kohtule asja lahendamiseks piisavad selgitused kahjunõude faktiliste aluste kohta, mis kohtu uurimis- ja selgitamiskohustust arvestades tagab kaebaja õiguste piisava kaitse. Asjaoludest ei nähtu tungivat avalikku huvi ja vaidlus ei ole õiguslikult keerukas.
15.Eeltoodust tulenevalt jäävad määruskaebused rahuldamata, Tallinna Halduskohtu 02.04.2026 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 ning Tallinna Halduskohtu 29.04.2026 määrus muutmata.
16.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi initsiaalidega.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.