päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-24-2004 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHU OTSUS
1.Tallinna Vangla 28.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/226 (vaidlustatud käskkiri) kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkirjas on viidatud sama päeva ettekandele nr 1-24-5514, mille kohaselt tuvastati, et kaebaja, olles palliplatsil, liikus teise kinnipeetava juurde ning pärast umbes 30-sekundilist suhtlust tegi jalaga löögiliigutuse teise kinnipeetava näo suunas, mis ei tabanud, seejärel tõukas ta seda teist kinnipeetavat kätega ning lisaks tegi käega löögi tema suunas, misjärel läks kinnipeetavate vahel kakluseks. Vaidlustatud käskkirjas leiti, et kaebaja käitumine on ettearvamatu, sh agressiivne kaaskinnipeetavate suhtes ning kaaskinnipeetavatega kokkupuudete vältimiseks ja vanglas üldise julgeoleku tagamiseks tuleb kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud käskkirja tühistamist. Kaebaja argumendid olid kokkuvõttes järgmised.
2.1.Vaidlustatud käskkirjaga on teotatud kaebaja au ja head nime, nimetades teda ettearvamatuks ja agressiivseks. Käskkirjast ei nähtu, millistest kaalutlustest on lähtutud kaebaja jätkuvalt agressiivseks tunnistamisel. Kaebaja rahunes kohe pärast intsidenti ning tema edasine käitumine oli prognoositav. Põhjendamatu oli tund aega hiljem otsustada kaebaja paigutada lukustatud kambrisse. Kaebaja väljendas kirjalikult kahetsust enne julgeolekuabinõude kohaldamist.
2.2.Vaidlustatud käskkirja andmisel ei arvestatud sellega, et kaebaja ei olnud vangistuse ajal toime pannud mingisuguseid õigusrikkumisi ja oli käitunud eeskujulikult. 28.05.2025 sündmuse ajal teostas kaebaja hädakaitset, kuna rünnet alustas teine kinnipeetav. Vastustaja jättis kaalumata kaebaja huvid, sh soovi kasutada spordihoone inventari. Käskkirjast ei nähtu ka põhjendusi, miks on vaja piirata kehakultuuriga tegelemist, liikumis- ja suhtlemisvabadust. Niivõrd intensiivse piirangu tõttu kaotas kaebaja suhted lähedastega, ta ei saanud lugeda ajalehti ega helistada õiguskantslerile. Lukustatud kambrisse paigutamine alandas kaebaja inimväärikust. Käskkirjast ei selgu, miks peetakse vangla julgeolekut kaalukamaks kui mõnda muud õigushüve. Julgeolekumeetmete kohaldamine on ebaproportsionaalne.
3.Vastustaja vaidles kaebusele vastu ning selgitas, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli julgeoleku kaalutlustel vajalik, kuna kaebaja ründas jalutuskäigu ajal kaaskinnipeetavat. Eraldades teistest kinnipeetavatest isiku, kes kasutab verbaalse konflikti lahendamiseks füüsilist jõudu, kaitseb vangla kaalukaid õigushüvesid. Rakendatud abinõud olid eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Kaebaja käitumine oli ettearvamatu ja näilisest rahunemisest ei saanud veel järeldada, et kaebaja kaaskinnipeetavatele enam ohtlik ei olnud. Kaebaja väide hädakaitsest ei ole õige.
2(5)
3-24-2004
4.Tallinna Halduskohus tegi 25.10.2024 kohtuotsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
4.1.Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatud nii ennetaval kui ka tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.
4.2.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstava õigushüve kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik. Julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks oli vastustajal tekkinud veendumus, et kaebaja käitumine ohustab vangla üldist julgeolekut. Ei ole oluline, et intsident lõppes 28.05.2024 kell 13.11. Toimunud intsident ja kaebaja käitumine intsidendi ajal olid piisavad selleks, et tõkestada edasiulatuvalt kaebaja võimalikku samalaadset käitumist, kui kaebaja satub kokku sama kaaskinnipeetavaga. Näilikust rahunemisest ei saanud vastustajal tekkida veendumust, et kaebaja kaaskinnipeetavatele enam ohtlik ei olnud. Kaebaja kohtumenetluses avaldatud väited, et agressiivsus on inimloomusele omane käitumine, kinnitavad täiendavalt, et abinõu kohaldamine vahetult pärast intsidendi toimumist oli põhjendatud. 28.05.2024 intsidendi kohta koostatud vanglateenistuse ettekandest nähtuvalt ei teostanud kaebaja hädakaitset, kuna tema liikus esimesena kaaskinnipeetava poole ning tegi viimase suunas jalalöögi. Ei nähtu, et kaaskinnipeetav oleks kaebajat kõva häälega solvanud või et kaaskinnipeetav oleks püüdnud kaebajat lüüa. Intsidendi algatas kaebaja. Verbaalse konflikti lahendamine füüsilise jõuga ei ole kohane käitumine ning vastustaja on kaebajat vaatamata tema näilisele rahunemisele pärast konflikti käsitlenud põhjendatult ohtlikuna teistele vangidele ja ohuna vangla julgeolekule.
4.3.Asjaolu, et kaebaja ei olnud varem kaaskinnipeetavatega agressiivselt käitunud, ei muuda vastustaja järeldust ebaõigeks. Olukorras, kus kaebaja käitus kaaskinnipeetava suhtes agressiivselt, ei saa välistada, et kaebaja seda tulevikus taas teha ei võiks. Üksuse juht, kes on puutunud kaebajaga pikema aja jooksul kokku, on täheldanud, et kaebaja käitumine on ettearvamatu.
4.4.Vaidlustatud käskkirjas avaldatud hinnang kaebaja käitumisele ei riku kaebaja õigusi. Tegemist ei ole kolmandatele isikutele avaldamiseks mõeldud teabega kaebaja kohta.
4.5.Ehkki vaidlustatud käskkirjas ei ole üksikasjalikult põhjendatud, miks peeti vajalikuks kohaldada kaebaja suhtes korraga kõiki seal loetletud täiendavaid julgeolekumeetmeid ja miks ei piisanud vaid ühest, on käskkirjast siiski arusaadav, et vangla pidas vajalikuks kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse üldist piiramist eesmärgiga vältida sarnase konflikti kordumist. Kaebaja oleks kehakultuuriga tegeledes paratamatult puutunud kokku teiste kaaskinnipeetavatega. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta soovis julgeolekuabinõude kohaldamise ajal suhelda õiguskantsleri ja lähedastega ning et sellist suhtlust oleks kaebajale keelatud.
5.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või teise võimalusena saata kaebus uueks läbivaatamiseks tagasi halduskohtule. Esiteks leiab kaebaja, et halduskohus on rikkunud HKMS § 175 lõiget 3, kuna on otsustanud kohtuotsuse avaldamisel asendada ka vastustaja esindaja nime tähemärgiga. Teiseks on halduskohus lubamatult koostanud
3(5)
3-24-2004 kohtuotsuse põhjendused nii, et nende alusel on tuvastatav kaebaja isik. Kolmandaks heidab kaebaja ette, et halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning kohus on lubamatult tuginenud ainult ühele tõendile ehk kohtuotsuses viidatud ettekandele. Viimaks märgib kaebaja, et halduskohus ei andnud talle võimalust tõendada, et ta ei rünnanud kaaskinnipeetavat, vaid tegemist oli hädakaitsega.
6.Tallinna Vangla esitas seisukoha, kus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldamata jätta. Vastustaja leiab esiteks, et avaldatavas kohtuotsuses vastustaja esindaja nime tähemärgiga asendamine või mitteasendamine ei puuduta kaebaja õigusi. Teiseks on vastustaja seisukohal, et halduskohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendatud ning kohus ei ole rikkunud tõendite kogumise ega hindamise reegleid. Kaebaja on saanud menetlusmaterjalidega tutvuda ja talle oli teada, missuguseid tõendeid on vangla kohtule esitanud, ent halduskohtumenetluses ei väitnud ta, et vangla on mingisugused olulised tõendid halduskohtule esitamata jätnud ega ole taotlenud nende väljanõudmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kooskõlas HKMS § 201 lõikega 4. Kokkuvõttes leidis halduskohus õigesti, et 28.05.2024 intsidendi asjaolud, mis on kajastatud samal päeval koostatud ettekandes (dtl 15), õigustasid hinnangut, et kaebaja võib oma agressiivse käitumisega edaspidi ohustada kaaskinnipeetavaid ja seeläbi vangla julgeolekut. Sellise ohu ennetamiseks on VangS § 69 lõikes 2 loetletud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine põhjendatud. Vaidlustatud käskkirjast tuleneb üheselt, et täiendavate julgeolekumeetmete eesmärk oli vältida kaebaja kontakte teiste kinnipeetavatega. Selle eesmärgi saavutamiseks oli lubatav kohaldada kõiki käskkirjas nimetatud meetmeid. Ringkonnakohtule ei nähtu, et julgeolekumeetmeid oleks kohaldatud tarbetult pika aja jooksul. Kaebaja väide, et tema ei rünnanud kaaskinnipeetavat, vaid tegutses hädakaitseseisundis, ei ole kinnitust leidnud. Halduskohtule esitatud kaebuses ei vaielnud kaebaja vastu 28.05.2024 ettekandes kajastatud faktilistele asjaoludele, eelkõige sellele, et tema liikus kaaskinnipeetava suunas, tegi kaaskinnipeetava suunas jalaga löögiliigutuse ning tõukas kaaskinnipeetavat kätega. Isegi kui on tõsi, et kaaskinnipeetav kaebajat solvas või mingil moel verbaalselt ründas, ei saa sellele järgnevat füüsilist rünnet ühelgi juhul käsitada hädakaitsena.
8.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et halduskohus ei ole nõuetekohaselt tõendeid kogunud ning on tuginenud üksnes eelviidatud ettekandele. Toimikust ei nähtu, et halduskohus oleks põhjendamatult keeldunud kaebaja esitatud tõendite vastuvõtmisest või kaebaja taotlusel mingisuguste tõendite kogumisest. Ka apellatsioonimenetluses ei ole kaebaja esile toonud, milliste konkreetsete asjaolude kohta või milliseid tõendeid oleks halduskohus pidanud täiendavalt koguma. Kaebaja üldsõnaline viide sellele, et Tallinna Vanglal oli 28.05.2024 ettekandes kajastatud intsidendi kohta rohkem teavet, kui ta halduskohtule avaldas, ei ole piisav järeldamaks, et halduskohus on uurimiskohustust rikkunud. Eelkõige hädakaitset puudutava kaebaja väite kohta ei pidanud halduskohus täiendavaid tõendeid koguma, kuivõrd oli ilmne, et hädakaitsega tegemist olla ei saanud.
9.See, kas avaldatavas kohtuotsuses kajastatakse vastustaja esindaja nimi või mitte, ei puuduta kaebaja õigusi mitte kuidagi ega saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.
10.Halduskohtu otsuse põhjendamiskohustuse ega menetlusnormi rikkumisena ei saa käsitada ka seda, et halduskohtu otsuses kajastatud asjaolude kirjelduse pinnalt on kaebaja isik (vähemalt 28.05.2024 intsidendi juures viibinud isikute jaoks) tuvastatav. Kohtumenetlus
4(5)
3-24-2004 on üldjuhul avalik ning kohtuotsus peab kajastama vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ja menetlusosaliste väiteid. Halduskohtu ostus ei sisalda delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võiks oluliselt kahjustada kaebaja eraelu puutumatust ning mille tõttu oleks mõeldav kohtuotsuse osaline või täielik avaldamata jätmine kooskõlas HKMS § 175 lõikega 4.
11.Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad apellatsioonimenetlusega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda.
12.HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada avaldamisele kuuluvas kohtuotsuses sisalduvad isikut tuvastada võimaldavad andmed initsiaalide või tähemärgiga. Kohtuotsuse põhjenduste mõistmise seisukohast ei ole kaebaja nime avaldamine vajalik ning võib eeldada, et kaebaja seda ei soovi. Seetõttu tuleb kaebaja nimi kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.