Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-19-20689
Kohtuasi
OÜ Northern Guard hagi VGFS Financial Services Estonia OÜ vastu rahalise hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
VGFS Financial Services Estonia OÜ 19.03.2025 määruskaebus OÜ Northern Guard 21.03.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: OÜ Northern Guard (varasema ärinimega OÜ Exelsior Energiakonsultatsioonid, registrikood 14297676), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Kostja: VGFS Financial (registrikood 12252698), vandeadvokaat Helena Noot
Menetluse liik
Services Estonia OÜ lepinguline esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.03.2025 määrus osas, milles maakohus mõistis tasaarvestuse tulemusel VGFS Financial Services Estonia OÜ-lt OÜ Northern Guard kasuks välja menetluskulude hüvitise 9232,3 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab VGFS Financial Services Estonia OÜ-lt OÜ Northern Guard kasuks välja mõistmata tasaarvestuse tulemusel mitte rohkem kui 9232,3 eurot. Muus osas jätta maakohtu 03.03.2025 määrus muutmata.
2.Rahuldada VGFS Financial Services Estonia OÜ määruskaebus.
Rahuldada OÜ Northern Guard määruskaebus osaliselt.
4.Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Rahuldada hageja OÜ Northern Guard avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2-19-20689
4.2.Välja mõista hagejalt OÜ Northern Guard kostja VGFS Financial Services Estonia OÜ kasuks menetluskulud summas 4767,7 eurot.
4.3.Välja mõista kostjalt VGFS Financial Services Estonia OÜ-lt hageja OÜ Northern Guard kasuks menetluskulud summas 14 000 eurot.
4.4.Tasaarvestada hageja OÜ Northern Guard ja kostja VGFS Financial Services Estonia OÜ vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt VGFS Financial Services Estonia OÜ-lt hageja OÜ NorthernGuard kasuks välja menetluskulud summas 9232,3 eurot.
4.5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Northern Guard (hageja) hagi VGFS Financial Services Estonia OÜ (kostja) vastu tekitatud kahju (alternatiivselt enamsaadud) 395 166,38 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 9440,69 euro ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras väljamõistmiseks.
2.Maakohus jättis 25.01.2023 otsusega hagi rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse.
3.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.03.2024 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu 25.01.2023 otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 274 870,27 euro ja sellelt arvestatava viivise ulatuses. Ringkonnakonnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 274 870,27 eurot ja ringkonnakohtu otsuse kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 110 395,72 eurot. Ringkonnakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks viivise seaduses sätestatud määras alates 16.03.2024 kuni põhinõude 274 870,27 eurot kohase täitmiseni. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.
4.Riigikohus jättis 17.06.2024 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kostja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Maakohtu 25.01.2023 otsus ja ringkonnakohtu 15.03.2024 otsus jõustusid 17.06.2024.
2-19-20689
5.Hageja esitas 05.02.2020 ja 06.01.2023 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 3400 eurot ja õigusabikuludest 9640 eurost, kokku 13 040 eurot. Hagejale osutati õigusteenuseid esimese nimekirja kohaselt 20,75 tundi ja teise nimekirja kohaselt 39,5 tundi tunnitasuga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis taotles hageja menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja taotles, et kohus kohustaks kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates.
6.Kostja esitas 06.01.2023 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest 15 319,98 eurot. Kostjale osutati õigusteenuseid 95 tundi ja 45 minutit tunnitasuga 160 eurot ilma käibemaksuta. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, siis ei taotle kostja menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kostja taotles, et kohus kohustaks hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates.
7.Hageja esitas 20.02.2024 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest 8744 eurot ilma käibemaksuta, s.o lepingulise esindaja kulu 3984 eurot (14 tunni ulatuses tunnitasuga 160 eurot, millele lisandub käibemaks) ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 4760 eurot.
8.Kostja esitas 20.02.2024 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest 5230 eurot, s.o lepingulise esindaja kulu 30,1 tunni ulatuses tunnitasuga kuni 2023. a veebruarini 160 eurot ja alates 2023. a märtsist 175 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 03.03.2025 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 10 767,70 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 25 124,63 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 14 356,93 eurot. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist seaduses ettenähtud ulatuses.
9.1.Maakohus järeldas, et poolte avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulusid rahuldamisele osaliselt.
9.2.Kohus analüüsis esmalt hageja menetluskulusid. Hagejale osutati õigusabi 74 tundi tunnitasuga 160 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus märkis hageja lepingulise esindaja ajakulu kohta järgmist. Kohus pidas hagiavalduse koostamise kulu ülepaisutatuks. Hageja esindajal kulus hagiavalduse koostamisele kokku 20,75 tundi. Hagiavaldus koosneb 14 leheküljest, millega koos esitati arvukalt lisasid. Hagiavalduse koostamise mõistlik ajakulu on 16 tundi. Kostja 02.04.2020 seisukoht hageja määruskaebusele oli ca 2 lehekülge pikk. Viidatud menetlusdokumendiga tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu on taotletud 30 minuti asemel 15 minutit.
2-19-20689 Harju Maakohtu 22.06.2022 määrus on ca 2 lehekülje pikkune. Viidatud menetlusdokumendiga tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu on taotletud 30 minuti asemel 15 minutit. Hageja 10.08.2022 vastuväide kohtu tegevusele koosneb ca 2 leheküljest sisulisest osast. Seega sai hageja lepingulisel esindajal kuluda antud vastuväite koostamiseks maksimaalselt 2 tundi, mitte taotletud 3 tundi. Maakohtumenetluse menetluskulude nimekiri on sisult lihtne menetlusdokument, mille koostamiseks ei ole tarvis suuremaid õigusalaseid teadmisi. Viidatud menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on taotletud 1 tunni asemel 15 minutit. Maakohus luges hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 74 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on arvestades vaidluse asjaolusid, keerukust ja kestust põhjendatud. Hageja on palunud menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Eelnevast tulenevalt on hageja õigustatud saama 20 000 eurot.
9.3.Kostjale osutati õigusabi kuni 28.02.2023 toimingute osas tunnitasuga 160 eurot ja pärast seda tunnitasuga 175 eurot. Kohus leidis, et arvestades vaidluse asjaolusid, keerukust ja kestust, on kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus põhjendatud. Maakohus märkis kostja lepingulise esindaja ajakulu kohta järgmist. Maakohus pidas 31.01.2020 tagatise taotluse koostamise ajakulu 2 tundi täies ulatuses põhjendamatuks. Kostja esitas tagatise taotluse 05.02.2020. Seega ei olnud 31.01.2020 toimingu kulu võimalik siduda ühegi toiminguga. 05.02.2020 tagatise taotluse põhjendatud koostamise ajakulu oli 4 tundi, mida koostamise ajakulu vähendas kohus 50 minuti ulatuses. Kostja lepingulise esindaja 18.03.2020 toiming, s,o e-kirjavahetus kliendiga ajakuluga 25 minutit on täies ulatuses põhjendamatu kulu, kuna kohtul puudus võimalus hinnata viidatud menetlustoimingule kulunud aega. Kliendiga suhtlus on õigusteenuse osutamisel oluline, aga see ei saa muutuda primaarseks. Kostja lepingulise esindaja 22.04.2020 toiming, s,o edasise tegevuskava planeerimine, suhtlus kliendiga ajakuluga 2 tundi ja 30 minutit on täies ulatuses põhjendamatu, sest kohtul puudus võimalus hinnata viidatud tegevust ning sellele kulunud aega. Kostja on korduvalt kulutanud kliendiga juba varasemalt suhtlusele aega ja selle jooksul on tõenäoliselt selgunud edasine tegevuskava. Kohus ei pidanud võimalikuks selliselt rahuldada ajalist kulu sellisel määral. Kostja lepingulise esindaja 03.06.2020 toiming, s.o kõneks valmistumine ja konverentsikõne kliendiga ajakuluga 30 minutit on täies ulatuses põhjendamatu, sest kohtul puudus võimalus hinnata antud tegevust ja sellele kulunud aega. Kostja kulutas hagiavaldusele vastuse koostamiseks ja kliendiga suhtluseks kokku 24,9 tundi. Kuigi praegune vaidlus oli keskmisest keerulisem, on hagivastuse pikkus ca 7 lehekülge sisulist teksti, millega koos esitati märkimisväärne kogus lisasid. Kohus pidas hagivastuse põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 14 tundi.
2-19-20689 Hageja 27.10.2020 seisukohale vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu taotletud 11 tunni asemel on 6 tundi võttes arvesse hageja 27.10.2020 seisukoha pikkust ja asjaolu, et kostja 19.11.2020 vastus oli maksimaalselt 3,5 lehekülge pikk. 16.02.2022 kohtuistung kestis 1 tund ja 21 sekundit. Maakohus pidas kohtuistungiks valmistumise, kliendiga suhtlemise ja istungil osalemise ajakulu põhjendatuks taotletud 8 tunni ja 20 minuti asemel 5 tundi võttes arvesse ka kohtuistungile toimunud eelnevaid toiminguid kostja poolt. Kostja 06.01.2023 esitatud lõppeseisukoht on 4 lehekülge pikk ja sisaldab suuresti menetluse jooksul teatavaks saanud asjaolusid. Menetluskulude nimekirja puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise menetlusdokumendiga ning sellele kuluv ajaline kulu on üldiselt väike. On tõenäoline, et esindaja on pidanud terve menetluse vältel arvestust kulunud aja osas. Kohus pidas põhjendatuks ajaliseks kuluks 06.01.2023 lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks taotletud 7 tunni asemel 4 tundi ja 15 minutit. 13.03.2023 menetlusse võtmise määrusega tutvumise ajakulu (taotluses märgitud ekslikult 15.04.2023 määrus) taotletud 30 minuti asemel on põhjendatud üksnes 15 minuti ulatuses, kuivõrd tegemist on menetlusse võtmise määrusega, mille sisu on professionaalse esindaja jaoks selge ja määrus on ca 1,5 lehekülge pikk. Kostja esitas 20.02.2024 seisukoha, samal päeval menetluskulude nimekirja ja 27.02.2024 vastuse. Antud dokumentide sisu on ca 3 lehekülje pikkune, millele lisandub menetluskulude nimekiri, mis ei ole õiguslikult keeruline dokument. Kohus pidas nende põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Maakohus pidas kostja lepinguliste esindajate kulusid põhjendatuks 96,763 tunni ulatuses, millest 69,413 tundi on arvestatud tunnitasuga 160 eurot ja 27,35 tundi tunnitasuga 175 eurot. Järelikult on kostja menetluskulud põhjendatud 15 892,33 euro ulatuses (ilma käibemaksuta).
9.4.Poolte menetluskulud on kokku 35 892,33 eurot (15 892,33 eurot + 20 000,00 eurot). Menetluskulud jäid maa- ja ringkonnakohtus 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda. Seega kuulus hagejal tasumisele 10 767,7 eurot ja kostjal 25 124,63 eurot.
9.5.Kohus tasaarvestas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt poolte vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 14 356,93 eurot (25 124,63 - 10 767,70). Määruskaebused
10.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 25 124,63 eurot ja kohustas tasaarvestuse tulemusena kostjat tasuma hagejale 14 356,93 eurot. Kostja palub teha uue määruse, millega määrata kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus mitte suuremas ulatuses kui 9232,30 eurot.
10.1.Kostja väitel eksis maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ringkonnakohtu määratud jaotuse alusel. Ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotus tähendab, et hageja peab hüvitama 30% kostja menetluskuludest ning kostja peab hüvitama 70% hageja menetluskuludest. Selle asemel on aga maakohus ekslikult liitnud mõlema poole menetluskulud kokku ning mõistnud sellest summast vastavalt 30% välja hagejalt ja 70%
2-19-20689 kostjalt, mis annab ebaõige tulemuse. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5124,63 eurot suurema summa kui oleks asja õige lahendamise korral pidanud.
10.2.Maakohus vähendas põhjendamatult kostja menetluskulusid. Vaidlus oli tavapärasest keerukam ja mahukam. Esiteks täiendas hageja enne hagi vastuse koostamist hagi, mistõttu vähendas kohus põhjendamatult hagiavaldusele vastamisega seotud ajakulu. Teiseks vähendas kohus korduvalt põhjendamatult kliendisuhtlusele kulunud aega. Praegune vaidlus eeldas pidevat suhtlust kliendiga, eriti nõude suurusega seotud kalkulatsioonide arvutuskäik, veokite turuväärtuse eksperthinnangutega seonduv jm vaidluse asjaolude välja selgitamine. Lisaks esitas hageja kohtule mitmeid seisukohti, mistõttu oli kliendisuhtlus oluline osa õigusteenuse osutamisest. Kohus jättis arvestamata, et 2022. a istungi toimumiseks oli möödunud aasta viimastest toimingutest. Kostja esindaja valmistus 2021. a märtsis kohtuistungiks, mis jäi viimasel hetkel ära hageja esindaja haigestumise tõttu. Sellele järgnevalt toimus kohtuistung alles aasta hiljem, 2022. a veebruaris, milleks pidi esindaja uuesti valmistuma, arvestades, et viimastest toimingutest oli möödunud ligi aasta ning kostjal puudus informatsioon, kas kohus kavatseb asja sellel istungil lõpuni lahendada. Seetõttu pidi esindaja tutvuma uuesti asja materjalidega ning valmistuma selleks, et kohus soovib istungil asja lahendamise lõpetada, sh uurida tõendeid, poolte varasemaid seisukohti jms. Ka maakohtule esitatud lõppseisukoha ning ringkonnakohtus tehtud toimingute osas on kohus osaliselt põhjendamatult vähendanud ajakulu, tuginedes üksnes menetlusdokumendi mahule.
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 03.03.2025 määrus täies ulatuses ja teha uus määrus, millega rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks, määrata kindlaks hagejale ning kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus ning tasaarvestada poolte vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud. Hageja palub tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 11 161,60 eurot. Hageja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist seaduses ettenähtud ulatuses.
11.1.Hageja väitel määras kohus poolte menetluskulude rahalise suuruse kindalaks ebaõigesti. Kohus vähendas põhjendamatult hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus jättis põhjendamatult vähendamata kostja menetluskulude rahalise suuruse. Lisaks eksis maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ringkonnakohtu määratud jaotise alusel. Hageja menetluskulud on 21 784 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest 13 624 eurot ja riigilõivust 8160 eurot. Hageja palub kohtul hinnata tema menetluskulude rahalise suuruse vähendamise põhjendatust. Hageja palub kindlaks määrata hageja menetluskulud rahalises suuruses 21 784 eurot. Kohus jättis põhjendamatult vähendamata kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palus kindlaks määrata tema menetluskuludena 21 162,48 eurot. Maakohus vähendas kostja menetluskulusid 15 892,33 euroni. Kostja menetluskulud on jätkuvalt põhjendamatult suured ning ülepaisutatud. Arvestades, et hagi rahuldati vähemalt 70% ulatuses, siis on kostja menetluskulud ebaproportsionaalselt suured. Lisaks on siinses menetluses põhjendamatu 160 eurot ületav tunnitasu, millele lisandub käibemaks. Kostja põhjendatud menetluskulud võiksid olla samas määras kui hagejal ehk maksimaalselt 13 624 eurot. Selliselt oleks tagatud ka poolte võrdne kohtlemine. Hageja palub hinnata kostja menetluskulude rahalise suuruse
2-19-20689 põhjendatust ning vähendada kostja menetluskulude rahalist suurust selliselt, et need ei oleks suuremad kui hageja menetluskulud.
11.2.Maakohus lähtus menetluskulude kindlaksmääramisel ebaõigest metoodikast. Ringkonnakohtu otsuse järgi jäi hageja kanda 30% menetluskuludest ja kostja kanda 70% menetluskuludest. Maakohus liitis peale menetluskulude suuruse kindlaksmääramist esmalt mõlema poole menetluskulud kokku ning jaotas sellest summast 30% hagejale ning 70% kostjale. Seejärel tasaarvestas kohus need summad. Maakohus oleks pidanud jätma kostja kanda 70% hageja menetluskulude summast ning hageja kanda 30% kostja menetluskulude summast, pärast mida oleks saanud teha tasaarvestuse. Hageja õigusabikulud olid 13 624 eurot ning riigilõivud 8160 eurot. Seega olid hageja menetluskulud kokku 21 784 eurot, millest kostja peab hüvitama 70% ehk 15 248,80 eurot. Kostja õigusabikulud ei tohiks olla suuremad kui hageja õigusabikulud ehk 13 624 eurot. Juhul kui kostja õigusabikulud on samuti 13 624 eurot, siis hageja peaks sellest hüvitama kostjale 30% ehk 4087,20 eurot. Kostja peaks pärast tasaarvestuse tegemist hagejale hüvitama 11 161,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja määrata kindlaks temale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 11 161,60 eurot. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
12.Kostja vaidles osaliselt hageja määruskaebusele vastu.
13.Hageja vaidles osaliselt kostja määruskaebusele vastu.
14.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus mõistis tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9232,3 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostjalt hageja kasuks välja mõistmata mitte rohkem kui 9232,3 eurot. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele täies ulatuses ja hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
16.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 32-1-4-15, p 14). Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu
2-19-20689 vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
17.Mõlemad pooled leidsid esitatud määruskaebustes, et maakohus rikkus kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatuse hindamisel kaalumispiire, mis annab alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Ringkonnakohus leiab, et poolte määruskaebused ei ole selles osas edukad. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse tegemisel kostja lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu põhjendused on selged ja kohtu arutluskäik jälgitav. Maakohus on kõigi kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute kui ka nende ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hinnanud. Ringkonnakohus nõustub kostja lepingulise esindaja toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse ning ajakulu osas maakohtu määruse põhjendustega.
18.Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja määruskaebuse väidetele seoses kostja lepingulise esindaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega järgmist.
18.1.Kostja väidab, et maakohus vähendas põhjendamatult hagiavalduse vastuse koostamise ajakulu. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kostja esitas hagiavalduse vastuse 09.06.2020. Seejuures nähtub kostja menetluskulude nimekirjast, et kostja lepinguline esindaja tutvus hagiavaldusega ja analüüsis seda juba alates 2020. a jaanuarist aprillini, mh suhtles korduvalt kliendiga, millist ajakulu pidas maakohus põhjendatuks. Seega tegi kostja lepinguline esindaja hagiavalduse vastuse koostamiseks toiminguid juba enne 2020. a juunit, mida tuleb kolleegiumi hinnangul samuti arvestada hagiavalduse vastuse koostamise ajakulu hulka. Seega ei saa kogumis järeldada vaadeldes kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid alates 2020 jaanuarist kuni juunini, et maakohus oleks ilmselgelt eksinud hagiavalduse koostamise ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel.
18.2.Kolleegium ei nõustu ka kostja järeldusega, et maakohus vähendas korduvalt põhjendamatult kliendisuhtluse ajakulu. Maakohus on vaidlustatud määruses selgelt esile toonud koos põhjendustega, kus ta on pidanud kliendisuhtlust üleliigseks. Maakohus vähendas enne kirjaliku hagivastuse koostamist kostja esindaja kliendiga suhtlemise ajakulu vähemalt 3 tunni ja 25 minuti ulatuses. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on üksikasjalikult hinnanud kõigi kostja lepingulise esindaja menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust, mh toonud konkreetsete kliendisuhtluste kirjete osas esile, milliseid ta sõltuvalt juba eelnevalt põhjendatuks peetud kliendisuhtluse kirjetest ja menetluse faasist, enam osaliselt või täielikult põhjendatuks ei pidanud. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et maakohtu määrusest tuleb välja jätta põhjendused, mille puhul tõi maakohus kliendisuhtluse vähendamise põhjenduseks asjaolu, et kohtul puudus võimalus hinnata menetlustoiminguna kliendisuhtlusele kulunud aega. Kolleegium selgitab, et kliendiga kohtumised oma olemuselt asja toimikus ei kajastu. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et ainuüksi seetõttu, et kohtul puudub võimalus hinnata antud tegevust ja sellele kulunud aeg, on kliendiga suhtlemine ebavajalik kulu. Kliendiga kohtumise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust saab hinnata, arvestades konkreetset menetluslikku olukorda, milles need on toimunud. Siiski on vaidlustatud määrusest nähtav, et maakohus on hinnanud kliendiga suhtlemise ajakulu kogumis ja mh põhjendanud, et kostja esindaja on korduvalt kliendiga suhelnud, mistõttu ei pidanud maakohus kliendiga suhtlemise ajakulu täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks, selliselt nagu kostja seda on taotlenud. Kolleegiumil puudub alus asuda seisukohale, et maakohtu diskretsioon seoses kostja lepingulise esindaja kliendisuhtluse osalise vähendamisega on ilmselgelt põhjendamatu.
2-19-20689
18.3.Kostja on järgmisena seisukohal, et maakohus vähendas põhjendamatult tema lepingulise esindaja 16.02.2022 kohtuistungiks valmistumise ajakulu. Maakohus pidas põhjendatuks kohtuistungiks valmistumise ja seal esindamise kuluks kokku 5 tundi. Esmalt on õige kostja esile toodu, et 16.02.2022 kohtuistungi toimumiseks oli möödunud asja sisuliselt menetlusest ca 1 aasta. Samas on kolleegiumi hinnangul keskmise keerukusega asjades istungi valmistumise põhjendatud ajakulu ca 1,5-2 tundi. Siinne vaidlus oli kolleegiumi hinnangul keskmisest pisut mahukam ja keerukam. Seetõttu on maakohus pidanud 16.02.2022 istungi valmistumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ca 4 tundi, arvestades, et 16.02.2022 istung kestis protokolli kohaselt ca 1 tund ja 4 minutit. Seega on maakohus istungiks valmistumise kulu puhul arvestanud praeguse asja keerukuse ja mahukusega.
18.4.Kolleegium on seisukohal, et muus osas ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ja nende ajakulu põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on vaidlustatud määruses üksikasjalikult käsitlenud kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ja nende ajakulu ning hinnanud kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 järgi. Seejuures on maakohus võtnud arvesse menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning lepingulise esindaja toimingute tegemise konteksti. Ainuüksi asjaolu, et kostja ise peab enda lepingulise esindaja toiminguid ja ajakulu täies mahus põhjendatud ja vajalikuks, ei anna ringkonnakohtule alust sekkuda maakohtu diskretsiooni.
19.Ringkonnakohus märgib vastuseks hageja määruskaebuse väidetele seoses mõlema poole lepinguliste esindajate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega järgmist.
19.1.Hageja palub määruskaebusest nähtuvalt üldsõnaliselt kohtul hinnata tema menetluskulude rahalise suuruse vähendamise põhjendatust. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ja nende ajakulu põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on vaidlustatud määruses üksikasjalikult käsitlenud hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ja nende ajakulu ning hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 järgi. Seejuures on maakohus võtnud arvesse menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning lepingulise esindaja toimingute tegemise konteksti. Ainuüksi asjaolu, et hageja ise peab enda lepingulise esindaja toiminguid ja ajakulu täies mahus põhjendatud ja vajalikuks, ei anna ringkonnakohtule alust sekkuda maakohtu diskretsiooni.
19.2.Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Hageja ei ole enda määruskaebuses toonud esile hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute osas konkreetseid vastuväiteid, st milliste lepingulise esindaja toimingute ajakulu hindamisel maakohus diskretsioonipiire ületas.
19.3.Hageja vaidlustab ka kostja lepingulise esindaja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise. Kolleegium on aga seisukohal, et sarnaselt hageja enda lepingulise esindaja menetlustoimingute põhjendatuse vaidlustamisel, ei ole hageja enda määruskaebuses esile toonud ka konkreetseid vastuväiteid maakohtupoolsest kaalumispiiride väljumisest seoses kostja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Maakohus on mh kõiki hageja 13.01.2023 seisukohas esitatud ja hageja poolt
2-19-20689 vaidlustatud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid vaidlustatud määruses käsitlenud ning kõigi kostja lepingulise esindaja menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 alusel hinnanud. Maakohus arvestas osaliselt hageja vastuväidetega järgmiste kostja lepingulise esindaja toimingute ja ajakulu osas, s.o tagatise taotluse koostamine; hagi vastuse koostamine; 2020. a novembris kostja vastuse koostamine; 16.02.2022 istungiks valmistumine; kostja 2023. a jaanuari lõppseisukoha koostamine ja dokumentidega tutvumine.
19.4.Hageja on siiski määruskaebuses selgelt vastu vaielnud maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele. Kolleegium on seisukohal, et tunnitasu suurust 175 eurot, saab praeguse tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale. Seega ei ole ringkonnakohtul alust ümber hinnata ka maakohtu poolt kostja lepingulise esindaja põhjendatuks peetud tunnitasu määrasid.
19.5.Kolleegium nõustub ka kostja vastuväidetega, et poolte menetluskulude kindlaksmääramise kriteeriumiks ei ole poolte lepinguliste esindajate menetluskulude võrdsus, vaid konkreetse poole lepingulise esindaja ajakulu põhjendatus ja vajalikkus. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 17).
20.Kolleegium nõustub järgmisena poolte kattuvate määruskaebuste väidetega, et maakohus on eksinud poolte menetluskulude jaotamise otsustamisel. Kolleegium saab vastavad eksimused kõrvaldada. Pooled ei vaidle, et jõustunud 15.03.2024 ringkonnakohtu otsusega jäid menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda. Kolleegium nõustub poolte määruskaebuste väidetega, et maakohus liitis ekslikult enne tasaarvestuse tegemist kokku poolte lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalike menetluskulude summad. Selliselt tuleb maakohtu määrust muuta. Vaidlustatud määruse p 31 kohaselt on hageja menetluskulude suurus maa- ja ringkonnakohtus 20 000 eurot ja kostjal määruse p 38 kohaselt 15 892,33 eurot. Lähtudes jõustunud ringkonnakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotusest, mille järgi jääb 30% maa- ja ringkonnakohtu menetluskulusid hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda, peab kostja hüvitama hagejale 14 000 eurot ja hageja kostjale 4767,7 eurot. Tasaarvestuse tulemusena peab kostja maksma hagejale menetluskulude hüvituseks 9232,3 eurot. Seega kuulub maakohtu määrus tühistamisele osas, milles maakohus mõistis tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9232,3 eurot ületavas osas.
21.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
22.TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.