Rima Vafina hagi Roman Bõstrovi vastu kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa, piirdeaia, kivipiirde ja katusealuse seina eemaldamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Roman Bõstrovi apellatsioonkaebus Rima Vafina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
1. oktoober 2024 Hageja: Rima Vafina (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Renat Vafin, vandeadvokaat Aldo Vassar Kostja: Roman Bõstrov (isikukood
XXXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude ja kohustas kostjat kõrvaldama XXXXXXX maakond (kinnistu registriosa number XXXXXXXX) asuva kinnistu piiresse jääva piirdeaia osa.
2.Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi tühistatud osas rahuldamata ning menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
Rahuldada Roman Bõstrovi apellatsioonkaebus osaliselt ja Rima Vafina apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt.
4.2.Kohustada Roman Bõstrovi kõrvaldama XXXXXXX maakond (kinnistu registriosa number XXXXXXXX) asuval kinnistul oleva piirdeaia osa, mis ulatub XXXXXXXXX maakond (kinnistu registriosa number XXXXXXXX) asuva kinnistu piiridesse.
4.3.Kohustada Roman Bõstrovi kõrvaldama XXXXXXXXX, X maakond (kinnistu registriosa number XXXXXXXX) asuval kinnistul oleva kivipiirde osa, mis ulatub XXXXXXXXX maakond (kinnistu registriosa number XXXXXXXX) asuva kinnistu piiridesse.
4.4.Jätta rahuldamata XXXXXXXXX, X maakond (kinnistu registriosa number XXXXXXXX) kinnistul asuva ja XXXXXXXXX maakond (kinnistu registriosa number XXXXXXXX) kinnistuga külgneva piirdeaia kõrvaldamise nõue.
4.5.Jätta rahuldamata XXXXXXXXX, X maakond (kinnistu registriosa number XXXXXXXX) kinnistul asuva abihoone (ehitisregistri kood XXXXXXXXXX) katusealuse seina kõrvaldamise nõue.
4.6.Määrata kindlaks otsuse täitmise kord järgmiselt: kõigi kõrvaldamistööde järgselt Roman Bõstrovil taastada Rima Vafina kinnistu osa, kus kõrvaldatud rajatis asus, s.h. täita tekkinud augud mullaga ja koristada tööde käigus tekkinud jäätmed.
5.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta Roman Bõstrovi menetluskulud ringkonnakohtus 50% ulatuses Rima Vafina kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Rima Vafinalt Roman Bõstrovi kasuks välja menetluskulu 1103,75 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas kostja vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude. Hageja nõuab kostjalt piirdeaia osa (sh vundament, nii maapealne kui ka maa-alune osa) ja kivipiirde osa, mis ulatuvad hageja kinnisasja piiridesse, kõrvaldamist ning hageja kinnisasjaga külgneva piirdeaia maapealse osa (lähtudes maapinna kõrgusest hageja kinnisasjal) ja abihoone seina kõrvaldamist, samuti menetluskulude jätmist kostja kanda. Hagejale kuulub kaasomandiosa kinnisasjast aadressil XXXXXXXXX maakond (registriosa nr XXXXXXXX), mille kõrval asub kostjale kuuluv kinnisasi aadressiga XXXXXXXXX, X maakond (registriosa nr XXXXXXXX). Kostja ehitas 2022. aastal enda kinnisasjale aiapiirde koos vundamendiga. Hageja tellis aia asendi kontrollmõõdistamise, mille käigus selgus, et aia vundament ulatub hageja kinnisasjale ja kostja rajatud kivipiirde kivid on hageja kinnisasja piirides.
Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lg-test 1–3 on hagejal kohustus taluda kostja aia vundamendi ehitust ning kivipiirde rajamist üle tema kinnisasja piiride üksnes siis, kui kostja oleks selle ehitanud kas asjaõiguse alusel või heauskselt. Kostjal ei olnud üle naaberkinnisasja piiri ehitamiseks asjaõigust. Kostjat saaks pidada heauskseks üksnes siis, kui ta kontrollis piirialale ehitades piisava hoolsusega seda, kas ehitusealune maa kuulub talle ega ulatu naaberkinnisasjale. Kostja ei ole seda aga teinud. Hageja poeg pidas kostjaga mahukat ekirjavahetust aia vundamendi üle ning esitas korduvalt vastuväiteid. Kivipiirdest sai hageja teada alles siis, kui see oli valmis ehitatud. Hagejal ei ole ehitise talumise kohustust. Nõude eelduseks ei ole ehitise negatiivse mõju tuvastamine. Piirdeaia ja vundamendi ehitamiseks on nõutav projekt ja ehitusteatis, sh naaberkinnisasja omaniku kaasamine ning nõusoleku küsimine. Seda selgitas kostjale Mustvee vald 31. märtsi 2023 märgukirjas. Hageja ei ole aia ehitamiseks nõusolekut andnud. Aed on vastuolus üldplaneeringuga, sest üldplaneeringu kohaselt tuleb vältida silmapaistvaid ja vaateid sulgevaid piirdeaedu. Kostja 2022. aastal ehitatud ja hageja kinnisasjaga külgneva abihoone katusealuse seina kõrgus ulatub nelja meetrini. Katusealune on ehitatud ebaseaduslikult ehituskeeluvööndisse. Kõrge ja läbipaistmatu aed ning katusealune varjavad hageja vaadet, mistõttu on tegemist ehitistega, mis rikuvad tema omandiõigust AÕS § 89 tähenduses. Kuna kostja tõstis maapinda oma kinnisasjal, on aed hageja poolt vaadatuna kõrgem kui kostja poolt, mis suurendab pinnavee valgumise ohtu. Üle piiri ehitamine halvendab ka hageja parkimisvõimalust ja liikumist oma kinnisasjal ning valguse ligipääsu kinnisasjale. Hageja palus 27. novembril 2023 esitatud dokumendis määrata kindlaks otsuse täitmise viisi selliselt, et kivipiirde ja piirdeaia kõrvaldamisel on kostjal kohustus taastada hageja kinnisasja osa, kus kivipiire ja piirdeaed kõrvaldati, sh täita likvideerimise tagajärjel tekkivad augud mullaga; piirdeaia vundamendi kõrvaldamisel peab vundamendi välisilme jääma samasuguseks, sh tööde tegemisel tuleb kasutada meetmeid vältimaks tolmu sattumist hageja kinnisasjale ja koristada kõik tööde käigus tekkivad jäätmed ning taastada hageja kinnisasja osa, mis tööde käigus töödest mõjutatud sai, sh täita likvideerimise tagajärjel tekkivad augud mullaga.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Nõuded on alusetud ja need tuleb jätta rahuldamata. Hageja väide, et piirdeaia vundament ja kivipiire ulatuvad hageja kinnisasjale, on tõendamata. Hageja esitatud mõõdistusandmed jäävad lubatud vea piiridesse. Piirdeaia vundament ja kivipiire asuvad kostja kinnisasjal. Kostja kontrollis enne piirdeaia ja kivipiirde ehitamist piisava hoolsusega, et ehitusalune maa kuulub talle, ning rajas piirdeaia heauskselt, tuginedes talle ehitamise ajal kättesaadavatele andmetele. Kostja teavitas eelnevalt hagejat piirdeaia ja kivipiirde ehitamisest ning hageja ei vaielnud ehitamisele vastu. Kostja pidas e-kirjavahetust mitte hageja, vaid hageja pojaga. Hageja esitas oma seisukoha alles hagiavalduses. Kostja tegutses piirdeaia ja kivipiirde rajamisel heauskselt ning isegi juhul, kui need ulatuks osaliselt hageja kinnisasjale, peaks hageja seda vastavalt AÕS § 148 lg-le 2 lubama. Hageja ei ole tõendanud, et aed ja katusealune sein varjavad hageja vaadet. Kostja hinnangul ei varja aed ja sein hageja vaadet. Isegi kui need varjaks hageja vaadet, ei oleks tegemist hageja õiguste rikkumisega AÕS §-i 89 tähenduses. Ühegi vaidlusaluse objekti puhul ei esine negatiivset mõjutust. Omandiõiguse rikkumisega AÕS §-i 89 tähenduses saab tegemist olla üksnes juhul, kui negatiivne mõjutus oluliselt kahjustab kinnisasja omaniku võimalust oma kinnisasja kasutada. Hageja tõendamata väited piirdeaia projekti ja ehitusteatise ning seina ehitusloa puudumise kohta, samuti viited looduskaitseseaduse ja veeseaduse sätetele tuleb jätta tähelepanuta, sest neil asjaoludel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Eraõiguslikku nõuet ei saa põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega, vaid sellega peab kaasnema hageja tsiviilõiguste
rikkumine. Antud juhul selline rikkumine puudub. Piirdeaia ja seina rajamisel ei pidanud küsima hageja nõusolekut. Kinnisasjade vahel oli varem võrkkaed, tegemist oli ehitise rekonstrueerimisega. Aed ei ole rajatud vastuolus üldplaneeringuga. Hageja viide alates 1. oktoobrist 2022 kehtivale Mustvee valla üldplaneeringule on asjakohatu, sest kostja rajas vaidlusaluse aia varem. Abihoone ehitamiseks on olemas ehitusluba.
3.Maa-ameti 9. augusti 2023 ekspertiisiga tuvastati, et XXXXXXXXX katastriüksuse piirijoon lõikab XXXXXXXXX piirdeaia vundamenti. XXXXXXXXX piiripunkti nr 4 juures ulatub XXXXXXXXX piirdeaia vundamendi nurk üle piiri XXXXXXXXX katastriüksusele 0,21 m. Piirdeaia piiripunkti nr 1 poolses otsas ulatub XXXXXXXXX piirdeaia vundament üle piiri XXXXXXXXX katastriüksusele 0,05 m. Kiviaia äärmiste kivide servasid arvestades ulatub kiviaed üle XXXXXXXXX piiri kõige laiemas kohas 0,64 m ja XXXXXXXXX piiripunkti nr 5 juures 0,31 m XXXXXXXXX katastriüksusele. XXXXXXXXX kõrvalhoone (saunamaja) varjualuse sein jääb terves ulatuses XXXXXXXXX katastriüksusele.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 20. märtsi 2024 otsusega hagi osaliselt, kohustas kostjat kõrvaldama tema kinnisasjal oleva piirdeaia, mis külgneb hageja kinnisasjaga ja ulatub osaliselt hageja kinnisasja piiridesse, tervikuna, s.h. vundament ja nii maapealne kui ka maaalune osa ning kõrvaldama kostja kinnisasjal oleva kivipiirde osa, mis ulatub hageja kinnisasja piiridesse. Maakohus jättis rahuldamata kostja kinnisasjal asuva abihoone katusealuse seina kõrvaldamise nõude. Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et kõrvaldamistööde järgselt tuleb kostjal taastada hageja kinnisasja osa, kus kõrvaldatud rajatis asus, s.h. täita tekkinud augud mullaga ja koristada tööde käigus tekkinud jäätmed. Hageja 9. veebruaril 2024 esitatud tõendid jättis maakohus vastu võtmata ning 75% hageja menetluskuludest kostja kanda, 25% kostja menetluskuludest hageja kanda ja määras kindlaks menetluskulude suuruse. Maakohus luges tuvastatuks, et hageja on XXXXXXXXX kinnisasja kaasomanik 1⁄2 mõttelises osas ja kostja XXXXXXXXX kinnisasja omanik, kostja on ehitanud kahe kinnisasja vahele vundamendiga piirdeaia ja rajanud kivipiirde ning ehitanud abihoonele juurde katusealuse ja seina, mis külgnevad hageja kinnistuga, kinnistusraamatusse ei ole kantud piiriülest ehitamist lubavat asjaõigust. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on täidetud AÕS § 148 lg 3 eeldused hageja kinnisasja piiridesse ulatuva piirdeaia osa kõrvaldamisnõude rahuldamiseks. Maa-ameti ekspertiisist tuleneb, et kostja on piirdeaia ehitanud üle naaberkinnisasja piiri. Kostja ei saa tugineda piiri mõõdistamisel kohalduvale lubatud veale. Ei ole leidnud kinnitust, et kostja oli piirdeaia rajamisel heauskne. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, milliste andmete alusel ta kontrollis ehitusaluse maa kuulumist endale. Hageja on enne aia ehitamist vaielnud sellele vastu ja väitnud, et piir ei ole selge, kuid kostja ei kontrollinud enne ehitamist piiripunkti asukohta. Kuna kostja on piirdeaia rajamisel tegutsenud pahauskselt, ei ole hagejal kohustust piiriülest rajatist taluda. Kuivõrd vana võrkaed lammutati ja rajati uus betoonalusel ja puitlaudisega aed, ei ole tegemist ümberehitamisega. Maakohus leidis, et põhjendatud on piirdeaia tervikuna kõrvaldamise nõue, sest aia ja hageja elumaja vahele jääb nii vähe ruumi, et sõiduautoga ei mahu maja ukse ette sõitma. Hageja õiguste rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada piirdeaia osa eemaldamisega. Maakohus arvestas, et hageja ei olnud nõus kinnisasjade piirile sellise aia rajamisega, mis ulatub üle inimese pea. Hagejal ei ole aia suhtes talumiskohustust. Maakohus järeldas, et kivipiire kahe kinnisasja vahel on laotud üle naaberkinnisasja piiri ilma piiri tegelikku asukohta eelnevalt kontrollimata, seega pahauskselt, ning kivipiirde üle piiri ulatuv osa tuleb kõrvaldada.
Kostja abihoone katusealuse seina kohta leidis maakohus, et sellest tekkiv mõjutus ei kahjusta hagejal oluliselt oma kinnisasja kasutamist. Vaade Peipsi järvele on tagatud otse hageja kinnisasjalt järve suunas. Et vaadet pole lisaks üle kostja kinnistu, ei ole oluline mõjutus, mis õigustaks nõude rahuldamist. Hageja nõuet ei saa põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega. Maakohus jättis vastu võtmata hageja 9. veebruaril 2024 esitatud tõendid, sest need esitati pärast selleks antud tähtaja möödumist, hilinemiseks ei ole mõjuvat põhjust, tõendite vastuvõtmine põhjustaks menetluse venimist ning toimikus on juba samateemaline tõend.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024 otsuse osalist tühistamist, hagi täielikult rahuldamata jätmist ning menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus otsuse tegemisel rikkunud õigusnorme ja tuvastanud valesti asjaolusid. 1) Kohus ületas otsuse tegemisel nõude piire. Hageja taotles oma kinnisasjale ulatuva piirdeaia osa tervikuna (sh vundament, nii maapealne kui ka maa-alune osa) ja kostja kinnisasjal asuva ja hageja kinnistuga piirneva piirdeaia maapealse osa kõrvaldamist. Hageja ei esitanud nõuet kõrvaldada kostja kinnisasjal asuva piirdeaia maa-alust osa. Maakohus kohustas kostjat kõrvaldama hageja kinnisasjaga piirneva piirdeaia täielikult, sh selle maaaluse osa, mis asub kostja kinnisasjal, kuid mille kõrvaldamist hageja ei taotlenud. 2) Kostja ei nõustu, et vaidlusalune piirdeaed ulatub hageja kinnisasjale. Asja lahendamisel ei saa lähtuda 2023. aasta septembris ekspertiisi käigus leitud piirimärgi asukohast, vaid aluseks tuleb võtta kostja kinnistu piiriandmed, mille kohaselt ulatub piiripunkti nr 4 juures vundamendi nurk üle piiri 0,02 m ja piiripunkti nr 1 poolses otsas 0,01 m. Samuti tuleb arvestada piiripunkti koordinaatide määramise lubatud veaga geodeetilise võrgu suhtes, mis kostja kinnistu mõõdistamise ajal 2001. aasta juulis oli hajaasustusega alal 0,5 m. Piirdeaia vundament on seega täies ulatuses ehitatud kostja kinnisasjale. 3) Kostja rajas piirdeaia heauskselt, tuginedes talle ehitamise ajal kättesaadavatele andmetele ja kontrollis piisava hoolsusega, et ehitusalune maa talle kuulub, mistõttu AÕS § 148 lg 3 ei kohaldu. Maakohus on kostja pahausksuse valesti tuvastanud. Kostja ei nõustu maakohtuga, et piirimärk nr 4 oli imelihtsalt leitav, seda ei leidnud isegi ei kostja ega hageja kutsutud asjatundjad. Kostja piirimärgi asukohta ei teadnud ega pidanudki teadma. Maakohus on valesti tuvastanud, et hageja aia ehitamisega ei nõustunud. Kostja ja hageja poja ekirjavahetus ei tõenda asjaolu, et hageja ehitamisega ei nõustunud. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendusega, et hageja ei saa autoga maja ukse ette sõita. Hageja ei ole seda ka väitnud, hageja väitis, et aia ehitamine halvendas parkimise olukorda. Autoga saab hoovi sõita, parkimisest oli enne ehitamist juttu. Uue aia rajamine on ehitusseadustiku § 4 lg 4 teise lause mõttes ümberehitamine. Kuna kostja rajas aia heauskselt, on hageja kohustatud seda taluma, kuid võib nõuda tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Hageja ei ole selliseid nõudeid esitanud. 4) Hageja kinnisasjaga piirnev aed ei riku hageja omandiõigust. Isegi kui piir lõikab piirdeaia vundamenti, on võimalik aed kõrvaldada osaliselt. Kostjal ei olnud aia ehitamiseks vaja hageja nõusolekut, kostja ehitas oma teada enda kinnisasjale. Valdavalt on aia kõrgus alla 2 meetri, vaadet varjavad hoopis kinnisasjal kasvav puu ja hooned. Aed ei ole ehitatud kogu kinnisasja ulatuses, vaid ainult osaliselt. Aia ehitamisel ei olnud hageja väidetud kõrguspiirangut 1,5 m. Kohus ei saa tugineda tõendamata hinnangule, et piirdeaed moonutab kogu tänavküla muljet tervikuna. Järeldus, et piirdeaed surub hagejat vaatama üksnes läbipääsmatut massiivset aeda, ei põhine asjas uuritud tõenditel. Ei ole tõendatud seoses
kostja rajatud piirdeaiaga mitte ühegi kahjuliku mõjutuse esinemist, millega kaasneksid hagejale talumatud tagajärjed. Kui aed tõesti piiraks hageja vaadet, ei saaks ta nõuda piirdeaia täies ulatuses sh vundamendi kõrvaldamist, vaid piisaks ainult laudise osalisest äravõtmisest. 5) Kivipiire on rajatud heauskselt ega riku hageja omandiõigust. Kivipiire jääb piiriobjekti asukoha määramise lubatud vea piiridesse. Kostja ei ole nõustunud kivipiiret teise kohta laduma, nagu maakohus ekslikult järeldas. Hagejal oli võimalik nii enne kivide paigaldamist kui ka kivipiirde rajamise ajal piirde asukohta kontrollida, ta ei vaielnud ehitamisele vastu.
6.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Kostja kordab maakohtus esitatud seisukohti ning eirab tsiviilasjas kogutud tõendeid. Maakohus ei ole tõendeid valesti hinnanud. 1) Hageja eesmärgiks oli ebaseaduslikult ehitatud piirdeaia eemaldamine. Aia eemaldamine tervikuna on põhjendatud, maakohus ei ole ületanud hagi piire. Aia vundamendi osalisel eemaldamisel jääks kostja kinnisasjale sellest alles nii väike osa, et kostja kaebust võib pidada menetlusõiguste kuritarvitamiseks. Tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. 2) Kostja viide maakatastriseadusele ja katastriüksuse moodustamise korrale ei ole asjakohane. Ekspertarvamusest tuleneb üheselt, et piiri ületavad nii aia vundament, aiapost kui ka aed ise. Kostja ei ole ekspertarvamust vaidlustanud, taotlenud täiendavat ega kordusekspertiisi. 3) Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas ja kuidas ta kontrollis ehitusaluse maa endale kuulumist. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei nõustunud aia ehitamisega. Kostja teadis parkimisprobleemist, kuid ehitas aia sellele vaatamata. 4) Kuna aed ulatub hageja kinnisasjale, rikub see hageja omandiõigust sõltumata muudest tagajärgedest, mida see hagejale kaasa toob. 5) Ekspertarvamusega on tõendatud, et kivipiire on ehitatud hageja kinnisasja piiridesse. Kostja ei teavitanud hagejat kiviaia ehitamise plaanidest ega andnud võimalust sellele vastu vaielda.
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, hagi täies ulatuses rahuldamist ning menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja taotleb tõendite vastuvõtmist, mille maakohus jättis vastu võtmata. Hageja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus otsuse tegemisel rikkunud menetlusõigust, kohaldanud valesti materiaalõigust ja hinnanud valesti tõendeid. Maakohus jättis kostja kinnisasjal asuva abihoone katusealuse seina kõrvaldamise nõude rahuldamata, sest kohtu hinnangul ei ole tekkiv mõjutus oluline ega takista kinnisasja kasutamist. Maakohus on avalik-õiguslike normide rikkumise jätnud hindamata, kuigi seda tuleb kohtupraktika kohaselt arvesse võtta. Maakohus on ekslikult järeldanud talumiskohustuse tekkimise ainuüksi seetõttu, et rikkumine pole oluline. AÕS § 143 lg-st 1 tuleneva talumiskohustuse olemasoluks peavad täidetud olema kaks kriteeriumi: mõjutus ei kahjusta oluliselt kinnisasja kasutamist ja mõjutus on kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega. Seega peab ehitis talumiskohustuse tekkimiseks olema kooskõlas avaliku õiguse normidega, mida vaidlusalune sein ei ole. Maakohus on seda asjaolu kinnitavad tõendid jätnud menetlusõigust rikkudes vastu võtmata ja hindamata. Vaidlusalune sein on tervikuna ehituskeeluvööndis ja sellist ehitist ei ole võimalik seadustada. Kusagilt ei tulene sellise ehitise talumiskohustust. Seina talumine ei saa olla seotud pilliroo kasvamisega hageja kinnisasjal. Maakohus on hageja õigusabikulude hindamisel ületanud diskretsiooni piire.
8.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Maakohus jättis põhjendatult hageja nõude kostja kinnisasjal asuva abihoone katusealuse seina kõrvaldamiseks rahuldamata. Samuti luges maakohus õigesti enamiku hageja menetluskuludest põhjendamatuteks ja jättis õigesti hageja hilinemisega esitatud asjassepuutumatud tõendid menetlusse võtmata. Maakohus järeldas õigesti, et vaidlusalune lippidest ehitatud osaliselt läbipaistev sein ei riku hageja omandiõigust, ning tuvastas, et hageja vaade Peipsi järvele on tagatud hageja enda kinnisasjalt otsevaates järvele, vaadet paremale piirab hageja enda kinnisasjal kasvav lehtpuu ja pilliroog. Maakohus on hageja väidetest ehituskeeluvööndisse ehitamise kohta teinud õige järelduse, et eraõiguslikku nõuet ei saa põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega, vaid sellega peab kaasnema ka hageja tsiviilõiguste rikkumine. Antud juhul hageja tsiviilõiguste rikkumine puudub.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat kõrvaldama tema enda kinnistul asuvat piirdeaia osa. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus muudab eelmärgitust lähtuvalt ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, hageja apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata.
10.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.Hagi on esitatud hageja kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa, piirdeaia, kivipiirde ja katusealuse seina eemaldamise nõudes. Pooled vaidlevad selle üle, kas ehitis ulatub üle piiri ning kas ehitise osa, mis üle piiri ei ulatu, rikub hageja omandiõigust. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse rahuldatud osas, hageja osas, milles hagi jäi maakohtus rahuldamata.
12.Hageja taotles hagiavalduses, et kostjat kohustataks kõrvaldama kostja kinnisasjal oleva piirdeaia osa (sh vundament, nii maapealne kui ka maa-alune osa), mis ulatub hageja kinnisasja piiridesse, ning piirdeaia maapealne osa hageja kinnisasja poolt vaadatuna tervikuna osas, mis külgneb hageja kinnisasjaga (hagiavalduse p-d 1 ja 2). Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 3 kohustati kostjat kõrvaldama tema kinnisasjal olev piirdeaed, mis külgneb hageja kinnisasjaga ja ulatub osaliselt hageja kinnisasja piiridesse, tervikuna, s.h. vundament ja nii maapealne kui ka maa-alune osa. Kuna hageja on nii enda kui ka kostja kinnisasja puhul täpsustanud, millise aiaosa kõrvaldamist ta soovib, ja taotlenud kostja kinnisasjal vaid aia maapealse osa kõrvaldamist, on maakohus kostjat ka aia kostja kinnisasjal oleva maa-aluse osa kõrvaldamiseks kohustamisel ületanud nõude piire. Terve aia kõrvaldamise kohustust ei õigusta väide, et see võib olla mõistlik. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus võib sooritushagi puhul kohustada kostjat vaid konkreetselt hageja taotletud soorituse tegemiseks (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt, Tallinn 2017, § 438 komm 3.2.b). Hagi piiride ületamine on selline menetlusnormi rikkumine, mis annab aluse otsuse tühistamisele kõrgema astme kohtus.
13.Maakohus leidis õigesti, et kostja on ehitanud üle oma kinnisasja piiri.
Eksperdiarvamuse p-s 18 on viidatud kostja kinnisasja 2001. aasta piiriandmetele. Samas on eksperdiarvamuses ka välja toodud, et kostja kinnisasja 2001. aasta piiriandmed ja hageja kinnisasja 2007. aasta piiriandmed ei kattu, ning tuvastatud, et kinnisasjade vahel olev piir lõikab piirdeaia vundamenti. Ringkonnakohtu hinnangul võiks ehitamise ajal kättesaadavatest andmetest lähtumine anda alust kostjat pidada heauskseks, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et tema kinnisasja piiriandmed ei pruugi olla täpsed. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et üle piiri ehitamise tuvastamisel tuleb lähtuda „Katastriüksuse moodustamise korrast“ (maakohtu otsuses ekslikult „Katastriüksuse mõõdistamise kord“). Nimetatud korra § 17 lg-d 13 ja 14 näevad ette piiripunkti koordinaatide suurima lubatud vea riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes ja katastrimõõdistamisel piiripunkti plaanilise asendi suurima lubatud erinevuse võrreldes varasemate mõõdistamisandmetega. Katastrimõõdistamise lubatud mõõteviga ei tähenda, et maaomanik võib samas ulatuses kasutada naaberkinnisasja. Kinnisasja omanik peab lähtuma looduses märgitud piirist või märgistuse puudumisel laskma piiri asukoha kindlaks teha. Mahamärgitud piiri koordinaadid võivad seejuures lubatud mõõtmisvea piires olla nihkes võrreldes geodeetilise võrguga. Maakohus on õigesti lähtunud ekspertiisi käigus tuvastatust, et faktiliselt on kostja ehitanud üle piiri ning piirdeaia vundament ulatub piiripunkt nr 4 juures hageja kinnisasjale 0,21 m ja piiripunkt nr 1 poolses otsas 0,05 m.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostjat ei saa aia ehitamisel pidada heauskseks, sest ta ei kontrollinud piisavalt hoolikalt, kus asub kinnisasja piir. AÕS § 148 lg 2 mõttes tähendab heausksus seda, et kinnisasja omanik ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. Kostjale oli teada, et kinnisasjade piiriandmed on erinevad, mistõttu oleks tulnud piiri täpne asukoht enne ehitama hakkamist asjatundjat kaasates välja selgitada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuigi kostja kasutas oma sõnul enne ehituse algust geodeedi teenuseid, ei ole kostja selle kohta tõendeid esitanud. AÕS § 148 lg 3 kaitseeesmärgist tulenevalt ei tegutse heauskselt isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Riigikohus on leidnud, et kui isik ei ole piirialal ehitades neid asjaolusid kontrollinud ja ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri, on ta üldjuhul tegutsenud pahauskselt. Pahausksuse puudumist peab tõendama ehitaja (RKTKo 3-2-1-89-11, p 14). Samuti on maakohus õigesti hinnanud, et hageja poja ja kostja vahelist kirjavahetust saab pidada aia ehitamisele vastu vaidlemiseks.
15.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja kinnisasja piires asuv aed rikub hageja omandiõigust sel määral, et on põhjendatud kogu aia kõrvaldamine. Igal kinnisasjal on prioriteetsed selle kinnisasja omaniku huvid. Kui omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasja omaniku soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv, seetõttu ei saa üldjuhul takistada naaberkinnisasja omanikku rajamast oma maale ehitisi. Maakohus on piirdeaia kõrvaldamist tervikuna pidanud põhjendatuks seetõttu, et sõiduautoga ei mahu hageja maja ukse ette sõitma ja aed on nii kõrge, et välistab võimaluse tajuda ümbrust ja keskkonda. Samas ei saanud hageja eeldada, et saab oma kinnisasjal liikumiseks või parkimiseks kasutada osaliselt naaberkinnisasja, vaid pidi eeldama, et kuni kinnisasjade vahelise piirini võib naaberkinnisasjal olla aed, hekk vms ning ta peab oma kinnisasjal liikumisega jääma selle piiresse. Maakohus tuvastas, et sõiduautoga põhimõtteliselt mahub hageja hoone ukse juurde sõitma, kuid see on ebamugav.
Vaidlusalune piirdeaed on osaliselt kohakuti hageja kinnisasjal asuva hoonega ja osaliselt kostja abihoonega, mis mõlemad on aiast kõrgemad, hageja hoonel ei ole aia suunas aknaid (üks aken jääb aiast veidi eemale), aed ei ulatu järveni, vaid jätkub järve suunas kivipiirdena (fotod dtl 16, 17, 26, 27, 219. 225). Potentsiaalselt hageja vaadet varjav osa on üsna lühike – hageja hoone ukse juures olev osa ja kahe hoone vahele jääv osa, kust avaneks vaade peamiselt naaberkinnisasjale ja vähem Peipsi järvele. Maakohus on abihoone seina kohta, mis on aiast kõrgem, leidnud, et see hageja vaadet ei sega. Poolte huvide kaalumisel tuleb hageja soove mugavalt parkida ja omada oma kinnisasjalt kostja suunas vaadet võrrelda kostja privaatsustaotlusega. Mõlema poole soovid on pigem emotsionaalsed ja seega kaalult üsna võrdsed. Riigikohtu hinnangul seisneb nn varjavate mõjutuste omapära selles, et nende lugemisel omandiõiguse rikkumiseks ning ehitise lammutamiseks kohustamisel või ehitamise keelamisel kitsendatakse ehitise aluse maa omaniku õigusi märksa rohkem isiku, kelle kinnisasja sellise mõjutusega varjatakse, õigustest (RKTKo 3-2-1-33-05, p 15). Seega on omaniku huvi oma kinnisasja vastavalt oma soovidele kasutada reeglina eelistatud naabri huvile sellist kasutust piirata. Kuna piirdeaed asub vähemalt osaliselt kostja kinnisasjal, peab hageja omandiõiguse rikkumine olema kaalukam kui kostja omandiõigusse sekkumine piirdeaia tema kinnisasjale jääva osa kõrvaldamise kaudu. Antud juhul see ringkonnakohtu hinnangul nii ei ole. Lisaks võib eelnevast tulenevalt varjava mõjutuse lõpetamist AÕS § 89 lg 1 alusel üldjuhul nõuda vaid siis, kui ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega ning sellega rikutakse teise isiku omandiõigust. Asjas ei ole tõendatud, et piirdeaed oleks vastuolus ehitamist reguleerivate normidega. Kohalik omavalitsus on küll juhtinud kostja tähelepanu sellele, et ehitamise norme võib olla rikutud, kuid viidanud ka ehitise seadustamise võimalusele. Kohalik omavalitsus ei ole rikkumist tuvastanud (dtl 120–122). Kas tegemist on vana aia ümberehitusega või uue aia rajamisega, ei ole hageja omandiõiguse rikkumise tuvastamisel määrav, sest vundamendiga aed on võrkaiast laiem ja mõjub visuaalselt teisiti, nt vaate osas. Samuti ei ole võimalik enam tuvastada, kas ka võrkaed oli ehitatud üle piiri. See, et piirdeaed moonutab kogu tänavküla muljet, ei saa kujutada endast hageja omandiõiguse rikkumist.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et kivipiire ulatub hageja kinnisasjale ja kostja ei olnud kivipiiret rajades heauskne, sest ei kontrollinud piisava hoolikusega piiri asukohta.
17.Abihoone seina kohta leidis maakohus põhjendatult, et see ei riku hageja omandiõigust, sest ei takista hagejal oluliselt kinnisasja kasutamist. Maakohus ei ole seda hinnates rikkunud menetlusõiguse norme. Kuna maakohus hageja tsiviilõiguste rikkumist ei tuvastanud, ei olnud maakohtul ka kohustust hinnata, kas ehitis vastab avaliku õiguse normidele. Tsiviilõiguse rikkumise korral tähendaks õiguspärane ehitamine pigem talumise kohustust ja mitteõiguspärane ehitise kõrvaldamise kohustust, kuid kui tsiviilõiguse rikkumist ei ole, ei puutu ehitamise õiguspärasus asjasse.
18.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hagi maakohtust erinevas ulatuses, tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta ka menetluskulude jaotust sõltumata hageja väidetest menetluskulude hindamisel diskretsioonipiiride ületamise kohta maakohtus. Ringkonnakohus rahuldab hageja neljast nõudest kaks ehk rahuldab hagi ligikaudu pooles ulatuses, mistõttu jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldas ringkonnakohus samuti pooles ulatuses ja hageja apellatsioonkaebuse jättis rahuldamata. Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus ei olnud edukas ja kostja apellatsioonkaebus oli edukas osaliselt ning poolte kulud menetluskulude nimekirjades
on võrreldavas suuruses, on põhjendatud kostja menetluskulude 50% ulatuses hageja kanda jätmine. Poolte ülejäänud kulud jäävad nende endi kanda. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus on menetluskulude nimekirja järgi õigusabikulu 16 tunni ja 25 minuti (150 eurot tund) eest 2462,50 eurot ja riigilõiv 420 eurot, kokku 2882,50 eurot. Ringkonnakohus ei pea kostja õigusabikulu täies ulatuses põhjendatuks. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal apellatsioonkaebuse koostamisele 8,5 tundi. Arvestades, et sisuliselt ei ole apellatsioonkaebuses varasemaga võrreldes uusi väiteid ja seisukohti saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikulu apellatsioonkaebuse koostamisele nelja tunni ulatuses ja kokku põhjendatud õigusabikuluks 1787,50 eurot (150 x 11 tundi ja 55 minutit). Menetluskulude jaotusest tulenevalt määrab ringkonnakohus kostjalt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1103,75 eurot ((1787,50+420):2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.