Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-25-511 22. juuni 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Julia Laffranque Rima Vafina kaebus Mustvee Vallavalitsuse kohustamiseks teha ehitusjärelevalve Kaebaja Rima Vafina, esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja Mustvee vald, esindaja vallasekretär Daisy Utsar Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2025. a määrus Rima Vafina määruskaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2025. a määrus osas, millega kaebus tagastati, ja Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2025. a määrus.
3.Saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rima Vafina on aadressil Sõpruse tn 18, Tiheda küla, Mustvee vald asuva kinnistu kaasomanik. R. Vafina esitas 2. märtsil 2023 Mustvee Vallavalitsusele taotluse ehitusjärelevalve tegemiseks tema kinnistust lõunasse jääva naaberkinnistu Sõpruse tn 20 suhtes, sest selle omanik on ebaseaduslikult tõstnud maapinda, ehitanud abihoone ja rajanud piirdeaia. Taotleja palus vajaduse korral teha ettekirjutused ebaseadusliku ehitustegevuse lõpetamiseks ja endise olukorra taastamiseks. Seejärel on kaebaja korduvalt esitanud Mustvee vallale järelepärimisi järelevalve tegemise kohta sellel kinnistul.
2.Mustvee vald saatis 31. märtsil 2023 Sõpruse tn 20 kinnistu omanikule märgukirja, viidates ebaseaduslikule ehitustegevusele ja paludes esitada planeeritava kuuri, poolelioleva abihoone, maapinna tõstmise ning rajatud piirdeaia õiguspärasust tõendavad dokumendid ja tagasiside
30.aprilliks 2023. Vald tegi 27. novembri 2023. a paikvaatlusel muuhulgas kindlaks, et Sõpruse tn 20 kinnistul paiknevat abihoonet on laiendatud terrassi, rõdu ja trepi ehitamisega hoone kirdepoolsesse otsa. Katastriüksuse kagu- ja loodeossa on püstitatud vundamendil piirdeaed, edelaküljele on püstitatud silikaattellistest aiapostid koos aiavundamendiga ning kirdeossa betoonist tugimüür. Katastriüksusele on rajatud kivisillutisega piirnevad tugiseinad ning seintetagust pinnast on oluliselt tõstetud.
3.Mustvee vald tegi 12. novembril 2024 Sõpruse tn 20 kinnistu omanikule ettekirjutuse, millega kohustas õigusrikkumiste kõrvaldamiseks esitama ehitustööde seadustamiseks ehitusprojektid ja nende muudatused ning ebaseaduslikult püstitatud ehitiste dokumentatsiooni hiljemalt
26.novembriks 2024. Sõpruse tn 20 kinnistu omanik esitas 2. detsembril 2024 vallale piirdeaia kohta
3-25-511 ehitusteatise. Vallavalitsus registreeris teatise 10. jaanuaril 2025. Vallavalitsuse 6. veebruari vastuse kohaselt on Sõpruse tn 20 kinnistu omanik jätkuvalt kohustatud tegutsema muude ehitiste seadustamiseks.
4.R. Vafina taotles 17. jaanuaril 2025 Mustvee vallalt ehitusteatise suhtes järelevalve tegemist, lisanõuete esitamist ja teatise registreerimata jätmist, samuti ebaseaduslike ehitiste lammutamiseks ettekirjutuse tegemist. Vald vastas 6. veebruaril 2025, et piirdeaia vastavust teatisele ja ehitusprojektile hinnatakse kasutusteatise esitamisel ning et ettekirjutuse järgi on Sõpruse tn 20 kinnistu omanik kohustatud muud ehitised seadustama.
5.R. Vafina esitas 23. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Mustvee valda tegema ehitusjärelevalvet Sõpruse tn 20 piirdeaia ehitusteatise suhtes, langetama otsust lammutusettekirjutuse tegemiseks sama kinnistu abihoone ehitusprojekti väliste ehitustööde ja laienduste suhtes või alternatiivselt rakendama muid kohaseid järelevalvemeetmeid ning langetama otsust kõrvaldamise ettekirjutuse tegemiseks samal kinnistul Peipsi järve ehituskeeluvööndis tõstetud pinnase kohta.
6.Tartu Halduskohus tagastas 10. aprilli 2025. a määrusega kaebuse abihoone ja pinnase tõstmise kohta ettekirjutuse ning piirdeaia ehitusteatise suhtes järelevalve tegemiseks. Halduskohus jättis käiguta kaebuse nõude kaaluda muid järelevalvemeetmeid. Kohus leidis, et kaebajal puudub õigus nõuda vallalt konkreetset järelevalvemeedet. Vastustajal on selles küsimuses kaalutlusõigus. Kaebaja saab taotleda 12. novembri 2024. a ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimist ja selle tühistamise korral veelkord järelevalvemeetmete kaalumiseks kohustamist. Tartu Ringkonnakohus kohustas otsusega tsiviilasjas nr 2-23-1806 Sõpruse tn 20 kinnistu omanikku kõrvaldama piirdeaia ja kivipiirde osad, mis ulatuvad Sõpruse tn 18 kinnistu piiridesse. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hagi kaebaja kinnistuga külgneva piirdeaia ja abihoone katusealuse seina kõrvaldamiseks. Kaebaja õiguste riive seoses piirdeaia ehitusteatisega on väheintensiivne. Kaebaja selle suhtes järelevalvet ei taotlenud ja vald ei pidanud seda algatama ise, sest tsiviilasjas aia küsimust juba käsitleti.
7.R. Vafina esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta taotles halduskohtu määruse tühistamist osas, millega halduskohus tagastas kaebuse.
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja veenvalt selgitanud, kuidas piirdeaia asukoht tema õigusi oluliselt rikub. Kohustamisnõuet järelevalve algatamiseks ehitusteatise suhtes ei saa pidada edukaks. Vald on algatanud järelevalve ja kohustanud Sõpruse tn 20 kinnistu omanikku seadustama piirdeaia. Omanik esitas vallale ehitusteatise koos piirdeaia projektiga. Valla menetluse tulemus ei ole veel selge. Kaebajal puudub kaebeõigus, et nõuda ettekirjutusi abihoone väliste ehitustööde ja laienduste kohta ning pinnase endise olukorra taastamiseks järve ääres (RKHK 3-3-1-44-10, p 15). Isik, võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks küsimuse kaalutlusvigadeta. Riikliku järelevalve menetlus ei ole lõppenud. Omanikul on jätkuvalt kohustus viia hooned ja rajatised seadusega kooskõlla. Järelevalve tegemine oli kaebaja eesmärgiks ja see on saavutatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.R. Vafina palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus, samuti halduskohtu määrus osas, millega tagastati kaebus. Kaebaja leiab, et varasema ehitustegevuse seadustamine ei peaks toimuma ehitusteatise menetluses (RKHKo 3-17-1859/34; vrd RKHKm 3-17-505/44, p 9). Ehitusteatises kajastatud piirdeaed erineb oluliselt tegelikust aiast. Pädev asutus peab kontrollima, kas ehitis tuleb viia nõuetega vastavusse. Vallavalitsus on kinnitanud, et järelevalvet ei tehta ning et 2(6)
3-25-511 omanik on kohustatud seadustama teised ehitised. Kui isik soovib, et kohalik omavalitsus teeks ehitusjärelevalvet, on kõige tõhusam kohustamiskaebus (RKHKo 3-17-1152/35, p 10; 3-3-1-78-14, p 19). Vald on tõstetud pinnase küsimust täielikult ignoreerinud. Vald ei ole käsitlenud asjaolu, et ehitised asuvad ja ehitustegevus toimus ehituskeeluvööndis. Kuna ehituskeeluvööndis ei ole ehitiste seadustamine võimalik, on vastustaja kaalumisruum ahenenud ühe valikuni – lammutusettekirjutuse tegemiseni. Kaebaja ei taotlenud lammutusettekirjutust, vaid selle kaalumist.
10.Mustvee vald palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Valla hinnangul ei ole vastustaja olnud passiivne. Vastustaja on algatanud järelevalve ja teinud ettekirjutuse. Piirdeaia ehitusteatis on menetletud ja järelevalve jätkub. Üldine huvi ehitustegevuse õiguspärasuse vastu ei anna kaebeõigust. Kaebaja on vaid üks Sõpruse tn 18 kinnistu kaasomanikest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu määrus ja vaidlusaluses osas halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu. Asi tuleb saata halduskohtule menetluse jätkamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 ja lg 5 p 3 ning § 234).
12.Vaidlus käib kaebaja naaberkinnistul paikneva kolme objekti üle: piirdeaed, laiendatud abihoone ja järveäärses ehituskeeluvööndis tõstetud pinnas. Kaebuse eesmärk on ennekõike nende objektide kõrvaldamine ehitusjärelevalve meetmete abil. Erinevalt halduskohtust ja ringkonnakohtust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust selles kohtuasjas kaebeõigust välistada (I) ega lugeda kaebust ilmselgelt perspektiivituks (II). I
13.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse määrab halduskohtus üldjuhul HKMS § 44 lg 1, mille kohaselt võib kaebuse esitada isik oma õiguste kaitseks. Riiveks on õigusega kaitstud hüve mistahes ebasoodus mõjutamine (RKPJKo 5-22-12/19, p 33; 3-4-1-1-02, p 12). Kohus võib kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada vaid juhul, kui isikul puudub kaebeõigus ilmselgelt. Kui olukord on ebaselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel (RKHKm 3-25-2024/8, p 9; 3-3-1-26-14, p 9).
14.Kolleegiumi hinnangul tuleb tiheasustusalal väidetavalt ebaseaduslike ehitiste puhul naaberkinnistu omaniku kaebeõigust eeldada. Sellises olukorras ei saa üldjuhul välistada, et naaberkinnistu ehitised võivad mõjutada kaebaja omandipõhiõigust negatiivselt heidete, varjavate mõjutuste ja vaadete varjamise tõttu. Liiga lähedale ehitatud hoone võib tekitada tuleohu ning vähendada privaatsust. Pinnase tõstmine võib halvendada veerežiimi naaberkinnistul. Nende mõjudega kaasnevad riived ei pruugi olla intensiivsed, kuid kaebeõiguse aluseks ei ole HKMS § 44 lg 1 kohaselt ainult intensiivsed õigusriived (RKHKo 3-17-1930/93, p 13; m 3-17-505/44, p 9; 3-3-1-87-16, p 8). Vaidluse esemete erinevuse tõttu ei välista praegusel juhul õiguskaitsevajadust ka kaebaja varasema hagi kohta tehtud kohtuotsus tsiviilasjas, kuigi see võib mõjutada haldusvaidluse lahendamist sisuliselt (vt käesoleva otsuse p 31 jj).
15.Kolleegium märgib, et mistahes pinnasetöö ei pruugi olla ehitamine, praegu aga ei saa välistada, et tegu on ehitise või selle osaga (vrd RKHKo 3-3-1-4-12, p-d 10 ja 15).
16.Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud 3(6)
3-25-511 loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Ennatlik oleks praeguses asjas välistada kaebaja olulist puutumust järveäärse ehituskeeluvööndiga naaberkinnistul. LKS § 23 lg-s 1 sätestatud õigus on kohtus kaitstav sõltumata omandiõigusest. Ehitusseadustiku (EhS) § 7 esimese lause kohaselt tuleb ehitamisel järgida head ehitustava. See hõlmab ka nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga (RKHKo 3-17-1930/93, p 15; 3-3-1-4-12, p 23; vt ka EhS § 13 lg 1 ja RKHKo 3-21-459/55, p 21). Piirkonda sobimatu ehitis võib kahjustada isiku õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.
17.Halduskohtumenetluses kaitstavad subjektiivsed õigused võivad tuleneda ka haldusaktidest, nt üldplaneeringust. Piirdeaia tüüp ja kõrgus võivad olla üldplaneeringus kindlaks määratud ümberkaudsete elanike huvides, mistõttu vastavatest sätetest võib tuleneda kaebaja subjektiivne õigus nõuda selles küsimuses üldplaneeringust kinnipidamist (vrd RKHKo 3-3-1-87-16, p 10; 3-3-1-15-16, p 29). Kui piirdeaed ehitati õigusvastaselt ilma selleks vajaliku ehitusteatiseta, võib aia säilitamise või lammutamise üle otsustamisel olla asjakohane ka pärast ehitamist kehtestatud üldplaneering.
18.Asjakohatu on vastustaja märkus, et kaebaja on vaid üks Sõpruse tn 18 kinnistu kaasomanikest. Kaebeõigusele ei ole seatud piiranguid tulenevalt ühisest omandist. Iga kaasomanik võib seega enda õigusi kaitsta teistest sõltumatult. II
19.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Isegi kui möönda esimese eelduse täidetust, ei ole kohtute põhjendused kaebuse eduväljavaadete vähesuse küsimuses kolleegiumi hinnangul praegu veenvad.
20.Kaebaja on esitanud kaebuse kolme põhinõudega. Kaebaja palub vallavalitsust kohustada: - tegema ehitusjärelevalvet Sõpruse tn 20 kinnistu piirdeaia suhtes vastavalt
10.jaanuari 2025. a ehitusteatisele; - langetama otsust lammutusettekirjutuse tegemiseks abihoone ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti väliste ehitustööde ja laienduste kohta; - langetama otsust kõrvaldamise (endise olukorra taastamiseks) ettekirjutuse tegemiseks Sõpruse tn 20 kinnistul Peipsi järve äärses osas (ehituskeeluvööndis) tõstetud pinnase kohta. Kahele viimasele nõudele on lisatud alternatiivsed nõuded kohustada vallavalitsust langetama otsust kohaste järelevalvemeetmete rakendamise kohta.
21.Kohustamiskaebuse põhjendatus on üldisel kujul reguleeritud riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 6. Isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi (RVastS § 6 lg 1).
22.Siinses asjas ei lasu vastustajal jäika kohustust kaebuses nõutud haldusaktideks ega toiminguteks. Kohtud on märkinud õigesti, et isikul pole subjektiivset õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kuid puudutatud isikul on õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalve algatamise või meetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka isiku õigushüve (RKPJKo 5-24-8/2, p 25; RKHKo 3-19-509/34, p 20; 3-3-1-42-14, p-d 12–15). Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et haldusorgan ei pea järelevalve käigus avastatud õigusrikkumisele tingimata reageerima ettekirjutusega (RKHKm 3-24-797/21, p 23.1; o 3-16-1573/41, p 43)
4(6)
3-25-511
23.Üldjuhul ei saa kohus kaalutlusõiguse korral kohustada haldusorganit haldusakti andma (definitiivne ehk määratletud kohustamisotsus). Õigusvastase tegevusetuse, viivituse või keeldumise vea korral tuleb RVastS § 6 lg 4 järgi niisugusel juhul teha määratlemata kohtuotsus, millega haldusorganit kohustatakse otsustama haldusakti andmise küsimus (uuesti). Erandina, kui juhtumi asjaolud ei jäta haldusorganile tegelikku valikuvõimalust, on kohtul siiski võimalik kaalutlusõigusele vaatamata teha määratletud otsus (RVastS § 6 lg 5).
24.Haldusorgani kaalutlusõigus ega RVastS § 6 lg 4 ei tähenda siiski, et isik ei võiks kohtule esitada nõuet haldusorgani kohustamiseks anda haldusakt või teha toiming. HKMS § 41 lg 3 järgi võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Nõuded kohustada asutust tegema kindalt tegu või seda kaaluma on seetõttu kohtumenetluses identsed (vt RKHKo 3-3-1-46-13, p 14; 3-23-2124/23, p 19). Kui määratletud otsuse tegemiseks puudub kohtul alus, ei muuda see kaebust perspektiivituks ega anna alust seda tagastada. Kohus peab kohustamiskaebuse sisulisel lahendamisel kontrollima ka seda, kas esinevad alused määratlemata otsuse tegemiseks, ükskõik kas nõue on sõnastatud määratletuna või määratlematuna. Tagastades kaebuse määratletud kohtuotsust puudutavas osas, rikkus HKMS § 37 lg 2 p 2 koos § 41 lg-ga 3 ega lähtunud kaebaja tegelikust tahtest (HKMS 2 lg 4).
25.Ilma et sellel oleks määravat tähtust, on kaebaja oma nõuded abihoone ja pinnase tõstmise kohta sõnastanud just määratlemata kohustamisotsusele vastavalt – „kohustada langetama otsust“. Sellele vaatamata on halduskohus heitnud kaebajale ette konkreetsete järelevalvemeetmete nõudmist.
26.Üldjuhul eeldab kohustamisnõude rahuldamine kohtus, et isik oleks enne esitanud taotluse pädevale haldusorganile ning viimane oleks jätnud taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata (RVastS § 6 lg 3; vt siiski ka RKHKm 3-21-2230/16, p 15.1; 3-3-1-81-14, p 14). See eeldus on täidetud. 17. jaanuaril 2025 taotles kaebaja vallavalitsuselt ehitusjärelevalve tegemist, et vallavalitsus esitaks ehitusteatisele lisanõuded ega registreeriks ehitusteatist esitatud kujul. Samas taotles kaebaja uuesti ka ettekirjutuse tegemist vaidlusaluste ehitiste lammutamiseks.
27.Vastustaja tegi Sõpruse tn 20 kinnistu omanikule 12. novembril 2024 ettekirjutuse dokumentide esitamiseks. See aga ei tähenda, et kaebaja nõuded oleks juba rahuldatud või eksisteeriks muu takistus nende rahuldamiseks. Kaebaja ei taotlenud vallavalitsuselt dokumentide nõudmist, vaid endise olukorra taastamist, st õigusvastaste ehitiste lammutamist. Ei vaielda selle üle, et halduskohtu määruse tegemise ajaks ei olnud endine olukord taastatud.
28.Sellest ettekirjutusest ei nähtu ka, et vald oleks otsustanud jätta kaebaja taotlused rangemate järelevalvemeetmete rakendamiseks selge sõnaga või varjatult rahuldamata (vrd RKHKm 3-18-853/59, p 20). Seega ei näe kolleegium praeguses menetlusstaadiumis põhjust, miks ettekirjutus peaks välistama käesoleva kaebuse rahuldamise. Kaebajal ei ole põhjust vaidlustada ettekirjutust, mis paneb peale kohustuse naabrile ega lahenda kaebaja taotlusi.
29.Pädeva asutuse nõustumine ehitusteatisega ei välista riikliku järelevalve tegemist ega sellekohase kaebuse esitamist ehitusteatisega hõlmatud projekti suhtes (EhS § 130 lg 2; RKHKo 3-17-1859/34, p 15; m 3-17-1152/35, p-d 10–11). Kaebuse sõnastusest nähtuvalt sidus kaebaja piirdeaiaga seotud nõude just ehitusteatisega. See tähendab, et kaebaja nõuab vallalt selle kontrollimist, kas ehitusteatise aluseks olevas projektis kirjeldatud aed on nõuetekohane ja kas vald võis teatise registreerida. Kuna tühistamiskaebus pole ehitusteatise registreerimise toimingu suhtes võimalik, ongi kohane õiguskaitsevahend selle vastu kohustamiskaebus täiendava järelevalve tegemiseks. Kaebuse nõuete sõnastus ei võimalda tõlgendust, et kaebaja taotleb kohtus järelevalvet olemasoleva piirdeaia suhtes. 5(6)
3-25-511 Kuivõrd kaebuse põhjendused võivad viidata kaebaja laiemale eesmärgile, saab ta vajaduse korral kaaluda kaebuse täiendamist.
30.Tsiviilasjas nr 2-23-1806 rahuldas Tartu Ringkonnakohus kaebaja hagi naabri vastu osaliselt. Kohus kohustas kõrvaldama Sõpruse tn 20 piirdeaia ja kivipiirde osad, mis ulatuvad kaebaja kinnistu piiridesse. See hagi jäi rahuldamata nõuetes kõrvaldada piirdeaed kaebaja kinnistuga külgnevas osas ja kõrvaldada abihoone katusealuse sein. Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja omandiõiguse kahjustamine hagi terviklikuks rahuldamiseks piisavalt oluline. Otsus tsiviilasjas on jõustunud.
31.Tsiviilasja otsusest on ennatlik teha järeldust, et praeguses haldusasjas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Tsiviilasjas ei lahendatud kaebaja ja valla vahelist avalik-õiguslikku vaidlust, vaid nõudeid kahe maaomaniku eraõiguslikus suhtes. Ringkonnakohus selgitas, et omandiõiguse kaitseks esitatud hagi ei saa rahuldada pelgalt avalik-õiguslike normide rikkumisele tuginedes (Tartu RKKo 2-23-1806/45, p 17).
32.Ehitusjärelevalveasutus seevastu ei pea arvestama ainult kaebaja omandiõigust, mille üle vaieldi tsiviilasjas, vaid esmajoones ehitamist reguleerivaid avalik-õiguslikke norme. Halduskohtus saab kaebaja nõuda, et vald rakendaks asjakohaselt niisuguseid norme, mis kaitsevad kaebaja huve (eespool p 21). Selliselt kaitstud huve peab vald asjakohaselt kaaluma (haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2). Need normid ja huvid võivad kokkuvõttes vähemalt osaliselt viia teistsuguse lõpptulemuseni kui see, mille nägi ringkonnakohus ette omandiõiguse alusel. Tähele tuleb ka panna seda, et tsiviilasjas nõudis kaebaja naabrilt vaid ehitiste (osalist) lammutamist. Praeguses haldusasjas on esitatud alternatiivsed nõuded ka muude kohaste järelevalvemeetmete rakendamiseks.
33.Küsimustele, kas ehitisega kaasneb ülemäärane mõju kaebajale, mis õigustaks ehitiste lammutamist EhS § 132 lg 3 p 2 järgi, või kas vastustaja peaks rakendama kaebaja õiguste kaitseks mingeid muid meetmeid, peab esmalt põhjendatud haldusaktiga vastama vallavalitsus. HKMS § 158 lg 3 kolmandast lausest tulenevalt ei tohi kohus asuda lammutusettekirjutuse tegemist kaaluma haldusorgani asemel, pealegi veel kohtumenetluse ettevalmistavas staadiumis. Küll aga tuleb vastustajal kaebaja taotluste lahendamisel võtta tsiviilasjas jõustunud kohtuotsust arvesse muude oluliste asjaolude kõrval.
34.Järelevalveasutus ei tohi kahjustada tsiviilasjas langetatud kohtuotsuse seadusjõudu. Korrakaitseseaduse § 4 lg 2 kohaselt on eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides. Sellest tulenevalt ei või haldusorganid uuesti asuda kaitsma isiku omandiõigust samadel asjaoludel, mille kohta on tsiviilasjas kohtuotsus juba jõustunud. Täiendavad järelevalvemeetmed võivad kõne alla tulla, kui haldusorgan peab rakendama isikut kaitsvaid avalik-õiguslikke norme, mille üle kohus tsiviilasjas ei otsustanud (vrd RKTKo 2-21-18920/34, p 13).
35.Kolleegium meenutab ka, et lammutusettekirjutust ei tohi teha pelgalt ehitamise õigusvastasusest tulenevalt, vaid lisaks sellele peavad esinema muud kaalukad põhjused (RKHKo 3-19-2398/54, p 17). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.