Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-20-120934
Kohtuasi
L.N avaldus Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama tn 29 korteriühistu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. detsembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Lääne-Harju vald, Paldiski korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja L.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja Marina Suhnjova
linn,
Sadama
tn
Puudutatud isik Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama tn 29 korteriühistu (registrikood 80063196), lepingulised esindajad Danil Lipatov, Oksana Smirnova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27. detsembri 2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama tn 29 korteriühistu määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama tn 29 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
AVALDAJA NÕUE
1.L.N (avaldaja, korteriomanik) esitas 2. juunil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama tn 29 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu 309 euro saamiseks. Puudutatud isik esitas vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Avaldaja esitas 20.07.2020 (täiendatud 31.08.2020) Harju Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud isikult mõista enda kasuks välja põhivõla 299,17 eurot, 19.07.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 5,24 eurot ning alates avalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise. Avaldaja esitas 25.09.2020 ja 04.11.2020 nõude suurendamise avaldused. 4.11.2020. a nõude suurendamise avalduses palus avaldaja mõista puudutatud isikult välja põhivõla 897 eurot 51 senti, 4. novembri 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 16 eurot 92 senti ning alates 5. novembrist 2020 kuni põhivõla tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise.
2.1.Avalduse kohaselt on avaldaja Paldiskis Sadama 29-6 asuva korteriomandi omanik. Avaldaja korteril on rõdu, mis ei kuulu tema eriomandi hulka ja kuulub seega korteriomanike kaasomandisse. Sadama 29 asuva korterelamu kaasomandi eseme korrashoiu kohustus on puudutatud isikul.
2.2.Eesti Ehituse Asjatundjad OÜ 2.06.2016. a tehnilise seisukorra hindamisraporti (hindamisraport) järgi olid korterelamu rõdud avariilises seisukorras ning vajasid kiiremas korras kapitaalremonti või lammutamist. Samas ei olnud alates 2016. a-st õnnestunud enamike korteriomanike vastuseisu tõttu korteriomanike üldkoosolekul vastu võtta otsust avariiliste rõdude remonditööde tegemise ja sellega seotud kulude kandmise kohta. Kahju tekkimise ärahoidmiseks lasi avaldaja 2019. a oktoobris enda korteri rõdu korda teha, järgides hindamisraporti soovitusi. Ehitusprojekti ei olnud selleks vaja. Avaldaja lähtus korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 37 lg-st 1, mis võimaldab korteriomanikul teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta, ning nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
2.3.Rõdu remont läks maksma 1236 eurot ning avaldaja esitas 24. oktoobril 2019 puudutatud isikule remondikulutuste hüvitamise nõude. Puudutatud isik tunnistas seda nõuet 24. oktoobri 2019. a leping-võlatunnistusega ning avaldaja ja puudutatud isik leppisid kokku selle tasumises nelja 309 euro suuruse osamaksega, mis tuli tasuda vastavalt 2020. a jaanuaris, aprillis, augustis ja oktoobris. Puudutatud isik tasus 31. jaanuaril 2020 esimese osamakse, kuid ei ole edasisi osamakseid tasunud. Avaldaja osa osamaksest on avaldaja kaasomandi ja kogu kaasomandi suuruse suhet arvestades 9 eurot 83 senti (309 ÷ 15786 × 502), mis tuleb igast võlgnetavast osamaksest maha arvata. Avaldaja põhivõlanõue on seega 897 eurot 51 senti (3 × 309 – 3 × 9,83).
2.4.Puudutatud isik tegi 22. juulil 2020 tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg-le 1 tugineva avalduse leping-võlatunnistuse tühistamiseks ja esitas selle avaldajale. Avaldaja leiab, et see ei kehti, kuna tühistamise eeldused ei olnud täidetud. Seadus ega puudutatud isiku
põhikiri ei takistanud puudutatud isiku toonasel juhatuse liikmel GŠl leping-võlatunnistust sõlmida. Seejuures oli selle sõlmimine puudutatud isiku huvides, et hoida ära rõdu varisemisega tekkida võivat kahju, mille eest puudutatud isik vastutaks.
2.5.Kuivõrd leping-võlatunnistus kehtib, on tõendamiskoormis ümber pööratud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal ei ole avaldaja ees võlga. Puudutatud isik on esitanud üksnes Teie Maja OÜ eksperdi VM 21.12.2020. a üldehitusliku auditi ja ekspertarvamuse, mis ei ole usaldusväärne. Selles ei ole hinnatud kõiki avaldaja rõdu remonditöid, vaid ainult rõdu konsooli remonti. Selle koostaja on erapoolik ning ta ei ole lähtunud ehitise auditi tegemist reguleerivatest normidest, mh ei vaadanud ta üle ühegi rõdu paneele ega teinud ühtegi mõõtmist. Ilma betooni ja armatuuri mõõtmisteta on selles tehtud järeldused paljasõnalised. Lisaks ei ole selles tehtud järeldusi viidud kokku ehitusnõuetega ning need on liiga laialivalguvad.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3.1.On õige, et puudutatud isiku endine juhatuse liige GŠ sõlmis puudutatud isiku nimel avaldajaga leping-võlatunnistuse. Samas saab üksnes korteriomanike üldkoosolek otsustada korteriomanikule remondikulude hüvitamise, seejuures tuleb hüvitamise ulatus määrata korteriomanike üldkoosolekul kehtestatud majanduskavas. Puudutatud isiku majanduskavad ei näinud ette korteriomanikele rõdu remondikulude hüvitamist. Samuti ei olnud korteriomanike üldkoosolek võtnud vastu otsust, mis lubanuks juhatusel sellist lepingut sõlmida. Kuivõrd GŠ rikkus leping-võlatunnistuse sõlmimisel seadusest tulenevat piirangut ja tegi puudutatud isiku huvidega vastuolus oleva tehingu ning avaldaja pidi puudutatud isiku liikmena rikkumisest teadma, tühistas puudutatud isik leping-võlatunnistuse 22.07.2020. a avaldusega TsÜS § 131 lg 1 alusel. Avaldaja sai tühistamisavalduse kätte 23.07.2020. Lepingvõlatunnistus ei saa seega olla avaldaja nõude aluseks.
3.2.Täidetud ei ole ka KrtS § 37 lg-st 1 tuleneva nõude eeldused. Avaldaja tehtud kulutused ei olnud vajalikud ning neid ei saanud seega teiste korteriomanike nõusolekuta teha. Üldehitusliku auditi järgi on mitmed rõdud kosmeetiliselt remonditud ning ehitustööd ei ole mitte ainult kasutud, vaid ka väga ohtlikud. Need ei peatanud rõdude hävimise protsessi ja rõdude kokkuvarisemine on ainult aja küsimus. Lisaks on 13.01.2021. a täiendatud üldehitusliku auditi järgi avaldaja rõdu remonditööde tegemisel rikutud ehituseeskirju, tööde tegijal ei olnud vajalikku kvalifikatsiooni ning puudu oli ehitusprojekt.
MENETLUSE VAHEPEALNE KÄIK
4.Harju Maakohus jättis 11.03.2021. a määrusega avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 1342 eurot 30 senti.
5.Avaldaja esitas 23.03.2021 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 11.03.2021 kohtumääruse ning teha uus määrus, millega mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhivõlg summas 897,51 eurot ning viiviste võlg 16,92 eurot seisuga 04.11.2020, samuti mõista puudutatud isikult välja viivis 897,51 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.11.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni ning mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks avaldaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.06.2022 määrusega Harju Maakohtu 11.03.2021 määruse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Avaldaja esitas 06.03.2023 nõude täienduse ja palus korteriühistult võlatunnistuse alusel välja mõista põhivõla 897,51 eurot, viiviste võla 188,46 eurot seisuga 06.03.2023 ja seaduses sätestatud viivise alates 07.03.2023 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Juhul, kui nõuet ei saa rahuldada võlatunnistuse alusel, siis palub avaldaja korteriühistult välja mõista KrtS § 37 alusel põhivõlgnevuse summas 1196,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 256,86 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Puudutatud isik vaidles avaldaja 06.03.3023 avaldusele vastu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
9.Harju Maakohus 27.12.2023 määrusega rahuldas avalduse, mõistis puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhivõla summas 897,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 06.03.2023 summas 188,46 eurot ning viivise põhinõudelt (897,1 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.03.2023 kuni põhinõude kohase täitmiseni ja jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda.
9.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
avaldaja on Paldiskis asuva Sadama 29-6 korteriomandi omanik; korterelamu korrashoiu eest vastutab puudutatud isik; 2016. aasta juunis selgus, et korterelamu rõdud on avariilises seisukorras ning vajavad kiiremas korras kapitaalremonti või lammutamist; puudutatud isiku majanduskava ei näinud ette rõdude remonti ega sellega seotud kulude hüvitamist; avaldaja remontis 2019. aasta oktoobris ilma projektita enda korteri rõdu, tasudes selle eest 1236 eurot; avaldaja esitas 24. oktoobril 2019 puudutatud isikule rõdu remondikulude hüvitamise nõude; puudutatud isik tunnistas 24. oktoobri 2019. aasta leping-võlatunnistusega võlgnevust avaldaja ees ja kohustus selle tasuma osamaksetega; puudutatud isik tasus avaldajale esimese 309 euro suuruse osamakse; puudutatud isik saatis 22. juulil 2020 avaldajale leping-võlatunnistuse tühistamise avalduse.
9.2.Nii menetlusosalised kui ka ringkonnakohus on menetluses käsitanud lepingvõlatunnistust tehinguna ehk õiguslikult siduva võlatunnistusena. Kuna avaldaja ei ole tõendanud, et tegemist oleks konstitutiivse võlatunnistusega, on eelduslikult tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Ringkonnakohus on määruskaebust lahendades jõudnud seisukohale, et menetlusosaliste esitatud asjaoludel ei ole alust arvata, et leping-võlatunnistus oleks tühine. Selliseid asjaolusid ei esitanud menetlusosalised ka hilisemas menetluses. Seega tuleb kohtul hinnata, kas leping-võlatunnistus võis TsÜS § 131 lg 1 alusel olla tühistatav.
9.3.Puudutatud isik ei ole menetluse käigus tõendanud, et avaldaja teadis või pidi teadma, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi. Puudutatud isik on menetluse käigus jaatanud rõdude remondivajadust, ent leidnud, et leping-võlatunnistus oli sõlmitud selleks, et vältida küsimuse arutamist üldkoosolekul. Isegi kui eeldada, et juhatuse liige kahjustas kohustuse võtmisega
korteriühistu huve, ei ole puudutatud isik suutnud usutavalt põhjendada, et avaldaja teadis või miks pidi ta teadma, et juhatuse liige käitub temaga leping-võlatunnistust sõlmides korteriühistu huvisid kahjustavalt.
9.4.Maakohus leidis, et eelnevast tulenevalt ei sõltu leping-võlatunnistuse tühistatavus sellest, millises kvaliteedis rõdude renoveerimistööd tehtud olid. Samas andis kohus asja ammendava lahendamise huvides hinnangu ka rõdude renoveerimistööde puudulikkuse tõendatuse kohta. Puudutatud isik esitas 12.01.2021 Teie Maja OÜ koostatud „Üldehitusliku auditi ja ekspertarvamuse“ ning 15.01.2021 selle 11-realise lõiguga täiendatud versiooni. Tekstis ei ole jälgitav, kuidas on hinnangus toodud järeldused kujunenud. Puudutatud isik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid avaldaja 13.01.2021 esitatud seisukohale hinnangu kohta (hinnangu koostaja ei täitnud ekspertiisi käigus kehtivate õigusaktide reegleid, viitas olematule õigusaktile, ei põhjendanud, kuidas ta sai teha järeldusi krohvi ja betooniga kaetud konstruktsioone avamata). Esitatud hinnang ei võimalda teha järeldusi, et ehitustööd ei olnud nõuetekohaselt tehtud ning sellest tulenevalt ei saa ka teha järeldust, et korteriühistu juhatuse liige on leping-võlatunnistust sõlmides tegutsenud korteriühistu huvide vastaselt.
9.5.Arvestades, et kohus rahuldas avaldaja avalduse, oli põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks peale lõpplahendi jõustumist, TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
PUUDUTATUD ISIKU MÄÄRUSKAEBUS
10.Puudutatud isik esitas 17.01.2024 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 27.12.2023 kohtumääruse täies ulatuses ja jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. 10.1 Määruskaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust. Kaebaja ei nõustu maakohtu seisukohaga lepingu-võlatunnistuse kehtivuse osas. Kaebaja on seisukohal, et L.N teadis või pidi teadma rikkumisest, kõneallolev tehing ei vasta korteriühistu huvidele ning vastustaja oli sellest teadlik.
10.2.Avaldaja teostatud rõdu remonditööd ei kõrvaldanud rõdu avariiseisundi probleemi, seega ei olnud teostatud korteriühistu huvides. Seda asjaolu kinnitab varasemalt esitatud eksperdi VM poolt 21.12.2020 tehtud ekspertiis. Menetluses puuduvad muud tõendid tehtud remonditööde kvaliteetsuse suhtes. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kaebaja ei ole menetluse käigus tõendanud, et vastustaja teadis või pidi teadma, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi. Korteriühistu ei pooldanud rõdu renoveerimist. Kohustuse võtmine tõi korteriühistule otsese kahju. Rõdu vajab taasrenoveerimist, kuna rõdu varisemise oht eksisteerib jätkuvalt, mistõttu tehtud remondiga ei välditud suurema kahju tekkimist korteriühistule. Avaldaja oli teadlik, et korteriühistu ei pooldanud rõdu renoveerimise töid.
10.3.Sellest tulenevalt maakohtu seisukoht, et lepingu-võlatunnistuse tühistamise eeldused ei ole täidetud, on väär. Avaldaja oli teadlik sellest, et remondi teostamine on vastuolus korteriühistu huvidega. Korteriühistu esindaja käitumine ei vastanud korteriühistu huvidele.
10.4.Maakohus on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust. Menetlusosalistele 20.02.2023 saadetud kirjas maakohus ei selgitanud ega analüüsinud, kas leping-võlatunnistus võiks antud olukorras tühistatav olla. Lisaks sellele polnud kohtunik selgitanud pooltele, mis tõendeid peavad nad esitama selleks, et oma seisukohta kinnitada. Lepingu-võlatunnistuse kehtivuse analüüs ja kohtu selgitused olid esitatud 27.12.2023.a. kohtumääruses. Sellest tulenevalt polnud kaebajal võimalus esitada vajalikke elulisi asjaolusid ja tõendeid, mis võiksid mõjutada tsiviilasja tulemust.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
11.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
14.Maakohus on õigesti leidnud, et 24. oktoobril 2019. aastal sõlmitud leping-võlatunnistuse puhul on tegemist õiguslikult siduva võlatunnistusega. Leping-võlatunnistusele on alla kirjutanud nii avaldaja kui ka puudutatud isik ning nad on kokku leppinud, et puudutatud isik tasub avaldajale rõdu remondikulud osamaksetena, st nad on avaldanud tahet tuua kaasa õiguslikult siduv tagajärg. Seejuures on maakohus tuvastanud, et puudutatud isik tasus avaldajale võlatunnistuse alusel esimese osamakse. Kuna avaldaja ei ole tõendanud, et tegemist oleks konstitutiivse võlatunnistusega, siis asus maakohus põhjendatult seisukohale, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 219-5601, p 16.2).
15.Põhjendatud on maakohtu lõppjäreldus, et 21.07.2020 puudutatud isiku poolt koostatud tühistamisavaldus on tagajärjetu. TsÜS § 131 lg 1 kohaselt, esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma.
16.Maakohus ei ole võtnud selget seisukohta, kas puudutatud isiku tolleaegne juhatuse liige GŠ rikkus võlatunnistuse sõlmimisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et GŠ rikkusi juhatuse liikme kohustusi. KrtS § 37 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingute tegemise võib otsustada ka korteriühistu juhatus, kui viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju. KrtS § 37 lg 3 sätestab, et kui kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulude kandmine ei ole kehtiva majanduskava alusel
võimalik, kohaldatakse käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatut. TsÜS § 63 p 1 järgi on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Avaldaja poolt kohtule esitatud Eesti Ehituse Asjatundjad OÜ 2.06.2016. a tehnilise seisukorra hindamisraporti kohaselt on rõdud avariilises seisukorras (kandekonsoolidel on näha tugevalt roostes ja kaitsekihita armatuurvardaid, rõdude betoonplaat on tugevalt lagunenud ja piirded kohati täielikult läbi roostetanud). Rõdud vajavad kiiremas korras kapitaalremonti või lammutamist (hindamisraporti lk 8). Ka korteriühistu on menetluses möönnud rõdude ohtlikku seisukorda (vt maakohtu 12.12.2023 istungi protokoll). Eeltooduga on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et vaidlusalune rõdu oli avariilises seisukorras ning rõdu remontimiseks tehtud kulutusi tuleb käsitleda vajalike kulutustena KrtS § 37 lg 1 ja TsÜS § 63 p 1 tähenduses (kulutustega kaitsti rõdu täieliku või osalise hävimise eest). Käesoleval juhul ei otsustanud korteriühistu juhatus kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute tegemist, vaid korteriühistu juhatuse liige GŠ sõlmis võlatunnistuse korteriühistu liikme poolt kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks. Kuna KrtS § 37 lg 1 kohaselt võib korteriühistu liige nõuda kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist ning sellise nõude võib esitada sõltumata sellest, kas eseme säilitamiseks vajalike kulude kandmine on kehtiva majanduskava alusel võimalik, siis ei saa GŠi poolt vajalike kulutuste hüvitamiseks võlatunnistuse andmist pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks. Kuna kinnitust ei leidnud korteriühistu väide juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta, siis ei kerki ka küsimust sellest, kas avaldaja teadis rikkumisest või pidi teadma.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka tõendatud, et võlatunnistuse sõlmimine oli vastuolus korteriühistu huvidega. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et Teie Maja OÜ „Üldehituslik audit ja ekspertarvamus“ ja selle täiendatud versioon ei tõenda, et rõdu renoveerimistöö oli puudulik. Teie Maja OÜ arvamus on üldsõnaline ning järelduste kujunemine ei ole jälgitav. Sealjuures ei ole järelduste tegemisel viidatud ühelegi konkreetsele ehitusnormile või juhendile. Maakohus on põhjendatult leidnud, et Teie Maja OÜ arvamus ei võimalda teha järeldust, et ehitustööd ei ole tehtud nõuetekohaselt. Samuti järeldub asja materjalidest, et rõdu remont ei ületanud turuhinda. Eesti Ehituse Asjatundjad OÜ arvamuse kohaselt on rõdu renoveerimise eeldatavaks maksumuseks 1490 eurot (rõdu piirete asendamine 620 eurot, rõdu betoonplaatide remont 870 eurot) (lisandub käibemaks) (arvamuse lk 22). Avaldaja poolt teostatud rõdu renoveerimistööde maksumus oli 1236 eurot (sh käibemaks). Kolleegium leiab, et korteriühistu huvidega ei ole vastuolus võlatunnistuse sõlmimine kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajaliku renoveerimistöö (mis on teostatud turuhinnaga) hüvitamiseks.
18.Eeltoodule tuginedes ei ole TsÜS § 131 lg 1 sätestatud tingimused võlatunnistuse tühistamiseks täietud.
19.Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mille pinnalt saaks maakohtule ette heita selgitamiskohustuse rikkumist. 20.02.2023 kirjaga on maakohus andnud pooltele võimaluse esitada asjaolusid ja tõendeid vastavalt ringkonnakohtu määruses toodud selgitustele. Samuti on maakohus 12.12.2023 toimunud kohtuistungil arutanud pooltega võlatunnistuse olemust, selle kehtivust ning teostatud tööde vajalikkust. Määruskaebusest ei nähtu, milliseid
konkreetseid asjaolusid ja tõendeid oleks korteriühistu soovinud maakohtus veel esitada. Lisaks oleks korteriühistu saanud täiendavaid asjaolusid ja tõendeid esitada ka määruskaebuses (TsMS § 662 lg 3).
20.Ülaltoodust tulenevalt ei anna määruskaebus alust maakohtu määruse tühistamiseks.
21.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel tuleb menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks maakohtul mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.