Kohtuasja number Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi Tsiviilasja hind Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad
2-23-12623 25. oktoober 2024, Narva Tamara Šabarova V L (L) hagi kohtutäitur Andrei Kreki (Krek), OÜ Valge Kuld, Luminor Bank AS vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 11 100 eurot Kirjalikus menetluses Hageja V L (isikukood XXX) Kostja I kohtutäitur Andrei Krek, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadi Saluste Kostja II OÜ Valge Kuld (registrikood 16564093), seaduslik esindaja Jakob Pehk Kostja III Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Madis Meristo
RESOLUTSIOON
1.Jätta V L hagi rahuldamata.
2.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud V L kanda.
3.Mõista V L kohtutäitur Andrei Kreki kasuks välja menetluskulud summas 1094,80 eurot.
4.Mõista V L kohtutäitur Andrei Kreki kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 1094,80 eurot alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tagastada V L 6. juuni 2024 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot, mis kanda V L arvelduskontole XXX.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või 1(12)
2-23-12623
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuses tuleb märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.V L esitas 04.09.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur Andrei Kreki, ostja OÜ Valge Kuld ja sissenõudja Luminor Bank AS vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse (dtl 4-7) ja sellele lisaks esitatud hagiavalduse täienduse (dtl 115-117) kohaselt hageja suhtes on algatatud Luminor Bank AS (edaspidi nimetatud ka „kostja III“) täitmisavalduse alusel täiteasi nr 066/2022/731, millega kostja III nõuab hagejale kuuluva kinnisasja sundmüüki laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Kohtutäitur Andrei Krek (edaspidi nimetatud ka „kostja II“) viis ajavahemikus 25.07.2023. a 01.08.2023. a hagejale kuuluva kinnisasja asukohaga XXX, katastritunnus 80201:002:0241, registriosa nr 933508, enampakkumise. Hageja on seisukohal, et enampakkumise korraldamisel on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja tuleb enampakkumine kehtetuks tunnistada. Kostja I on jätkanud hageja suhtes täitemenetlust olenemata asjaolust, et hageja abikaasa on kostjale I selgitanud, et hageja ei aktsepteeri kostja III nõuet ning et kostja III nõue on alusetu. Hageja abikaasa on kostjat I teavitanud asjaolust, et kostja III nõue, mille alusel on kostja esitanud täitmisavalduse ka täiteasjas nr 066/2022/731 on kohtus vaidlustatud ning et kohus on hagi menetlusse võtnud ja hagi tagamise korras täiteasja peatanud. Tulenevalt eeltoodust on hageja abikaasa palunud, et täitur peataks ka täiteasja nr 066/2022/731. Eeltoodud hageja abikaasa seisukohale ei ole kostja I reageerinud ning olenemata sellest, et sama nõude alusel on teine täiteasi peatatud on täitur otsustanud jätkata täitemenetlusega, seejuures jättes hageja selgitused täielikult kõrvale. Kostja I ei ole hagejale ega viimase abikaasale selgitanud, miks ta eeltoodud selgitusi ei aktsepteeri. Samuti ei ole kostja I hagejale selgitanud millised on hageja õigused tekkinud olukorras. Täitur peab täitemenetluse raames tagama nii sissenõudja kui ka võlgniku õiguste kaitse, mida kostja I antud juhul hageja hinnangul teinud ei ole. Kohtutäitur ei teinud hagejaga koostööd. Kostja III tugineb täitmisavalduses laenulepingute nr 09220152091 ja nr 0922015209102 tulenevatele väidetavatele võlgnevustele. Tänaseks on selgunud, et viidatud laenulepingud on üles öeldud õigusvastaselt ning laenulepingute alusel võlgnevused puudusid. Eeltoodud laenulepingute tagatiseks oli seatud ühishüpoteegid, ning peale laenulepingute ülesütlemist esitas kostja III täitmisavalduse kõikide ühishüpoteekidega koormatud kinnisasjade müümiseks enampakkumisel. Kostja III esitas 3 täitmisavaldust: hageja vastu, hageja abikaasa vastu ja hageja abikaasa tütre vastu. Eeltoodu on kaasa toonud 2(12)
2-23-12623
olukorra, kus ühte ja sama lepingu ülesütlemist tuleks just kui vaidlustada kolmel erineval korral, kolmes erinevas menetluses. See ei ole aga kuidagi mõistlik ega kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-ga 15. Kostja I algatanud mitmeid täiteasju, hageja, viimase abikaasa ja tütre suhtes, mis kõik tulenevad ühest ja samast kostja III nõudest. Kostja I ei ole arvestanud, et kostja III nõue, mis on täitmisavalduse aluseks on kohtus vaidlustatud. Lisaks on kostja I esitanud avalduse kohtutäitur Krista Järvetile täiteasjade liitmiseks. Enampakkumine toimus tühise aresti alusel ning aresti tühisus tuleb asjaolust, et kohtutäitur ei ole täitnud oma seadusest tulenevat selgitamiskohustust ega ole hagejat olulises osas teavitanud tema õigustest. Hagejal ei ole võimalik esitada tõendeid selle kohta, et kohtutäitur ei ole hagejat viimase õigusest teavitanud, kuna mitte toimunud asjaolu ei ole võimalik tõendada. Enampakkumisel müüdi hagejale kuuluv kinnisasi, mida hageja kasutas oma maakoduna. Hageja leiab, et kohtutäitur peaks olukordades, kus ta müüb enampakkumisel kellegi kodu, veel eriti tagama, et isiku, kelle kodu sundkorras müüakse õigused oleksid igal juhul tagatud. Hageja on välja toonud, et ta on kohtutäiturit teavitanud asjaolust, et sissenõudja nõue on põhjendamatu ja alusetu. Kohtutäituril, kui õigusteadmistega isikul peaks antud olukorras olema kohustus vähemalt viidata hagejale, et sellisel juhul peab hageja ka ise nõude vaidlustama ning tegema seda näiteks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses. Eeltoodut kohtutäitur teinud ei ole. Hageja küll mõistab, et kohtutäituri näol ei ole tegemist poole esindajaga, kuid kuna kohtutäituril on seadusest tulenevalt kohustus tagada ka võlgniku õigused, siis teatud ulatuses õiguste selgitamise, sh selle asjaolu selgitamine, et isikul on õigus pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kohustus kohtutäituril siiski on. Kui kohtutäitur oleks seda hagejale selgitanud, oleks hageja saanud varem hagiga kohtu poole pöörduda. Siinkohal peab hageja oluliseks viidata, et ta esitas ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, milles palub täiteasi nr 066/2022/731 lubamatuks tunnistada. Hagi on esitatud juba 21.07.2023 ning kohtu poolt välja toodud puudused olid likvideeritud 31.07.2023, st veel enne enampakkumise toimumist. Peale hageja poolt puuduste kõrvaldamist ei teinud kohus aga kahjuks üle kuu aja ühtegi toimingut ning alles 06.09.2023 keeldus hagi menetlusse võtmast. Hageja on eeltoodud kohtumääruse ka vaidlustanud. Seega on hageja teinud endast kõik, et õigusvastane enampakkumine ära hoida. Asjaolust, et hageja on palunud täiteasi nr 066/2002/731 lubamatuks tunnistada on teavitatud ka kohtutäiturit. Hagejale pole kätte toimetatud kohtutäituri avaldust, millega kohtutäitur soovis liituda teise täiteasjaga, samuti ei ole hagejale kätte toimetatud otsust, millega täiteasjad liideti, mistõttu ei ole hageja saanud eeltoodud dokumentide osas seisukohta võtta ja oma võimalikke õigusi teostada.
3.Viru Maakohus 28.11.2023 võttis hagi menetlusse.
4.Kostja III vastuses hagiavaldusele palub jätta hagi rahuldamata (dtl 164-167). Vastuse kohaselt T N ja kostja III sõlmisid 19.06.2007 laenulepingu nr 09220152091 eluasemelaenu refinantseerimiseks AS SEB Eesti Ühispangast ja uue korteriomandi ostmise sissemaksuks. Laenulepingu 1 punkti 6 kohaselt tagas lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist: (i) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (ii) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (iii) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (iv) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX. T N ja kostja III sõlmisid 16.09.2008 laenulepingu nr 0922015209102 korteriomandi ostmiseks aadressil XXX. Laenulepingu 2 3(12)
2-23-12623
punkti 6 kohaselt tagas lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist: (i) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (ii) hüpoteek kinnistule aadressil XXX; (iii) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (iv) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX. Kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXX) seati hüpoteegid Luminor Bank AS kasuks, kusjuures kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kostja III edastas hagejale ja T N 18.01.2022 teated laenulepingute võlgnevuse kohta ja ülesütlemise hoiatused. Pank ütles laenulepingud üles alates 10.02.2022. Laenulepingute ülesütlemise fakti ega selle õiguspärasust hageja vaidlustanud ei ole. Kuivõrd laenusaajad laenulepingustest tulenevat võlgnevust vabatahtlikult ei tasunud, esitas kostja III 02.03.2022 täitmisavalduse kostjale I. Hageja on hagiavalduses viidanud TMS § 223 lg 1 õigusnormile, kuid ei ole esile toonud mistahes elulisi asjaolusid, millega õigusnormi sisustada. Hageja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit selle kohta justkui oleks kostja I tegevus olnud mingil moel seadusvastane ja/või et rikutud oleks enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja III selgitab, et temale ei ole teada mistahes asjaolusid, mille pinnalt võiks väita, et enampakkumise tingimusi oleks rikutud, s.h oluliselt. Kohtutäitur on oma tegevuses lähtunud seadusest ning tema tegevus on olnud õiguslik ning põhjendatud.
5.Kostja I vastuses ja kirjalikus seisukohas hageja 17.01.2024 esitatud seisukohale palub jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata (dtl 247-253). Kohtutäitur ei vaidle vastu järgmistele asjaoludele: a. kostja III esitas kohtutäiturile 02.03.2023 avalduse täitemenetluse algatamiseks hageja vastu ja tagatisvara XXX (edaspidi: korteriomand) hüpoteekide realiseerimiseks. Kohtutäitur alustas hageja suhtes täiteasja menetluse; b. Kostja III esitas kohtutäiturile 11.04.2022 täitmisavaldused kaaskoormatud kinnistutele seatud hüpoteekide realiseerimiseks (täiteasjad nr 066/2022/1149, 066/2022/1150); c. kohtutäitur korraldas ajavahemikus 25.07.2023 – 01.08.2023 hagejale kuuluva korteriomandi enampakkumise; d. 03.08.2023 edastas kohtutäitur hagejale enampakkumise akti. Hageja ei ole menetlusdokumentides toonud välja muid aluseid, kui asjaolud, et: a. kohtutäitur oleks pidanud hagejat teavitama võimalusest vaidlustada võlausaldaja nõue kohtumenetluses, b. täitmisavalduse aluseks olevate lepingute ülesütlemist tuleb vaidlustada kolmel erineval korral, kolmes erinevas menetluses, mis ei ole hageja arvates mõistlik ega kooskõlas EV PS §-ga 15; c. hagejale ei ole kätte toimetatud täiteasjaga liitumise avaldust ja vastavat otsust. Muudele väidetavatele kohtutäituri rikkumistele ei ole hageja tuginenud. Kohtutäitur täitis enda kohustusi nõuetekohaselt. Täitemenetluse seaduse kohaselt ei sõltu kohtutäituri kohustuste sisu asjaolust, kas müüdav vara on kellegi kodu (mida antud juhul hageja tõendanud ei ole) või mitte. Hageja ei ole selgitanud, millise seadusest tuleneva kohustuse jättis kohtutäitur täitmata ning mida oleks kohtutäitur pidanud täiendavalt tegema. Vaidluste vältimiseks selgitab aga kohtutäitur, et tegi korduvalt korteriomandi osas päringuid, kuid hageja teatas, et korteris on võõra isiku mööbel ja tehnika ning hageja korteris ei ela. Kohtutäitur ei saa olla täitemenetluses täitemenetluse osalise õigusnõustajaks. Kohtutäitur peab tegutsema objektiivselt arvestades nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve. Hagejat on teavitatud võimalusest esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 02.03.2022 täitmisteates: "Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi 4(12)
2-23-12623
sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hagi rahuldamise korral jäävad täitekulud sissenõudja kanda." Samuti on hagejat teavitatud õigusest esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale: "Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest." Seega on hagejat kõigist õigustest teavitatud, s.t puudub rikkumine, millele hageja on käesolevas menetluses tuginenud. Hageja selgitas, et hageja on enda õiguste kaitseks kohtusse pöördunud, kuid hageja hagi on keeldutud menetlusse võtmast. Seega oli hageja teadlik võimalusest kohtusse pöörduda. Hagiavalduse täienduse kohaselt oli hageja esitanud täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 21.07.2023, s.t enne enampakkumise toimumist. Hagejal oleks olnud võimalik taotleda hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist, kui selleks oleks olnud alust (millist antud juhul ei eksisteeri). Seega ei mõjutanud kohtutäituri väidetavad rikkumised (milliseid ei esinenud, kohtutäitur ei tohi anda täitemenetluse osalistele õigusnõu) hageja õigusi ega täitemenetluse (sh enampakkumise) õiguspärasust. Kohtutäitur selgitab, et hageja esitas korteriomandi arestimisakti peale vastuväite, mistõttu pöördus kohtutäitur kohtu poole eksperdi määramiseks. Kuna hageja ei tasunud kohtule eksperdikulude ettemaksu, lõpetas kohus menetluse ning korteriomandi arestimisakt jõustus. Seega toimus korteriomandi müük jõustunud arestimisakti alusel. Solidaarvõlgnike suhtes võib võlausaldaja esitada eraldiseisvad täitmisavaldused. Seda kinnitab ka TMS § 141, mille kohaselt solidaarvõlgnike puhul võib korraldada ühe menetluse, kuid see ei ole kohtutäituri kohustuseks. Kõigil täitemenetluse võlgnikel on õigus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse ehk kõigile on tagatud PS §-s 15 sätestatud õigus.
6.Kostja II vastuses hagile ei nõustu hagiga ja palub jätta rahuldamata (dtl 273-275). Hagiavalduses ega hagiavalduse täienduses ei ole tõendatud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on nii hagiavalduses kui ka hagiavalduse täienduses esitanud paljasõnalisi ja tõendamata väiteid, millest tulenevalt võib eeldada, et mingeid tõendeid oma väidete kinnituseks hagejal ei ole. Hageja ja tema abikaasa näol on avalikele andmekogudele tuginedes tegemist kroonilistest võlglastest kinnisvaramaakleritega. Hagejale ja tema abikaasale kuuluva äriühingu OÜ P kohta on äriregistri andmetel avaldatud 16 täitemenetluse teadet. Lisaks on andmekogust teatmik.ee nähtav, et äriühingu suhtes on perioodil 2012-2022 (ehk hageja juhtorgani liikmeks oleku ajal) tehtud 29 kohtulahendit. Mis puudutab hagiavalduse täienduses kajastatud väidet täitemenetluses võõrandatud korteriomandi kasutamisest maakoduna, siis antud väide ei ole eeltoodut arvestades usutav. Arusaamatuks jääb hageja väide, et hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks „on esitatud juba 21.07.2023“. Avaldus täitemenetluse algatamiseks esitati 02.03.2022. Esimene enampakkumise teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.09.2022. Ja 21.07.2023, s.o ca poolteist aastat peale täitemenetluse algatamist esitab hageja „juba“ hagi kohtusse.
5(12)
2-23-12623
Kostja II leiab, et hageja väited tema õiguste piiramise või rikkumise kohta on alusetud. Selliste kohtuvaidluste ja täitemenetluste alaste teadmiste ja kogemusega isiku väide, et ta ei saanud aru, ei ole usutav.
7.Hageja esitas kirjalikud seisukohad kostjate vastustele (dtl 295 -298). Seisukoht kostja I vastusele: Hageja leiab, et kohtutäituril on kohustus teavitada võlgnike asjaoludest, et neil võib teatud juhtudel olla õigus täitemenetluse vaidlustamiseks kohtus. Hageja hinnangul see kehtib näiteks olukorras, kus kohtutäiturile on teavitatud et võlausaldaja nõue ei ole õige. Kohtutäitur on ignoreerinud hageja ja tema abikaasa selgitusi. Seonduvalt hageja väitega, et müüdav vara on tema kodu, selgitab hageja, et viitas vaid, et juhul, kui enampakkumisel müüakse kellegi kodu, tuleks nende samade kohustuste täitmist veel eriti järgida. Ebaselged on kohtutäituri viidet, et ta on korteriomandi osas teinud mitmeid päringuid hagejale, see ei tõenda, et täitur oleks täitnud oma selgituskohustust. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et kui kohtutäitur oleks teda teavitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigusest, oleks hageja juba varem kohtu poole pöördunud. Kostja I toodud väide arestimisakti vaidlustamisest ei tähenda, et ei võiks arestimisakt muudel põhjustel olla tühine. Hageja ei nõustu kostja I käsitlusega PS § 15 osas. Hageja jääb selles osas varasemalt antud selgituste juurde. Seisukoht kostja II vastusele: Hageja tugineb asjaolule, et täitur on jätnud oma kohustused täitmata ning et hagejal ei ole võimalik tõendada millegi mitte toimumist. Arusaamatuks jääb kostja II viidet selle kohta, et hageja suhtes on algatatud mitmeid täitemenetlusi ning tehtud mitmeid kohtulahendeid. See info pole asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta. Seisukoht kostja III vastusele: Kostja III näol on tegemist isikuga, kes õigusvastaselt toimunud enampakkumisest otseset kasu saab, siis pelgalt sellest, et kostja III ütleb, et leiab et täituri tegevus on olnud õiguspärane hageja hinnangul ei piisa. Selleks, et kostja III sellist seisukohta ka otsuse tegemisel arvestada saaks, peaks kostja III välja tooma asjaolud ja tõendid, mis tema sellekohast seisukohta ka kinnitavad. Kostja III peaks oma seisukohta vähemalt põhistama.
8.Viru Maakohus 17.05.2024 määrusega peatas tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 223-10358 menetluse lõppemiseni. Hageja vaidlustas kohtumäärust. Viru Maakohus 10.09.2024 rahuldas määruskaebuse, tühistas 17.05.2024 määruse. Kohus määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, määras pooltele tähtaja avalduste ja seisukohtade ning menetluskulude nimekirja esitamiseks ning määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise tähtaja. Hageja taotlusel pikendas kohus hagejale menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega.
9.Kohtule ei esitatud uusi avaldusi või seisukohti. Hageja ja kostja I esitasid menetluskulude nimekirjad.
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 10 tundi, tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks). Hageja kulutused õigusabile on 1400 eurot (lisandub käiemaks). (dtl 377 - 379) Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kostja I kulud lepingulisele esindajale maakohtu menetluses on 6,71 tundi, tunnihinnaga 230 eurot ja 170 eurot (käibemaksuta). Kokku on lepingulise esindaja kulud on summas 1453,30 eurot.(dtl 396) 6(12)
2-23-12623
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
12.Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu.
13.Hageja nõudeks on tunnistada kehtetuks enampakkumine täiteasjas nr 066/2022/731.
14.Vaidlust ei ole selles, et kostja I viis läbi täitemenetlust, milles võlgnikuks oli hageja ja sissenõudjaks kostja III (dtl 15-17). Täitemenetluse käigus müüdi 25.07.2023 – 01.08.2023 oksjonikeskkonnas toimunud avalikul enampakkumisel hagejale kuulunud korteriomandi, asukohaga XXX, ja selle ostis kostja II hinnaga 11 100 euro (dtl 9-14). Hageja väidab, et kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi ning nimetab rikkumise alustena, et enampakkumine toimus tühise aresti alusel, sest kohtutäitur ei ole täitnud oma seadusest tulenevat selgitamiskohustust ega ole hagejat olulises osas teavitanud tema õigustest, nõude aluseks olevad laenulepingud on ülesöeldud õigusvastaselt, võlgnevused puudusid ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 kooskõlas ei ole vajadus ülesütlemise tühisuse vaidlustamiseks kolmes erinevas menetluses. Samuti pole kohtutäitur kätte toimetanud hagejale täiteasjaga liitumise avaldust ja vastavat otsust.
15.TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest alates, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
16.Enampakkumise tulemused kinnitas kohtutäitur 03.08.2023 (dtl 9-14) ning samal päeval edastas, enampakkumise akti hagejale. Hageja esitas kohtule hagi 04.09.2023. Hagi on seega esitatud tähtaegselt.
17.Kohtule ei esitatud andmeid selle kohta, et korteriomand oleks müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta. Ei ole ka andmeid, et hageja ei teadnud täitemenetlusest Hageja 7(12)
2-23-12623
teadis täitemenetluses ja osales selles. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et ta sai kätte täitmisteade ja arestimisakti. Kohtutäitur kirjalikus seisukohas kinnitab, et need dokumendid on hagejale kätte toimetatud ning et hageja oli esitanud vastuväite arestimisaktile.
18.Hageja leiab, et enampakkumine toimus tühise arestimise alusel. TMS § 55 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
19.Kohtutäituri vastusest nähtub, et kostja III esitas kohtutäiturile 02.03.2023 avalduse täitemenetluse algatamiseks hageja vastu tagatisvara XXX hüpoteekide realiseerimiseks. Kohtutäitur alustas hageja suhtes täiteasja menetluse. Kostja III kinnitab, et hagejale kuuluv korteriomand on koormatud hüpoteekidega hageja, T N ja kostja III vahel 19.06.2007 sõlmitud laenulepingu nr 09220152091 (dtl 223-226, lisa 231-233) ja 16.09.2008 sõlmitud laenulepingu 0922015209102 (dtl 227-232, lisa dtl 234-237) tagatiseks. Kinnisasjale asukohaga XXX seati hüpoteegid Luminor Bank AS kasuks (dtl 171-217, dtl 238-243), kusjuures kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja pole tõendanud, et nõuet ei eksisteerinud ja arestimine toimus tühise nõude alusel. Hageja väide, et tänaseks on selgunud, et viidatud laenulepingud on üles öeldud õigusvastaselt ning laenulepingute alusel võlgnevused puudusid, ei ole millegagi tõendatud. Et kohus võttis hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse ja kohaldas hagi tagamist ei tõenda veel, et hageja III ütles lepingud ebaseaduslikult ja vara arestimine toimus tühise täitedokumendi alusel.
20.Hageja märgib, et kostja I jätkas hageja suhtes täitemenetlust olenemata asjaolust, et hageja abikaasa on kostjale I selgitanud, et hageja ei aktsepteeri kostja III nõuet ja nõue on alusetu. Hageja abikaasa on teavitanud asjaolust, et kostja III nõue, mille alusel on kostja esitanud täitmisavalduse ka täiteasjas nr 066/2022/731 on kohtus vaidlustatud ning et kohus on hagi menetlusse võtnud ja hagi tagamise korras täiteasja peatanud. Hageja abikaasa palus, et täitur peataks ka täiteasja nr 066/2022/731. Kohus leiab, et TMS § 55 tulenevad alused, mille kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi, on seotud võlgniku isikuga, mitte aga kolmanda isikuga. Asjaolu, et hageja abikaasa väidetavalt teavitas kohtutäiturit täiteasja nr 066/2022/731 täitmise vaidlustamisest ei anna alust kohaldada hageja suhtes TMS § 55. Hageja ei põhjendanud, et hageja abikaasal on täitemenetluse vastu huvi või menetlus tema õigust puudutaks ning et kohtutäitur pidanuks arvestama saadud teabega ja selgitama hageja abikaasale õiguslikku olukorda.
21.Hagiavalduse täienduses on hageja täpsustanud, et täiteasjas nr 066/2022/731 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitas hageja 21.07.2023 ning kohtu poolt välja toodud puudused olid likvideeritud 31.07.2023 st veel enne enampakkumise toimumist. Kohus 06.09.2023 keeldus hagi menetlusse võtmast. Hageja on eeltoodud kohtumääruse ka vaidlustanud.
22.Hagejale kuuluva korteriomandi enampakkumine toimus 25.07.2023 – 01.08.2023. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtusse 21.07.2023 ehk enne enampakkumise toimumist.
8(12)
2-23-12623
Seega pole hageja enampakkumise toimumise ajaks esitanud kohtutäiturile arestitud kinnisasja suhtes kohtulahendit täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks, mis takistaks enampakkumise läbiviimist. Kuna kohtutäiturile eeltoodud kohtulahendit ei esitatud, oli kohtutäituril õigus viia enampakkumine läbi. Asjakohatud on hageja väited, et hageja on teavitanud kohtutäiturit võlausaldaja nõude vaidlustamisest ning tegi kõik endast oleneva vältimaks ebaseaduslikku enampakkumist. Täitemenetluse peatamise alused sätestab TMS § 46. Selles pole nimetatud aluseks võlgniku teade võlausaldaja nõude vaidlustamisest. Hageja esitas Viru Maakohtu 12.01.2024 hagi tagamise määruse, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 066/2022/731 (dtl 300-303). Selliselt on täitemenetlus peatatud peale täiteasjas enampakkumise toimumist.
23.Hageja väidab, et aresti tühisus tuleb asjaolust, et kohtutäitur ei ole täitnud oma seadusest tulenevat selgitamiskohustust ega ole hagejat olulises osas teavitanud tema õigustest, eelkõige õigusest vaidlustada võlausaldaja nõuet kohtus. Millised veel selgitused ja teabed pidanuks hageja arvamusel kohtutäitur hagejale anda ei ole hagiavalduses nimetatud. TMS § 8 lg-st 1 tuleneb kohtutäiturile kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. TMS § 55 p 4 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, mh kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohus leiab, et kohtutäituri selgitamiskohustus ei tähenda, et ta peaks enne iga täitetoimingut võlgnikule eraldi selgitama täitetoimingut reguleerivate sätete sisu ja nendega seotud õigusi. Täitemenetluses aitab võlgniku õigusi kaitsta eelkõige talle menetlusdokumentide kättetoimetamine ja edastamine ning selle tagamine, et võlgnik on teadlik oma õigusest vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja tegevust. Kohus nõustub kohtutäituriga, et võlgnik on olnud teavitatud TMS § 221 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 02.03.2022 täitmisteatega. Täitmisteates on märgitud, et võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hagi rahuldamise korral jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Samuti on hagejat teavitatud õigusest esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Kohus nõustub kohtutäituriga, et hagejat on kõigist õigustest teavitatud, s.t puudub rikkumine, millele hageja on käesolevas menetluses tuginenud.
24.Hageja peab rikkumiseks ka selle, et kohtutäitur ei toimetanud hagejale kätte avaldust, millega kohtutäitur soovis liituda teise täiteasjaga, samuti ei ole hagejale kätte toimetatud otsust, millega täiteasjad liideti, mistõttu ei ole hageja saanud eeltoodud dokumentide osas seisukohta võtta ja oma võimalikke õigusi teostada. Kohtutäitur pole hageja väidet ümber lükanud. Kohus selgitab, et juhul, kui kohtutäiturit saaks pidada selgitamiskohustust rikkunuks, ei ole see viinud hageja huvide olulise kahjustamiseni. TMS § 10 lg 1 esimese lause kohaselt kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Sundtäitmisega ühinemist reguleerib TMS § 149, mille lõige 4 sätestab, et täiteasja menetlenud kohtutäitur edastab tema menetluses esitatud sundtäitmisega ühinemise avaldused ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused kinnisasja arestinud kohtutäiturile. Sissenõudja loetakse sundtäitmisega ühinenuks 9(12)
2-23-12623
menetluses, milles kinnisasi arestiti, kui ta ei ole loobunud sundtäitmisega ühinemisest. Sundtäitmisega ühinemise avalduste järjekord ei muutu. Sundtäitmisega ühinemisega on tegemist olukorras, kus võlgnikule kuulub kinnisasi ning sama võlgniku vastu on algatatud mitu erinevat täitemenetlust. TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses (Riigikohtu 29.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 32-1-164-13, p 12). TMS § 55 p 4 alusel on arestimine tühine üksnes juhul, kui võlgniku õigustest teavitamata jätmine tõi endaga kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Hageja ei ole näidanud, millise tema õiguse rikkumise tõi endaga kaasa see, et ta ei saanud täitemenetlusega ühinemise otsust või millise oma õiguse kahjustamist oleks hageja saanud sellega vältida.
25.Asjakohatud on ka hageja väited seonduvalt mitme täitemenetluse algatamisega, mis väidetavalt rikub PS § 15 sätteid. PS § 15 kohaselt igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohtaga, et solidaarvõlgnike suhtes võib võlausaldaja esitada eraldiseisvad täitmisavaldused. Seda kinnitab ka TMS § 141, mille kohaselt solidaarvõlgnike puhul võib korraldada ühe menetluse, kuid see ei ole kohtutäituri kohustuseks. Kõigil täitemenetluse võlgnikel on õigus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse ehk kõigile on tagatud PS §-s 15 sätestatud õigus.
26.Kokkuvõtlikult asub kohus eeltoodu alusel seisukohale, et kohtutäitur ei müünud hagejale kuulunud korteriomandi tühise arestimisakti alusel, täitmisteade, kui ka kinnisvara arestimise akt, olid võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetatud, vara on arestinud pädev isik (kohtutäitur), võlgnik on teavitatud tema õigustest ja kohustustest, millest tulenevalt hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS 223 alusel tuleb jätta rahuldamata.
27.Kõik menetlusosaliste poolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUD
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
29.Kuna kohus teeb otsuse hageja kahjuks ning jätab hagiavalduse rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostjate menetluskulud jäävad hageja kanda.
30.Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
31.Menetluskulude nimekirja esitas kostja I. Kostja I palub mõista menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 1453,30 eurot (käibemaksuta). Tsiviilasjas nr 2-23-12623 osutab kohtutäitur Andrei Krekile õigusabi Advokaadibüroo WIDEN vandeadvokaat Kadi Saluste tunnihinnaga 230 eurot (käibemaksuta). Lisaks aitas lepingulist esindajat jurist Kristina Illak tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta).
10(12)
2-23-12623
32.Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
33.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Kostjat I esindas menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele. Kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales hageja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 230 eurot ja 170 eurot on mõistliku suurusega.
35.Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, aga ka kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega.
36.Kostja I esitas menetluses hagiavalduse (sisuliselt 5 lehekülge) koos lisadega, seisukoha hageja 17.01.2024 seisukohale (sisuliselt pool lehekülge), seisukoha määruskaebusele (vähem kui pool lehekülge) ning menetluskulude nimekirja (sisuliselt 1 lehekülg).
37.Kohus on seisukohal, et tulenevalt asja keerukusest ja sisu mahust on kostja I lepingulise esindaja ajakulu seonduvalt dokumentide esitamisega on põhjendatud järgnevalt: 12.12.2023 kostja I vastuse esitamisele põhjendatud ajakulu 3,40 tundi (782 eurot); 22.01.2024 hageja seisukohaga tutvumine ja kohtule dokumendi esitamine 0,2 tundi (34,50 eurot), materjalidega tutvumine, kohtule kaaskirja koostamine, tõendi esitamiseks ning kliendile e-kirja koostamine 0,71 tundi (163,30 eurot); 22.07.2024 seisukoht kohtule 0,25 tundi (57,50 eurot); menetluskulude nimekiri, kohtule esitamine 0,25 tundi (57,50 eurot). Kokku põhjendatud kostja I menetluskulud on summas 1094,80 eurot. Muus osas tuleb jätta kostja I avaldus rahuldamata.
38.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab kostja I menetluskulude suuruseks kokku 1094,80 eurot ja mõistab menetluskulud 1094,80 eurot hagejalt välja kostja I kasuks.
39.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11(12)
2-23-12623
40.V L esitas taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja esitas 06.06.2024 kohtule määruskaebuse 17.05.2024 määruse peale ning tasus 03.07.2024 riigilõivu 70 eurot. Kohus rahuldas määruskaebuse 10.09.2024 määrusega. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tuleb tagastada hagejale tasutud riigilõiv 70 eurot hageja arvelduskontole XXX. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.