Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Piirmets ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 25.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-11-9054
Kohtuasi
Kohtu algatusel täisealisele isikule JS määratud eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.03.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
VSi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik VS (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja R.O Puudutatud isik JS (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat W.P Narva Linnavalitsus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada VSi määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 06.03.2024 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna Linnakohtu 25.02.1998 lahendiga tsiviilasjas nr 2/5/27-131/98 seati JS (eestkostetav) üle eestkoste ning eestkostjaks määrati J.E (eestkostetava ema). J.E suri 04.07.2010. Harju Maakohtu 30.05.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-9054 pikendati JS üle seatud eestkostet ja määrati eestkostjaks VS (eestkostetava isa). Harju Maakohtu 20.04.2016
2-11-9054 ja 25.03.2021 määrustega tsiviilasjas nr 2-11-9054 pikendati JS üle seatud eestkostet ja VSi eestkostja ametiaega (viimati kuni 25.03.2026).
2.Harju Maakohus andis 08.08.2023 määrusega VSile nõusoleku eestkostetava nimel J.E pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks ja eestkostetavale kuuluva korteriomandi 1⁄4 mõttelise osa võõrandamiseks.
3.Harju Maakohus algatas 12.12.2023 menetluse VSi eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramise otsustamiseks, kuna eestkostja oli oma ülesandeid rikkunud, kasutades eestkostetava vara oma isiklikes huvides, s.o kasutades eestkostetava raha endale korteriomandi ostmiseks.
4.Narva Linnavalitsuse arvamuse kohaselt ei täida eestkostja VS oma kohustusi ning tegutseb eestkostetava huvide vastaselt. Kuna puuduvad eestkostja kandidaadid, tuleb eestkostjaks määrata Narva Linnavalitsus.
5.VS ei esitanud kohtule eestkostja vahetamise küsimuses kohtu määratud tähtajaks kirjalikku seisukohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus vabastas 06.03.2024 määrusega VSi eestkostja ülesannetest ja määras uueks eestkostjaks Narva Linnavalitsuse tähtajaga kuni 25.03.2026.
6.1.Maakohus ei määranud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg-st 2 tulenevalt asjas uut ekspertiisi ega määranud eestkostetavale esindajat, sest eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Samuti ei kuulanud maakohus TsMS § 530 lg-le 3 tuginedes ära eestkostetavat, sest eestkostetav ei ole võimeline eestkostja vahetamise küsimuses oma arvamust avaldama. 17.02.2021 ekspertiisiakti kohaselt on eestkostetaval raske vaimne alaareng, ta ei suuda adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust ning ei suuda esitada seisukohta eestkostja määramise suhtes, kuna ei mõista eestkoste olemust. Harju Maakohtu 25.03.2021 määruse kohaselt oli eestkostetava kõne ärakuulamisel raskesti jälgitav ning sisuline vestlus temaga eestkoste teemal osutus võimatuks.
6.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt rikkus VS eestkostjana perekonnaseaduse (PKS) § 183 lg-tes 1 ja 3 sätestatud kohustusi ja tegutses eestkostetava huvide vastaselt, mistõttu ei vasta VS enam eestkostjale esitatavatele nõuetele ja ta tuleb vabastada PKS § 197 lg 1 alusel eestkostja ülesannetest. VS kandis 09.02.2021 eestkostetava kontolt enda kontole 24 000 eurot (selgitusega „Ülekanne isa kontole, aiandi ostuks“ – dtl 275) ning ostis 2021. a augustis Narvas korteriomandi, mille omanikuks sai VS. Järelikult võttis VS eestkostetava kontolt raha korteri ostuks. VS ja eestkostetav elavad samas korteris. Kohus pakkus VSile võimalust kanda 24 000 eurot eestkostetava kontole tagasi või kinkida korterist eestkostetavale osa, mis vastab 24 000 eurole. Narva Linnavalitsuse vastuse kohaselt väitis VS 14.12.2023 kodukülastusel, et ta ei võtnud raha eestkostetava pangakontolt ja ostis korteri oma raha eest. Samas ei osanud ta selgitada, millele ta eestkostetava raha kasutas. Kinnistusraamatust nähtuvalt on Narvas Xxxxxxx x-xx asuv korteriomand VSi ainuomandis. VS ei ole kohtule esitanud oma seisukohta ega tõendeid raha tagasimaksmise või korteriomandi mõttelise osa eestkostetavale kinkimise kohta. VSil oleks olnud võimalik saada eestkostetavale tagasimakse tegemiseks
2-11-9054 raha Xxxxxx tn xx-xx korteri müügist (VSile kuuluvast osast), kuid kinnistusraamatu andmete kohaselt on kõnealune korteriomand jätkuvalt VSi ja eestkostetava kaasomandis.
6.3.Kuna puuduvad muud füüsilised ja juriidilised isikud, kes oleks andnud nõusoleku asuda JS eestkostja ülesandeid täitma, tuleb eestkostjaks määrata Narva Linnavalitsus. JS elukoht on XXXas ja praegu on ta just selle omavalitsusega kõige tugevamalt seotud.
6.4.Menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 järgi menetlusosaliste enda kanda ja muud menetluskulud riigi kanda. Menetluskulude suurust ei ole vaja kindlaks määrata. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.VS esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse uue eestkostja määramise osas. Juhul, kui kohus määrust selles osas ei tühista, palub VS määrata uueks eestkostjaks TS. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus ära kuulamata VSi ja eestkostetava. Maakohus küsis VSi arvamust tema ametist vabastamise kohta kirjalikult, kuid vastuse mittesaamisel ei määranud kohtuistungit ega teinud erinõuet elukohajärgsele kohtule ärakuulamiseks. Eestkostetav oskab oma arvamust väljendada ning ta toetab VSit eestkostja kandidatuuri. Maakohus vabastas VSi eestkostja ülesannetest piisava aluseta. Maakohus ei selgitanud VSile vahetult ja arusaadavalt, arvestades tema vanust (80-aastane), rikkumise sisu ega selgitanud välja vabandavaid asjaolusid. Keegi ei selgitanud talle rahulikult, milles seisneb probleem, ning ei võimaldanud seda mõistliku aja jooksul parandada. VS ei saanud aru, mida on vaja teha ja miks. VS oli vahepeal haige, mis ilmselt ka mõjutas tema arusaamisvõimet ja võimekust tegutseda. VSi kinnitusel suudab ta täita kohtu korraldusi rikkumise heastamiseks. Juhul, kui VS tuleb ametist vabastada, tuleb määrata uueks eestkostjaks VSi vanem tütar TS, kes tunneb hästi eestkostetava vajadusi. Kuna kohus ei kuulanud ära eestkostetavat ja VSit, jäi TS uue eestkostjana välja pakkumata. TS andis enda eestkostjaks määramiseks nõusoleku.
8.XXX ei pea määruskaebust põhjendatuks ning vaidleb sellele vastu. VS ei saa täita eestkostja kohustusi, kuna ta vajab ise hoolt ja tuge (tal oli insult ja ta viibib alates 29.03.2024 haiglas). Võttes arvesse, et TS viibib ja elab Xxxxxxxxxx ning tal pole hetkel õigust Eesti Vabariiki siseneda, ei ole mõistlik eestkostjat vahetada.
9.Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.
9.1.Määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebus on esitatud hilinenult. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on maakohtu määrus VSile kättetoimetatud 06.03.2024, st määruskaebus tuli esitada hiljemalt 21.03.2024. Siinne kaebus on esitatud 27.03.2024 ning tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud.
9.2.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vestluse käigus veendus esindaja, et eestkostetav suudab arvamust väljendada, kuid ei suuda seda põhjendada (ei suuda oma tahet väljendada). Eestkostetav mõistis, et ta viibib hooldekodus, kuna isa on haiglas, ning avaldas, et soovib elada koos isaga õe juures
2-11-9054 Xxxxxxxxxx ja et õde on tema eestkostja, kuid ei mõistnud määruskaebuse nõudeid. Kuna ka ekspert leidis, et eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada TsMS § 530 lg 3 mõttes, siis jättis kohus õigesti eestkostetava ära kuulamata. Ei esine asjaolusid, mis välistaksid TS eestkostjaks määramise. Esindaja vestles TSga telefoni teel. TS selgitas, et ta on eestkostetava poolõde (neil on ühine isa), ta elab Xxxxxxxxxx ja soovib võtta isa koos eestkostetavaga enda juurde, kavatseb osta või rentida selleks maja, milles võivad elada kaks perekonda ja seda on võimalik teha Narvas ja Tallinnas olevate korterite arvel. Kuna TS ei ole siinse menetluse menetlusosaline, saab eestkostja vahetamisega tegeleda pärast siinses asjas määruse jõustumist. Menetluse edasine käik
10.Harju Maakohus võttis 01.04.2024 määrusega määruskaebuse menetlusse ja määras eestkostetavale riigi õigusabi korras esindaja. Harju Maakohus jättis 14.05.2024 määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus võttis õigesti määruskaebuse menetlusse ning ringkonnakohtul ei ole alust jätta seda TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Menetlusse võetud määruskaebuse saamisel kontrollib ringkonnakohus TsMS § 664 lg 1 järgi, kas maakohus võttis kaebuse õigesti menetlusse, ning kui määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus selle TsMS § 664 lg 2 järgi läbi vaatamata. Hagita menetluses tehtud määruse puhul on määruskaebuse esitamise tähtaeg TsMS § 661 lg 2 kohaselt üldjuhul 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Siinsel juhul nähtub kohtute infosüsteemist, et määrus on alates 06.03.2024 VSile kättetoimetatav ning „kätte toimetatud“ lahtris sisaldub järgmine kirje: „06.03.2024 14:45 AET-is kättetoimetamine (R.O )“. Seda, et kohus oleks teinud määruse nähtavaks ja kättetoimetatavaks VSi lepingulisele esindajale R.O-le , kohtute infosüsteemist ei nähtu – vastavad lahtrid on tühjad. Seega ei pidanud maakohus R.O VSi lepinguliseks esindajaks. Samuti ei nähtu toimikust, et VS oleks siinses kohtu algatatud menetluses volitanud R.O end esindama. Kohtute infosüsteemist ei nähtu ka seda, et kohus oleks määruse VSile kätte toimetanud e-toimiku väliselt ja et ta oleks avaliku e-toimiku väliselt kinnitanud maakohtu määruse kättesaamist 06.03.2024. Arvestades kohtute infosüsteemist nähtuvat teavet ning kättesaamise kohta tehtud kande vastuolulisust (kättetoimetamine R.O-le ), ei saa ringkonnakohus lugeda selle alusel maakohtu määrust VSile 06.03.2024 kätte toimetatuks ja juhindub sellest, et VS sai määruse kätte enda väidetud kuupäeval, s.o 12.03.2024. Lisaks arvestab ringkonnakohus seda, et ka maakohus ise pidas määruskaebust neil asjaoludel tähtaegseks, võttis selle menetlusse ja edastas ringkonnakohtule. Eeltoodut arvestades pidi VS esitama määruskaebuse hiljemalt 27.03.2024 ning sel päeval esitatud määruskaebust saab pidada tähtaegselt esitatuks.
2-11-9054
13.Maakohtu määrus tuleb tühistada, sest maakohus jättis asja lahendades ekslikult eestkostetava ja senise eestkostja ära kuulamata, eestkostetavale esindaja määramata ning välja selgitamata, kas eestkostetavale on võimalik määrata eestkostjaks füüsilist isikut.
13.1.Maakohtul ei olnud TsMS § 524 lg 5 ja § 530 lg 3 järgi alust jätta eestkostetavat ära kuulatama. Jättes puudutatud isiku ära kuulamata, rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja see on TsMS 656 lg 1 p 1 ning TsMS § 659 järgi maakohtu määruse tühistamise aluseks. Kohus peab täisealisele isikule eestkostja määramise aga ka eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise menetluses kuulama eestkostetava TsMS § 528 lg 1 ja § 530 lg 3 järgi üldjuhul alati isiklikult ära. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut TsMS § 528 lg 5 järgi isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed, või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise asjas ei pea kohus eestkostetavat TsMS § 530 lg 3 järgi ära kuulama, kui eestkostetav nõustub uue eestkostjaga, ärakuulamine võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Seega võib kohus jätta eestkostja vabastamise ja uue eestkostja määramise asjas eestkostetava isiklikult ära kuulmata lisaks TsMS § 528 lg-s 5 sätestatule ka juhul, kui eestkostetav ei vaidle uue eestkostja määramisele vastu. Kuigi ülejäänud osas ei kattu TsMS § 530 lg 3 sõnastus täielikult TsMS § 524 lg 5 sõnastusega, on selles sisalduvad ülejäänud alused seaduse mõtte kohaselt ringkonnakohtu hinnangul samased TsMS § 528 lg-s 5 sätestatuga. Seega võib kohus jätta TsMS § 530 lg 3 alusel koosmõjus TsMS § 524 lg 5 p-ga 1 eestkostetava mh ära kuulamata juhul, kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et eestkostetav ei ole ilmselt (selgelt) võimeline oma tahet väljendama. Viidatud sätte alusel eestkostetava ära kuulamata jätmiseks on oluline hinnata, kas eestkostetav suudab ennast väljendada. Eestkostetava võib jätta ära kuulamata üksnes siis, kui eestkostetav ei suuda end väljendada. Sellel, kas ja kuivõrd adekvaatselt suudab eestkostetav tahet kujundada, ei ole tähtsust. Seejuures on Riigikohus leidnud, et kohus peab isiklikult kontrollima eestkostetava ära kuulamata jätmise aluse esinemist ja kujundama isiku ärakuulamise võimalikkuse kohta seisukoha vahetu mulje põhjal, st üksnes toimiku materjalidele tuginemisest ei piisa (RKTKm 22.09.2017, 2-1218265, p 18; RKTKm 10.12.2014, 3-2-1-127-14, p 15). Siinses asjas põhjendas maakohus eestkostetava ära kuulamata jätmist sellega, et eestkostetav ei ole võimeline eestkostja vahetamise küsimuses oma arvamust avaldama. Seda järeldades tugines maakohus Harju Maakohtu 25.03.2021 määrusele, mille kohaselt oli eestkostetava kõne ärakuulamisel raskesti jälgitav ning sisuline vestlus temaga osutus võimatuks, ning 16.02.2021 ekspertiisiaktile, mille kohaselt ei suuda eestkostetav adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust ega esitada seisukohta eestkostja määramise suhtes, kuna ta ei mõista eestkoste olemust. Maakohus ei veendunud vahetult, kas eestkostetav suudab end väljendada ja tahet avaldada. Seejuures ei nähtu asja materjalidest ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaks kohtul vahetu mulje kujundamata jätmist. Lisaks on maakohus määruskaebemenetluses määranud eestkostetavale esindaja, kes on puudutatud isiku vahetult ära kuulanud ja märkinud, et ta saab oma arvamust väljendada, kuid ei saa seda mingil määral põhjendada. Samuti järeldas maakohus ekslikult ekspertiisi aktist, et eestkostetav ei ole võimeline tahet avaldama. 17.02.2021 ekspertiisiakti järelduste (dtl 209) kohaselt on eestkostetava arusaamisvõime puudulik, ta ei ole võimeline mõistma menetlusõigusi ja -kohustusi, ta ei
2-11-9054 suuda esitada seisukohta eestkostja määramise suhtes, kuna ei mõista eestkoste olemust, ning ta pole oma vaimse seisundi tõttu võimeline osalema kohtuistungil, kuid tema kohtu poolt ärakuulamine tavapärases keskkonnas tõenäoliselt ei kahjusta tema tervist. Seega ei saa ka ekspertiisiaktist järeldada, et eestkostetav ei suuda ärakuulamisel tahet väljendada.
13.2.Maakohus eksis menetlusõiguse normi vastu, kui ei määranud eestkostetavale riigi õigusabi korras esindajat olukorras, kus ta pidas eestkostetavat võimetuks oma tahet väljendama. Kohus määrab eestkostja vabastamise ja uue eestkostja määramise menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule TsMS § 520 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 528 lg-ga 1 esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Samas ei pea kohus uue eestkostja määramisel eestkostetavale menetluseks TsMS § 528 lg 2 p 2 järgi esindajat määrama, kui eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Siiski, ka olukorras, kus kohus ei pea eestkostetavale esindajat määrama, tuleb kohtul kaaluda, kas esindaja määramine oleks siiski eestkostetava huvides vajalik. Olukorras, kus maakohtu hinnangul ei olnud eestkostetav võimeline oma tahet avaldama, oleks esindaja määramine olnud kolleegiumi hinnangul eestkostetava huvides selgelt vajalik. Ka õiguskirjanduses on leitud, et esindaja tuleks määrata siis, kui asja materjalide põhjal ei ole isik eeldatavasti üldse võimeline oma tahet vabalt kujundama, sh eelduslikult juhtudel, kui isikuga ei ole võimalik kontakti saavutada (TsMS III komm (2018), § 520, p 3.2.b). Siinses asjas määras maakohus eestkostetavale esindaja alles määruskaebemenetluses, kuid esindaja määramine maakohtu määruse tegemise eel oleks olnud vajalik eestkostetava huvide kaitsmiseks olukorras, kus maakohus pidas eestkostetavat võimetuks oma tahet kohtule väljendama.
13.3.Maakohus eksis menetlusõiguse normi vastu, kui ei veendunud selles, kas siinse menetluse algatamise ja VSile seisukoha esitamiseks tähtaja määramise määruse on VS kätte saanud, ning tegi asjas lõpplahendi ilma VSi seisukohata. Sellega rikkus maakohus ka VSi ärakuulamise õigust. Maakohus algatas senise eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise menetluse omal algatusel 12.12.2023 määrusega. Samas määruses kirjeldas maakohus sündmusi, mille tõttu ta menetluse algatas, ning määras mh VSile tähtaja seisukoha esitamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et see määrus oli VSile kättetoimetatav alates 12.12.2023 ning kättetoimetamise kohta on tehtud järgmine kanne: „12.12.2023 16:53 AET-is kättetoimetamine (R.O )“. Kuna toimikust ei nähtu, et R.O oli siinses menetluses VSi lepinguline esindaja, oleks maakohus pidanud menetlusdokumendid kätte toimetama VSile ning veenduma enne asja lahendamist, et VSi on kohtu määruse kätte saanud ning tal oli võimalik esitada asjas seisukoht. Seda tegemata rikkus maakohus VSi õigust olla teda puudutavas kohtuasjas ära kuulatud.
13.4.Maakohus jättis eestkostja vabastamise järel välja selgitamata, kas Narva Linnavalitsuse asemel on võimalik määrata eestkostetava eestkostjaks mõni füüsiline või juriidiline isik. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik. Kui sobivat füüsilist isikut ei leita, võib PKS § 205 lg 1 järgi eestkostjaks määrata juriidilise isiku ning kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse TsMS § 205 lg 3 järgi eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Riigikohus on leidnud, et PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut
2-11-9054 juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (RKTKm 09.11.2011, 3 2-1-87-11, p 22). Seejuures võib kohus PKS § 173 lg 1 II lause järgi koosmõjus PKS §-ga 202 pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks. See kehtib ka siis, kui kohus vabastab senise eestkostja ja määrab uue eestkostja. Siinses asjas põhjendas maakohus Narva Linnavalitsuse eestkostjaks määramist sellega, et puudusid muud füüsilised ja juriidilised isikud, kes oleks andnud nõusoleku asuda JS eestkostja ülesandeid täitma. Ometi on määruskaebemenetluses selgunud, et selline füüsiline isik on olemas. Seega ei ole maakohus ega Narva Linnavalitsus piisavalt püüdnud leida eestkostetavale füüsilisest isikust eestkostjat.
14.Ülaltoodud eksimusi ning nende kaalu ja ulatust arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohutul eestkostetav isiklikult ära kuulata või tuvastada vahetu mulje põhjal TsMS § 524 lg 5 p 2 eelduste täidetus. Samuti tuleb maakohtul anda VSile võimalus olla ära kuulatud tema eestkostja ülesannetest vabastamise menetluses. Lisaks tuleb maakohtul TsMS § 198 lg 3 järgi kaasata menetlusse TS ja hinnata PKS § 204 alusel tema sobivust eestkostjaks. Ainuüksi asjaolu, et TS ei ela Eestis ja tal ei ole Eestis elamisluba, ei tähenda seda, et ta ei sobi eestkostjaks. Maakohtu määruse tühistamise järel täidab Narva Linnavalitsus PKS § 176 lg 1 alusel koosmõjus PKS §-ga 202 eestkostja ülesandeid eestkostetava rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsusena.
15.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebusele lisatud tõendi vastuvõtmise kohta. Uue tõendi vastuvõtmise üle saab otsustada maakohus asja uuel läbivaatamisel.
16.Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, ei jaota ringkonnakohus asjas menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 II lause järgi maakohus.
17.Määruse peale, millega ringkonnakohus tühistab hagita asja lahendava maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei saa TsMS § 696 lg 3 järgi määruskaebust esitada (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11–12).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.