O. R. i hagi Kirolux OÜ vastu saamatajäänud töötasu, puhkusetasu ja viiviste nõudes (töövaidlusasi nr 4- 1/336/25)
Tsiviilasja hind
5004,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O. R. (isikukood XXX) Kostja: Kirolux OÜ (registrikood 12722477) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Margo Põbo ja vandeadvokaadi abi Liina Malm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Kirolux OÜ-lt hageja O. R. i kasuks vähem makstud töötasu oktoober 2022 ja mai 2023 eest netosummas 100 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Kirolux OÜ-lt hageja O. R. i kasuks viivis töötasudelt 22.05.2026 seisuga 36,49 eurot (neto) ning alates 23.05.2026 kuni töötasu täieliku tasumiseni viivis VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja O. R. i 2023 aprill, juuni ja detsember ning 2024 jaanuar ja veebruar töötasu nõue ning puhkusehüvitise nõue rahuldamata. Menetluskulud
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.
2-25-6377 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Töötaja O. R. (edaspidi hageja/töötaja) esitas Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja Kirolux OÜ (edaspidi kostja/tööandja) vastu töötasu, puhkusehüvitise ja viivise nõudes.
2.TVK oma 04.04.2025 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/336/25 otsustas:
2.1.Rahuldada töötaja töövaidlusavaldus tööandja vastu osaliselt;
2.2.Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja 2022. aasta oktoobri, 2023. aasta aprilli, mai, juuni ja detsembri ning 2024. aasta jaanuari ja veebruarikuu töötasu kogusummas 3530 eurot (neto);
2.3.Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja viivis töötasudelt 24.02.2025 seisuga summas 517,02 eurot (neto) ning alates 25.02.2025 kuni töötasu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ;
3.Tööandja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas Pärnu Maakohtule 25.04.2025 taotluse vaadata töövaidlusasi nr 4-1/336/25 läbi hagimenetluse korras.
4.Töötaja esitas 08.06.2025 Pärnu Maakohtule hagi tööandja vastu. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures kirjaliku töölepingu alusel alates 22.10.2018 kuni 27.05.2025 täistööajaga. 2018 fikseeriti töölepingus töötaja palk 1221 eurot bruto kuus. Seejärel muudeti töötasu suuliste kokkulepete alusel järgmiselt: - alates 01.03.2022 – 1300 eurot kuus; - alates 01.01.2023 – 1350 eurot kuus; - alates 01.10.2023 – 1400 eurot kuus. Nimetatud ajavahemikul ei maksnud tööandja töötajale järgmisi summasid: 2022 oktoobri eest 50 eurot; 2023 aprilli eest 450 eurot; 2023 mai eest 50 eurot; 2023 juuni eest 250 eurot; 2023 detsembri eest 670 eurot; 2024 jaanuari eest 1400 eurot ning 2024 veebruari eest 660 eurot, kokku 3530 eurot. Hageja palub rahuldada hageja töötasu nõue summas 3530 eurot. Lisaks töötasunõudele palub hageja kostjalt välja mõista 2024. aasta kasutamata puhkuse hüvitis 9,3 puhkusepäeva eest summas 465 eurot (neto). TVK jättis selle nõude rahuldamata, kuna komisjon oli arvamusel, et nõude aegumistähtaeg oli möödunud. Hageja palub kohtul hagimenetluse korras rahuldada puhkusetasu nõue täies ulatuses summas 465 eurot (neto). Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivisenõue kuni 24.02.2025 summas 564,03 eurot (neto) ja alates 25.02.2025 viivis kuni töötasu ja puhkusehüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Hoolimata haiguslehe olemasolus palus tööandja hagejal siiski tööle tulla ja hageja, kui lepingu nõrgem pool, ei saanud keelduda. Lisaks keevitustöödele täitis töötaja ka meistri ülesandeid ja jälgis teiste töötajate töö tegemist. Vajadusel selgitas ja koolitas töötaja ettevõtte teistele töötajatele, kuidas õigesti töötada, ning sõidutas neid objektidele. Seega tegi töötaja hoolimata terviseprobleemidest haiguslehe ajal tööandja heaks tööd, mida ta oma tervisliku seisundi tõttu füüsiliselt teha sai. Hageja oli haiguslehel 06.06.2023-30.06.2023 ehk ta sai tegelikult ilma haigusleheta töötada vaid kolm päeva, mille eest maksis tööandja töötajale 2
2-25-6377 1100 eurot netopalka. Kostjal ei olnud oluline, kas hageja oli haige või mitte, kui tal oli vajadus, palus ta hagejal tööle minna ja keeldumisi ei aktsepteerinud. Seega, hoolimata haiguslehe olemasolust, jätkus töösuhe ja töötajal on õigus nõuda saadud töö eest tasu. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline praktika oli selline, et töösuhted töötaja ja tööandja vahel jätkusid hoolimata haiguslehest, kuna tööandja nõudmisel tuli töötaja tööle isegi haigena. Hageja on vastutustundlik inimene ja suhtus oma tööülesannetesse väga korralikult. Töötajal oli küll terviseprobleeme, kuid vaatamata sellele palus tööandja tal pidevalt tööle tulla ja kui töötaja ei saanud tervislikel põhjustel keevitusmasinaga töötada, tegeles ta ettevõttes juhtimisega, eelkõige hoolitses ta selle eest, et teised töötajad teeksid oma tööd hästi ja ettevõte ei saanud klientidelt kaebusi. Töötajal on üle 20 aasta keevituskogemust ja ta tunneb oma tööd hästi, seega oli ta tööandja jaoks hindamatu töötaja. Töötaja arvamusel olid tema ja tööandja vahel sellised töösuhted, et polnud vahet, mitu tundi töötaja kuus töötas, tööandja maksis talle lihtsalt fikseeritud palka töö eest ilma lisatasudeta. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ega võta seda omaks ning vaidleb hagile vastu. Hageja töötas kostja juures kirjaliku töölepingu alusel alates 22.10.2018 kuni töösuhte lõppemiseni 27.05.2024. Ebaõiged on hageja väited, mille kohaselt muudeti töölepingus fikseeritud töötasu (1221 eurot bruto kalendrikuus) suurust suuliste kokkulepete alusel. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule oli hageja bruto töötasuks 1221 eurot koos kostja õigusega tasuda hagejale sõltuvalt töö tulemuslikkusest preemiat või lisatasu. Kuna tööleping sõlmitakse kirjalikult, siis tuleb ka kõik lepingu muudatused (sh töötasu kokkulepe muutmised) sõlmida kirjalikult. Seega asjaolu, et kostja tasus hageja vastavalt töötulemustele ja oma äranägemisele lisatasu, ei tähenda, et hageja ja kostja vahel oleks olnud kokkulepped põhitasu suurendamiseks ning kokkuvõtvalt ei ole hageja väide tõene. Hageja viibis töövõimetuslehel perioodidel 13.03.2023-04.04.2023, 06.06.2023-30.06.2023 ja 15.12.2023-05.02.2024 ning nende perioodide ajal on temale tasu maksmise kohustus olulises ulatuses tervisekassal ja hageja on tervisekassast ka tasud kätte saanud.
8.2022 oktoobri eest tasus kostja hagejale töötasu 1250 eurot, mis sisaldas põhitasu 1058,83 eurot ja kokkuleppelist lisatasu 191,17 eurot. Seega on hagejale 2022 oktoobrikuu eest tasutud lepingujärgne töötasu täies ulatuses, seetõttu puudub hagejal õigus nõuda täiendava töötasu tasumist, nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 2023 aprilli eest tasus kostja hagejale töötasu 900 eurot. Olmevigastuse tõttu viibis hageja alates 17.03.2023-04.04.2023 töövõimetuslehel, mistõttu tuli kostjal arvestada seda asjaolu ka tasu maksmisel ning nende päevade eest tasu maha arvestada. Seega on hagejale 2023 aprillikuu eest tasutud lepingujärgse töötasu ulatuses, milles on maha arvestatud tasud aja eest, millal hageja oli töövõimetu ning selle perioodi eest tasus hagejale tervisekassa. Hagejal puudub õigus nõuda täiendava töötasu tasumist, nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 2023 mai eest tasus kostja hagejale töötasu 1300 eurot, mis sisaldas põhitasu 1088,92 eurot ja kokkuleppelist lisatasu 211,08 eurot. Seega on hagejale 2023 mai eest tasutud lepingujärgne töötasu täies ulatuses, seetõttu puudub hagejal õigus nõuda täiendava töötasu tasumist, nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 2023 juuni eest tasus kostja hagejale töötasu 1100 eurot, mis sisaldas põhitasu 1088,92 eurot ja kokkuleppelist lisatasu 11,08 eurot. Hageja viibis töövõimetuslehel alates 06.06.2023-30.06.2023. Kostja ei pidanud tegelikkuses tasuma hagejale 2023 juunikuu eest töötasu enam kui 13 kalendripäeva eest ning hageja on saanud tasu rohkem, kui lepinguga oli ette nähtud. Hagejal puudub õigus nõuda täiendava töötasu tasumist, nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 2023 detsembri eest tasus kostja hagejale töötasu 730 eurot ja 2024 veebruari eest töötasu 740 eurot. 2023. aasta lõpus vigastas hageja oma selga, mistõttu oli hageja töövõimetu ega täitnud oma tööülesandeid. Hageja viibis töövõimetuslehel 15.12.2023-05.02.2024. Sellest tulenevalt ei pidanud kostja tasuma hagejale 2023. aasta detsembri eest töötasu enam kui 730 eurot, 2024. aasta veebruari eest 3
2-25-6377 enam kui 740 eurot ning 2024. aasta jaanuari eest kostjal töötasu tasumise kohustus puudus. Seega on hagejale 2023 detsembrikuu, 2023 jaanuarikuu ja 2024 veebruarikuu eest tasutud lepingujärgse töötasu ulatuses, millest on maha arvestatud tasud aja eest, millal hageja oli töövõimetu ning selle perioodi eest tasus hagejale tervisekassa. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda täiendava töötasu tasumist, nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.2. kohaselt on tööandjal õigus maksta töötajale lisatasu või preemiat vastavalt tööandja juhatuse otsusele. Kostja ainuosanik ei ole mitte kunagi pidanud ainuosanikuks olemise faktist tulenevalt vajalikuks kirjalikult dokumenteerida igapäevase majandustegevusega seonduvaid otsuseid. Kostja on lisatasu maksmise õigust tõendanud poolte vahel sõlmitud töölepinguga ning seda tuleb kostja hinnangul lugeda nõuetekohaseks tõendamiskohustuse täitmiseks. Sellest tulenevalt on ka välistatud lisatasu muutmine põhitasu osaks.
10.Hageja on palunud puhkusetasu hüvitamist kostja poolt. Kuna poolte vaheline töösuhe lõppes 27.05.2024 ja puhkusehüvitise nõue muutus sissenõutavaks töösuhte viimasel päeval, siis on hageja nõue puhkusehüvitise tasumiseks esitatud hilinenult ja on käesolevaks ajaks aegunud ning kostja palub kohtul kohaldada aegumist. Kuna hageja poolt esitatud nõuded on tervikuna alusetud, puudub hagejal õigus ka viiviste arvestamiseks ja nõudmiseks.
11.Hageja väited, et ta täitis tööülesandeid ka perioodil, mil viibis töövõimetuslehel, on paljasõnalised ja tõendamata. Kui hageja oli kostjale teadaolevalt töövõimetu, siis antud perioodil ta tööülesandeid ei täinud. Töötajal on õigus töö tegemisest keelduda, kui ta on ajutiselt töövõimetu (TLS § 19 p 2). Seega leiab kostja, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema töötamist töövõimetuslehe ajal ning kostja leiab, et need väited on valed. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
15.Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule nõude kostjalt vähem makstud töötasu, puhkusetasu ning viivise väljamõistmiseks. Kohtule esitatust nähtuvalt vaidlevad pooled selle üle millistel tingimustel on poolte vahel sõlmitud tööleping, eelkõige millises töötasu määras on pooled kokku leppinud ning kas kostja on tasunud hagejale töötasu kokkulepitust vähem. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda puhkusetasu hüvitamist.
16.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Kohtule esitatud põhjal saab kohus aru, et pooltel selles osas vaidlust ei ole.
4
2-25-6377
17.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldatust, ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
17.1.hageja töötas kostja juures kirjaliku töölepingu alusel alates 22.10.2018 kuni töösuhte lõppemiseni 27.05.2024 (dtl 139-141);
17.2.töölepingu p-s 3.1. leppisid pooled kokku, et töötajata töötasu on (bruto) 1221 eurot kuus (dtl 140);
17.3.hageja viibis töövõimetuslehel perioodidel 13.03.2023-04.04.2023, 06.06.202330.06.2023 ja 15.12.2023-05.02.2024 (dtl 142-143, 172-174, 177-179, 183-186).
18.TLS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Seega on TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt tööandja kohustus teavitada töötajat töötasuna makstavast summast, kusjuures kirjalikus dokumendis peavad sisalduma kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab. Pooltel on vaba voli leppida kokku töötasu maksmise tingimused ning alused. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja mh kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
19.TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Poolte vahel kirjalikult sõlmitud töölepingust nähtuvalt leppisid pooled kokku töötasus 1221 eurot (bruto). Palgapäev oli kord kuus iga kuu 10. kuupäeval. Hageja leiab, et hageja töötasu muutus 01.03.2022, 01.01.2023 ning 01.10.2023 poolte suulise kokkuleppe alusel. TLS § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet töötasu suuruse muutmise kohta. Hageja on seisukohal, et töötasu suuruse muutumist tõendavad hagejale tehtud töötasu maksed. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja töötasu suurus ei muutunud, kuid kostja tasus hagejale vastavalt töötulemustele ja oma äranägemisele lisatasu. Töölepingu punktist
3.2.tuleneb, et tööandjal on õigus sõltuvalt töötaja töö tulemuslikkusest maksta töötajale preemiat või lisatasu vastavalt tööandja juhatuse otsusele. Kostja on selgitanud, et kostja ei ole pidanud vajalikuks kirjalikult dokumenteerida igapäevase majandustegevusega seonduvaid otsuseid ning lisatasu maksmine on tõendatud poolte vahel sõlmitud töölepinguga. Lisaks eeltoodule on kostja leidnud, et kuna hageja viibis osaliselt töövõimetuslehel, siis maksis talle töövõimetuslehel viibimise ajal hüvitist Tervisekassa.
20.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud selgituste ning hageja pangakonto väljavõttega, millelt nähtuvad hagejale tasutud töötasu suurused, tõendatud, et poolte vahel oli suuline kokkulepe töötasu muutmise kohta. Hageja pangakonto väljavõttest (dtl 188-189) nähtuvalt on tööandja maksnud hagejale alates 2022 märtsikuus töötasu 1300 eurot (neto), alates 2023 jaanuar töötasu 1350 eurot (neto) ning alates 2023 oktoober töötasu 1400 eurot (neto). Kostja on selgitanud, et on hagejale igakuiselt maksnud lisatasu, kuid ei ole välja toonud ega tõendanud, mille põhjal ja mille eest hagejale lisatasu on makstud. Seega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli suuline kokkulepe töötasu muutmise kohta.
21.Hageja on välja toonud, et vaidlusalusel ajavahemikul ei maksnud tööandja töötajale järgmisi summasid: 2022 oktoobri eest 50 eurot; 2023 aprilli eest 450 eurot; 2023 mai eest 50 eurot; 2023 juuni eest 250 eurot; 2023 detsembri eest 670 eurot; 2024 jaanuari eest 1400 eurot ning 2024 veebruari eest 660 eurot, kokku 3530 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt viibis hageja osaliselt või täielikult töövõimetuslehel 2023 aprill, 2023 juuni, 2023 detsember, 2024 jaanuar ja 2024 veebruar. Hageja on küll välja toonud, et täitis töövõimetuslehel viibimise ajal tööülesandeid, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja antud väiteid tõendanud. 5
2-25-6377 Lisaks nähtub kohtule esitatud Tervisekassa tõenditest, et hageja on töövõimetuslehel viibimise ajal saanud töövõimetuse hüvitist, mistõttu tal ei oleks olnud õigus täiendavalt tööd teha ja töötasu saada. Antud perioodil kehtinud ravikindlustuse seaduse § 60 lg 1 p 5 kohaselt ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatavat tulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja töötasu nõue 2023 aprill, 2023 juuni, 2023 detsember, 2024 jaanuar ja 2024 veebruar eest ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli suuline kokkulepe töötasu suurendamise osas ning kohus rahuldab hageja vähemsaadud töötasu nõude 2022 oktoober – 50 eurot ja 2023 mai – 50 eurot eest kogusummas 100 eurot. Ülejäänud kuude osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et pooled oleksid kokku leppinud mõnes muus viivise määras, siis kohaldub osapooltele seadusest tulenev viivise määr.
24.Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja töötasu nõude osaliselt, siis on hagejal õigus saada välja mõistetud töötasult viivist. TLS § 33 lg 1 järgi muutub töötasu sissenõutavaks palgapäeval. TLS § 33 lg 2 sätestab, et kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Hageja töölepingust ja pangakonto väljavõttest tulenevalt oli hageja palgapäev järgneva kuu 10. kuupäeval.
25.Hageja 2023 oktoobrikuu töötasu summas 50 eurot (neto) muutus sissenõutavaks 10.11.2022. Perioodil 11.11.2022 kuni 22.05.2026 on sellelt kogunenud viivis summas 19,68 eurot (neto). 2023 maikuu töötasu summas 50 eurot (neto) muutus sissenõutavaks TLS § 33 lg 2 järgi 09.06.2023. Perioodil 10.06.2023 kuni 22.05.2026 on sellelt kogunenud viivis 16,81 eurot (neto). Seega on seisuga 22.05.2026 kogunenud viivist kokku 36,49 eurot. Alates 23.05.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja töötasu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise.
26.Hageja on oma hagiavalduses palunud puhkusetasu hüvitamist kostja poolt, tuues välja, et 2024. aasta eest oli hagejal õigus saada 9,3 päeva puhkust ning seega on hagejal saamata kasutamata puhkusetasu netotasuna 465 eurot. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 31 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Kuna pooltevaheline töösuhe lõppes 27.05.2024 ja puhkusehüvitise nõue muutus sissenõutavaks töösuhte viimasel päeval, siis on hageja nõue puhkusehüvitise tasumiseks esitatud hilinenult ning on käesolevaks ajaks aegunud, mistõttu jätab kohus hageja nimetatud nõude rahuldamata. 6
2-25-6377 Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
28.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Kohtupraktika kohaselt tuleb töövaidluste lahendamisel käsitleda töötajat töösuhte nõrgema poolena. Kuna kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, on põhjendatud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.