Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-26-2349
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 30.01.2026 kaebuse kohtutäitur Rannar Liitmaa 16.01.2026 otsusele, millega kohtutäitur jättis andmata nõusoleku avaldajale annaku üleandmiseks.
2.Avaldaja, C, Y, F ja Z on 28.08.2025 surnud D pärijad. Pärandaja määras avaldajale annakuna kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) ja sõiduki Volkswagen Golf Plus (regmärgiga XXXXXXX). Kohtutäitur Rannar Liitma menetluses on F suhtes täiteasjad nr 185/2020/3323 ja nr 175/2023/2287. Kohtutäitur arestis 29.10.2025 nende täitemenetluste raames F mõttelise osa D pärandvara ühisusest ning keelas selle käsutamise kohtutäituri nõusolekuta.
3.Avaldaja esitas kohtutäiturile 18.12.2025 avalduse annaku üleandmiseks nõusoleku saamiseks. Kohtutäitur keeldus 16.01.2026 nõusoleku andmisest. Avaldaja esitas 22.01.2026 kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 järgse kaebuse, mille kohtutäitur jättis 30.01.2026 otsusega läbi vaatamata. Asjaolu, millele avaldaja kaebuses tugines, oli talle teada juba 21.11.2025 kirjavahetuses. Kaebuse esitamise viimane päev oli 01.12.2025 ning 22.01.2026 kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja lõppu.
4.Avaldaja heidab 30.01.2026 kaebuses kohtutäiturile ette testamendi täitmise takistamist. Pärijatel on kohustus avaldajale annak üle anda. Enne 16.01.2026 tehtud otsust toimus kohtutäituriga üksnes kirjavahetus selgituste saamiseks. Nõusoleku andmata jätmise otsuse tegi kohtutäitur alles 16.01.2026, mistõttu oli 22.01.2026 kaebus tähtaegne. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus jättis 25.02.2026 määrusega kaebuse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
6.Maakohtu selgituste kohaselt on küsitav, kas avaldaja on kohtusse pöördunud õigel alusel. Kohus pidas võimalikuks, et avaldajal tulnuks esitada hagi TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Kohus selgitas, et kaebusest ei nähtunud kohtutäituri poolt kaebaja suhtes iseseisva täitetoimingu või otsuse tegemist, mis oleks TMS § 217 lg 1 alusel vaidlustatav. Kohtutäituri 16.01.2026 dokument ei olnud otsus, vaid vastus avaldaja 18.12.2025 esitatud avaldusele. Samuti nõustus maakohus kohtutäituriga, et kaebus oli esitatud hilinenult, kuna asjaolu, millele avaldaja tugines, sai talle teatavaks juba 21.11.2025. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja kaebus menetlusse võtta või saata asi maakohtule uuesti menetlemiseks.
8.Avaldaja leiab, et kaebetähtaeg ei saanud alata 21.11.2025, kuna tegemist ei olnud täitetoimingute ega otsustega, millele oleks saanud kaebust esitada. Kaebetähtaeg sai avaldaja jaoks hakata kulgema alles 16.01.2026, mil kohtutäitur jättis nõusoleku andmata.
2
2-26-2349 Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
9.Kohtutäitur ei nõustu määruskaebuses esitatuga ning palub määruskaebuse jätta rahuldamata. Maakohus järeldas õigesti, et kaebus on esitatud hilinenult.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 2 1 ja § 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
12.Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel vastu võtmata määruskaebusele lisatud tõendid. Määruskaebuse esimene lisa on maakohtu vaidlustatav määrus. Kuna see määrus on tsiviilasja toimikus, pole vaja seda tõendina esitada. Ülejäänud lisad on esitatud juba maakohtule ning maakohus pole nende vastuvõtmisest keeldunud. Samade tõendite teistkordseks esitamiseks pole vajadust. Elektrooniliselt esitatud tõendid eemaldatakse tsiviilasja toimikust, kuid neid ei tagastata määruskaebuse esitajale.
13.Maakohus on määruses juhtinud õigesti tähelepanu sellele, et avaldajal ei ole esitatud kaebusega võimalik soovitud eesmärki saavutada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et kaebuse menetlusse võtmist takistas kohtutäituri otsuse puudumine või tähtaja rikkumine. Ringkonnakohus muudab selles osas määruse põhjendusi.
14.D (surma aeg 28.08.2025) määras oma testamendis avaldajale annakuna (PärS § 56 lg 1) kinnisasja ja mootorsõiduki. Annakuks määratud esemeid ei ole üle antud, kuna ühe kaaspärija mõtteline osa pärandvara ühisusest on arestitud täitemenetluse raames, mida viib läbi kohtutäitur Rannar Liitmaa. Avaldaja on nõudnud kohtutäiturilt nõusoleku andmist annaku üleandmiseks ning vaidlustanud keeldumise TMS § 217 ja § 218 korras.
15.Avaldaja on valinud vale õiguskaitsevahendi. Avaldaja ei ole täitemenetluse osaline, kes saaks TMS § 217 lg 1 alusel vaidlustada kohtutäituri otsuseid või tegevust täitedokumendi täitmisel. Lisaks ei ole kohtutäituril õigust ega kohustust anda nõusolek pärandvara ühisusse kuuluvate asjade (annakuks määratud esemete) käsutamiseks.
16.Annaku määramisest ega ka selle vastuvõtmisest ei teki annakuna määratud eseme omandiõigust. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist (PärS § 56 lg 1 viimane lause), s.o võlaõigusliku nõude annakuna määratud eseme omandi üleandmiseks (PärS § 67 lg 1). Annaku vastuvõtmine tähendab, et annakusaaja võtab vastu võlaõigusliku nõude annakuna määratud eseme omandi üleandmiseks ja annakust loobumine tähendab, et annakusaaja võlaõiguslik nõue annakuna määratud eseme omandi üleandmiseks lõppeb (PärS § 64 lg 3). Avaldaja ei ole annakust loobunud ning annakuks määratud esemeid ei ole talle üle antud. Pärandajale kuulunud kinnisasja ja mootorsõiduki omandiõigus kuulub seega alates D surmast tema pärijate ühisomandisse kuni selle omandiõiguse annakusaajale üleandmiseni.
17.Õige on kohtutäituri osundatu, et ta on arestinud üksnes Fle kuuluva mõttelise osa D pärandvara ühisusest. Täitemenetluste raames ei ole arestitud üksikuid pärandvara ühisusse kuuluvaid esemeid. 3
2-26-2349
18.Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile PärS § 147 kohaselt ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kaaspärijal on PärS § 148 lg 1 kohaselt õigus käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Alles pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.
19.Eeltoodust tulenevalt ei ole annakuna määratud esemed avaldaja omandis ega arestitud F suhtes toimuvates täitemenetlustes. Seetõttu ei ole maakohtu viidatud TMS § 222 (kolmanda isiku vara arestist vabastamise hagi) asjakohane ja see põhjendus tuleb vaidlustatud määrusest välja jätta.
20.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga ka selles, et kaebuse menetlusse võtmist takistas kohtutäituri otsuse puudumine, kuna see oli kohtule esitatud kaebuse lisana. Lahendist tuleb välja jätta ka maakohtu seisukoht kaebetähtaja möödalaskmise osas, kuna avaldaja ei saa kohtutäituri tegevust TMS § 217 ja § 218 korras vaidlustada. Seetõttu pole võimalikul tähtaja minetamisel käesoleva asja lahendamisel õiguslikult määravat tähendust.
21.Avaldajal on õigus nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist PärS § 56 lg 1 teise lause alusel ning kõigi vajalike tahteavalduste asendamist. Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks PärS § 57 lg 1 teise lause kohaselt pärija(d). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Maakohus on määruskaebusele küsinud seisukohta kohtutäiturilt. Toimikust ei nähtu, et kohtutäituril oleks määruskaebusele vastamisel menetluskulusid tekkinud. Menetluskulude puudumise tõttu kohus kulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
23.Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud osas riigilõivu tagastamist. RLS § 59 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohtu hinnangul on asja lahendav määrus RLS § 59 lg 15 tähenduses ka maakohtu määrus, millega kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Seetõttu tuli määruskaebuselt tasuda riigilõivu samas summas, mis kaebuse esitamisel, s.o 15 eurot. Määruskaebuse esitamisel on avaldaja tasunud riigilõivu aga 70 eurot, s.o 55 eurot rohkem.
24.Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda ka maakohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kuna kaebust ei võetud menetlusse.
25.Riigilõivu tagastab menetlusosalise taotlusel kohus, kelle menetluses asi viimati oli (TsMS § 150 lg 4). Taotlusesse tuleb märkida, kellele ja millisele kontole riigilõiv tagastada tuleb. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt) 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.