lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-8470/34

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 07.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-8470/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1092
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS E-Piim Tootmine12131598(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-24-8470

Tsiviilasi

XX hagi AS E-Piim Tootmine (pankrotis) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat NN Kostja AS E-Piim Tootmine (pankrotis, registrikood 12131598), lepinguline esindaja Mari Rask, pankrotihaldurid Indrek Lepsoo ja Olev Kuklase

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Uuendada tsiviilasjas nr 2-24-8470 menetlus.
2.Jätta XX hagi AS E-Piim Tootmine (pankrotis) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Pärnu Maakohtu menetluses on XX (hageja) hagi AS E-Piim Tootmine (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise (8497,41 eurot) väljamõistmiseks ja kahju (695,40 eurot) hüvitamiseks, samuti põhinõuetelt (9192,81 eurot) seadusjärgse viivise väljamõistmiseks.

1(4)

2.Tartu Maakohus võttis 17. veebruari 2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-x menetlusse kostja pankrotiavalduse, nimetas kostja ajutisteks halduriteks Indrek Lepsoo ja Olev Kuklase ning peatas kostja osalemise teistes tsiviilkohtumenetlustes. Kostja pankrot kuulutati välja 11. märtsil 2026.
3.Kostja pankrotihaldurid I. Lepsoo ja O. Kuklase esitasid 28. aprillil 2026 kohtule siinses asjas taotluse menetluse uuendamiseks, rahaliste nõuete läbivaatamata jätmiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel ning menetluse jätkamiseks töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes (tuvastusnõudes). Pankrotihaldurite hinnangul peaks tuvastusnõude osas vaidlus menetlusse jääma ning seda PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata ei jäeta. Kui töölepingu ülesütlemine oli kehtiv, pole töötajal ilmselt ka mingit rahalist nõuet. Seega võib töötaja esitada pankrotimenetluses tingimusliku nõude hüvitise ja kahju hüvitamise nõudes.
4.Maakohus küsis 29. aprillil 2026 pankrotihalduri taotlusele hageja seisukoha.
5.Hageja palub oma 4. mai 2026 seisukohas jätta pankrotihalduri taotluse rahuldamata ning jätta hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel ja menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis kohtupraktikale viidates, et kuivõrd vaidlus siinses asjas ei puuduta pankrotivara ning võlgnik saab ise kostjana jätkata, siis pankrotihaldur sellesse vaidlusesse astuda ei saa. Haginõuded tuleb jätta tervikuna läbi vaatamata, kuivõrd tuvastusnõue on lahutamatult seotud hageja rahaliste nõuetega ning moodustab sisuliselt osa pankrotivõlgniku vastu esitatud varalisest nõudest. Hagejal puudub eraldiseisev tuvastushuvi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Tuvastusnõude väljaspool pankrotimenetlust menetlemine kahjustab teiste võlausaldajate huve. Hageja ei saa esitada töölepingu seaduses (TLS) § 109 rahalisi nõudeid pankrotimenetluses tingimuslikult, sest seaduse ega õiguskirjanduse kohaselt pole tegemist tingimusliku nõudega (seaduses ega õiguskirjanduses pole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet nimetatud tingimuslikuna). Eeltoodu kinnitab hageja käsitlust selle kohta, et vastavaid nõudeid ei ole õiguslikult võimalik erinevates menetlustes menetleda. Hageja ei soovi kanda täiendavaid menetluskulusid, sest hageja nõuete rahuldamine pankrotimenetluses on ebatõenäoline. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, sest hageja on teinud kostjale menetluses korduvalt kompromissipakkumisi, millest viimane on keeldunud ega ole ise kompromissi pakkunud. Hageja esitas juba 15. augustil 2025 taotluse arvestada eelmärgitut menetluskulude jaotamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2. Hageja palub seega PankrS § 431 lg 3 tulenevalt kohtul jätta menetluskulud kostja kanda, kelle soovimatus asja kompromissiga lahendada ühtki omapoolset pakkumist esitamata on kaasa toonud menetluse pika kestvuse ja suured menetluskulud.
6.Kohtu hinnangul tuleb siinses asjas menetlust uuendada ja jätta hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata kostja pankroti väljakuulutamise tõttu. Alternatiivselt tuleb hageja tuvastusnõue jätta läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

2(4)

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Siinses asjas on kohtumenetluses hageja rahalised nõuded kostja vastu TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise (8497,41 eurot), kahju hüvitise (695,40 eurot (õigusabikulud)) ja nendelt summadelt seadusjärgse viivise väljamõistmiseks. Nimetatud nõuded tuleb PankrS § 43 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata, sest enne asjas lõpplahendi tegemist on välja kuulutatud kostja pankrot. Kohtu hinnangul saab nimetatud sätte alusel jätta läbi vaatamata ka tuvastusnõude (töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude). Kohus käsitab siinses asjas esitatud tuvastusnõuet üksnes hageja rahaliste nõuete eeldusena (hagejal puudub eraldiseisev tuvastushuvi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks), mistõttu ei saa seda eraldiseisvalt rahalistest nõuetest läbi vaadata. PankrS § 43 lg 2 mõtte kohaselt tuleb sellised nõuded lahendada pankrotimenetluses nõuete kaitsmise korras. Tuvastusnõude lahendamine väljaspool pankrotimenetlust otsustaks sisuliselt pankrotimenetluses esitatava nõude eeldusküsimuse. Alternatiivselt tuleb hageja tuvastusnõue jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagejal puudub pärast rahaliste nõuete läbi vaatamata jätmist iseseisev õiguslik huvi üksnes tuvastusnõude lahendamiseks (vt ka Riigikohtu 11. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 32-1-27-11, p 11).

7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. PankrS § 431 lg 3 kohaselt kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtu hinnangul ei ole asjas esile toodud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kalduda. Hagejal ei olnud võimalik kostja pankroti väljakuulutamist ette näha. Kohus ei saa siinses asjas arvestada TsMS § 163 lg 2 sätestatuga, sest see kohaldub üksnes juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt kompromissis pakutud sarnases ulatuses. Kostja ei pidanud seaduse kohaselt hageja pakutud kompromissiga nõustuma. Puuduvad asjaolud, et kostja oleks oma menetlusõigusi kuritarvitanud – käitunud menetluses pahatahtlikult või seda venitanud. Kuigi töölepingu tühisuse tuvastamise nõue ei ole rahaline nõue, on see käesolevas asjas lahutamatult seotud hageja rahaliste nõuetega. Seetõttu on põhjendatud menetluskulude jaotamisel kohaldada ka selle nõude osas PankrS § 43 1 lg-st 3 sätestatud põhimõtet. Alternatiivselt tuleb jätta tuvastusnõude osas menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel, sest menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Hagejal ei olnud võimalik kostja pankroti väljakuulutamist ette näha. Kohus leiab seega, et poolte menetluskulud on õiglane jätta poolte endi kanda.
8.Kohus selgitab, et hageja kui võlausaldaja on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse TsMS § 427 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

3(4)

Addis Tammiku, kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja