Q.U hagi Luminor Bank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr XXX
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Q.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja T N Kostja: Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Madis Meristo
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja Q.U kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
3.Tühistada Viru Maakohtu 22.06.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega täitemenetlus täiteasjas nr XXX peatati. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
2-23-7749 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Viru Maakohtu menetluses on Q.U (hageja) hagi Luminor Bank AS-i (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr XXX. Hageja taotleb rahuldada hagi ja tunnistada sundtäitmine lubamatuks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt soetas hageja 2007. aastal XXX, milleks võttis kostjalt laenu summas 40 584 eurot. Pangale anti tagatisena hageja vanemate korter asukohaga XXX. Lepingu järgi oli kokku lepitud fikseeritud intress 5-aastaseks perioodiks ja laenulepingut käendas hageja ema. Intressi suurus oli lepingu järgi 4,91% (nn baasintressimäär) ja panga intress 0,9%, mis kehtis 60 kuu jooksul kuni 16.09.2012. Kui algas uus laenuperiood, arvestati intressi vastavalt euribori määrale, mis muutus 2 korda aastas. Kui intressimäär oli negatiivne, oli intress null, kuid pangaintressimäär jäi samaks. Negatiivne euribori intressimäär kehtis kuni 2021. a lõpuni. 2016. a jaanuarist oli hageja igakuine makse tõusnud igakuiselt 53-55 eurot, intressi muutusest teavitati vaid telefoni teel ja selgitati, et kuna hageja sissetulek ei tule kostja panka, siis on ta lepingut rikkunud ja panga intressimäär tõusis 2% võrra. Selgitusi paberkandjale ei antud. Hageja ei vaidlustanud panga tegevust ja tema ema aitas, tasudes laenu ise. Laenuleping sõlmiti eesti keeles, aga tüüptingimused olid vene keeles ja tõlget ei antud hageja emale. Hageja ema ei saanud kasutada hageja internetipanka, sest notariaalne volitus ei sobinud neile ja seega otsustati, et hageja ema tasub hageja kontole igakuiselt keskmiselt 165 eurot kuus.
2.1.2018. a kinkisid vanemad hagejale korteri asukohaga XXX, mille nad laenuga 2008. a soetasid. 2019. a hakkas hageja vanemate majanduslik seisund halvenema, kontod arestiti ja keeruline oli tasuda nii hageja kui vanemate endi kohustusi. Laenukohustusi aitasid tasuda pereliikmed ja need maksti panga vahekontole nr XXX. Hageja ema pöördus 2023. a jaanuaris panga poole, paludes infot, mis summad ja kust tulid laenulepingu nr XXX järgi laenu tasumiseks nn vahekontole. 19.01.2023 vastati, et ajavahemikul 01.01.2018 − 01.03.2022 tasuti erinevatest allikatest 1113 eurot, mis on aga vale, kuna samal perioodil kanti pangakonto väljavõtetest nähtuvalt nn vahekontole rohkem kui 5000 eurot. Pank teenis 01.01.2016 − 04.11.2021 igakuiselt 50-55 eurot hagejalt. Hageja ema pöördus mitu korda panga poole, et milline on võlgnevuse suurus ja kas nad peaksid korteri müüma või mitte, millele vastati, et tuleks tellida hindamisakt ning seejärel pank otsustab. Küsimustele intressimäära tõstmise kohta ei vastatud. 04.11.2021 oli vahekontol enammakstud summa 5,58 eurot ehk laenuvõlg puudus. 18.01.2022 tuli pangast e-kiri, et laenulepingul nr XXX võlgnevus 478,37 eurot (312 eurot põhivõlg, 2,24 eurot oli viivised ja intressivõlg 164,13 eurot). 14.02.2022 kirjutas hageja ema pangale info saamiseks laenu kohta ja sellele vastati, et 15.02.2022 tasumispäeva seisuga on võlg 638 eurot. Hageja ja tema ema käendajana ei saanud laenu tasumist iseteeninduses kontrollida, sest hageja elab Iirimaal ja hageja ema palveid andmete väljastamiseks ignoreeriti.
2.2.Kostja üles 28.02.2022 hagejaga sõlmitud laenulepingu nr XXX üles, mille kohta tuli hagejale 01.03.2022 e-kiri. Pank pettis hagejat ja tema ema, kes on laenulepingu käendaja. 2 (8)
2-23-7749 Kostja omastas hageja raha vähemalt 71 kuu jooksul, kuid ei väljastanud laenulepingu kohta infot hageja emale (laenulepingu käendaja). Hagejal ei olnud laenulepingu ülesütlemise päeval võlgnevust, vaid hagejal oli ettemaks. 11.04.2022 edastati hageja emale info täitemenetluse algatamise kohta, kus sissenõudjaks on kostja ja võlgnikuks hageja. Võlgnevus oli 27 912,41 eurot, mida hageja ei tunnita. Müüa tuli korter asukohaga XXX, mitte aga vanemate kingitud XXX. 15.05.2023 teavitati hagejat, et 17.06.2022 kohtutäitur Andrei Krek ühines sundtäitmisega täiteasjas nr XXX. 17.01.2023 müüdi enampakkumisel lisatagatis asukohaga XXX (laenulepingu nr XXX lisatagatis), kuid kohtutäitur ei vastanud hagejale, millise laenunõude täitmiseks korter müüdi. Korter müüdi täiteasjas nr XXX raames.
2.3.Hageja soovib kostjalt infot enammakstud summade kohta. Hageja hinnangul ei ole pangal õigust laenulepingut nr XXX üles öelda. E-kirjas pangale täpsustas hageja mitmel korral, mille alusel muutis pank intressimäära ja pangatöötaja vastas, et intress arvestatakse laenulepingu järgi. Pank ei teavitanud hagejat intressimäära muutumisest. Enammakstud on 71 kuu jooksul igakuiselt ca 58 eurot. Hageja ei vaidlustanud ülesütlemist, sest see ei muuda midagi, kuna pank on lepingu juba lõpetanud. Kohtusse pöördumine on seotud kuludega ja seadus ei räägi, mis perioodi jooksul peaks pöörduma kohtusse. Kostja ei ole vastanud küsimusele, mis intressimäär kehtis laenulepingule ja kui intressimäära muudeti, siis miks olid intressimaksed nii suured alates 2016. aastast.
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja nõue on põhjendamatu ja alusetu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on olulisi asjaolusid käsitlenud ebaselgelt ja moonutatult. Hagejal oli ja on võlgnevus kostja ees. Kostja nõudeid ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud, mistõttu puuduvad alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
3.1.Hageja ja kostja sõlmisid 15.08.2007 laenulepingu nr XXX korteriomandi ostmiseks asukohaga XXX. Lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist tagas: panga kasuks seatav hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; panga kasuks seatav hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; hageja ema ehk T N poolt pangale antav käendus. Korteriomandile aadressil XXX seati hüpoteek summas 890 000 krooni kostja kasuks ja lepiti kokku, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kostja ütles 28.02.2022 hagejaga sõlmitud laenulepingu nr XXX üles, sest hageja võlgnevus pangale 01.03.2022 seisuga oli 27 635,19 eurot. Kostja saatis 18.01.2022 hagejale teate võlgnevuse kohta ning andis edutult täiendava tähtaja selle tasumiseks. 18.01.2022 teatest nähtuvalt ei ole laenulepingut kohaselt täidetud ning tasumata on osaliselt või täielikult 3 järjestikust makset. Kostja palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 01.02.2022. Kostja hoiatas, et juhul, kui hageja ei tasu kogu võlgnevust märgitud kuupäevaks, ütleb pank lepingu üles. Hageja ei ole laenulepingu ülesütlemise fakti ega selle õiguspärasust vaidlustanud. Hageja on asunud esitama paljasõnalisi vastuväiteid laenulepingu täitmise osas alles laenu tagatiseks oleva vara müügil, s.o pea 1,5 aastat hiljem.
3.2.Kuna hageja laenulepingust tulenevat võlgnevust vabatahtlikult ei tasunud, siis esitas kostja 11.04.2022 täitmisavalduse täiteasjas nr XXX, mille kohaselt moodustas laenulepingust nr XXX tuleneva nõude suurus 11.04.2022 seisuga kokku 27 912,41 eurot. Täitedokumendiks on Rakvere notar Marika Saaver 15.08.2007 notariaalne dokument XX. Kostja taotles täitmisavaldusega sissenõude pööramist üksnes kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Olukorras, kus hageja ei vaidlustanud laenulepingu ülesütlemise fakti ega selle õiguspärasust ning hageja 3 (8)
2-23-7749 võlgnevust kostja ees ei likvideerinud, oli kostjal vaieldamatult õigus nõuda võlgnevuse täitmist hageja korteriomandile sissenõude pööramisega.
3.3.Kostja kinnitab, et hageja pöördumistele on alati vastatud ning kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks vastupidist järeldada. Hageja ise kinnitas, et ei ole hankinud endale asjakohaseid vahendeid internetipanka sisse logimiseks (varasemalt PIN-kalkulaator, samuti ID-kaart). Hageja väide justkui olnuks tal kostja ees võlgnevuse asemel ettemaks, on ebaõige ja tõendamata. 04.11.2021 tagastas pank enammaksud summa 5,58 eurot. Hagejal ei olnud kostja ees ettemaksu, kuivõrd vastava enammakstud jäägi tagastas kostja viivitamata kontole, millelt see oli tasutud. Hageja laenulepingu täitmise ülevaate tabelist nähtuvalt on kuni 28.11.2020 graafikujärgsete põhiosa maksete kogusumma 11 968 (veerg F) ja hageja on tasunud põhiosa makseid summas 11 868,23 eurot. Graafikujärgsete intressi makseid oli summas 17 071,91 eurot (veerg G) ning hageja on tasunud intressi makseid kogusummas 17 013,52 eurot ja hagejal ei olnud mistahes ettemaksu. Tabelis ajavahemikul 28.11.2020 kuni laenulepingu ülesütlemiseni nähtub, et hageja pärast 03.11.2021 enam kostjale makseid ei teinud. Tabeli esimeselt lehelt „Graafik“ nähtuvalt oli 16.11.2021 seisuga laenu põhiosa võla suurus 27 412 eurot (veerg D), mis kattub täitmisavalduses märgituga. Tabeli esimeselt lehelt „Graafik“ nähtuvalt olid 2021. aasta november kuni 2022. aasta veebruar graafikujärgsete osamaksete suurus kokku 638,67 eurot (veerg J). Hageja laenulepingust nr XXX 11 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja kostja ütles laenulepingu üles.
3.4.Laenulepingu p-s 5.2.1. on sätestatud, et pärast fikseeritud baasintressimäära kehtivusaja lõppu arvestatakse laenusaaja poolt laenu jäägilt tasumisele kuuluvat intressi määra alusel, mis on summa alljärgnevatest: (i) baasintressimäär, milleks on euribor kuuekuuliseks perioodiks, mis fikseeritakse kaks pangapäeva enne iga uue intressiperioodi algust, millele lisandub (ii) marginaal 0,9% p.a. Kui krediidiandja on tarbijat alusintressimäära perioodilisest muutumisest teavitanud, on krediidiandja täitnud tarbija eelneva teavitamise nõude. Alusintressimäära muudatuste korral muutub sellisel juhul kogu intressimäär automaatselt lepingus kokkulepitud tähtpäevadel, ilma, et krediidiandja peaks tarbijat iga kord intressimäära muutusest eelnevalt teavitama. Üldsuse teavitamine asjakohaste vahendite abil võib toimuda nt Eesti Panga veebilehel Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära ja euribori muudatuste avaldamise teel, samuti teabe esitamisega krediidiandja veebilehel. Info intressimääradest on kättesaadav kostja veebilehel ja internetipangas. Asjaolu, et Nordea Bank AB Eesti filiaali õigused ja kohustused on üle antud kostjale on hagejale teada, kuivõrd hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud hagiavalduse kostja vastu. Hagejale oli teada, et informatsioon baasintressimäärade kohta on kostja veebilehel kättesaadav.
3.5.Hageja on ise esitanud väljavõtte laenulepingu üldtingimuste p-st 5, mille kohaselt juhul, kui laenusaaja töötasu või muud regulaarsed tulud ei laeku panka, on pangal õigus tõsta märgitud laenulepingus sätestatud määra kahe protsendipunkti võrra. Uus määr hakkab kehtima panga poolt märgitud tähtpäeval, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel laenusaaja teavitamisest. Kostja teavitas hagejat 16.11.2015, et laenulepingu tingimuste kohaselt kohustus hageja tagama töötasu ja muu regulaarse sissetuleku laekumise Nordea panka. Kuivõrd antud tingimus ei olnud täidetud, kasutas pank lepingust tulenevat õigust tõsta intressimarginaali kuni 2 protsendi võrra. Alates 21.12.2015 jõustus uus intressimarginaal 2,9% aastas. Hageja on ise 31.05.2023 hagiavalduse p-s 13 kinnitanud, et teda teavitati panga poolt, et laenulepingust tuleneva kohustuse rikkumise tõttu on panga intressimäära tõstetud 2% võrra. 4 (8)
2-23-7749 Hagiavalduse ps 14 on hageja kinnitanud, et intressimäära tõstmist ta ei vaidlustanud. Kostja esitas 03.07.2023 vastuse lisadena 3 ja 4 laenulepingu maksegraafikud. Kostja 03.07.2023 vastuse lisa 3 tööleht „Intressi muutmine“ kajastab erinevatel ajaperioodidel kehtinud intressimäära (veerg A), mis koosnes fikseeritud marginaalist (veerg C) ja euribori väärtusest (veerg D), mis kokku andsid laenulepingu intressimäär (veerg E). Laenulepingu sõlmimisel kehtis vastavalt laenulepingu ple 5.1. fikseeritud intressimäär kokku 5% esimesed viis aastat. Laenulepingule kehtis alates 21.12.2015 fikseeritud intressi marginaal 2,9%, millele lisandus euribor. Hagejal oli kostja ees laenulepingust tulenev võlgnevus, mistõttu 18.01.2022 kostja kõige pealt hoiatas laenulepingu ülesütlemisega ning seejärel ütles laenulepingu üles. Hageja on ise kinnitanud oma 26.07.2023 seisukoha p-s 13, et ta ei vaidlusta ülesütlemist. Laenuleping on lõppenud erakorralise ülesütlemisega ning on sellest tulenevalt muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Seega oli kostjal õigus nõuda võlgnevuse täitmist hageja korteriomandile sissenõude pööramisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 1, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt täidetakse käesoleva seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohus lähtub asja lahendamisel TMS § 221 lg-st 11, mis sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–19 1 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni ja hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda (TMS § 221 lg-d 3 ja 4).
6.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-6412, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
7.Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr XXX põhjusel, et hagejal ei olnud laenulepingu nr XXX ülesütlemise seisuga kostja ees võlgnevust ja seega oli laenulepingu ülesütlemine tühine ning pank ei teavitanud hagejat intressimäära muutumisest. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna hagejal oli kostja ees võlgnevus, laenuleping nr XXX on kehtivalt üles öeldud ja hagejat on teavitatud intressimäära muutumisest.
8.Kohus tuvastas, et hageja suhtes on algatatud 11.04.2022 täitemenetlus täiteasjas nr XXX (dtl 383-386, dtl 397-400). Täitemenetluse algatamise aluseks on sissenõudja Luminor Bank AS 11.04.2022 täitmisavaldus täiteasjas nr XXX (dtl 822-823) ja täitedokumendiks 15.08.2007 kinnistu müügileping ja ühishüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping nr XX (dtl 387-396), mis on notariaalselt tõestatud (asjaõigusseadus (AÕS) § 346 lg 2). Tegemist on täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes ja hagejal on õigus esitada 5 (8)
2-23-7749 TMS § 221 lg 11 kohaselt vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
9.Täitedokumendiks on ühishüpoteegi tagatiskokkulepe, mis määratleb, millist nõuet võib millise hüpoteegi alusel täita ja seda on täpsemalt reguleeritud 15.08.2007 notariaalaktis nr 2050 p-s 4.2 (dtl 392). Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1). Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kes on võlgnik. Kohese sundtäitmise kokkulepe annab hüpoteegipidajale õiguse esitada kohtutäiturile avaldus hüpoteegi realiseerimiseks, st esmajoones koormatud kinnisasja müümiseks täitemenetluses (RKTKo 24.10.2006, 3-2-1-93-06, p-d 13, 14; RKTKo 22.02.2011, 3-2-115310, p 13). AÕS § 359 lg 1 kohaselt võib ühe hüpoteegiga koormata mitut kinnisasja (ühishüpoteek). Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Sisuliselt saab ühishüpoteegipidaja käsitada ühishüpoteeki mitmele kinnisasjale nagu hüpoteeki n-ö suurele kinnisasjale tervikuna ja realiseerida koormatud kinnisasjad ühiselt. Hüpoteegipidaja võib otsustada, millised kaaskoormatud kinnisasjad ta oma nõude rahuldamiseks realiseerib (AÕS II komm (2014), § 359 p 3.5.).
10.Hageja ei vaidle vastu täitedokumendist tulenevate põhinõude (27 412 eurot) ja viivisintressi nõude (261,18 eurot) suurusele, mistõttu kohus seda eraldi ei analüüsi.
11.Kohus tuvastab järgnevalt, kas hageja rikkus laenulepingust tulenevat maksekohustust ja oli lepingu ülesütlemise ajal makseviivituses.
12.Täiteasjas nr XXX täitmise oleva nõude sisuks on hüpoteegi realiseerimine seoses laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevusega (kokku 27 912,41 eurot). Laenuleping nr XXX (dtl 817-820) sõlmiti Nordea Bank Finland Pic Eesti filiaali ja hageja (endise nimega N N ) vahel eluasemelaenu võtmiseks, et omandada korter asukohaga XXX (registriosa nr XXX, dtl 29-30), millele seati nõude tagamiseks ühishüpoteek (vt dtl 392-393). Kohus tuvastas, et tagatisega koormatud kinnisasi kuulus hagejale (dtl 29-30).
13.Laenuleping nr XXX on tarbijakrediidileping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 2) ja see oli suunatud lepingu järgi üleantud raha tagastamisele. Sõlmitud lepingu kohaselt tuli laenusumma koos intressidega tagastada maksegraafiku alusel osamaksetena (p-d 4.1-4.2, vt dtl 817). Hageja viitas, et laenulepingu käendaja tasus hageja kontole igakuiselt keskmiselt 165 eurot kuus, sest käendaja ei saanud laenu tasumist ja maksegraafikut kostja internetipangas kontrollida ning hageja palveid andmete väljastamiseks eirati. Vaidlus puudub, et hageja viibis välismaal ja tal puudusid asjakohased vahendid internetipanka sisse logimiseks, mistõttu puudus hagejal sisuliselt ülevaade kostja ees olevate kohustuste suurusest. Samas ei nähtu kohtule, et hageja oleks pöördunud panga poole maksegraafikute kohta info saamiseks või täpsustanud oma kohustuste suurust laenulepingu kehtivuse ajal.
14.Kohtule on esitatud laenulepingu nr XXX maksegraafik kuni 28.11.2020 (dtl 835855) ja laenulepingu nr XXX maksegraafik ülesütlemiseni (dtl 858-887). Mõlemast failist nähtuvalt on laenulepingu maksed olnud ebaregulaarsed ning võrreldes graafikujärgseid põhiosamakseid ja makstud põhiosa/ kreedit summa veergusid, puuduvad ettemaksed ja põhiosamakseid on tasutud vähem, kui graafik ette näeb. Kohus ei tuvastanud erinevalt hageja väidetest, et tasutud oleks ettemaksu. Hageja ei ole nimetatud väidet mingilgi viisil tõendanud. 04.11.2021 enam tasutud summa hagejale tagastati, mistõttu ei olnud ettemaksu ka käsitletud 5,58 euro osas. Vaidlus puudub, et pärast 03.11.2021 hageja laenulepingu järgseid makseid enam ei teinud. 6 (8)
2-23-7749
15.Pooltel on vaidlus ka kehtiva intressimäära üle ja intressimäära muutmise osas. Hageja hinnangul olid intressimaksed alates 2016. a liiga suured ja hagejat ei teavitatud intressimäära muutmisest. 15.08.2022 hageja esindaja päringule intressimäära kohta (dtl 890-896) vastas pank, et laenulepingus on kokku lepitud esimesed viis aastat fikseeritud intressimäär ja seejärel arvestatakse intressi annuiteetgraafiku alusel. Laenulepingust nähtuvalt (dtl 817-20) on kokku lepitud intressi arvestamises fikseeritud baasintressimääraga viis aastat (p 5.1) ja seejärel on selgitatud intressimäära arvestuse aluseid pärast viie aasta möödumist (p 5.2) ning märgitud, et pank teavitab isikut tasumisele kuuluvatest intressisummadest. Kostja viitas, et teave intressimääradest on kättesaadav kostja veebilehel ja internetipangas ning 16.11.2015 on hagejale edastatud teavitus, et intressimarginaali tõstetakse kuni 2% võrra, sest hageja töötasu ja sissetulekud ei laenu Nordea panka (dtl dtl 950). Ka hageja ise kinnitas, et tema emale ehk laenulepingu käendajale helistati ja teavitati intressimäära muutumisest/ suurendamisest ning lisaks kinnitab hageja ka sellekohase e-kirja saamist (dtl 345, p 13). Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et hagejat on teavitatud intressimäära muutumisest. Kostja on selgitanud intressimäärade kujunemist, mis lähtub laenulepingus kokkulepitust ja intressinõude kujunemine nähtub ühtlasi panga esitatud maksete tabelitest (dtl 835-855 ja 858-887).
16.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
17.Kostja edastas hagejale 18.01.2022 teate laenulepingu nr XXX võlgnevuse kohta ja ülesütlemise hoiatuse (dtl 834), mille kohaselt andis krediidiandja hagejale võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks hiljemalt 01.02.2022. Võlgnevus koosnes tasumata laenu põhiosast 312 eurot, intressist 164,13 eurot ja viivisest 2,24 eurot. Arvestades põhiosa ja intressimakse suuruseid (16.11.2021 põhiosa makse 104 eurot ja intress 52,51 eurot; 16.12.2021 põhiosa makse 104 eurot ja intress 54,12 eurot; 17.01.2022 põhiosa makse 104 eurot ja intress 57,50 eurot), mis nähtuvalt kohtule esitatud maksegraafikust, oli hageja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud alates 16.11.2021 makseid laenulepingust tuleneva nõude katteks või tasutud oleks ettemaks. Hagejale oli antud kirjalikus vormis vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et krediidiandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hagejal oli lepingujärgne kohustus krediidilimiidi tagastamiseks igakuiste maksete tasumiseks. 01.03.2022 edastas kostja hagejale laenulepingu nr XXX ülesütlemise teate, mille kohaselt lõpetati laenuleping 28.02.2022 seoses tasumata võlgnevusega (dtl 821). Hageja ei vaidlusta, et ta pole ülesütlemise teadet kätte saanud. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 28.02.2022.
18.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
19.Kohus selgitab, et lepingu ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus, mille kehtivus ei sõltu vastaspoole heakskiidust. Kohus uuris hageja esitatud tõendeid ja vastuväiteid nõudele, 7 (8)
2-23-7749 kui ei tuvastanud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks kostja hagejat petnud või omastanud hageja vara.
20.Kohus tuvastas ja hageja ei vaidle, et ta ei esitanud vastuväiteid lepingu ülesütlemisele lepingu lõppemise ajal ega mõistliku aja jooksul pärast seda, vaid tegi seda esmakordselt rohkem kui aasta hiljem koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ega ole lubatav.
21.Eeltoodud põhjustel jätab kohus hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.
22.TsMS § 386 lg 4 esimese lause järgi tühistab kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Viru Maakohtu 22.06.2023 hagi tagamise määrusega (dtl 913915) peatas kohus täitemenetluse Narva kohtutäituri Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr XXX kuni tsiviilasjas nr 2-23-7749 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus 22.06.2023 määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ja menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust, mistõttu määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
24.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.