lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-5084/20

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 29.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-5084/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1491
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 460 lg 1, 2Otsuse kehtivus õigusjärglaste kohtaPKS § 120PKS § 210 lg 2PKS § 96TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 198 lg 1MenetlusosalisedTsMS § 217 lg 3Esindamine kohtusTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-5084Riigikohus29.04.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-23-5084

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. aprill 2026

Kohtukoosseis

Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Vahur-Peeter Liin

Kohtuasi

V.M. hagi J.M. vastu sundtäitmise tunnistamiseks täiteasjas 025/2010/3636

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.M. kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja V.M., lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja J.M., lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

lubamatuks

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2025. a otsus ja Harju Maakohtu
18.aprilli 2024. a otsus tsiviilasjas 2-23-5084 ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
2.
Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V.M. (hageja) esitas 2. augustil 2022 Harju Maakohtule J.M. (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 025/2010/3636. Hagiavalduse kohaselt täidab kohtutäitur viidatud täiteasjas Harju Maakohtu 3. juuli 2009. a otsust tsiviilasjas 2-08-53944, millega suurendati alates 14. augustist 2008 hageja ja kostja ühise lapse ülalpidamiseks varem hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust 2175 Eesti kroonini kuus. Hageja leidis, et sundtäitmine on lubamatu kahel põhjusel: (1) kostja ei ole õige sissenõudja, sest

2-23-5084

1.juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse kohaselt tuleb hagi lahuselavalt vanemalt elatise väljamõistmiseks esitada lapsel, mitte tema vanemal, ja poolte ühine laps on hagi esitamise ajaks saanud täisealiseks, mistõttu on õige sissenõudja hoopis laps, ning (2) sundtäidetava nõude täitmine on aegunud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul on tema õige sissenõudja, sest tsiviilasjas 2-08-53944 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks. Sundtäidetav nõue ei ole aegunud, sest jõustunud kohtulahendiga tunnustatud lapse elatisenõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kusjuures aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
3.Harju Maakohus rahuldas 18. aprilli 2024. a otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas 025/2010/3636 lubamatuks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kostja ei ole täitemenetluses õige sissenõudja. Pärast tsiviilasjas 2-08-53944 otsuse tegemist muutusid elatist reguleerivad materiaalõiguse normid. Kui enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi esitas lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi vanem enda nimel, siis alates
1.juulist 2010 esitab elatisenõude kohtusse laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem. Isegi kui elatis on välja mõistetud enne 1. juulit 2010 toona kehtinud perekonnaseaduse alusel, tuleb alates 1. juulist 2010 lapse ja vanema vahelises ülalpidamissuhtes õigustatud pooleks lugeda laps. Seega saab alates lapse täisealiseks saamisest vaid tema olla täitemenetluses sissenõudja. Kuna laps sai 26. augustil 2016 täisealiseks, on kostja avalduse alusel toimuv täitemenetlus lubamatu. Soovi korral saab laps pöörduda tsiviilasjas 2-08-53944 tehtud otsuse täitmiseks ise sissenõudjana kohtutäituri poole. Aegumise vastuväite kohta leidis kohus, et sundtäidetava nõude täitmine ei ole täies ulatuses aegunud, kuid ei pidanud vajalikuks seda väidet pikemalt analüüsida.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue lahendi, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel. Vaidlusaluses täitemenetluses täidetakse kostja kasuks tehtud otsust. Kostjal on õigus teostada selles täitemenetluses sissenõudja õigusi. Materiaalõiguse muutumine pärast otsuse tegemist ei saa eelnevat väärata. Samuti rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Maakohtul tuli lahendi tegemisel juhinduda ringkonnakohtu tsiviilasjas 2-21-11538 avaldatud seisukohtadest, kuid maakohus jättis need tähelepanuta ja jõudis ringkonnakohtuga võrreldes teistsuguse järelduseni.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. novembri 2025. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja leidis õigesti, et sundtäitmine on lubamatu, sest kostja on vale sissenõudja. Selline järeldus on kooskõlas senise Riigikohtu praktikaga. Väide, et maakohus ei juhindunud tsiviilasjas 2-21-11538 ringkonnakohtu antud seisukohtadest, rikkudes menetlusõiguse norme, on väär. Ringkonnakohus ei lahendanud tsiviilasjas 2-21-11538 küsimust, kas kostja on vaidlusaluses tsiviilasjas õige kostja.

2(4)

2-23-5084

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja palub kassatsioonkaebuses nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata või teha uue lahendi, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 kohaselt läbi vaatamata, sest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada üksnes sissenõudja vastu, kuid kostja ei ole vaidlustatud täitemenetluses enam sissenõudja. Uus sissenõudja on laps. Kui hagi läbi vaatamata jätmine ei ole võimalik, tuleb hagi jätta rahuldama, sest maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ning ringkonnakohus ei kõrvaldanud maakohtu eksimusi. Lõpptulemusest sõltumata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest menetluskulude jaotamine teistsugusel viisil on äärmiselt ebaõiglane.
8.Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel tühistada. Tühistatud osas tuleb asi saata TsMS § 691 p 4 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Praeguses asjas on põhiline küsimus see, kas kostja avalduse alusel toimuv täitemenetlus, milles täidetakse tsiviilasjas 2-08-53944 tehtud otsust, on lubamatu, arvestades, et pärast otsuse tegemist jõustus perekonnaseadus, mis ei näe erinevalt varasemast regulatsioonist vanemale ette õigust nõuda lahuselavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatist enda nimel, ning kuidas mõjutab sundtäitmise lubatavust lapse täiskasvanuks saamine.
11.Kohtud leidsid õigesti, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatavas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis saab tugineda ka sellele, et kostja ei ole täitedokumendi alusel raha saama õigustatud isik (vt nt RKTKo 02.06.2021, 2-19-12266/36, p 12). Samas leidsid kohtud vääralt, et praegu esines eelmises lauses kirjeldatud asjaolu täiteasjas 025/2010/3636 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
12.Nii enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS1995) § 60 lg 1 kui ka kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama (vt ka RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 13). Erinevus seisneb selles, et PKS1995 § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada üks vanem teise vastu enda nimel, kuid kehtivas perekonnaseaduses sellist sätet ei ole. Üksnes laps saab tulenevalt PKS §-s 96 ja § 97 lg-s 1 sätestatust esitada ülalpidamisnõude vanema vastu ja last kasvataval vanemal on õigus last selles menetluses esindada (PKS § 120 lg-d 1 ja 4; TsMS § 217 lg 3).
13.Perekonnaseaduse rakendussätetest tuleneb, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust (PKS § 210 lg 2). Kolleegium tõlgendab seadust selliselt, et kuigi kehtiva perekonnaseaduse kohaselt on elatisenõude õigustatud esitama laps ise (PKS § 96 ja § 97 p 1), ei mõjuta see enne
1.juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel tehtud lapse ülalpidamist puudutava lahendi sisu, tähendust ega selle täidetavust (vt ka RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-120-14, p 13). Eelnev ei muutu ka lapse täisealiseks saades.

3(4)

2-23-5084

14.Sätete teisel viisil tõlgendamist ei toeta kohtute viidatud Riigikohtu 2. detsembril 2015 tsiviilasjas 3-2-1-141-15 tehtud otsuses avaldatu. Kirjeldatud lahendi p-s 11 selgitas Riigikohus, et sõltumata sellest, kelle kasuks elatis välja mõisteti – last kasvatava vanema või lapse kasuks –, tuleb lugeda alates 1. juulist 2010 lapse ja vanema vahelises ülalpidamissuhtes õigustatud pooleks laps. Kirjeldatud lause sõnastamisel pidas Riigikohus silmas seda, et kuigi üldjuhul on jõustunud kohtuotsus kohustuslik üksnes menetlusosalistele (pooltele ja kolmandatele isikutele TsMS § 198 lg 1 p 1 järgi), mitte menetlusvälisele isikule (vt nt RKTKm 16.01.2019, 2-19-1719/87, p 18; RKTKm 07.11.2018, 2-18-2982/15, p 15), saab ka laps, kes ei olnud menetlusosaline, otsusele hiljem tugineda, kui menetlus puudutas tema ülalpidamist.
15.Seega, kui täitemenetlust täitedokumendi täitmiseks veel ei toimu, on lapsel täiskasvanuks saades iseseisev õigus esitada täitmisavaldus tema ülalpidamist puudutava otsuse täitmiseks isegi juhul, kui elatist ei mõistetud välja tema kasuks, kuid elatis oli mõeldud tema ülalpidamiseks. Kui last kasvatava vanema kasuks tehtud otsuse täitmiseks on juba täitemenetlus alustatud vanema täitmisavalduse alusel, võib laps täiskasvanuks saades avaldada soovi vanema asemel täitemenetluses sissenõudja õigusi teostada, kuid ta ei pea seda tegema. Viimasel juhul kulgeb täitemenetlus edasi, kuni senine sissenõudja seda vajalikuks peab või tunnistatakse sundtäitmine lubamatuks näiteks põhjusel, et sundtäidetava nõude täitmine on aegunud (vrd RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11, p-ga 14, milles Riigikohus leidis, et hagi esitama õigustatud isiku formaalne muutus perekonnaseaduses ei mõjutanud 1. juuli 2010. a seisuga menetluses olnud elatise väljamõistmise hagide menetluse korda ega tulemust).
16.Seega leidsid kohtud vääralt, et sundtäitmine täiteasjas 025/2010/3636 on lubamatu põhjusel, et kostja ei ole täitedokumendi alusel raha saama õigustatud isik. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada. Kuivõrd kohtutel jäi kontrollimata, kas sundtäitmine võib olla lubamatu sundtäitmisele esitatud nõude täitmise aegumise tõttu, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
17.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et hagi on perspektiivitu ja tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Iseenesest on kostjal õigus, et perspektiivitu hagi saab kohus läbi vaatamata jätta nii juhul, kui hagi on algusest peale perspektiivitu ja ekslikult menetlusse võetud, kui ka siis, kui alguses õigustatud hagi on menetluse käigus perspektiivituks muutunud. Samas ei muutunud praegustel asjaoludel hagi sissenõudja vahetumisega perspektiivituks, sest TsMS § 460 lg 1 järgi on jõustunud lahend täitmiseks kohustuslik ka uuele sissenõudjale tingimusel, et ei esine TsMS § 460 lg-s 2 kirjeldatud asjaolusid.
18.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium