Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Aleksei Špalovi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1
ASJAOLUD
1.Kohtutäitur Natalja Malahhova (kohtutäitur) esitas 28. jaanuaril 2026 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 alusel Viru Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks, et korraldada Aleksei Špalovile (võlgnikule) kuuluva kinnisasja uus hindamine täiteasjades nr 042/2024/386 ja nr 042/2024/80. Avalduse kohaselt arestis kohtutäitur 3. detsembril 2025 võlgnikule kuuluva kinnisasja asukohaga Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 144 (registriosa nr 4989108, ärimaa 100%). Kohtutäitur määras kinnisasja hinnaks 10 000 eurot. Võlgnik vaidlustas kohtutäituri määratud hinna. Võlgnik ei nõustu Jõhvis asuva 2911 m2 suuruse ärimaa hinnaga 10 000 eurot ning leiab, et selline hindamine on ebaprofessionaalne ja tegelikule turuväärtusele mittevastav. Võlgniku hinnangul on detailplaneeringuga ärimaa turuväärtus vähemalt 85 000 eurot.
2.Maakohus küsis hinnapakkumusi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi partneritest kinnisvarahindajatelt Härmo Haljastelt, Kerli Kohalt, Riho Lubilt, Karin Lapilt, Grete Laanmetsalt ja Virgo Laansoolt. Virgo Laansoo nõustus hindamisekspertiisi tegemisega tasu eest 1488 eurot (koos km-ga). Kerli Koha ja Riho Lubi loobusid pakkumise esitamisest. Teised eksperdid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei vastanud.
3.Maakohus võttis 10. veebruari 2026. a määrusega kohtutäituri avalduse menetlusse ja määras võlgnikule tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest ekspertiisikulude 1488 eurot tasumiseks kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ja maksekorralduse esitamiseks. Kohus hoiatas, et kui võlgnik jätab eksperdi hindamiskulu ettemaksu kohtu määratud tähtajaks tasumata, loetakse, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud.
4.Maakohtu 10. veebruari 2026. a määrus toimetati võlgnikule kätte 11. veebruaril 2026 AET vahendusel, seega saabus eksperdi hindamiskulude tasumise tähtpäev 25. veebruaril 2026. Kohtutäitur teatas vastusena maakohtu päringule 27. veebruaril 2026, et võlgnik ei ole hindamiskulu ettemaksu kohtutäituri ametialasele kontole tasunud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Maakohus lõpetas 2. märtsi 2026. a määrusega menetluse kohtutäituri taotluses eksperdi määramiseks kinnisasja uue hindamise korraldamiseks ja luges, et võlgnik ei ole täiteasjade nr 042/2024/386 ja nr 042/2024/80 menetlustes kinnisasja arestimise käigus määratud vara hinda vaidlustanud. Maakohus jättis kõik menetluskulud võlgniku kanda. TMS § 74 lg-te 7–9 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik ekspertiisitasu maksnud. Kuivõrd hindamise vaidlustaja ei ole eksperditasu maksnud, siis tuleb lugeda, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Maakohus lõpetas menetluse ja luges, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud. Maakohus leidis, et võlgnik on kohtutäituri poolt tehtud hinnangu vaidlustamisega põhjustanud käesoleva tsiviilasja menetluse ning seetõttu on asjaolusid arvestades õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetluskulud võlgniku
2
kanda. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtutäituril ega sissenõudjal menetluskulusid tekkinud, mistõttu jättis maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtusse uueks läbivaatamiseks või lahendada asi sisuliselt. Võlgnik palub määrata sõltumatu ekspert kinnisasja turuväärtuse kindlakstegemiseks ja lugeda võlgniku varasemad vastuväited piisavaks hindamise vaidlustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et võlgnik ei ole kinnisasja hindamist vaidlustanud. Võlgnik on selgelt väljendanud kohtutäituri määratud hinnaga mittenõustumist ja välja toonud, et määratud hind ei vasta kinnisasja tegelikule turuväärtusele. Võlgnik leiab, et eksperdi määramise kulude panemine kaebaja kanda on põhjendamatu. Vara hindamise vaidlustamine on seotud märkimisväärsete kuludega. Olukorras, kus esialgne hindamine on ilmselgelt väär, ei tohi õiguskaitse muutuda kättesaamatuks. Kohus on rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet (TsMS § 7) ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni artiklist 6 tulenevat õigust õiglasele kohtumenetlusele.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
7.Kohtutäitur ja sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
10.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Arestitud asja hindamist reguleeriv TMS § 74 sätestab lg-s 9 üheselt, et kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud (s.o praegusel juhul võlgnik). Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Seadus ei näe ette teistsugust hindamiskulude tasumise kohustuse jaotamise võimalust. Kui hinna vaidlustanud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kohtutäituri kontole nõutavat summat tasunud, lõpetab kohus menetluse eksperti määramata. Sellisel juhul loetakse TMS § 74 lg 9 viimase lause järgi, et hinda ei ole vaidlustatud (vt RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 20). TMS § 74 lg 9 viimane lause ei sätesta erandeid ega kaalutlusruumi, vaid on otseselt seotud kohtu määratud tähtajaga hindamiskulude ettemaksu tasumiseks. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei tasunud eksperdi hindamiskulude ettemaksu maakohtu määrusega määratud tähtajaks, s.o 25. veebruariks 2026. Seega, kui ettemaks oli tähtajaks tasumata, tuli maakohtul teha menetlust lõpetav määrus võlgniku esitatud vastuväidetele
3
vaatamata ja märkida, et võlgnik ei ole hinda vaidlustanud. Maakohus ei ole rikkunud poolte võrdsuse põhimõtet ega õigust õiglasele kohtumenetlusele. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus võlgniku määruskaebuse rahuldamata.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.