1.Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda.
2.Välja mõista OÜ-lt Mööblivaramu kohtutäituri Oksana Kutšmei kasuks riigilõiv 15 eurot (viisteist eurot).
3.Muud menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Mööblivaramu (avaldaja) esitas 3. novembril 2014 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 27. oktoobri 2014 otsuse peale täiteasjas nr 084/2014/2893. Avaldaja palus rahuldada kaebus, lõpetada täiteasjas nr 084/2014/2893 menetlus võlgniku poolt sissenõudjale antud tagatisraha 1047,55 euro ulatuses ja tunnistada kohtutäituri tegevus ebaseaduslikuks. Alternatiivselt palus avaldaja rahuldada kaebus, kohustada kohtutäiturit menetluses arvestama võlgniku poolt sissenõudjale antud tagatisrahaga ja lugema sundtäitmisel olev nõue kaetuks 1047,55 euro ulatuses. Avalduses märgitu kohaselt on avaldaja suhtes algatatud sissenõudja Jõe Keskus OÜ ja Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 15. septembri 2014 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-14-26896 täitemenetlus täiteasjas nr 084/2014/2893. Võlgnik esitas kohtutäiturile 3. oktoobril 2014 kaebuse seoses menetluse algatamise ja täitemenetluse käigus täitur poolt vastu võetud menetlusotsustega, mis kahjustavad võlgniku õigusi ja huve. Sissenõudja esitas kaebusele vastuse, millele võlgnik esitas omakorda 15. oktoobril 2014 vastuse. Kohtutäitur jättis 27. oktoobri 2014 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur on otsuses võtnud seisukoha ainult ühe põhjenduse osas (tasaarvestus täitemenetluse lõpetamise ühe alusena), kuid ei ole ebaseaduslikult ja põhjendatult võtnud seisukoha võlgniku teiste oluliste vastuväidete ja põhistuste osas, millele võlgnik on osundanud oma 14. oktoobri 2014 vastuses sissenõudjale ja kohtutäiturile. Kohtutäitur oli kohustatud arvestama võlgniku poolt sissenõudjale nõude tagatiseks tasutud tagatisrahaga ja selles osas sissenõude summat mitte menetlema. TMS § 48 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel tuleb täitemenetlus lõpetada. Tagatud osas on täitemenetlus sisuliselt valesti alustatud ka TMS § 48 lg 1 p 7 ja 8 sätestatud asjaoludel. Sissenõudja valduses on tagatisraha, mille suhtes on võimalik kasutada TMS § 48 lg 2 analoogiat.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kaebus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Nõude rahuldamine TMS § 48 lg 1 p 2 mõttes tähendab VÕS § 186 p 1 järgi, et võlasuhe on lõpetatud kohase täitmisega. TMS § 48 lg 1 p 2 ei saa
tõlgendada laiendavalt ja nõude rahuldamisena ei saa käsitleda teisi VÕS §-s 186 sätestatud võlasuhte lõpetamise viise (nt võlasuhte lõpetamine tasaarvestusega). Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei ole kohtutäitur pädev hindama täitedokumendi aluseks olevaid asjaolusid ega tuvastama, millisest võlasuhtest tuleneb täitedokumendis dokumenteeritud nõue. Ka juhul, kui vastab tõele võlgniku väide sissenõudjale tasutud tagatisraha kohta, puudub kohtutäituril võimalus sellega arvestada.
3.Jõe Keskus OÜ (puudutatud isik) vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur oli formaliseerituse põhimõttest tulenevalt mitte üksnes õigustatud, vaid ka kohustatud alustama täitemenetlust. Käesolevas asjas ei esine ühtegi TMS-is sätestatud alust täitemenetluse lõpetamiseks. Lepingust ei tulene sissenõudja kohustust arvestada tagatisraha võlgniku võlgnevuste katteks lepingu kestuse ajal. Sellist kohustust ei tulene ka VÕS-ist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohtu 7. jaanuaril 2015 määrusega jäeti avaldus osas, milles avaldaja on esitanud taotluse täitemenetluse lõpetamiseks või kohustamiseks kohtutäiturit lugema nõue kaetuks 1047,55 euro ulatuses, läbi vaatamata, tühistas kohtutäituri 27. oktoobri 2014 otsuse täiteasjas nr 084/2014/2893 ning kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama OÜ Mööblivaramu 3. oktoobri 2014 kaebust kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale, arvestades 15. oktoobri 2014 seisukohtades esitatud põhjendustega. Maakohus jättis kohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kohtutäituri kanda, muud menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis välja kohtutäiturilt OÜ Mööblivaramu kasuks riigilõivu summas 15 eurot. Kuivõrd kohtutäitur on vaidlustatud 27. oktoobri 2014 otsuses andnud hinnangu üksnes sellele, kas tasaarvestuse avalduse tegemine saab olla täitemenetluse lõpetamise alus ning ei ole andnud hinnangut, kas esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks võlgniku poolt kohtutäiturile 15. oktoobri 2014 esitatud seisukohtades toodud muudel alustel, tuli maakohtu hinnangul kaebus jätta selles osas TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Osas, milles kohtutäitur leidis, et tasaarvestuse avalduse tegemine või sellisele avaldusele tuginemine ei ole täitemenetluse lõpetamise alus, ei ole avaldaja kohtutäituri otsust vaidlustanud. Sellele vaatamata tuleb kohtutäituri 27. oktoobri 2014 otsus tühistada ning kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama OÜ Mööblivaramu 3. oktoobri 2014 kaebust kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale, arvestades avaldaja 15. oktoobri 2014 seisukohtades esitatud põhjendustega. TsMS § 172 lg 10 alusel jättis maakohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot kohtutäituri kanda ja TsMS § 172 lg 2 alusel muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
7.jaanuari 2015 määruse tühistamist osas, milles maakohus tühistas kohtutäituri 27. oktoobri 2014 otsuse täiteasjas nr 084/2014/2893, kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama OÜ Mööblivaramu
3.oktoobri 2014 kaebust kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale, arvestades 15. oktoobri 2014 seisukohtades esitatud põhjendustega, ning jättis kohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. Alternatiivselt palus määruskaebuse esitaja tühistada Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2015 määrus täies ulatuses ning teha uus määrus, millega jätta OÜ Mööblivaramu kaebus rahuldamata ning kõik menetluskulud (sh Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei TsMS § 175 lg-s 31 nimetamata menetluskulud) OÜ Mööblivaramu kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole vaidlust selles, et täitemenetlus täiteasjas nr 084/2014/2893 on algatatud Pärnu Maakohtu maksukäsuosakonna 15. septembri 2014 tsiviilasjas nr 2-14-26896 tehtud määruse alusel.
Võlgniku 3. oktoobri 2014 kaebusest nähtub, et ta ei tunnista (vähemalt osaliselt) täitedokumendis kajastatud võlgnevust. Seega kahtleb võlgnik täitedokumendi seaduslikkuses. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte ning selline vaidlus ei ole lubatud. 27. oktoobri 2014 otsuse p-s 6 selgitas kohtutäitur võlgnikule, et esitatud täitedokumendi alusel oli kohtutäitur kohustatud täitemenetlust algatama; 2) on võlgnikul materiaalõiguslikud vastuväited, mis pidid olema läbi vaieldud täitedokumendi väljastamisele eelnenud kohtumenetluses. 27. oktoobri 2014 otsuse p-s 7 selgitas kohtutäitur võlgnikule, et võlgniku poolt tasaarvestuse avalduse tegemine või sellisele avaldusele tuginemine ei ole täitemenetluse lõpetamise aluseks; 3) ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht käsitleda võlgniku 15. oktoobri 2014 vastust kohtutäiturile adresseerituks 3. oktoobri 2014 kaebuse osaks ja/või täienduseks. Võlgniku
15.oktoobri 2014 vastus on osa võlgniku ja sissenõudja vahelisest kirjavahetusest, mille sisu (sh sissenõudja 14. oktoobri 2014 vastus) ei olnud kohtutäiturile täies ulatuses teatavaks tehtud; 4) kui käsitleda võlgniku 15. oktoobri 2014 vastust kaebuse osana, siis puuduvad selles uued,
3.oktoobri 2014 esitatud kaebuses esitamata faktilised asjaolud. 27. oktoobri 2014 otsuse p-s 8 selgitas kohtutäitur võlgnikule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigust; 5) käitus kohtutäitur võlgniku kaebuse lahendamisel kooskõlas TMS § 217 lg-ga 5 (tegi võlgniku kaebuse kohta motiveeritud otsuse). Kaebuse kohta otsuse tegemisel ei olnud kohtutäitur seotud võlgniku poolt antud hinnangutega võimalikele täitemenetluse lõpetamise alustele. Kohaseks õiguskaitsevahendiks võlgniku jaoks võib olla hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; 6) tõlgendas maakohus Riigikohtu 14.03.2012 määrust nr 3-2-1-176-11 liiga laiendavalt. VASTUSTAJA JA PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.OÜ Mööblivaramu ei ole määruskaebusele vastanud.
7.Jõe Keskus OÜ taotles määruskaebuse rahuldamist ning palus jätta määruskaebuse menetlemisega seotud Jõe Keskus OÜ menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Seisukoha kohaselt: 1) ei saa võlgniku 15.10.2014 vastuskirja võimalik käsitleda kohtutäiturile adresseerituna ega täiteasjas menetlusdokumendina, s.o 03.10.2014 kohtutäituri tegevuse peale esitatud võlgniku kaebuse osa ja/või täiendusena. Kohtutäituril puudus mistahes siduv kohustus ja mõistlik põhjus otsuse tegemisel võlgniku 15.10.2014 seisukohtadega arvestada; 2) põhinevad võlgniku väited nii kaebuses kui ka 15.10.2014 kirja eranditult samadel faktilistel asjaoludel; 3) oli kohtutäitur formaliseerituse põhimõttest tulenevalt mitte üksnes õigustatud, vaid ka kohustatud alustama täitemenetlust ning võtma tarvitusele kõik seaduslikud meetmed täitedokumendi täitmiseks. On alusetu ja õigusvastane kohustada kohtutäiturit võlgniku kaebust uuesti menetlema ja selliselt TMS-is sätestatud ja kohtupraktikas juurutatud formaliseerituse põhimõtet rikkuma.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2015 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab OÜ Mööblivaramu kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 27. oktoobri 2014 otsuse peale täiteasjas nr 084/2014/2893 läbi vaatamata.
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus tühistas kohtutäituri 27. oktoobri 2014 otsuse täiteasjas nr 084/2014/2893 ning kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama OÜ Mööblivaramu 3. oktoobri 2014 kaebust kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale, arvestades 15. oktoobri 2014 seisukohtades esitatud põhjendustega (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus kontrollibki apellatsiooni korras maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust vaid määruskaebuses vaidlustatud osas.
10.Nähtuvalt asja materjalidest on täiteasjas nr 084/2014/2893 (s.o käesolevas menetluses vaidlustatud täiteasi) täitedokumendiks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 15. septembri 2014 tsiviilasjas nr 2-14-26896 tehtud määrus (tl 30-31), millega OÜ-t Mööblivaramu kohustati tasuma Jõe Keskus OÜ-le põhinõudeid summas 2025,70 eurot ning hüvitama riigilõivu 60,77 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Võlgnik OÜ Mööblivaramu esitas 3. oktoobril 2014 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale (tl 12-13), milles tasaarvestas Jõe Keskus OÜ nõude OÜ Mööblivaramu poolt Jõe Keskus OÜ-le tasutud tagatisraha ja üürilepingu eseme kasutamisel esinenud puuduse ja takistuse tagajärjel üürnikule tekkinud kahjuga täies ulatuses. Võlgnik leidis, et täitemenetlus kuulub lõpetamisele, kuna võlausaldajal puuduvad varalised nõuded võlgniku vastu. Siinkohal ringkonnakohus märgib, et toimikus lk 12-13 oleval kaebusel on märgitud kuupäevaks 06.10.2014, aga kuna kohtutäitur ja menetlusosalised on ise käsitlenud seda kaebusena, mis on kohtutäiturile esitatud 03.10.2014, siis ka ringkonnakohus lähtub sellest, et tegemist on võlgniku 03.10.2014 kaebusega kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis 27. oktoobri 2014 otsusega kaebuse rahuldamata ning selgitas võlgnikule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigust. Avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäituri 27. oktoobri 2014 otsuse peale.
11.TMS § 217 lg 1 alusel kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Antud juhul on võlgnik esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 3. oktoobril 2014 ja tulenevalt TMS § 217 lg-st 5 pidi kohtutäitur tegema 3. oktoobril 2014 esitatud kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Kohtutäitur on 3. oktoobri 2014 kaebuse kohta teinud motiveeritud otsuse 27. oktoobril 2014. TMS § 217 lg 3 alusel vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul. Viidatud sättest tuleneb, et kaebuse esitajal on võimalik kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri poolt selgitada oma kaebuses esitatud seisukohti, kuid samas ei tulene TMS § 217 sätetest, et kaebuse esitaja saab oma kaebust laiendada, s.o kohtutäitur vaatab siiski läbi esialgset kaebust. Kohtutäituri
27.oktoobri 2014 otsuse kohaselt toimus kaebuse läbivaatamine 17.10.2014 kohtutäituri büroos ning kaebuse läbivaatamisest võttis osa võlgniku seaduslik esindaja. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et kaebuse lahendamisel pidi kohtutäitur arvestama võlgniku 15. oktoobri 2014 seisukohti, kuid see oli siiski võimalik niivõrd, kuivõrd need kattusid 3. oktoobril 2014 esitatud kaebuse põhjendustega. Lisaks eeltoodule on võlgnik saatnud oma 15. oktoobri 2014 seisukoha võlausaldajale ja kohtutäiturile ärakirja, kuid ei nähtu, millal sai kohtutäitur vastuse ärakirja kätte. Samas oli võlgnikul võimalik kaebuse läbivaatamisel 17.10.2014 kohtutäituri büroos esitada kõik
omapoolsed põhjendused ning seetõttu puudub vajadus tuvastada, millal (ja kas üldse) sai kohtutäitur kätte võlgniku vastuse võlausaldajale. Kuna kohtutäitur lahendas 27. oktoobri 2014 otsusega võlgniku 3. oktoobri 2014 kaebuse, siis on alusetu maakohtu seisukoht, et kohtutäiturit peab uuesti läbi vaatama OÜ Mööblivaramu
3.oktoobri 2014 kaebuse kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale, arvestades 15. oktoobri 2014 seisukohtades esitatud põhjendustega. Maakohus oleks pidanud eelkõige otsustama, kas kohtutäituri vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud (arvestades kohtutäiturile esitatud kaebust) ning lähtuvalt selles jätma võlgniku kaebuse rahuldama või selle rahuldama.
12.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu põhjendused kohtutäituri 27. oktoobri 2014 otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse osas on ebaselged. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et „Kuivõrd kohtutäitur on vaidlustatud 27.10.2014. a otsuses andnud hinnangu üksnes sellele, kas tasaarvestuse avalduse tegemine saab olla täitemenetluse lõpetamise alus ning ei ole andnud hinnangut, kas esines alus täitemenetluse lõpetamiseks võlgniku poolt kohtutäiturile 14.10.2014 esitatud seisukohtades toodud muudel alustel, tuleb kohtu hinnangul kaebus jätta selles osas TsMS § 423 lg 1 p 1 läbi vaatamata.“
13.Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd võlgniku poolt kohtule esitatud kaebusega ei ole võimalik võlgniku taotletavat eesmärki saavutada, tuleb kaebus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 2 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb, et avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on 2. juuni 2008 määruse nr 3-2-1-42-08 p-s 16 selgitanud, et TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäitur tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. TMS § 221 kohast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Seega eeldab kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamine kohtutäituri eksimust menetluse läbiviimisel, TMS § 221 järgne hagi seevastu kohtutäituri eksimust hagi rahuldamise eeldusena ei sea. Vastupidi, kohtutäituri tegevuse osas siin pretensioone tulenevalt formaliseerituse põhimõttest ei ole, probleem on kas täitedokumendi kehtivuses või nõude olemasolus. OÜ Mööblivaramu 3. oktoobri 2014 kaebuse, 15. oktoobri 2014 vastuse võlausaldajale (tl 14-16) ning maakohtule esitatud kaebuse (tl 2-4) põhjendusi arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et võlgniku vastuväidetel on materiaalõiguslik iseloom – nimelt leiab võlgnik, et tema poolt 23.11.2013 sissenõudjale tasutud tagatis summas 1 047,55 eurot (tl 11) on sissenõudja nõudega tasaarvestatud ning sissenõudjal puudub vähemalt osaliselt täitedokumendis dokumenteeritud nõue. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttest tulenevalt puudub kohtutäituril tasaarvestuse kehtivuse hindamiseks pädevus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgniku vastuväidete materiaalõigusliku iseloomu tõttu kohaseks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri otsuse peale, vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi. Kuivõrd võlgniku poolt kohtule esitatud kaebusega ei ole võimalik võlgniku taotletavat eesmärki saavutada, tuleb kaebus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
14.Menetluskulud maakohtus tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuna kaebus maakohtule jääb läbi vaatamata, siis on OÜ-l Mööblivaramu TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.
TsMS § 172 lg 10 alusel tuleb jätta määruskaebuse esitaja poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv OÜ Mööblivaramu kanda. Seega tuleb välja mõista OÜ-lt Mööblivaramu kohtutäituri kasuks tasutud riigilõiv 15 eurot. Muud menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.