Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (327.60

eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

22.08.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt töötas XXX (hageja) aktsiaseltsis XXX(kostja) juures tootmisjuhi ametikohal. 24.07.2014 sai hageja töölepingu lõpetamise teate, mille alusel pooltevaheline tööleping lõpetati töölepingu seaduse § 88 lg 1 ja lg 3 alusel töötajast tuleneval põhjusel. Lisaks oli töölepingu lõpetamise teates märgitud, et pooled leppisid kokku töölepingu lõpetamises. See aga ei vasta tõele, sest Hageja ei ole avaldanud soovi ega leppinud kokku töölepingu lõpetamises. Kostja ütles hagejaga töölepingu üles TLS § 88 lg 1 ja lg 3 alusel jättes töölepingu lõpetamise põhjendamata. Hageja sai tööandjalt 06.06.2014 hoiatuse, pärast mida ei laekunud pretensioone hageja töökohustuste suhtes. Juhul, kui kostja otsustas hagejaga töölepingu lõpetada nimetatud hoiatuse alusel, siis selline kostja tegevus on ebaseaduslik, sest hoiatuses on märgitud, et töölepingu võib üles öelda rikkumise jätkumise või kordumise korral. Hageja on seisukohal, et tööandjapoolsel töölepingu ülesütlemisel ei olnud alust, lisaks ei vasta tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine seaduse nõuetele, mistõttu on see tühine. Pooltevahelise töölepingu p 5.2 ja 6.2 alusel kohustus tööandja töölepingu lõpetamisel maksma hagejale 12 kuupalga ulatuses hüvitist. Tööandja kohustus kandma hüvitise koos puhkusekompensatsiooniga hageja pangakontole töölepingu lõppemise päeval. Kostja tasus hagejale üksnes kolme kuupalga ulatuses hüvitise, 9 kuupalga ulatuses on hüvitis tasumata. Kostja ei ole tõendanud 24.07.2014 toimunud rikkumist ja sellel puudub igasugune seos hagejaga kuna hageja viibis 24.07.2014 puhkusel. Tulenevalt eeltoodust palus hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 24.07.2014. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmine töötasu ulatuses summas 3834,53 eurot ning hüvitis töölepingu p 6.2 ja 5.2 alusel 11 502 eurot. Kostja vastus Kostja oma 29.09.2014 vastuses hagi ei tunnistanud ning esitas järgnevad vastuväited: - Poolte tegelikud kokkulepped ja sõlmimise asjaolud erinevad töölepingu punktides 5.2 ja 6.2 sätestatust. - Töölepingu öeldi üles erakorraliselt tööandja poolt töötajast tuleneval asjaolul. Hageja ei olnud kostja tootmisjuhina suuteline tagama kvaliteetset toidutoodangut haigla patsientidele. Tööleping lõpetati TLS § 88 lg 1 ja 3 alusel. - 06.06.2014 tegi tööandja käskkirjaga hagejale viimase kirjaliku hoiatuse seoses XXX korduvatele pretensioonidele ebakvaliteetse toodangu saatmise eest patsientidele. Toidutootmise tehnoloogia jäme rikkumine leidis aset järjekordselt 24.07 2014 hommikul. Tulenevalt sellest oli kostja kui tööandja sunnitud erakorraliselt ja koheselt lõpetama hagejaga töölepingu. - Hageja eiras töölepingu tööülesannete punkte 2.2, 2.3, 2.4, 2.5, 2.6, 2.7. - Töölepingu korduvad rikkumised on mõjutanud kostja kliendisuhteid.

Menetluse käik Harju Maakohtu 13.03.2015 korraldavale istungile kostja ei ilmunud. 25 minutit enne istungi algust saatis kostja raamatupidaja Akohtule e-kirjaga teate, mille kohaselt kostja juhatuse liige on haigestunud. Harju Maakohtu 09.04.2015 määrusega kohustas kohus kostja juhatuse liiget esitama 13.03.2015 istungile mitteilmumiseks seadusliku takistuse olemasolu tõendav dokument. Kostja ei ole kohtu nõuet täitnud. 10.04.2015 esitas kostja vastuse hagile, mis on identne 29.09.2014 vastusega hagile, välja arvatud vastuse resolutsioonis esitatud taotlus tunnistajate XXXja XXX( XXX) ülekuulamiseks. Kohtu põhjendused

c) TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. TsMS § 329 lg 2 kohaselt kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Kostja ei ole oma 29.09.2014 vastuses hagile esitanud taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. Kostja on vastupidiselt märkinud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ka 13.03.2015 toimunud kohtu korraldavale istungile ei esitatud kostja poolt taotlusi ega tõendeid. Tunnistajate ülekuulamise taotluse on kostja esitanud alles kirjalikus menetluses kohtu poolt antud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on kirjaliku menetlusega nõustumise ja kirjaliku menetluse määramise korral selliste tõendite esitamine erandlik, mis tingivad kirjaliku menetluse tühistamise. TsMS § 403 lg 2 kohaselt võivad pooled kirjaliku menetluse nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ja kohus ei ole neid ka ise tuvastanud, mis viitaks menetlusliku olukorra olulisele muutumisele. Ka 10.04.2015 vastuses märgib kostja, et nõustub kirjaliku menetlusega. d) Lisaks eelnevale leiab kohus, et tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamine tingiks käesoleval juhul menetluse põhjendamatu venimise. TsMS § 2 kohaselt on kohtu ülesanne tagada tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei tohi kohus lubada menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kostja on ise loobunud istungimenetlusest jättes põhjuseta 13.03.2015 kohtuistungile ilmumata (s.t kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et tal esines seaduslik takistus istungile ilmumiseks). Samuti on kostja korduvalt kinnitanud kirjaliku menetlusega nõustumist.

-

-

Hageja ning kostja vahel on 01.02.2012 sõlmitud tööleping nr XXX (edaspidi ka kui Tööleping). Tööleping on sõlmitud tähtajatult. Töölepingu kohaselt asub töötaja tööle täistööajaga, tootmisjuhi ametikohal töötasuga 1 278 eurot kuus. 06.06.2014 on hageja kostjale esitanud hoiatuse, millega kostja on 06.06.2014 tutvunud. 24.07.2014 ütles kostja hagejaga sõlmitud Töölepingu erakorraliselt üles. 24.07.2014 viibis hageja puhkusel. Töölepingu lõppemise päeval 24.07.2014 maksti töötajale: a) Koondamishüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses kokku 3 834.53 eurot; b) Puhkusetasu 3 päeva eest summas 50.91 eurot; c) Puhkuse kompensatsiooni 11 päeva eest summas 611.22 eurot ja d) Töötasu 1000.17 eurot. 13.08.2014 tegi hageja kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.

Seega sisaldab TLS § 88 lg 1 endast 8 alapunkti. Ülesütlemise teates ei ole märgitud, millisele konkreetsele alapunktile tööandja tugineb. Kohus on seisukohal, et seda puudust ei ole võimalik hiljem töövaidluse käigus parandada. Teisena viidatud TLS §88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja on oma 29.09.2014 ja 10.04.2015 vastusele lisanud tööandja klientide pretensioonid 05.05.2014, 06.06.2014 ja 03.07.2014. Esimesed kaks e-kirja on XXX ning viimased XXX ja XXXOÜ-lt.

P 2.2 kohaselt kohustub töötaja järgima tööandja põhikirja, juhatuse ja otsese ülemuse seaduslikke otsuseid ja ühekordseid korraldusi, mis on tööandja huvides, sõltumata sellest, kas tegemist on töötaja töövaldkonda kuuluvate juhistega või mitte.

Kohtu hinnangul saab osundatud punkti rakendamiseks olla alust siis, kui töötajale on antud tema tööülesandeid mitte puudutav korraldus, see korraldus on seaduslik, kuid töötaja on põhjuseta keeldunud selle korralduse täitmisest.

Asja materjalidest ei nähtu, kas klientide pretensioonidega tegelemine väljus töötaja töökohustuste raamest ja millal töötajale anti korraldus nende pretensioonidega tegelemiseks. -

P 2.3 kohaselt kohustub töötaja täitma tööülesandeid vastavalt töökorralduse reeglitele, ametijuhenditele, seadusele jms. Töökorralduse reeglid ja muud asjakohased dokumendid esitatakse töötajale tutvumiseks allkirja vastu.

Ülesütlemise teatest ega tsiviilasja materjalidest ei nähtu ühtegi töökorralduslikku reeglit (s.h ametijuhendit), mis on töötajale allkirja vastu tutvustatud ning mille rikkumisele oleks tööandja viidanud. -

P 2.4 kohaselt annab töötajale tööülesandeid ja nende täitmist kontrollib tööandja juhatuse liige.

Kohtu hinnangul on tegu deklaratiivse Töölepingu tingimusega, mis fikseerib alluvussuhted töökohal. Kas ja kuidas on töötaja seda tingimust rikkunud, ülesütlemise teatest ega tsiviilasja materjalidest ei selgu. -

P 2.5 kohaselt peab töötaja täitma tööülesandeid hoolega ja ausalt ning hoiduma tegevusest, mis tekitab tööandjale või kolmandatele isikutele kahju.

Ülesütlemise teatest ei selgu, milliseid tööülesandeid on töötaja täitnud hooletult, milliseid ebaausalt ning millise tegevusega tekitanud kellele ja kui palju kahju. -

P 2.6 töötaja on kohustatud hoidma tööandja mainet ja hoiduma tegevusest, mis põhjustab klientide või äripartnerite rahulolematust, kaebust või avalikku kriitikat.

Kohtu hinnangul võib tegemist olla asjakohase viitega, kuid ülesütlemise teatest ei nähtu, et see oleks olnud Töölepingu ülesütlemise aluseks. Samuti ei selgu ülesütlemise teatest, kas ja kuidas on konkreetselt töötaja tööandja mainet kahjustanud. -

P 2.7 kohaselt on töötaja kohustatud töötama kohusetundlikult, näidates üles initsiatiivi ja omaalgatust ning avaldama ja põhjendama seda juhtkonnale.

Ülesütlemise teatest ega tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks rikkunud initsiatiivi ja omaalgatuse kohustust. Hageja on 13.03.2015 kohtuistungil selgitanud, et ebamõistlikult suur töökoormus oli pidevalt takistuseks töökohustuste täitmisel ning korduvad juhtkonna poole pöördumised ei toonud lahendust. Kohtu hinnangul ei ole tööandja katsed ülesütlemise teate puudusi hilisemalt korvata, suutnud puudusi kõrvaldada ega ülesütlemise põhjuseid selgitada.

TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kuna kostja 24.07.2014 Töölepingu ülesütlemise avaldusest ei selgu ülesütlemise konkreetne alus ega põhjused, siis ei vasta ülesütlemise avaldus vorminõuetele ning selle alusel pole võimalik tuvastada Töölepingu lõpetamise aluse olemasolu. Seega on Töölepingu ülesütlemine tühine.

Tööandja kannab hüvitise koos puhkusekompensatsiooniga töötaja pangakontole lepingu lõppemise päeval. Kostja on väitnud, et tegelikult oli poolte vahel teistsugune kokkulepe, kui Töölepingu punktis 6.2 sätestatud. Seda väidet ei ole kostja millegagi tõendanud ega selgitanud ka seda, millised kokkulepped poolte vahel kostja arvates tegelikult olid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et poolte vahel oleks teistsugused kokkulepped, kui Töölepingus sätestatud. Kuna Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajast tingitud põhjustel on tühine, siis esineb alus Töölepingu p 6.2 rakendamiseks ja hüvitise maksmiseks. Kostja ei ole töötaja 12 kuu keskmise töötasu suurust vaidlustanud. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja Töölepingu lõpetamise hüvitise Töölepingu p 6.2 alusel töötaja 12 kuu palga ulatuses. Menetluskulud

12.3 Menetlusnimekirja koostamine ei nõua kohtu hinnangul õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata. Seega ei ole menetluskulude nimekirja koostamine põhjendatud ega vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14). 12.4 Ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ja neile kulunud aja loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks. Samuti ei ole kostja nendele vastuväiteid esitanud. 12.5 Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 3,9 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tunnitasuks 70 eurot/ tund + käibemaks. Seega on põhjendatud esindaja kuluks 273 eurot + käibemaks 54,60 eurot, kokku 327,60 eurot. 12.6 Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud, s.o esindaja tasu summas 327,60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.