Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad T.R. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt on töötaja palunud tuvastada tema töötamine 23.04.-18.06.2014 Betoteam OÜ-s töölepingu alusel, mitte sõlmitud käsunduslepingu alusel; välja mõista saamata töötasu, kasutamata puhkuse hüvitis, hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tõttu ja hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise tõttu. Lisaks nõudis töötaja viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 26.08.2014 otsusega avaldaja nõuded rahuldati: T.R. töötamine 23.04.2014-19.06.2014 loeti toimunuks töölepingu alusel; tööleping loeti lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 19.06.2014; mõisteti välja hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tõttu 425.60 eurot; hüvitis etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 288 eurot; kasutamata puhkuse kompensatsioon 5 kalendripäeva eest 112 eurot; vähem arvestatud ja makstud töötasu 634 eurot ning viivitusintress 0,29 eurosenti päevas kuni kohase täitmiseni. Betoteam OÜ pöördus kohtusse taotlusega kogu töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Tööandja ei nõustu töötaja ühegi nõudega. Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping nr K049, milles lepiti kokku hageja poolt teostatavad tööd, mille alla kuulus muuhulgas monoliitbetooni järeltööd ja sellega kaasnevad tööd: lihvimine ja koristamine. Kuna hagejal puudusid töövahendid, lepiti kokku, et Betoteam OÜ rendib talle töövahendid ja isikukaitsevahendid käsunduslepingu ajaks. Lisaks lepiti kokku, et Betoteam OÜ esindaja annab hagejale juhiseid teenuse osutamiseks. Hagejaga ei olnud kokku lepitud netotöötasu 4 eurot tunnis. Vastavalt sõlmitud käsunduslepingule oli hagejal õigus nõuetekohase teenuse osutamise eest saada brutotasu 355 eurot kuus. Hageja ei teinud töid nõuetekohaselt. Vaidlust ei ole teenuse osutamise perioodi üle, mis oli 23.04.-18.06.2014. Selle aja eest maksti hageja pangakontole kokku 634 eurot. Kokkulepitud nõuetekohast tööd hageja kostjale ei esitanudki, valetas pidevalt ning viibis korduvalt vaatamata lepingu lõpetamise hoiatusele ebakaines olekus töömaal, mille tõttu lepiti kokku, et käsundusleping lõpetatakse erakorraliselt vastavalt VÕS §-s 631 sätestatule. Kui kohus siiski leiab, et tegemist oli töölepinguga, on tegemist kokkuleppel töösuhte lõpetamisega. Kui kohus leiab, et töölepingut ei lõpetatud poolte kokkuleppel, siis on tegemist töölepingu erakorralise ülesütlemisega tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel ja tööandja ei pidanudki lepingu lõpetamisest ette teatama. T.R. esitas kohtule kohtu nõudmisel hagiavalduse. Käsunduslepingu nr K049 p 1 kohaselt pidi hageja osutama kostjale järgmisi teenuseid: r/b elementide montaaž ja kõik sellega kaasnevad tööd; r/b monoliit tööd ja kõik sellega kaasnevad tööd; platsi heakord ja kõik sellega kaasnevad tööd; jälgima head ehitustava ja töötama vastavalt. Lepingu punktis

Kuigi tegemist ei olnud käsunduslepinguga, sätestab kohaldatud VÕS § 631 käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise. Selleks alust ei olnud. Kostjal ei olnud hagejale enam tööd pakkuda, mis on aga tööandja risk, mitte alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja palub kohtul tuvastada tema töötamine kostja juures töölepingu alusel; välja mõista arvestamata ja saamata töötasu 646 eurot, lähtudes antud töö eest tavaliselt makstavast tunnitasust 4 eurot; tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; välja mõista hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamisest puudu jäänud aja, so 15 päeva eest 480 eurot; välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so 425.60 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitis 5 päeva eest 160 eurot. Kogu arvestus põhineb netotöötasul 4 eurot/ tund. Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde ning kostja lepinguline esindaja ja seaduslikud esindajad – vastuväidete juurde. Kohus kuulas tunnistajana ära Betoteam OÜ objektijuhi M.E.. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas R. Tartu Ülikooli Kliinikumi objektil eelmise aasta kevadel mõned kuud. Tunnistaja oli seal töödejuht, jälgis seda, mida keegi teeb, andis kätte tööülesandeid ja töövahendeid, kui oli vaja. R. tegi põhiliselt koristustööd. Tema ülesandeks oli koristamine, kui korrus sai koristatud, anti see üle. Raudbetoonelementide montaaži ta ei teinud. Selleks olid teised töötajad. Kokkulepitud tööaeg oli 8-17. R. ei töötanud sellise kokkuleppe järgi. Kaastöötajad märkasid, et ta tuli platsile hommikul, mingil ajal lahkus ja tuli alles tagasi tööpäeva lõpus. Kui ta tagasi tuli, oli ta alkoholijoobes. Oli selline juhtum, kus ta oli raskes joobes. Ühel korral saatis tunnistaja töötaja koju ning kandis sellest ette oma vahetule ülemusele. T.R. tööaja fikseeris tunnistaja. Samas oli iga kord raske kindlaks teha, millal töötaja tööpäeva keskel ära käis, sest objekt oli suur. Tööajatabel on tunnistaja koostatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

kuid T.R. lahkus töölt varem või ei olnud kogu tööpäeva kestel tööl. Seega allus T.R. tööandja juhtimisele ja kontrollile, vastavalt TLS §-s 1 lg 1 esimeses lauses sätestatule. Käsunduslepingu (tl 9-12) sisus on palju töösuhteid reguleerivaid kokkuleppeid, nt „Teostatava Töö alla kuuluvad muuhulgas, aga mitte ainult: a) R/B elementide montaaž ja kõik sellega kaasnevad tööd; b) R/B monoliit tööd ja kõik sellega kaasnevad tööd; c) Platsi heakord ja kõik sellega kaasnevad tööd; d) Jälgima head ehitustava ja töötama vastavalt.“ (p 1); „Käsundisaaja kohustub täitma töötervishoiu, tööohutuse, tuleohutuse, töösisekorraeeskirjade jms nõudeid“ (p 3.1.7). Kohus nõustub hagis märgituga, et kokku on lepitud tööprotsessis: tööülesannetes, nende täitmise viisis ja korras, mitte saavutamisele kuuluvas eesmärgis, mille saavutamiseks valib aja ja vahendid käsundisaaja. Kohtumenetluses ei väidetud ja ei esitatud tõendeid selle kohta, et tööandja on rentinud töötajale töö- ja isikukaitsevahendid. Need anti tööandja poolt, seega on tegemist töösuhte ühe tunnusega.

aasta keskmise brutopalga kohta ehituses, kuid 2013 oli see 1003 eurot (http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp). Hageja tegi lihtsamat ehitustööd, mis ei nõua eelnevat väljaõpet ning keerukate mehhanismide käsitsemist, mistõttu üle 60 % keskmisest brutotöötasust ehituses on mõistlik ja põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et ca 800 euro suurune brutotöötasu vastab konkreetselt tema poolt tehtud tööle. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja M.E. ütlustes selle kohta, et tema peetud tööaja tabelid T.R. tööl oleku kohta on õiged ning et T.R. ei töötanud igal tööpäeval 8 tundi. Töötasu arvestustabel tl 20 kajastab T.R. töötamist aprillis 2014. Selle kohaselt töötas T.R. alates 23.04.2014 kokku 53 tundi, mille eest on arvestatud ja makstud netotöötasu (3x53) 159 eurot. Kohus on seisukohal, et T.R. on 2014 aprillikuu eest arvestatud ja makstud tasu õigesti. 2014 maikuus töötas hageja kokku 140 tundi, vastavalt tööaja tabelile. Tunnitasu on millegipärast 2.50 eurot, mida kohus ei kohalda. Töötaja tööle asumisel hakkas kostja maksma töötajale töötasu 3 eurot tund, mis kohtu poolt eespool toodud põhjendustel on mõistlik tasu arvestades tehtud töö sisu. Hageja netotöötasu oleks pidanud maikuus olema seega (3x140) 420 eurot. Kostja on maksnud 70 eurot vähem. 2014 juunis töötas hageja 50 tundi. Tunnistaja ütlustega ja tööaja arvestuse tabeliga on tõendatud, et hageja lahkus korduvalt töölt enne tööaja lõppu või saadeti koju alkoholijoobes tööl viibimise tõttu. Hagejal on õigus saada netotöötasu (3x50) 150 eurot, kostja on maksnud 25 eurot vähem. Kokku on tööandja jätnud hagejale arvestamata ja välja maksmata töötasu 95 eurot netotöötasuna, mis tuleb tööandjalt välja mõista. Juurde tuleb arvestada töötaja maksukohustus ning see kinni pidada.

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär oli enne 1. juulit 2014 0,15 % ja enne 01.jaanuari 2015 – 0,05 %. Seega on hagejal õigus saada alates 19.06.2014 saamata töötasult ja puhkusehüvitiselt, kokku 158.95 eurot, viivist kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 15. mai 2015 kaasa arvatud (8,15 %: 365 x 158.95 x 195 päeva + 8,05 %:365 x 158.95 x 135 päeva) 11.65 eurot. Kohtule ei ole esitatud taotlust viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni (nn edasiulatuv viivis).

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud hagi osalisel rahuldamisel poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hageja nõuded osaliselt: tuvastatud on töösuhte olemasolu, osaliselt on välja mõistetud arvestamata ja maksmata töötasu, kasutamata puhkuse hüvitis ning viivis rahalistelt nõuetelt. Rahuldamata on jäänud töötaja nõuded saamata töötasu osas osaliselt ning hüvitiste nõuded seoses töölepingu lõpetamisega. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda ning kostja menetluskulud – kostja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.