2-09-66743/96 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Jätta Harju Maakohtu 24.11.2014 määrus tsiviilasjas nr. 2-09-66743 muutmata, AH määruskaebus rahuldamata ja menetlusosaliste määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud AH kanda. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-147-14 tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtulahendi jõustumist, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitatamiseks. Asjaolud JM ja KM esitasid 10.12.2009 Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Avaldajad palusid määrata Alavainu kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ööpäevaringsete takistusteta kasutuse õigusega jalakäijatele ja igat liiki transpordivahenditele Kuusiku ja Tammiotsa kinnistut läbiva tee kaudu pikkusega 475 m alates Tammiotsa kinnistu piirist ja lõpetades Alavainu kinnistu piiriga ja tuvastada, et puudutatud isikul on kohustus anda järgmise sisuga tahteavaldus: nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnitusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 10539102 kolmandasse jakku märke tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse märkus eelnimetatud talumiskohustuse nähtavaks tegemiseks. Avaldajatele kuulub Alavainu kinnistu Keila vallas Maeru külas. Avaldajate kinnistuga külgneb puudutatud isikule AH-le kuuluv Tammiotsa kinnistu. Kahte kinnistut eraldab Vasalemma jõgi ning kinnistute omavaheline piir kulgeb piki jõesängi. Avaldajate kinnistule on võimalik pääseda üle Vasalemma jõe ehitatud silla. Silda on kasutatud ajalooliselt ligipääsuteena juba enne kinnistute moodustamist. Avalduse koostamise ajal oli sild amortiseerunud ja ületajatele ohtlik. Puudutatud isik ei andnud kahe kinnistu piiril ehitise remondiks omapoolset ehitusluba, kuigi avaldajate palvel koostas JL eskiisiprojekti. Puudutatud isik nõustus jalakäijate sillaga, kuid see ei lahenda probleemi, kuna avaldajatel on vaja üle silla pääseda autotranspordiga. 2009.a kevadel alustas puudutatud isik silla lähedal asuva kraavi truubi remonti ning takistas seetõttu pealesõitu sillale. Kuigi truubi remont lõppes, blokeeris puudutatud isik endiselt pealesõitu sillale. Tammiotsa ja Kuusiku talude eramaid läbiv tee on vaid 475 m pikk ning sellel teel on tagatud talvine lumetõrje.

Avaldajad nõustusid andma puudutatud isikule silla ehitusloa eest tasuks 5 tonni killustikku aastas või samas vääringus raha teele toodud materjali ostutšeki alusel. Avaldajad olid nõus piirama liiklust üle silla selliselt, et piiramatu läbipääs ööpäevas oleks tagatud kahele avaldaja sõidukile ning ühekordne läbipääs ööpäevas kolmele sõidukile. Avaldajad nõustusid ehitama omal kulul massipiiranguga kergliiklussilla, et sõita oma kinnistule sõiduautoga. Avaldajate jaoks on Keila ja Vasalemma suunad seotud töö, kooli ja poes käimisega. Teisel pool jõge asub küla, kellega on vaja aktiivselt suhelda. Laste tõmbekeskused asuvad Keila suunal. Tee pikkus läbi AH tee on lühem kui läbi Ämari tee. AH teed kasutades peaks avaldaja suhtlema ainult Keila vallaga, mis on avaldaja oma vald. Odavam on lükata lahti AH teed kui Ämari teed. Avaldajad pakkusid hoida teed korras alates sillast kuni AH kinnistu piirini, tasudes aastas puudutatud isikule 60 eurot. Määrata tuleks tee koridor, tee on võssa kasvanud. Juurdepääs Alavainu kinnistult avalikult kasutatavale teele Ämari kaudu on oluliselt pikem. Teatud kohas on ehituskeeluvöönd, mille kohta on olemas keskkonnaameti dokument. Puudutatud isikute seisukohad AH vaidles avaldusele vastu. Tammiotsa kinnistut läbiv tee on eratee, mis ei ole kantud avalike teede registrisse. Seni on puudutatud isik ja teised Tammiotsa talu elanikud heas usus võimaldanud avaldajatel läbida Tammiotsa kinnistut nii jalgsi kui autodega ja jätta autod Tammiotsa kinnistu maadele endise veskitammi kohas. Tammiotsa kinnistust on avalikult kasutatava teeni maad 1,2 km. Avalduses viidatud rajatist ei ole kunagi kasutatud regulaarselt autoliikluseks kasutatava sillana. Tammiotsa ja Alavainu kinnistute vahelisel jõel olev rajatis ei ole sild, vaid osa veskipaisu kompleksist, mida on omaalgatuslikult laiendatud. Rajatist ei ole kasutatud autotranspordiks ning selle kasutamine autosillana ei ole mõeldav. Tallinna Tehnikaülikooli Sillaehituse õppetooli dotsent JI koostas hinnangu nimetatud rajatise otstarbe ja tehnilise seisukorra kohta ning leidis, et tegemist ei ole silla tunnustele vastava rajatisega. Rajatiselt pääseb edasi saarele, kus on jalgrada ning puudub autotee. Avaldaja kasutab aktiivselt Alavainu kinnitustule ligipääsuks teist teed. Alavainu kinnistu kogu autotransport, ehitustehnika ja ehitusmaterjalid on veetud nimetatud teist teed pidi. Ajaloolistelt kaartidelt on näha, et liiklus Alavainu kinnistule on alati käinud teist juurdepääsuteed pidi. Teine juurdepääsu tee nr 160057, mis algab Ämari alevikust asfaltteelt, kulgeb mööda Ämari teed läbi 2 kinnistu, läbib seejärel ligikaudu 800 m ulatuses RMK Harjumaa metskonna maatüki. Seejärel jätkub tee ca 60 m ulatuses piki Ülejõe talu piiri, läbib Valgma MÜ metsakinnistu ning jõuab Vasalemma ja Keila valla piirile. Nimetatud kohast lõpeb 970 m pikkune RMK hooldatav tee ning sealt edasi on Alavainu kinnistu piirini veel 465 m. RMK Harjumaa metskonna maa osas on tee vastavalt metsaseaduse § 35 lg 1 p-le 4 vabalt kasutatav ning puudutatud isikule teadaolevalt ei ole ükski isik teinud avaldajatele takistusi nimetatud tee kasutamiseks. Seoses avaldajate poolt elamu ehitamisega Alavainu kinnistule on raskete veokite läbimise tagajärjel kirjeldatud tee seisukord halvenenud, kuid avaldajad on kogu aeg nimetatud teed saanud vabalt kasutada. See on tavaline pinnasetee. RMK hooldatav teelõik asub kõrges metsaaluses ja on aastaringselt autoga sõidetav. Avaldajate poolt Keila Vallavalitsusele esitatud projekteerimistingimuste taotluses oli märgitud, et parkimine korraldatakse Alavainu kinnistul, jalakäijate juurdepääsu rajamist või muutmist ei taotleta ja transpordi uut juurdepääsuteed ei projekteerita. Keila Vallavalitsuse

poolt 09.10.2008 väljastatud projekteerimistingimustes nr 110/08 ei ole lähteandmetes näidatud uue juurdepääsutee projekteerimist lisaks olemasolevale juurdepääsuteele. Alates 23.11.2009 paigaldas puudutatud isik talu erateele standardile vastava liikluskorraldusvahendi ehk liiklusmärgi 311b „Eratee“. Märk on paigaldatud turvalisuse kaalutlustel. Kuigi teele on paigaldatud eratee märk, ei ole avaldajad kordagi küsinud luba ega informeerinud puudutatud isikut sõidukitest, mis on ka öösel parkinud Tammiotsa kinnistul. Avaldajad asutasid MTÜ Alavainu Veski, mille eesmärgiks on luua ja arendada Maeru küla ühistegevuseks seltsimaja ning korraldada üritusi. Seega ei ole avaldajate eesmärk kasutada Alavainu kinnistut ainult elukohana, vaid nad soovivad kinnistust välja arendada avalikku turismi- ja äriobjekti. Puudutatud isiku ettepanekute järgi tuleks sõlmida piirinaabrite vahel kokkulepe ja rajada üle Vasalemma jõe miljöösobilik puidust kergliiklussild, mida ei kasutaks mootorsõidukid. Samuti tegi puudutatud isik ettepanekuid vastava silla projekteerimise, ehitamise ja hooldamise kohta. Lähim pood ja bussipeatus asuvad Ämaris, Vasalemma kool asub teisel pool jõge. Puudutatud isik leiab, et tema on jõeäärne viimane talu, kus sai puhata. Tee läheks läbi puudutatud isiku hoovist, teest majani alla 30 meetri. Tee möödub salvkaevust lähedalt, mis on seni talu joogivee allikas. Autod häirivad oluliselt Tammiotsa talu elanike privaatsust ja halvendab elukvaliteeti. Autoga juurdepääsu võimalus peab olema üle teise kinnisasja eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt kinnisasjale on juba olemas. Alavainu kinnistule on olemas juurdepääs Ämari suunalt, mis on küll pikem, kuid mille kasutamine ei ole õiguslikult ega faktiliselt takistatud ning millel on Vasalemma ja Keila valla koostöös toimunud ka talvine lumetõrje viimastel talvedel, kui avaldajad on Alavainul alaliselt elanud. Avaldajad ei ole piisavalt põhjendanud ega ole tõendanud, milline on nende ülekaaluks huvi täiendava juurdepääsu rajamise vastu, mis kaaluks üles puudutatud isiku õigused oma kinnistu valdamisel ja käsutamisel ning õigustaks puudutatud isiku kinnistu koormamist. Ämari suunalt juurdepääsu kasutamisega on nõus kinnistute omanikud, kelle maad nimetatud juurdepääs läbib. Juurdepääs Ämari riigimaanteelt 11178 Alavainu kinnistu piirini on pikkusega 1,42 km, millest suurem osa (ca 900 meetrit) kulgeb riigimetsas. Riigimaanteelt nr 17 üle puudutatud isiku kinnistu kulgev vahemaa Alavainu kinnistu piirini on 1,15 km. Seega asfaltkattega teele jõudmiseks on avaldajate poolt kasutatav olemasolev tee vaid ca 270 meetri võrra pikem kui tee oleks uues avaldajate avalduses nõutavas asukohas. Kuna lisaks tuleb saarele projekteerida ja rajada tee ja kaks silda ning rajada peale- ning mahasõidud, lisaks truubi ja veskikanali ületamine, siis oleksid nende tegevustega seotud kulutused oluliselt suuremad kui olemasoleva tee remontimine ja korrashoid. Puudutatud isik oli valmis toetama Ämari poolt Alavainu kinnistule viiva tee korrastamist ühekordse abina Alavainu talu sissesõidul ja kahe valla piiril asuvate kõige halvemate teelõikude remontimiseks ca 0,6 km lõigul kuni 100 tonni lubjakivikillusikuga, remonttöödega tee põhja tasandamisel ja kokkupressimisel ja killustikukihtide tasandamise ja kinnipressimisega. Tingimuseks on, et avaldajad ei tee puudutatud isiku perele takistusi üle Alavainu kinnistu parandatud tee kaudu jalgsi või jalgrattaga Ämari suunas liikumiseks. Kasutustasu osas AH seisukohta ei esitanud. Puudutatud isik palus juhul, kui avaldajad ei soovi sõlmida kompromissi, määrata seaduslik juurdepääs Alavainu kinnistule olemasoleva tee kaudu Ämari suunalt, mitte läbi Tammiotsa kinnistu, mis oleks oluliselt kulukam ja koormavam.

Riigimetsa Majandamise Keskus leidis, et avaldajate kinnistule on võimalik pääseda avalikult kasutatavalt teelt mööda metsateid, mis osaliselt jäävad riigi omandis olevale katastriüksusele 86801:001:0081 nimetusega „Keila metskond maatükk nr 60“. Metsateed võib kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. RMK ei ole kõnesolevaid teid sulgenud ega ka neil liiklust piiranud. Mõlemad teed on pinnasteed (katteta teed), mille seisundile ei esitata mingeid olulisi nõudeid. Seega ei ole RMK kohustatud kõnesolevatel teedel tegema teehooldustöid või lumekoristust suuremas ulatuses, kui seda on vaja tee seisundi tagamiseks metsamajandustööde tegemiseks. Seetõttu võib avaldajatel, tulenevalt ilmastikutingimustest või tee seisundist, tekkida raskusi oma kinnistule mootorsõidukitega juurdepääsuks vaid neid teid kasutades. Keila Vallavalitsus leidis, et avaldus on põhjendatud. Teostades kohapeal paikvaatlust, leidis vallavalitsus, et avaldajatel on õigus oma kinnistule juurdepääs saada, seda nii jalgsi kui ka autoga ning seda aastaringselt, eelkõige teed pidi, mille kaudu juurdepääs kinnistule kõige otstarbekam ja vähem kulukam (teeehituse osas). Seda eelkõige põhjusel, et avaldajad on ehitanud kinnistule elumaja ning elavad seal aastaringselt, peres kasvavad väiksed lapsed, keda on vaja sõidutada lasteaeda, tulevikus kooli jne. Samuti on vajalik elementaarsete teenuste kasutamiseks ja igapäevaste tegemiste-toimingute tegemiseks. Juurdepääs kinnistule on kõige otstarbekam ja tee-ehituse (sh silla konstruktsioon ja ehitus) mõttes odavam läbides Tammiotsa kinnistu servas läbivat teed, sama tee mida avaldaja kuni 2009. a kasutas. Teist võimalust kinnistule juurdepääsuks Keila vallavalitsus ei näe põhjusel, et juurdepääsutee rajamine ja korrashoid teiste teede kaudu avaldajate kinnistule nõuab rohkem kulutusi. Vasalemma Vallavalitsuse leidis, et juurdepääsu Alavainu kinnistule peab tagama Keila vald. Maakohtu määrus Harju Maakohus rahuldas 24.11.2014 määrusega avalduse. Kohus määras Harju maakonnas Keila vallas Maeru külas asuva Alavainu kinnistule (reg.osa nr 10894602) tähtajatu ööpäevaringse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele – 2954450 üle Tammiotsa kinnistu (reg.osa nr 10539102), läbiva teena järgmistel tingimustel: juurdepääs on määratud Alavainu kinnistu igakordse omaniku, omaniku pereliikmete ja külaliste kasuks aastaringselt ja ajaliselt piiramata jalgsi; Alavainu kinnisasja igakordse omaniku ja tema pereliikme kasuks kahe sõiduautoga ja erakorralise abi transpordivahendiga aastaringselt kogu ööpäeva jooksul, juurdepääs Alavainu kinnisasja igakordse omaniku külalise kasuks sõiduautoga päevasel ajal ja igat liiki Alavainu kinnisasja teenindava muu transpordiga kuni 3 tonni tööpäevadel päevasel ajal; juurdepääsu pikkus on 275 m ja laius 3 m, alates Alavainu - Tammiotsa kinnistute vahelisest piirist ja lõpetades Tammiotsa - Kuusiku kinnistute vahelise piiriga. Juurdepääsu kasutamisel on maksimaalne lubatud sõidukiirus 30 km/h. Alavainu kinnisasja igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma Tammiotsa kinnisasja igakordsele omanikule 60 eurot aastas alates juurdepääsu määrava kohtumääruse jõustumisest. Tasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette. Juurdepääsu määrava kohtumääruse jõustumise aasta eest tuleb tasuda vastavalt ajale, mis jääb määruse jõustumisest kuni kalendriaasta lõpuni ja vastav makse tuleb teha 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Kohus tuvastas AH kohustuse anda nõusolek selleks, et kanda kinnistusraamatusse Tammiotsa kinnistu kohta avatud registriosa nr 10539102 III jakku juurdepääsu puudutav märge: kinnistu on koormatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr 10894602 kantud Alavainu kinnistu igakordse omaniku

kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju Maakohtu 24.11.2014 määruse resolutsiooni punktile 2. Kohus tuvastas Tammiotsa kinnistu (registriosa nr 10539102) omaniku AH kohustuse anda nõusolek avaldajate kasuks Alavainu kinnistult (registriosa nr 10894602) üle Vasalemma jõe Tammiotsa kinnistule (registriosa nr 10539102) ulatuva silla ja vajalikus pikkuses tee laiusega 3 meetrit ehitamiseks, mis ühendab Alavainu - Tammiotsa kinnistutel olemasolevad teed ja tagavad Alavainu kinnistult juurdepääsu avalikule teele mistahes transpordivahendiga, massiga kuni 3 tonni. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldajad soovivad juurdepääsu tagamist avalikult teelt Keila - Haapsalu mnt läbides Tammiotsa kinnistul asuvat kruusateed ja üle jõe silla kaudu Alavainu kinnistule. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata kinnisasja omaniku huve. Seega juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Samas, isegi siis, kui hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikult teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel. Ringkonnakohus tuvastas, et õiguslikult ei ole avaldajatele mingit juurdepääsuteed määratud ning asjaolu, et teine nn eratee kulgeb avaldajate kinnistuni läbi mitme omaniku kinnistu, ei tähenda, et avaldajatele on tagatud õigus seda teed ka tulevikus kasutada. Menetluse käigus kohus tuvastas, et lisaks taotletavale juurdepääsuteele on veel kaks alternatiivi. Üks võimalik viis avaldajatel pääseda avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistuni on avaldajate poolt taotletud tee läbi Tammiotsa kinnistu. Alavainu kinnistut ja Tammiotsa kinnistut ühendab sild, mis asub mõlemal kinnistul, seega osa silda kuulub Alavainu kinnistu omanikele ja osa Tammiotsa kinnistu omanikule. Tallinna Tehnikaülikooli Sillaehituse õppetooli dotsent JI hinnangu Alavainu ja Tammiotsa kinnistute vahelisele jõele rajatud rajatise otstarbe ja tehnilise seisukorra kohta kohaselt on kahte kinnistut ühendav sild rajatis, mis on osa kunagise veskipaisu kompleksist. Hilisemate juurdeehituste käigus on paisu põhiliste sammaste külge rajatud silikaattellistest ja monoliitbetoonist laiendused ning sellele paigutatud 2 sulundseina elementi, mis põhimõtteliselt võimaldavad kergemal autol jõge ületada. Hetkel ei ole Alavainu ja Tammiotsa kinnistut ühendavat rajatist võimalik kasutada sõidukite liikluseks. Kohus veendus paikvaatlusel, et tee viib jõge ületava truubini. Jõgi on jagatud saarega, s.t on kaks silda, Tammiotsa kinnistu poolne sild ja Alavainu kinnistu poolne sild. Tammiotsa kinnistu poolne truup on autoga sõitmiseks liiga kitsas, kiivas, truup keskelt tühi ja sellest näeb läbi jõge. Kohus veendus, et praegusel ajal ei ole võimalik avaldajate kinnistule üle nimetatud silla autoga pääseda. Puudutatud isik ei ole teinud ega tee avaldajatele takistusi Tammiotsa kinnistut läbiva tee kasutamiseks jalgsi või jalgrattal. AÕS § 156 lg 1 järgi ei eelda juurdepääsu nõude rahuldamine, et taotletavas juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks. Avaldaja oli nõus ehitama uue kergliiklussilla kahe kinnistu vahele oma vahenditega, et tagada ülesõit autoga. Avaldajad soovivad sõita mööda teed 2-3 korda päevas. Kohus ei pidanud põhjendatuteks puudutatud isiku väiteid, et avaldajad on asutanud MTÜ Alavainu veski selleks, et arendada oma kinnistul äri- ja turismiga seotud tegevust. Avaldajad selgitasid, et MTÜ Alavainu veski on loodud säilitamaks 150 aasta vanust vesiveskit ning sellel puudub side kinnistule vajamineva

läbipääsutee küsimusega. MTÜ on loodud kohalikule kogukonnale ja see toimib ka üksnes jalgsi liikumisel. Kuni 27.08.2009 Keila Vallavolikogu äramuutva otsuseni oli puudutatud isiku kinnistut kuni sillani läbiv tee nr 294500 kantud avalike teede nimekirja. Nimetatud avalik tee kustutati avalike teede nimekirjast AH nõudel. Enne 27.08.2009 avaldajad pääsesid oma kinnistult avalikult kasutatavale teele. Seega saab kvalifitseerida avaldust ka läbipääsu taastamise nõudena AÕS § 195 lg 2 tunnustel. Teine võimalik tee avaldajate kinnistuni kulgeb üle Uuemõisa kinnistu 1 (registriosa nr 13008502, asukohaga Harjumaa, Keila vald, Maeru küla). Paikvaatlusel kohus tuvastas, et nimetatud tee kujutab endast sissesõidetud rööpaid heinamaal, tee on künklik ja porine, mõnevõrra on üritatud auke täita. Koht, kus puudutatud isiku hinnangul võiks ehitada silla üle jõe, on umbes 40 meetrit lai, 100 meetrit eemal on kaks purret, mida avaldajad kasutavad aegajalt üle jõe minekuks, purded umbes 40 cm laiad, jõgi selles kohas suhteliselt kiire vooluga. Avaldajad on kasutanud antud teed aeg-ajalt, jättes oma auto Uuemõisa kinnistule, et ületada Vasalemma jõgi jalgsi pääsemaks oma kinnistule. Jõge ei ole võimalik ületada autoga. Edasi asuvad silla jäänuseid, millest üle läheb kitsas raudtala, mida on võimalik ületada jalgsi. AH leidis paikvaatlusel, et kõige mõttekam on teha tee Uuemõisa poolt, mitte siit tagant. Uuemõisa kinnistu kaasomanikud on RTT, kes elab USA-s, HET, elab Rootsis, JHL, elab Saksamaal, MB, kes elab Suurbritannias, AB elab Venezuelas ning KAP elab USA-s Kohus tegi nimetatud kinnistu omanike kohta päringud e-Rahvastikuregistrisse ning tuvastas, et kuuest kinnistu kaasomanikust on registrisse kantud üksnes JL, kuid ka tema elukoha kohta andmed puuduvad. Kohus nõustus Keila Vallavalitsuse seisukohaga paikvaatlusel, et juurdepääsu määramine mööda Uuemõisa kinnistut ei ole otstarbekas, kuivõrd Vasalemma jõgi on seal ca 40 meetrit lai ja kiirevooluline, jõgi on seal ligi neli korda laiem kui Tammiotsa kinnistu ning Alavainu kinnistu vahel, mistõttu silla ehitamise kulud on oluliselt suuremad kui silla ehitamise kulud Tammiotsa kinnistu ja Alavainu kinnistu vahele. Kolmas võimalik tee –Vasalemma vallas asuva Ämari aleviku kaudu, teekonna pikkus 5,977 km. Kokku läbib alternatiivne juurdepääs 2 eravaldust, RMK Keila Metskonna maatükki ja riigimaanteed. Lõikude kaupa jaotub alternatiivne juurdepääs järgmiselt: 2,94 km KeilaHaapsalu maantee, 1,62 km on riigimaantee nr 11178, 46 m AH-le kuuluv katastriüksus (tunnus 86801:001:0295), 808 m on RMK metskonna maatükk nr 51 (tunnus 86801:001:0081), 36 m on RMK Keila metskonna maatükk nr 51 (tunnus 29501:010:0075), 198 m on Valgma kinnistul (omanikud E ja KK, tunnus 86801:001:0080), 29 m on reformimata riigimaal ja 300 m on Alavainu kinnistu poolt. Puudutatud isikud, Valgma talu kaasomanikud KM, KK ja IT leidsid, et Ämari tee teeb avaldajatele suure ringi. Puudutatud isikutel ei ole midagi selle vastu, et avaldajad nimetatud teed kasutavad, kui avaldajad hoiavad tee ise korras, kuid see tee teeb 12 km ringi. Normaalne oleks, kui võimaldatakse mõlemalt poolt läbisõit. Puudutatud isikutel oleks lühem maa koju sõita AH kinnistu kaudu. Teed numbriga 160057 (Ämari tee) ja 160058 (Veski tee) asuvad riigimetsamaal Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) valduses oleval katastriüksusel 86801:001:0081 nimetusega „Keila metskond maatükk nr 60“. AH leidis, et avaldajad on aastaid kasutanud antud teed oma kinnistuni pääsemiseks. RMK märkis, et mõlemad teed on kantud metsateedena eelnimetatud katastriüksuse osas RMK teederegistrisse ja numbrid 160057 ja 160058 on RMK registris nendele teedele antud numbrid. Metsateed võib kasutada igaüks

juhul, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. RMK ei ole kõnesolevaid teid sulgenud ega liiklust piiranud. Mõlemad teed on pinnaseteed (katteta teed), mille seisundile ei esitata mingeid olulisi nõudeid. Ainsad nõuded on, et roopad ja augud peavad võimaldama metsamajandusliku tehnikaga liiklemist ning lumetõrjet tuleb teha vastavalt metsamajanduslikele vajadustele. RMK Harjumaa metskond on põhimõtteliselt valmis sõlmima kohaliku omavalitsusega vastava lepingu, millega antakse tee avalikuks kasutamiseks ja koos sellega antakse omavalitsusele ka tee remondi ja hooldamisega seotud õigused ja kohustused ning sätestatakse muud tee kasutamisega seotud tingimused. Metsateede aastaringse liiklemise tagamiseks tuleb eelkõige koostada konkreetsed teetööde projektid ja kalkulatsioonid. RMK leidis, et nimetatud teed ei ole aastaringselt kasutatavad seoses ilmastikutingimustega ning avaldajatel võib tekkida raskusi mootorsõidukiga oma kinnistule pääsemiseks. Keila Vallavalitsus leidis, et tee ei ole aastaringselt läbitav. AH leidis, et avaldajad on ise raskete veokitega tee seisukorda halvendanud avaldajate poolt elamu ehitamise ajal. Paikvaatlusel oli see tee väga künklik ning porist libe. Ühe auto jaoks on tee piisavalt lai, kuid suurel osal teest poleks võimalik vastutulevatel autodel üksteisest mööduda, kohe tee ääres on kraavid ja puud. Vaatluse hetkel oli mõnes kohas näha sügavaid rööpaid, kuhu sõidukid on kinni jäänud. Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et tee ei ole aastaringselt autodele läbitav. Elamu ehitamiseks vajaliku ehitusmaterjali vedamist aastaringselt mitteläbitava tee kaudu ei saa käsitleda tee tahtliku halvendamisena. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et lisaks avaldajate poolt taotletud viisile oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele jõudmiseks on olemas veel kaks alternatiivset varianti, mida on avaldajad kasutanud. Võimalik tee üle Uuemõisa 1 kinnistu nõuaks avaldajalt kapitaalseid kulutusi silla ja tee ehitamiseks, teede ääres paiknevate kinnisasjade omanikud elavad välismaal, mistõttu on raskendatud kokkulepped kinnisasjade omanike ja avaldajate vahel silla ja tee ehitamise osas. Teine tee Ämari poolt teeks avaldajatele 12 km ringi. Päevas kaks korda nimetatud tee läbimine toob kaasa aja ja rahakulu. Tee ei ole aastaringselt sõidetav. Nimetatud tee läbib ka Vasalemma valda, avaldajad on Keila valla elanikud. Kohus leidis, et kolmest võimalikust juurdepääsuteest on kõige põhjendatum avalduses taotletud juurdepääsutee. Avaldajad liiguvad igapäevaselt Keila ja Tallinna suunal, Ämari kaudu sõitmine teeb suure ringi, mistõttu on avaldajatel mõistlikum kasutada liiklemiseks Tammistu kinnistut läbivat teed. Alternatiivne tee Ämari kaudu on osaliselt riigimetsamaal ning RMK metsatee ei ole aastaringselt läbitav. RMK ei ole kohustatud teed sõiduautode jaoks hooldama. Isegi kui tee osas tehakse vajalikud parendused võimaldamaks teed sõiduautodel läbida, ei ole selle tee määramine juurdepääsu teeks mõistlik, kuna tegemist on metsateega, mida läbib metsamajanduse tehnika ehk rasketehnika, mille liikumise tagajärjel tee läbitavus halveneb. Keila Vallavalitsuse Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korraldusega nr 21 08.01.2003 tagastati õigusjärgluse alusel õigustatud subjekti AH omandisse vastavalt maaüksuste plaanile Tammiotsa maaüksus kehtiva kinnisomandi kitsendusena p-s 4.4.tagada vajadusel katastriüksust läbivatel teedel takistusteta liiklus. Avaldajad kasutavad Alavainu kinnistut oma elukohana ja avaldajatel on vajadus juurdepääsuõigusele läbi Tammiotsa kinnistu avalikult kasutatavale teele jõudmiseks. Kohus leidis, et avaldajate huvid kaaluvad üles AH huvi. Avaldajatele juurdepääsu tagamine, kasutades puudutatud isiku

kinnisasja viimase poolt väljatoodud asjaoludel, ei ole ebamõistlikult koormav. Juurdepääsu taotluse rahuldamine toimub vaid ühe kinnistu huvides ja tarbeks. Avaldajate arvates on mõistlik juurdepääsu tasu 60 eurot aastas. AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsutasu kasutamise tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus. Puudutatud isik ei ole avaldanud, kui suurt tasu ta soovib saada. AÕS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3 järgi on teeomanikul õigus nõuda tasu tee kasutamisega seotud kulutuste ulatuses. Eratee omanik korraldab TeeS § 25 lg 4 järgi tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Seadusest ei tulene, et teeomanik vabaneb nendest kohustustest, kui tal on kohustus taluda kõrvalkinnistu omaniku juurdepääsuõigust. Kohus asus seisukohale, et juurdepääsu tasu 60 eurot aastas on mõistlik, kuna Tammiotsa kinnistu tee korrashoiu korraldavad avaldajad ise, sh rajavad oma kuludega silla, mida võib ka Tammiotsa kinnistu omanik tasuta kasutada. Samuti on lubanud Keila vald talvisel ajal juurdepääsu tee kuni Vasalemma jõeni tasuta lahti lükata. Avaldajad taotlevad juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemist. Juurdepääsuõigust reguleeriv AÕS § 53 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. AÕS § 62 alusel kantakse kinnistusraamatusse asjaõigused ja märked. AÕS § 141 lg-te 1 ja 3 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusregistrisse kandmata; seadusjärgse kitsenduse üle peetud kohtuvaidluse korral kantakse kitsendus selle kehtivuse tuvastamisel kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka kinnisomandi kitsendused. Juurdepääsuõiguse siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis AÕS § 63 lg 1 p 4, § 63` lg 7 ja § 1451 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. KRS § 34` lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnitusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul kahjustab juurdepääsu kohta koormatava kinnistu registriossa tehtav kanne selle kinnistu omaniku õigusi. KRS § 34` lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Samuti näeb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus koormatava kinnistu omaniku kohustuse anda nõusolek kohtu määratud juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Selleks, et avaldajad saaksid silla ehitustöödeks vajaliku ehitusloa taotleda, on vajalik puudutatud isiku AH nõusolek. Lisaks sillale on avaldajatel vajalik korrastada AH kinnistul olemasolev tee pikkusega 275 meetrit ja ehitada välja tee ühenduskoht sillaga. Ehitusseaduse § 23 lg 5 teise laudse kohaselt ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu ja –rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. TsÜS § 68 lg 1 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus AH kohustuse anda nõusolek avaldajatele üle Vasalemma jõe Tammiotsa kinnistule ulatuva silla ja vajalikus pikkuses tee ehitamiseks. Kohus määras, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Määruskaebus

Puudutatud isik AH palub maakohtu määruse tühistada, tagastada avaldus uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha võimalusel uus määrus, millega määrata juurdepääs läbi Valgma (kinnistu 32502, katastritunnus 86801:001:0080), Ülejõe (kinnistu 7195002, katastritunnus 86801:001:0116) ja Keila metskond 60 (katastritunnus 86801:001:0081) kinnistute. Juurdepääsu määramine üle Tammiotsa kinnistu ei ole põhjendatud, kuna täiendava ja mugavama juurdepääsu vajadus Alavainu kinnistule pääsemiseks ei kaalu üles puudutatud isiku õigust privaatsusele ja eraomandi puutumatusele. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et Tammiotsa ja Alavainu kinnistute vahel asub sild. Asjas kogutud tõenditest nähtub ilmselgelt, et tegemist on vana veskitammi varemetega, mis ei ole käsitletavad sillana. Kohus ei arvestanud, et silla rajamine on detailplaneeringut vajav protsess, mis ei seisne lihtsalt palkide asetamises vanale veskitammile. Kohus jättis hindamata silla rajamise seadusliku võimalikkuse ja ka potentsiaalse maksumuse, kuigi nimetatud asjaolul on oluline tähendus, hindamaks määratava juurdepääsu mõistlikkust ja põhjendatust. Juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teele vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Samas, isegi siis, kui hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikult teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. On ilmne, et detailplaneeringu menetluse läbiviimine, uue tee rajamine Tammiotsa kinnistule ja Vasalemma jõe saarele ning kahe autoliikluseks sobiliku seadusliku silla rajamine on seotud suurte kuludega. Kohus oleks pidanud adekvaatselt kalkuleerima alternatiivsete juurdepääsude loomise maksumust ja vajadusel määrama kulutuste kindlaks tegemiseks ekspertiisi. Kohus tuvastas paikvaatlusel Ämari juurdepääsu kohta, et tee on väga künklik ning porist libe, kohe tee ääres on kraavid ja puud. Vaatluse hetkel oli mõnes kohas näha sügavaid rööpaid, kuhu sõidukid on kinni jäänud. Kaebuse esitaja leiab, et faktiliselt on avaldajad nimetatud juurdepääsu enam kui viis aastat ning kogu kohtumenetluse kestel regulaarselt põhilise juurdepääsuna igal aastaajal kasutanud. Puudutatud isik EK selgitas kohtule, et Alavainu talusse on ajalooliselt viinud hageja poolt eksitavalt mainitud, kui vallas tundmatu metsatee. Tee on olnud kogu küla poolt kasutatav tee vesiveskini, mille töötamiseks vaidlusalused tammid (paisud) ehitatigi. Metsateed on valla eelarvest rahastatult talvel lahti hoitud ja ka post on sama teed mööda kohale jõudnud. Enne avaldajate poolt ehitusmaterjali vedu oli tee heas korras, sama kinnitas ER Ülejõe talust ja kohtus tunnistuse andnud KK. Paikvaatlusest on möödas mitu aastat ja otsuse rajamine sellise paikvaatlusega kogutud andmetele ei ole adekvaatne ja õige. Juurdepääs on avaldajate poolt faktiliselt kõigil aastaaegadel kasutuses. Riigikohus leidis asjas 3-2-1-45-04, et kui on tõendamist leidnud, et hageja kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks on olemas juurdepääs talle endale või teisele isikule kuuluvat teed mööda ja see juurdepääs ei ole mingilgi viisil takistatud, siis see, kas isikul on nimetatud juurdepääsuteest alates oma kinnistu piires olemas tee hooneteni või mitte, ei anna alust AÕS § 156 lg 1 rakendamiseks ja juurdepääsutee määramiseks üle teise isiku kinnistu põhjusel, et hageja pole oma kinnistu piires suutnud või soovinud rajada teed selliselt, et ta pääseks igal aastaajal lähimalt olemasolevalt ja kasutatavalt teelt oma hooneteni.

Kohus asus ekslikult seisukohale, et RMK metsatee ei ole aastaringselt läbitav. Vastupidi, RMK tee asub kõrges metsaaluses ja sellel teelõigul ei ole aastaringselt olnud mingeid probleeme. Alavainu taluni viivat teed kasutavad ka talude Ülejõe ja Valgma elanikud. Maaameti kaardirakenduse järgi nimetatud juurdepääs Ämarist riigimaanteelt 11178 Alavainu kinnistu piirini on pikkusega 1,42 km, millest suurem osa, ca 900 meetrit, kulgeb riigimetsas. Ekslikult on kohtu poolt loetud teekonna pikkuseks avalikult kasutatavale teele 5,977 km, sealhulgas loetletud avalikke maanteid, mis on juba niigi avalikud seaduse tähenduses. Valed on ka teekonna kirjelduses toodud andmed, kuna juurdepääsutee ei läbi AH-le kuuluvat katastriüksust ega RMK Keila metskonna maatükki nr 51. Riigimaanteelt nr 17 üle AH maa kulgev vahemaa Alavainu kinnistu piirini on 1,15 km. Seega asfaltkattega teele jõudmiseks on avaldajate poolt kasutatav olemasolev tee vaid ca 270 meetri võrra pikem kui uus tee oleks uues avaldajate avalduses nõutavas asukohas. Teede laiused on mõlemal juhul enam-vähem võrdsed. Kohus eksis, nimetades Tammiotsa kinnistul asuvat teed (tee nr 2954500) kui „sillani läbiv tee“. Nimetatud tee on eratee ja nimetatud asjaolu on ka kohtus tõendamist leidnud. Tee nr 2954500 ei ole kunagi olnud kinnistut läbiv tee vaid lõppeb ca 25 meetrit enne kinnistu piiri truubi eel. Seega ei ole avaldajatel olnud Alavainu kinnistul kunagi piiri avalikult kasutatava teega, isegi siis, kui see tee oli puudutatud isiku teadmata antud avalikku kasutusse. Lisaks oli kohtul ka Maa-ameti avalikult kaardirakenduselt võimalik tuvastada, et Tammiotsa kinnistul ei ole seda läbivaid teid. Tee oli küll Keila vallavolikogu poolt kuni 27.08.2009 Keila valla avalike teede nimekirja kantud, kuid seda puudutatud isikut teavitamata ja tema tahte vastaselt, s.t ilma lepinguta. Avaldajad polnud isegi teadlikud sellest, et see teelõik oli Keila Vallavolikogu poolt eelnevalt avalikuks teeks tunnistatud, ehk siis oli eelnevalt olnud arvatud Keila valla avalike teede nimekirja. Kohtu väide, et avaldust saab kvalifitseerida ka läbipääsu taastamise nõudena AÕS § 195 lg 2 tunnustel, on põhjendamata. Kohus jättis põhjendamata, millistel alustel juurdepääsu määramine üle puudutatud isiku kinnistu, läbi tema koduhoovi, ei ole puudutatud isiku huve ebamõistlikult koormav. Kindlasti üritavad teed kasutama hakata jõe äärde pääsu otsivad kalamehed ja suvitajad, seega tee rajamine läbi Tammiotsa kinnistu rikub ebamõistlikult puudutatud isiku huve. Puudutatud isiku privaatsest kinnistust ja sellel asuva talu hoovist, millel hetkel puudub igasugune mootorsõidukite liiklus, hakkab läbi kulgema autotee. Vastukaaluks on avaldajate huvi mugavama ja Tallinna suunast lühema juurdepääsu vastu. See avaldajate huvi ei kaalu mingil moel üles kaebuse esitaja huvi enda eraomandi puutumatuse ja koduõue privaatsuse säilimise vastu. Kohtu hinnang, et avaldajate juurdepääsu tagamine ei ole kaebuse esitajat ebamõistlikult koormav, ei ole põhjendatud. Kogu kohtumenetluse aja jooksul on avaldajad kasutanud enda kinnistule liikumiseks juurdepääsu, mis ei kulge läbi Tammiotsa kinnistu. Nimetatud asjaolu näitab selgelt, et juurdepääsu määramine ei ole tegelikult vajalik ja avaldajatel on täiesti normaalselt ja probleemideta võimalik enda kinnistule juurde pääseda Ämari suunalt, kus on tee olemas ja kuigi see läbib kahte eraomandis kinnistut (Valgma ja Ülejõe) on nende kinnistute omanikud kinnitanud, et neil ei ole vastuväiteid juurdepääsu määramiseks Alavainu kinnistule üle nende kinnistute. Riigimetsa maal asuva tee osas on RMK avaldanud oma valmisolekut tee avalikku kasutusse andmiseks, mis võimaldab kohalikku teehoidu korraldada. Valgma talu kinnistut nimetatud juurdepääs ei läbi. Seetõttu IT ja KM seisukohti juurdepääsu määramine õiguslikult ei puuduta, kuivõrd Ämari suunalt Alavainule viiv tee ei läbi neile kuuluvat kinnistut nr 33602, katastritunnus 86801:001:0240 (Valgma talu).

Vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasja omanik tagama täiendavat juurdepääsu üle teise kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 järgi tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Autoga juurdepääsu võimalus peab olema üle teise kinnisasja eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt kinnisasjale on juba olemas. Kohus on väljunud hagi piiridest, lugedes tuvastatuks puudutatud isiku nõusoleku silla rajamiseks enda maale. Kohtul on määramata tee liik ja sellele vastava silla tüüp, kuivõrd sild on tee osa ega saa olla iseseisev objekt. Autotee rajamisel jõeni kummaltki poolt tuleb selleks, et teed saaks kasutada, rajada ka sellele teele vastav sild ja ehitada välja tee ühenduskohad ehk pealesõidud. Pelgalt puudutatud isiku nõusolekust selleks ei piisa, vaja on läbi viia detailplaneeringu menetlus, seejärel saada vajalikud load ja nõusolekud, millele järgneb projekteerimine ja alles siis ehitamine. Avaldajate ja puudutatud isikute seisukoht Avaldajad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isikud Vasalemma vald, Keila vald ja Riigimetsa Majandamise Keskus leiavad, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus kontrollis nõuetekohaselt kõiki AÕS §-i 156 kohaldamise eeldusi ning asus õigesti seisukohale, et konkreetse juurdepääsu määramise eeldused on täidetud. Maakohus hindas kõiki võimalikke alternatiivseid juurdepääsuvariante, kaalus avaldajate ja määruskaebuse esitaja huvisid ning leidis põhjendatult, et avaldajate taotletud juurdepääsuvõimalus üle Tammiotsa kinnistu on kõige vähemkulukam ja avaldajate jaoks lühim, ja et need asjaolud kaaluvad üles puudutatud isiku privaatsuse mõnevõrra suurema häirituse kui seni, mil puudutatud isik võimaldas avaldajatele oma kinnistut läbida jalgsi ja jalgratastega.Maakohus on põhjendatult leidnud, et avaldajate huvi juurdepääsu saamiseks üle AH kinnistu kaalub üles kaebaja huvid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-de 654 lg. 6 ja 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid põhjendusi, millest võiks välja lugeda kaalutusõiguse piiride ületamist maakohtu poolt. Kohtu kaalutlusotsusesse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Praegusel juhul ei saa maakohtule nimetatut ette heita. AH ei ole oma määruskaebuses esitatud väite, et juurdepääsutee tõttu väheneb tema kinnistu väärtus, põhistamiseks tõendeid esitanud. Kolleegium nõustub avaldajate arvamusega, et üksnes kinnistu juurdepääsuteega koormamine iseenesest kinnisasja turuväärust vähendavaks asjaoluks ei pruugi olla. Kaebaja arvamus selle kohta, et juurdepääsuteed ning silda hakatakse laialdaselt kasutama ning seetõttu on ohus tema eraomandi puutumatus ning privaatsus, on oletuslik. Maakohus on määrusega reguleerinud juurdepääsu kasutamise Alavainu kinnistu