Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõuded Avaldajad XXXja XXXesitasid 10.12.2009.a. Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõudes. Avaldajatele kuulub XXX kinnistu XXX vallas XXX külas. Avaldajate kinnistuga külgneb puudutatud isikule kuuluv XXX kinnistu. Kahte kinnistut eraldab XXX jõgi ning kinnistute omavaheline piir kulgeb piki jõesängi. Avaldajad leiavad, et nende kinnistule on võimalik pääseda üle XXX jõe ehitatud silla kaudu. Silda on kasutatud ajalooliselt ligipääsuteena juba enne kinnitute moodustamist. Avalduse koostamise ajal on sild amortiseerunud ja ületajatele ohtlik. Puudutatud isik ei anna kahe kinnistu piiril ehitise remondiks omapoolset ehitusluba, kuigi avaldajate palvel on XXXkoostanud eskiisiprojekti. Puudutatud isik on nõus ainult jalakäijate sillaga, kuid see ei lahenda probleemi, kuna avaldajatel on vaja üle silla pääseda autotranspordiga. 2009.a. kevadel alustas puudutatud isik silla lähedal asuva kraavi truubi remonti ning takistas seetõttu pealesõitu sillale. Kuigi truubi remont on lõppenud, blokeerib puudutatud isik endiselt pealesõitu sillale. XXX ja XXX talude eramaid läbiv tee on vaid 475 m pikk ning sellel teel on tagatud talvine lumetõrje. Õiguslikult viitasid avaldajad asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lõikele 1. Avaldajad teatasid, et on nõus andma puudutatud isikule silla ehitusloa eest tasuks 5 tonni killustikku aastas või samas vääringus raha teele toodud materjali ostutšeki alusel. Avaldajad olid nõus piirama liiklust üle silla selliselt, et piiramatu läbipääs ööpäevas oleks tagatud kahele avaldaja sõidukile ning ühekordne ligipääs ööpäevas oleks tagatud kahele avaldaja sõidukile ning ühekordne läbipääs ööpäevas kolmele sõidukile. Avaldajad paluvad määrata XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ööpäevaringsete takistusteta kasutuse õigusega jalakäijatele ja igat liiki transpordivahenditele XXX ja XXX kinnistut läbiva tee kaudu pikkusega 475 m alates XXX kinnistu piirist ja lõpetades XXX kinnistu piiriga. Samuti paluvad avaldajad tuvastada, et puudutatud isikul on kohustus anda järgmise sisuga tahteavaldus: „ Puudutatud isiku nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnitusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kolmandasse jakku märke tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse märkus eelnimetatud talumiskohustuse nähtavaks tegemiseks.“ 01.10.2014 kohtuistungil on avaldajad nõus ehitama omal kulul massipiiranguga kergliiklussilla , et sõita oma kinnistule sõiduautoga. Avaldaja jaoks on XXX ja XXX suunad seotud töö, kooli, poes käimisega. Teisel pool jõge asub küla, kellega on vaja aktiivselt suhelda Laste tõmbekeskused asuvad XXX suunal. Avaldaja kinnistu juurde on eelnevalt ajalooliselt välja kujunenud selline juurdepääs nagu avaldaja soovib. Teepikkus läbi XXXtee on samuti lühem kui läbi XXX tee. XXX teed kasutades peaks avaldaja suhtlema ainult XXX vallaga, mis on avaldaja oma vald. Odavam on lükata XXX teed lahti kui XXX teed. Avaldajad pakuvad hoida teed korras alates sillast kuni XXX kinnistu piirini ja tasudes aastas puudutatud isikule 60 eurot. Määrata tuleks tee koridor, tee on võssa kasvanud. Juurdepääs XXX kinnistult avalikult kasutatavale teele XXX kaudu on oluliselt pikem. Teatud kohas on ehituskeeluvöönd, mille kohta on olemas keskkonnaameti dokument. Puudutatud isik I seisukohad

Puudutatud isik I, XXX, XXX kinnistu omanik, vaidleb esitatud avaldusele vastu. Puudutatud isik leiab, et kuna XXX jõel olev rajatis asub korraga kahel kinnistul, on see ühiskasutuses ning mõlema kinnistu omanikud peavad rajatisega kaasnevad küsimused lahendama ühiselt. Puudutatud isik pidas ebaõigeks XXX jõge ületava rajatise nimetamist sillaks, kuna rajatisel puudub igasugune projektdokumentatsioon. Puudutatud isik selgitas, et XXX kinnistut läbiv tee on eratee, mis ei ole kantud avalike teede registrisse. Seni on puudutatud isik ja teised XXX talu elanikud heas usus võimaldanud avaldajatel läbida XXX kinnistut nii jalgsi kui autodega ja jätta autod XXX kinnistu maadele endise veskitammi kohas. XXX kinnistust on avalikult kasutatava teeni maad 1,2 km. Avalduses viidatud rajatist ei ole kunagi kasutatud regulaarselt autoliikluseks kasutatava sillana. XXX ja XXX kinnitute vahelisel jõel olev rajatis ei ole sild, vaid osa veskipaisu kompleksist, mida on omaalgatuslikult ja ilma igasuguse projektdokumentatsiooni ja lubadeta laiendatud. Nimetatud rajatist ei ole kasutatud autotranspordiks ning selle kasutamine autosillana ei ole mõeldav. Puudutatud isiku tellimusel on Tallinna Tehnikaülikooli Sillaehituse õppetooli dotsent XXXkoostanud hinnangu nimetatud rajatise otstarbe ja tehnilise seisukorra kohta ning on leidnud, et tegemist ei ole silla tunnustele vastava rajatisega. Rajatiselt pääseb edasi saarele, kus on jalgrada ning puudub autotee. Avaldaja kasutab aktiivselt XXX kinnitustule ligipääsuks teist teed. XXX kinnitu kogu autotransport, ehitustehnika ja ehitusmaterjalid on veetud nimetatud teist teed pidi. Ajaloolistelt kaartidelt on näha, et liiklus XXX kinnistule on alati käinud teist juurdepääsuteed pidi. Teine juurdepääsu tee nr XXX, mis algab XXX alevikust asfaltteelt, kulgeb mööda XXX teed läbi 2 kinnistu, läbib seejärel ligikaudu 800 m ulatuses RMK Harjumaa metskonna maatüki. Seejärel jätkub tee ca 60 m ulatuses piki XXX talu piiri, läbib XXX MÜ metsakinnistu ning jõuab XXX ja XXX valla piirile. Nimetatud kohast lõpeb 970 m pikkune RMK hooldatav tee ning sealt edasi on XXX kinnistu piirini veel 465 m. RMK Harjumaa metskonna maa osas on tee vastavalt metsaseaduse § 35 lg 1 punktile 4 vabalt kasutatav ning puudutatud isikule teadaolevalt ei ole ükski isik teinud avaldajatele takistusi nimetatud tee kasutamiseks. Seoses avaldajate poolt elamu ehitamisega XXX kinnistule on raskete veokite läbimise tagajärjel kirjeldatud tee seisukord halvenenud, kuid avaldajad on kogu aeg nimetatud teed saanud vabalt kasutada. Tee on tavaline pinnasetee. RMK hooldatav teelõik asub kõrges metsaaluses ja on aastaringselt autoga sõidetav. Puudutatud isik peab avaldajate ettepanekuid vastuvõetamatuteks. Avaldajate poolt XXX Vallavalitsusele esitatud projekteerimistingimuste taotluses oli märgitud, et parkimine korraldatakse XXX kinnistul, jalakäijate juurdepääsu rajamist või muutmist ei taotleta ja transpordi uut juurdepääsuteed ei projekteerita. XXX Vallavalitsuse poolt 09.10.2008.a. väljastatud projekteerimistingimustes nr 110/08 ei ole lähteandmetes näidatud uue juurdepääsutee projekteerimist lisaks olemasolevale juurdepääsuteele. Alates 23.11.2009.a. paigaldas puudutatud isik talu erateele standardile vastava liikluskorraldusvahendi ehk liiklusmärgi 311b „Eratee“. Märk on paigaldatud turvalisuse kaalutlustel. Kuigi teele on paigaldatud eratee märk, ei ole avaldajad kordagi küsinud luba ega informeerinud puudutatud isikut sõidukitest, mis on ka öösel parkinud XXX kinnistul. Puudutatud isiku väidete kohaselt on avaldajad asutanud MTÜ XXX XXX, mille eesmärgiks on luua ja arendada XXX küla ühistegevuseks seltsimaja ning korraldada üritusi. Seega leidis puudutatud isik, et avaldajate eesmärk ei ole kasutada XXX kinnistut ainult elukohana, vaid nad soovivad kinnistust väljaarendada avalikku turismi- ja äriobjekti. Puudutatud isik esitas avaldajale omad kompromissettepanekud. Puudutatud isiku ettepanekute järgi tuleks sõlmida piirinaabrite vahel kokkulepe ja rajada üle XXX jõe miljöösobilik puidust kergliiklussild, mida ei kasutaks mootorsõidukid. Samuti tegi puudutatud isik ettepanekuid vastava silla projekteerimise, ehitamise ja hooldamise kohta.

Puudutatud isiku arvamuse kohaselt asub lähim pood XXXs, lähim bussipeatud XXXs, XXX kool asub teisel pool jõge. Puudutatud isik leiab, et tema on jõeäärne viimane talu, kus sai puhata. Tee läheks läbi puudutatud isiku hoovist. (teest majani alla 30 meetri). Tee möödub salvkaevust lähedalt, mis on seni talu joogivee allika. Autod häirivad oluliselt XXX talu elanike privaatsust ja halvendab elukvaliteeti. Autoga juurdepääsu võimalus peab olema üle teise kinnisasja eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt kinnisasjale on juba olemas. XXX kinnistule on olemas juurdepääs XXX suunalt, mis on küll pikem, kuid mille kasutamine ei ole õiguslikult ega faktiliselt takistatud ning millel on XXX ja XXX valla koostöös toimunud ka talvine lumetõrje viimastel talvedel, kui avaldajad on XXXl alaliselt elanud. Avaldajad ei ole piisavalt põhjendanud ega ole tõendanud, milline on nende ülekaaluks huvi täiendava juurdepääsu rajamise vastu, mis kaaluks üles puudutatud isiku õigused oma kinnistu valdamisel ja käsutamisel ning õigustaks puudutatud isiku kinnitu koormamist. XXX suunalt juurdepääsu kasutamisega on nõus kinnistute omanikud, kelle maad nimetatud juurdepääs läbib. Juurdepääs XXX riigimaanteelt XXX XXX kinnistu piirini on pikkusega 1,42 km, millest suurem osa (ca 900 meetrit) kulgeb riigimetsas. Riigimaanteelt nr 17 üle puudutatud isiku kinnistu kulgev vahemaa XXX kinnistu piirini on 1,15 km. Seega asfaltkattega teele jõudmiseks on avaldajate poolt kasutatav olemasolev tee vaid ca 270 meetri võrra pikem kui tee oleks uues avaldajate avalduses nõutavas asukohas. Kuna lisaks tuleb saarele projekteerida ja rajada tee ja kaks silda ning rajada peale ning mahasõidud, lisaks truubi ja veskikanali ületamine, siis oleksid nende tegevustega seotud kulutused oluliselt suuremad kui olemasoleva tee remontimine ja korrashoid. Kompromissina on puudutatud isik valmis toetama XXX poolt XXX kinnistule viiva tee korrastamist ühekordse abina XXX talu sissesõidul ja kahe valla piiril asuvate kõige halvemate teelõikude remontimiseks ca 0,6 km lõigul kuni 100 tonni lubjakivikillusikuga , milline sisaldab ka remonttöid tee põhjas tasandamisel ja kokkupressimisel ja killustikukihtide tasandamist ja kinnipressimist. Tingimuseks on, et avaldajad ei tee puudutatud isiku perele takistusi üle XXX kinnistu parandatud tee kaudu jalgsi või jalgrattaga XXX suunas liikumiseks. Kohus andis XXXle tähtaja kasutustasu osas seisukoha esitamiseks 01.09.2014. Kasutustasu osas puudutatud isik XXXseisukohta ei esitanud. Puudutatud isik palub juhul, kui avaldajad ei soovi sõlmida kompromissi, määrata seaduslik juurdepääs XXX kinnistule olemasoleva tee kaudu XXX suunalt, mitte läbi XXX kinnistu, mis oleks oluliselt kulukam ja koormavam. Menetluse senine käik ja määruse põhjendused Harju Maakohtu 22.juuni 2010.a. määrusega jättis kohus avalduse rahuldamata. Kohus leidis, et avaldajate kinnistule on olemas teine juurdepääsutee, mille kasutamine ei ole õiguslikult ega faktiliselt takistatud ning mille aastaringne hooldamine on võimalik juhul, kui avaldajad oma XXX kinnistul alaliselt elaksid. Sisuliselt nõuavad avaldajad täiendava juurdepääsu rajamist ning selle sõidukitele kasutamiseks võimaldamist läbi puudutatud isiku kinnistu. Kohus leidis, et avaldajad ei ole oma nõuet ja täiendava juurdepääsu vajalikkust tõendanud, ei ole tõendanud oma väidet, nagu oleks teise juurdepääsutee vajalikul määral remontimine ja aastaringne hooldamine oluliselt kulukam võrreldes XXX jõel asuva rajatise renoveerimisega. Avaldajad ei ole põhjendanud, milline on nende ülekaalukas huvi täiendava juurdepääsu rajamise vastu, mis kaaluks üles puudutatud isiku õigused oma kinnistu valdamisel ja käsutamisel ning õigustaks puudutatud isiku kinnistu koormamist. Avaldajate poolt täiendava juurdepääsu rajamine koormaks oluliselt puudutatud isikut. Avaldajad on omaks võtnud, et on teise juurdepääsutee kaudu transportinud oma kinnistule ehitusmaterjale, mille tagajärjel on tee seisund halvenenud. Kohtu hinnangul ei saa avaldajad nõuda täiendava

juurdepääsu rajamist puudutatud isikule kuuluva kinnistu kaudu, kuna olemasoleva juurdepääsu kasutamise võimalused on halvenenud avaldajate endi tegevuse tagajärjel. XXX kinnistule elamu rajamiseks projekteerimistingimuste taotlemisel kohalikult omavalitsuselt ei soovinud avaldajad uue juurdepääsu rajamist. Seega tuli avaldajatele elamu rajamisel arvestada olemasoleva ehk teise juurdepääsuga. Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2011.a. määrusega kohus tühistas Harju Maakohtu 22.06.2010.a. määruse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus leidis , et kohus ei saa jätta ühtegi kinnistu omanikku ilma juurdepääsuõigusest. Õiguslikult ei ole avaldajatele mingit juurdepääsuteed määratud. Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt ning ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Juurdepääsu otsustamine nõuab kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanike ja kinnisasjade asukohajärgse vallavalitsuse kaasamist menetlusse. Kohus , kaasanud kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud ja kinnisasjade asukohajärgsed vallavalitsused, tutvunud menetlusosaliste väidete ja asjas kogutud tõenditega leiab, et taotletav juurdepääs tuleb määrata. Avaldajatele kuulub XXX kinnistu, asukohaga XXX vald, XXX küla (katstritunnus: XXX) võrdsetes osades. Avaldajate kinnistu külgneb puudutatud isikule kuuluva XXX kinnistuga, asukohaga XXX vald (katastritunnus: XXX). Nimetatud kinnistuid eraldab jõgi ja kinnistute omavaheline piir on määratletud piki jõge. Avaldajad soovivad juurdepääsu tagamist avalikult teelt (XXX-Haapsalu mnt) läbides XXX kinnistul asuvat kruusateed ja üle jõe silla kaudu XXX kinnistule. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata kinnisasja omaniku huve. Seega juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teele vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Samas, isegi siis, kui hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikult teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude eelduseks on AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (Riigikohtu 28.09.2005.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-85-05 p 16; Riigikohtu 21.05.2008.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-41-08, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on antud tsiviilasjas tuvastanud, et õiguslikult ei ole avaldajatele mingit juurdepääsuteed määratud ning asjaolu, et teine nn. eratee kulgeb avaldajate kinnistuni läbi mitme omaniku kinnistu, ei tähenda, et avaldajatele on tagatud õigus seda teed ka tulevikus kasutada. Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt ning ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtadega.

Menetluse käigus on kohus tuvastanud, et lisaks taotletavale juurdepääsuteele on veel kaks alternatiivi. Avaldajatel on võimalik pääseda avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistuni järgmistelt teedelt: I võimalik tee on avaldajate poolt taotletud tee läbi XXX kinnistu. XXX kinnistut ja XXX kinnistut ühendab sild, mis asub mõlemal kinnistul, seega osa silda kuulub XXX kinnistu omanikele ja osa XXX kinnistu omanikule. Puudutatud isiku tellimusel on Tallinna Tehnikaülikooli Sillaehituse õppetooli dotsent XXXkoostanud hinnangu XXX ja XXX kinnistute vahelisele jõele rajatud rajatise otstarbe ja tehnilise seisukorra kohta. Ta nimetab kahte kinnistut ühendavat silda rajatiseks, mis on osa kunagise veskipaisu kompleksist. Hilisemate juurdeehituste käigus on paisu põhiliste sammaste külge rajatud silikaattellistest ja monoliitbetoonist laiendused ning sellele paigutatud 2 sulundseina elementi, mis põhimõtteliselt võimaldavad kergemal autol jõge ületada. Hetkel ei ole XXX ja XXX kinnistut ühendavat rajatist võimalik kasutada sõidukite liikluseks ( I köide lk 42,43).Kohus veendus paikvaatlusel, et tee viib jõge ületava truubini. Jõgi on jagatud saarega, st on kaks silda, XXX kinnistu poolne sild ja XXX kinnistu poolne sild. XXX kinnistu poolne truup on autoga sõitmiseks liiga kitsas, kiivas, truup keskelt tühi ja sellest näeb läbi jõge. Kohus veendus, et käesoleval ajal ei ole võimalik avaldajate kinnistule üle nimetatud silla autoga pääseda. Puudutatud isik ei ole teinud ega tee avaldajatele takistusi XXX kinnistut läbiva tee kasutamiseks jalgsi või jalgrattal. Riigikohus on leidnud, et AÕS § 156 lg 1 järgi ei eelda juurdepääsu nõude rahuldamine, et taotletavas juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks (RK M 17.05.2010.a., nr 3-2-1-42-10, P.31) Avaldaja on nõus ehitama uue kergliiklussilla kahe kinnistu vahele oma vahenditega, et tagada ülesõit autoga. Avaldajad soovivad sõita mööda teed 2-3 korda päevas. Kohus ei pea põhjendatuteks puudutatud isiku väiteid, et avaldajad on asutanud MTÜ XXX veski selleks, et arendada oma kinnistul äri- ja turismiga seotud tegevust. Avaldajad on selgitanud, et MTÜ XXX veski on loodud säilitamaks 150 aasta vanust vesiveskit ning sellel puudub side antud kinnistule vajamineva läbipääsutee küsimusega. MTÜ on loodud kohalikule kogukonnale ja see toimib ka üksnes jalgsi liikumisega. Kuni 27.08.2009 XXX Vallavolikogu äramuutva otsuseni oli puudutatud isiku kinnistut kuni sillani läbiv tee nr 294500 kantud avalike teede nimekirja. Nimetatud avalik tee kustutati avalike teede nimekirjast puudutatud isiku, XXX, nõudel. Enne 27.08.2009 avaldajad pääsesid oma kinnistult avalikult kasutatavale teele . Seega saab kohus kvalifitseerida avaldust ka läbipääsu taastamise nõudena AÕS § 195 lg 2 tunnustel. II võimalik tee kulgeb üle XXX kinnitu 1 (registriosa nr XXX, asukohaga Harjumaa, XXX vald, XXX küla, XXX 1). Paikvaatlusel kohus tuvastas, et nimetatud tee kujutab endast sissesõidetud rööpaid heinamaal, tee on künklik ja porine (paikvaatlus teostatud 30. novembril), mõnevõrra on üritatud auke täita. Koht, kus puudutatud isiku hinnangul võiks ehitada silla üle jõe, on umbes 40 meetrit lai, 100 meetrit eemal on kaks purret (kaks, kuna jões on saareke), mida avaldajad kasutavad aegajalt üle jõe minekuks, purded umbes 40 cm laiad, jõgi selles kohas suhteliselt kiire vooluga. Avaldajad on kasutanud antud teed aeg-ajalt, jättes oma auto XXX kinnistule, et ületada XXX jõgi jalgsi pääsemaks oma kinnistule. Jõge ei ole võimalik ületada autoga. Kohus vaatles ka veel edasi asuvaid silla jäänuseid, millest üle läheb kitsas raudtala, mida on võimaliku ületada jalgsi. Puudutatud isik I leidis paikvaatlusel, et kõige mõttekam on teha tee XXX poolt, mitte siit tagant. XXX kinnistu (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX) kaasomanikud on välismaalased: XXX elab USA-s, XXX elab Rootsis, XXX elab

Saksamaal, XXX elab Suurbritannias, XXX elab Venezuelas ning XXXelab USA-s Kohus tegi nimetatud kinnistu omanike kohta päringud e-Rahvastikuregistrisse ning tuvastas, et kuuest kinnistu kaasomanikust on registrisse kantud üksnes XXX, kuid ka tema elukoha kohta andmed puuduvad. Kohus nõustub XXX Vallavalitsuse seisukohaga paikvaatlusel, et juurdepääsu määramine mööda XXX kinnistut ei ole otstarbekas, kuivõrd XXX jõgi on seal ca 40 meetrit lai ja kiirevooluline, jõgi on seal ligi neli korda laiem kui XXX kinnistu ning XXX kinnistu vahel (toimiku I köite lk 8, toimiku II köite lk 148), mistõttu silla ehitamise kulud on oluliselt suuremad kui silla ehitamise kulud XXX kinnistu ja XXX kinnistu vahele. III võimalik tee –XXX vallas asuva XXX aleviku kaudu, teekonna pikkus 5,977 km. Kokku läbib alternatiivne juurdepääs 2 eravaldust, RMK XXX Metskonna maatükki ja riigimaanteid. Lõikude kaupa jaotub alternatiivne juurdepääs järgmiselt: 2,94 km XXX-Haapsalu maantee, 1,62 km on riigimaantee nr 11178, 46 m XXXle kuuluv katastriüksus (tunnus 86801:001:0295), 808 m on RMK metskonna maatükk nr 51 (tunnus XXX), 36 m on RMK XXX metskonna maatükk nr 51 (tunnus XXX), 198 m on Valgma kinnistul (omanikud XXX ja XXX, tunnus XXX), 29 m on reformimata riigimaal ja 300 m on XXX kinnistu poolt Puudutatud isikud, Valgma talu kaasomanikud XXX, XXX ja XXX leiavad, et XXX tee teeb avaldajatele suure ringi. Puudutatud isikutel ei ole midagi selle vastu, et avaldajad nimetatud teed kasutavad , kui avaldajad hoiavad tee ise korras, kuid see tee teeb 12 km ringi. Normaalne oleks, kui võimaldatakse mõlemalt poolt läbisõit. Puudutatud isikutel oleks lühem maa koju sõita samuti läbi XXX kinnistu kaudu. Teed numbriga XXX (XXX tee) ja XXX (XXX tee) asuvad riigimetsamaal Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) valduses oleval katastriüksusel 86801:001:0081 nimetusega „XXX metskond maatükk nr 60“. Puudutatud isik XXXmärgib, et avaldajad on aastaid kasutanud antud teed oma kinnistuni pääsemiseks. RMK on märkinud, et mõlemad teed on kantud metsateedena eelnimetatud katastriüksuse osas RMK teederegistrisse ja numbrid XXX ja XXX on RMK teederegistris nendele teedele antud numbrid. Teeseaduse § 53 lõike 1 kohaselt on metsatee selle seaduse tähenduses riigi omandisse jäetud maal paiknev vastavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. RMK ei ole kõnesolevaid teid sulgenud ega ka neil liiklust piiranud. Mõlemad teed on pinnaseteed (katteta teed), mille seisundile ei esitata mingeid olulisi nõudeid. Ainsad nõuded on, et roopad ja augud peavad võimaldama metsamajandusliku tehnikaga liiklemist ning lumetõrjet tuleb teha vastavalt metsamajanduslikele vajadustele. RMK Harjumaa metskond on põhimõtteliselt valmis sõlmima kohaliku omavalitsusega vastava lepingu, millega antakse tee avalikuks kasutamiseks ja koos sellega antakse omavalitsusele ka tee remondi ja hooldamisega seotud õigused ja kohustused ning sätestatakse muud tee kasutamisega seotud tingimused. Metsateede nr XXX ja XXX aastaringse liiklemise tagamiseks tuleb eelkõige koostada konkreetsed teetööde projektid ja kalkulatsioonid. RMK leiab, et antud tee ei ole aastaringselt kasutatava seoses ilmastikutingimustega ning avaldajal võib tekkida raskusi mootorsõidukiga oma kinnistule pääsemiseks (toimik II köide lk 97). XXX Vallavalitsus on samuti seisukohal, et antud tee ei ole aastaringselt läbitav. Puudutatud isiku XXXsõnul on avaldajad ise raskete veokitega tee seisukorda halvendanud avaldajate poolt elamu ehitamise ajal. Paikvaatlusel oli see tee väga künklik ning porist libe. Ühe auto jaoks tee piisavalt lai, kuid suurel osal teest poleks võimalik vastutulevatel autodel üksteisest mööduda, kohe tee ääres on kraavid ja puud. Vaatluse hetkel oli mõnes kohas näha sügavaid rööpaid, kuhu sõidukid on

kinni jäänud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates nimetatud tee aastaringselt autodele läbitav. Kohus asub seisukohale, et elamu ehitamiseks vajaliku ehitusmaterjal vedamisel aastaringselt mitteläbitava tee kaudu ei saa käsitleda tee tahtliku halvendamisena . Kohus on paikvaatlusel tuvastanud, et lisaks avaldajate poolt taotletud viisile oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele jõudmiseks on olemas veel kaks alternatiivset varianti, milliseid on avaldajad kasutanud. I võimalik tee üle XXX 1 kinnistu nõuaks avaldajalt kapitaalseid kulutusi silla ja tee ehitamiseks, teede ääres paiknevate kinnisasjade omanikud elavad välismaal, mistõttu on raskendatud kokkulepped kinnisasjade omanike ja avaldajate vahel silla ja tee ehitamise osas. Teine tee XXX poolt teeks avaldajatele 12 km ringi. Päevas kaks korda nimetatud tee läbimine toob kaasa aja ja rahakulu. Tee ei ole aastaringselt sõidetav. Nimetatud tee läbib ka XXX valda, avaldajad on XXX valla elanikud. Kohus asub seisukohale, et kolmest võimalikust juurdepääsuteest on kõige põhjendatum avalduses taotletud juurdepääsutee. Avaldajad liiguvad igapäevaselt XXX ja Tallinna suunal, XXX kaudu sõitmine teeb suure ringi, mistõttu on avaldajatel mõistlikum kasutada liiklemiseks Tammistu kinnistut läbivat teed. Alternatiivne tee XXX kaudu on osaliselt riigimetsamaal ning RMK metsatee ei ole aastaringselt läbitav ning RMK ei ole kohustatud teed sõiduautode jaoks hooldama. Isegi kui antud tee osas tehakse vajalikud parendused võimaldamaks teed sõiduautodel läbida, ei ole antud tee määramine juurdepääsu teeks mõistlik, kuna tegemist on metsateega, mida läbib metsamajandus tehnika. Üldteada asjaolu on, et metsamajandus tehnika puhul on tegemist rasketehnikaga, mille liikumise tagajärjel tee läbitavus halveneb. XXX Vallavalitsuse Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korraldusega nr 21 08.jaanuarist 2003 on tagastatud õigusjärgluse alusel õigustatud subjekti XXXomandisse vastavalt maaüksuste plaanile XXX maaüksus kehtiva kinnisomandi kitsendusena punktis 4.4.- tagada vajadusel katastriüksust läbivatel teedel takistusteta liiklus (I köide lk 10). Avaldajad kasutavad XXX kinnistut käesoleval ajal ka oma elukohana ja avaldajatel on tekkinud vajadus juurdepääsuõigusele läbi XXX kinnistu avalikult kasutatavale teele jõudmiseks. Kohus leiab, et avaldajate huvid kaaluvad üles puudutatud isiku I huvi. Kohtu hinnangul ei ole avaldajate juurdepääsu tagamine kasutades puudutatud isiku I kinnisasja viimase poolt väljatoodud asjaoludel ebamõistlikult koormav. Juurdepääsu taotluse rahuldamine toimub vaid ühe kinnistu huvides ja tarbeks. Avaldajate arvates on mõistlik juurdepääsu tasu 60 eurot aastas. AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsutasu kasutamise tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus. Puudutatud isik ei ole vaatamata kohtu nõudmisele avaldanud, kui suurt tasu ta soovib saada. AÕS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3 järgi on teeomanikul õigus nõuda tasu tee kasutamisega seotud kulutuste ulatuses. Eratee omanik korraldab TeeS § 25 lg 4 järgi tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. TeeS-st ei tulene, et teeomanik vabaneb nendest kohustustest, kui tal on kohustus taluda kõrvalkinnistu omaniku juurdepääsuõigust. Kohus asus seisukohale, et juurdepääsu tasu 60 eurot aastas on mõistlik, kuna XXX kinnitu tee korrashoiu korraldavad avaldajad ise, sh rajavad oma kuludega silla, mida võib ka XXX kinnistu omanik tasuta kasutada. Samuti on lubanud XXX vald talvisel ajal juurdepääsu tee kuni XXX jõeni tasuta lahti lükata. Avaldajad taotlevad juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemist. Juurdepääsuõigust reguleeriv AÕS § 53 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. AÕS § 62 alusel kantakse kinnistusraamatusse asjaõigused ja märked. AÕS § 141 lg-te 1 ja 3 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusregistrisse

kandmata; seadusjärgse kitsenduse üle peetud kohtuvaidluse korral kantakse kitsendus selle kehtivuse tuvastamisel kinnistusraamatusse .Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka kinnisomandi kitsendused. Juurdepääsuõiguse siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis AÕS § 63 lg 1 p 4, § 63` lg 7 ja § 1451 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. KRS § 34` lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnitusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul kahjustab juurdepääsu kohta koormatava kinnistu registriossa tehtav kanne selle kinnistu omaniku õigusi. KRS § 34` lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Samuti näeb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus koormatava kinnistu omaniku kohustuse anda nõusolek kohtu määratud juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Selleks, et avaldajad saaksid silla ehitustöödeks vajaliku ehitusloa taotleda on vajalik puudutatud isiku XXXnõusolekut. Lisaks sillale on avaldajatel vajalik korrastada XXXkinnistul olemasolev tee pikkusega 275 meetrit ja ehitada välja tee ühenduskoht sillaga. Ehitusseaduse § 23 lg 5 teise laudse kohaselt ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu ja –rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. TsÜS § 68 lg 1 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus puudutatud isiku XXXkohustuse anda nõusolek avaldajatele üle XXX jõe XXX kinnistule ulatuva silla ja vajalikus pikkuses tee ehitamiseks. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud antud asjas menetlusosaliste enda kanda. Juurdepääsu seadmist on võimalik naabritel omavahel ise kokku leppida, selleks kohtusse pöördumata. Avaldajad said kokkuleppe teise puudutatud isiku Signe Vaiklaga, kuid XXXga see ei õnnestunud. Kohus jätab tähelepanuta XXX5-10.2014 kirjas esitatud seisukohad toimikus XXX valla seisukohtade kallutatuse kohta. XXX vald on jäänud oma toimikus toodud seisukohtade juurde. Kohus tagastab avaldajate lepingulisele esindajale 20.10.2014 esitatud avaldaja nõuete ja põhiliste seisukohtade kokkuvõtte, kuivõrd kokkuvõte on esitatud hilinenult. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seaduses ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.