P J i hagi L S i ja G K vastu sõiduki müügilepingu tühisuse tunnustamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks, omanikuna liiklusregistrisse sissekandmiseks ja valduse üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu kinnitamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
P J i määruskaebus
31.03.2015
määrus
kompromissi
O-C J i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: P J (isikukood XXXXXXXXX), lepnguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja I: L S (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina Pill Kolmas isik kostja L S i poolel: O-C J , isikukoood
XXXXXX)
Kostja II: G K (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 31.03.2015 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
2.Määruskaebuste menetlemise kulud jätta kaebuse esitajate kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus
1.Pärnu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-13-41031 oli P J i (hageja) hagi L S i (kostja I) ja G K (kostja II) vastu sõiduki müügilepingu tühisuse tunnustamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks, omanikuna liiklusregistrisse sissekandmiseks ja valduse üleandmiseks.
2.07.11.2014 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus kostja I taotluse ja kaasas iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja I poolel menetlusse O-C J i.
3.31.03.2015 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus tsiviilasja menetluse ja kinnitas poolte vahel 26.03.2015 toimunud eelistungil sõlmitud kompromissilepingu järgmistel tingimustel: 1.1. Kolmas isik O-C J kohustub tasuma hagejale P J ile 3250 eurot ühe aastase makseperioodi jooksul, igakuiselt 270,84 eurot, kandes selle P J i arvelduskontole XXXXXXXXX; 1.2. Kolmas isik O-C J peab oma maksed sooritama iga kuu 20-ndaks kuupäevaks; 1.3. Kostja I ja kostja II tagavad oma isikliku käendusega kolmanda isiku kohustuste täitmist hageja ees, kostja I summas 750 eurot ja kostja II summas 750 eurot; 1.4. Juhul kui kolmas isik O-C J oma kohustusi hageja ees ei täida, pöörab hageja oma nõude kostjate vastu 1500 euro ulatuses; 1.5. Juhul kui kolmas isik oma kohustusi hageja ees ei täida, siis hageja informeerib sellest kostja I ja kostja II-te e-kirja teel aadressidel XXXXXXXXX 1.6. Kui kolmas isik ei täida oma kohustusi hageja ees ning kostja I ja kostja II on kohustatud vastavalt nende poolt antud käendusele tasuma hagejale käenduse ulatuses mistahes summa, on neil õigus see viivitamata sisse nõuda läbi täitemenetluse kolmandalt isikult; 1.7. Kolmanda isiku poolt hagejale kohustuste täitmise korral väheneb kostjate käendus proportsionaalselt tasutud summade võrra; 1.8. Pooled kinnitavad, et käesoleva tsiviilasja raames kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda; 1.9. Käesolevaga kinnitavad kompromissi osapooled, et käesolev kompromissi kinnitav kohtumäärus on viivitamatu täitemenetluse aluseks; 1.10.Käesolevaga hageja kinnitab, et loobub oma muudest nõuetest kostjate suhtes ja kolmanda isiku suhtes; 1.11. Hageja soovib tema poolt makstud poole riigilõivu tagastamist arvelduskontole XXXXXXXXX; 1.12. Pooled taotlevad hagi tagamise tühistamist; 1.13. Kohtumäärusele, mis kinnitab käesoleva kompromissi, on kaebetähtaeg kolm kalendripäeva.
4.Samuti tühistas maakohus 11.09.2013 Pärnu Maakohtu määrusega kostja I nimele registreeritud sõiduki aresti ja sõiduki osas hageja kasuks käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke Maanteeameti liiklusregistris ning keelu sõiduki võõrandamiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda ja määras tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. P J i määruskaebus
5.02.04.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada täies ulatuses Pärnu Maakohtu 31.03.2015 määruse, jätkata tsiviilasja lahendamist hagimenetluses ja jätta kõik menetluskulud kostjate I ja II kanda.
6.Kaebuse kohaselt taganeb hageja kinnitatud kompromissist, kuna ta ei saanud kohtuistungil sõlmitud kompromissi kohta arvamust avaldada ega saanud kaasa rääkida poolte vahel peetavates läbirääkimistes. TsMS § 656 lg 1 p-le 1 tuginedes leiab hageja, et tema õigusi on rikutud sellega, et tema tegelik seisukoht kompromissi sõlmimise osas on jäetud välja selgitamata, mistõttu on kompromiss sõlmitud ebaõigetel alustel. Kuna määruskaebuse esitaja on kompromisslepingu üks osapooltest, siis on kompromiss otseselt seotud kaebaja õiguslike huvidega. Hagejal oli menetluses esindaja, kuid antud juhul esindajal puudus teadmine hageja arvamusest sõlmitud kompromissi kohta. Esindaja tegutses oma parimal äranägemisel, ent tal ei saanud olla teadmist, mis võis olla hagejal kompromissi tingimuste kohta. Esindajal ei olnud võimalik 26.03.2015 toimunud istungil kompromissi tingimustest
hagejat teavitada, kuna hageja viibis Prantsusmaal ega saanud telefonile vastata. Hilisemal vestlusel esindajaga sai hageja teada, millistel tingimustel lepinguline esindaja kompromissi sõlmis.
7.Hageja märgib, et kohtu poolt kinnitatud kompromissis sätestatud rahaliste kohustuste jaotus ei ole hagejale sobiv, kuna see ei anna hagejale garantiid soovitud summa laekumiste kohta. Kompromissiga kinnitatud käendus on piiratud 1500 euroga. Seega ei kata kostjate I ja II käendus kolmanda isiku poolt hagejale tasutavat kogusummat 3250 eurot. Hageja ei ole sellise käendusega nõus ega oleks sellisel tingimusel käendusega nõustunud või oleks nõustunud oluliselt teistsugustel tingimustel. Antud juhul on kohustuste vahekord osapoolte vahel oluliselt muutunud ja seda hageja kahjuks. Vastus määruskaebusele
8.Kostja I palub jätta P J i määruskaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud P J i kanda.
9.Kostja II leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta selle rahuldamata. O-C J i määruskaebus
10.06.04.2015 esitatud määruskaebuses palub kolmas isik O-C J kompromissi tühistamist ja menetluse uuendamist ning uut kohtuistungit.
11.Kaebaja ei ole suuteline kompromissis kirjas olevaid makseid teostama. Kohtus kompromissi sõlmides hindas kaebaja oma majanduslikku seisundit üle ning seega ei ole tal võimalik tasuda hagejale selliseid summasid nagu sai kokku lepitud kompromissis. Lisaks leiab kaebaja, et kostja I esindaja allkirjastatud käendus ei ole õiguslikult korrektne, kuna kostja I esindajal puudus volitus käendust sõlmida.
12.Kohtuistungil ei olnud kaebajal ka lepingulist esindajat, mistõttu ei saanud ta aru kõigist õiguslikest seisukohtadest ning leiab, et tema õiguslikud huvid jäid kaitseta. Kaebaja märgib, et soovib edaspidi kasutada esindajat, kes teda tulevasel kohtuistungil esindaks. Vastus määruskaebusele
13.Kostja I palub jätta O-C J i määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud O-C J i kanda.
14.Kostja II leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
15.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 31.03.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti kinnitanud poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu (kd III tl 1-2) ja lõpetanud tsiviilasja menetluse, leides, et sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita.
18.Vastuseks hageja määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et sarnaselt käesoleva määruskaebuse esitamisega on hagejat ka kompromisslepingu sõlmimisel lepingulise esindajana esindanud vandeadvokaat Tarmo Pilv, kelle esindusõigust TsMS § 226 lgst 1 tulenevalt eeldatakse. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt ning esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Ka ei ole hageja toimiku materjalidest nähtuvalt piiranud enda lepingulise esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust kohtuvaidluse kohtuliku kompromissiga lõpetamise puhuks. Seega on kohus põhjendatult kinnitanud poolte vahel sõlmitud kompromissi, lähtudes eeldusest, et hageja lepinguline esindaja omas kompromisslepingu sõlmimisel esindusõigust. Toodust tulenevalt loetakse hageja lepingulise esindaja poolt sõlmitud kompromissleping sõlmituks hageja poolt. Asjaolu, et vastavalt hageja väidetule ei vastanud sõlmitud kompromisskokkuleppe tingimused hageja tahtele, ei saa olla aluseks kompromissi kinnitava maakohtu määruse tühistamiseks.
19.Vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka kolmanda isiku O-C J i kaebuse väited sellest, et kompromissi sõlmides hindas ta üle oma majanduslikku seisundit, kuna ta ei ole suuteline teostama kompromissis märgitud makseid. Samuti ei saanud kolmas isik kaebuse põhjenduste kohaselt kohtuistungil lepingulise esindaja puudumise tõttu aru kõigist õiguslikest seisukohtadest. Ringkonnakohus märgib vastuseks eeltoodud väidetele, et asjaolu, et sõlmitud kokkuleppe tingimused ei ole kaebajale enam vastuvõetavad, kuna tal puudub majanduslikust seisundist tulenevalt võimalus seda täita, ei anna põhjust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on 26.03.2015 toimunud korraldaval eelistungil selgitanud pooltele nende õigust asja kohtuistungil kompromissiga lõpetamiseks ja sellest tulenevaid menetluse lõpetamise tagajärgi. Olukorras, kus kaebaja on kasutanud õigust osaleda menetluses isiklikult ega ole avaldanud soovi määrata enda õiguste kaitseks esindaja, on põhjendamatu kaebaja väide tema õiguste kaitseta jäämisest. Kaebaja poolt esiletoodud asjaoludest ei tulene maakohtu poolne õigusrikkumine kompromissi kinnitamisel. Samuti on alusetu kaebuse väide kostja I esindajal esindusõiguse puudumise kohta. Kostjat I esindas kompromisskokkuleppe sõlmimisel H K, kelle esindusõigus tuleneb toimiku materjalidest (kd II tl 190) nähtuvast 23.01.2015 antud volikirjast.
20.Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.