V.L. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, KÜ XXXXXX ja OÜ Vikerlaid vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, korteriomandi omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. juuni 2014.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viivi Liiv apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Viivi Liiv (isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja I (kostja I): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri asendaja Vladimir Kutšmei Vastustaja II (kostja II): KÜ XXXXXX (registrikood 80094050), esindaja juhatuse liige Rein Arro Vastustaja III (kostja III): OÜ Vikerlaid (registrikood 1053255), esindaja juhatuse liige Helikar Haabma
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 25. juuni 2014. a otsus muutmata.
2.Jätta V.L. apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus V.L. kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.L.V. esitas 28. oktoobril 2013. a Tartu Maakohtule hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, KÜ XXXXXX ja OÜ Vikerlaid vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, korteriomandi omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Maakohus seadis hagi tagamise korras korteriomandile asukohaga XXXXXX-XX Tartu linn vastuväite omandiõiguse ülemineku tagamiseks L.V. kasuks kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt toimus 10. oktoobril 2013.a täiteasjas nr 084/2011/3998 enampakkumine hagejale kuulunud korteriomandi asukohaga Tartu linn XXXXXX-XX suhtes. Korteriomand võõrandati kostjale III, kes on 21. oktoobril 2013.a kinnistusraamatusse uue omanikuna sisse kantud. Hageja leidis, et kohtutäitur rikkus oluliselt hageja kui võlgniku õigusi täitemenetluses: hageja ei ole saanud täitmisteadet, jäädes seetõttu ilma võimalusest täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks; hagejale ei ole selgitatud tema kui täitemenetluse osalise õigusi ja kohustusi täitemenetluses; hagejat ei ole teavitatud korteriomandi arestimisest ega vara ümberhindamisest, samuti kordusenampakkumise toimumisest. Kohtutäitur võõrandas 26 900 euro eest korteriomandi 3090,63 euro suuruse võlgnevuse katteks, seega ei ole hageja hinnangul kohtutäitur lähtunud korteriomandit võõrandades täitemenetluses vajalikust proportsionaalsuse põhimõttest, teostades talle seaduse alusel antud kaalutlusõigust vastuolus avaliku huvi ja hea usu põhimõttega. Hageja on seisukohal, et kohtutäitur ei selgitanud välja, kas hagejal oli muud vallasvara, mida oleks saanud täitemenetluses realiseerida, et vältida invaliidsuspensionäri kodu müümist. Hageja taotleb 10. oktoobril 2013. a toimunud enampakkumise täiteasjas nr 084/2011/3998 kehtetuks tunnistamist, hageja omandiõiguse korteriomandile asukohaga Tartu linn XXXXXXXX tunnustamist ning kinnistusraamatu ebaõige kande muutmist ja kinnistusregistriosa nr XXXXXX teise jakku kinnistu omanikuna V.L. kandmist.
2.Kostja I (kohtutäitur) hagi ei tunnistanud, palus hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
Hageja suhtes on kohtutäitur sissenõudja KÜ XXXXXX täitmisavalduse ning Tartu Maakohtu
16.novembri 2011. a tsiviilasjas nr 2-08-3080 tehtud kohtuotsuse alusel algatanud
18.novembril 2011. a täiteasja nr 084/2011/3998. 10. oktoobril 2013. a toimunud enampakkumise käigus tunnistas kohtutäitur parimaks kostja III poolt tehtud pakkumise summas 26 900 eurot, mille kohta koostas kohtutäitur samal päeval kordusenampakkumise akti. Kohtutäituri hinnangul puudub vaidlus, et kogu täitemenetluse vältel oli hageja püsivaks elukohaks XXXXXX-XX Tartu. Kohtutäitur proovis täitemenetlusega seostud dokumente hagejale korduvalt kätte toimetada isiklikult hageja elukoha aadressil, kuid edutult. Menetlusdokumendid on loetud hagejale kätte toimetatuks postkasti panekuga. Vastupidist, et hageja ei ole täitmisteadet kätte saanud, ei ole hageja tõendanud. Hagejal puudus tahe teha täiteasjas nr 084/2011/3998 läbiviidava menetluse raames kohtutäituriga koostööd ja asjakohatud on hageja etteheited, et täitur ei selgitanud hagejale tema õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Iga hageja postkasti pandud menetlusdokument sisaldas piisaval määral selgitusi täitemenetluses toimuva kohta koos vajalike viidetega võlgniku õigustele ja kohustustele. Samuti on kohtutäituri hinnangul asjakohatud ja põhjendamatud hageja väited kohtutäituri poolse proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta hageja korteriomandile sissenõude pööramisel. Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. 18. novembril 2011. a alustatud täitemenetluses ei õnnestunud kohtutäituril sissenõudmisel olevat nõuet märkimisväärselt rahuldada hageja muu vara (sh pangakontodel oleva vara ja sissetulekute) arvelt. Olukorras, kus võlgnik ei tee kohtutäituriga koostööd ja ei esita oma vara kohta informatsiooni, lähtub kohtutäitur arestimise järjekorra määramisel talle teadaolevast võlgniku varast, milleks reeglina on registreerimisele kuuluv vara. Muu kohtutäiturile teadaoleva realiseeritava vara puudumise tõttu oli korteri müük ainukeseks võimaluseks rahuldada täitmisel olev sissenõudja nõue. Vaatamata sellele, et korteriomandi võõrandamine on võlgniku õigusi intensiivselt rikkuv toiming, puudus täituril antud juhul muu võimalus täitemenetluse efektiivseks läbiviimiseks.
3.Kostja II (sissenõudja) hagi ei tunnistanud, palus hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja II toetab kohtutäituri vastuses väljatoodud seisukohti ja ei nõustu hagejaga, et korteriomandi võõrandamine täitemenetluses oli ebaproportsionaalne. Hagejal puudus muu vara, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Rohkem kui kahe ja poole aasta jooksul ei leidnud hageja võimalust kohtuotsuse täitmiseks mitte ühegi euro ulatuses. Tõsiseltvõetav ei ole hageja väide, et ta sai enampakkumisest teada juhuslikult alles 30. augustil 2013. a.
4.Kostja III (ostja) hagi ei tunnistanud, palus hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja III vastuse kohaselt on enampakkumine õiglaselt korraldatud ja hageja hagi on enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta alusetu. Kostja III peab end ostetud korteri seaduslikuks omanikuks. Kostja III kaalub vastuhagi esitamist seoses korteriomandi temale üleandmata jätmise ja kulude tekitamisega.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis 25. juuni 2014. a otsusega V.L. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, KÜ XXXXXX ja OÜ Vikerlaid vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, korteriomandi omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks rahuldamata. Menetluskulud jäeti V.L. kanda.
Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et 18. novembril 2011. a algatas kohtutäitur hageja suhtes sissenõudja KÜ XXXXXX täitmisavalduse ning Tartu Maakohtu 16. novembri 2011.a tsiviilasjas nr 2-08-3080 tehtud kohtuotsuse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 084/2011/3998 ning hageja elukohaks täitemenetluse kestel oli Tartu linn XXXXXX-XX. Maakohus on seisukohal, et täitmisteadet ei tule võlgnikule kätte anda igal juhul isiklikult allkirja vastu. Menetlusdokument on võimalik kätte toimetada ka selle kättetoimetatuks lugemisega, sh postkasti panekuga. Kohtu hinnangul on täitmisteate postkasti panekuga kättetoimetatuks lugemise eeldused täidetud ja maakohus luges tuvastatuks täitemenetluse alustamise teate hagejale kättetoimetamise 13. detsembril 2011. a. Maakohtule ei esitatud koopiat 18. novembril 2011. a täitmisteatest täiteasjas nr 084/2011/3998, samas ei kahtle kohus, et hagejale kätte toimetatud täitmisteade sisaldab kõiki TMS § 24 lg-s 3 ettenähtud täitmisteate elemente, sest reeglina kasutatakse vastavalt TMS § 24 lg-le 1 justiitsministri kehtestatud täitmisteate vormi. Maakohus asus seisukohale, et hageja on tutvunud täitmisteate sisuga ja teadis oma õigusi täitemenetluses, mida kinnitab kohtu hinnangul ka 2012. aasta alguses pärast vara hoiusel ja arveldusarvel arestimise akti koostamist hageja poolt 16. jaanuaril 2012. a kohtutäiturile esitatud kaebus kohtutäituri tegevuse peale seoses rahaliste vahendite arestimisega. Alusetu on hageja väide, et ta on jäänud ilma võimalusest täita täitedokument vabatahtlikult. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 20. mail 2013.a esitas sissenõudja kohtutäiturile avalduse sissenõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale, so vaidlusalusele korteriomandile. Hageja ei viibinud kohtutäituri poolt arestimistoimingu läbiviimiseks määratud ajal 28. mail 2013. a kell 12.00 temale kuuluva korteriomandi asukohas, korteriomandisse siseneti tsiviilasjas nr 2-1328033 tehtud 06. juunil 2013. a kohtumääruse alusel ja kinnisasja sundsisenemise ja ülevaatamise akti koostas kohtutäitur 18. juunil 2013.a. Kinnisasja arestimisakt koostati
20.juunil 2013. a kell 13.00 kohtutäituri büroos. Kohtutäitur on jätnud kinnisasja sundsisenemise ja ülevaatamise aktist võlgniku eksemplari tema korteri ukse vahele viisil, mis tagas selle kättesaamise üksnes ukse avamisel. Maakohus tuvastas, et hageja on põhjendamatult keeldunud kinnisasja arestimisakti vastuvõtmisest, mistõttu tuleb lugeda 20. juuni 2013. a kinnisasja arestimisakt hagejale kättetoimetatuks 25. juunil 2013. a selle postkasti panekuga. Kättetoimetatuks lugemise näol on dokumendi vastuvõtmisest keeldumise puhul tegemist kättetoimetamise fiktsiooniga, see on õigustatud olukorras, kus võlgnik pahatahtlikult hoidub kõrvale dokumentide vastuvõtmisest. Kinnisasja arestimisaktist nähtuvalt on hagejale selgitatud tema õigusi seoses korteriomandi arestimisega, millest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja väide, et teda ei ole olulises osas tema õigustest täitemenetluses teavitatud. Maakohtule ei ole teada, et hageja oleks arestimise vaidlustanud. Maakohus leidis, et kohtutäitur on informeerinud hagejat 29. juulil 2013. a välja kuulutanud enampakkumise toimumisest, algusega 27. august 2013. a kell 12.00 ja lõpuga 03. septembril 2013. a kell 14.00, lihtkirjaga hageja elukoha aadressile 29. juulil 2013. a saadetud enampakkumisteatega. TMS § 10 lg-te 4 ja 5 alusel on loetud enampakkumisteade hageja poolt kätte saaduks 02. augustil 2013. a. Enampakkumise teate kättesaamist kinnitab hageja poolt
30.augustil 2013. a, so praktiliselt enne enampakkumise lõppemist, kohtutäiturile esitatud järelepärimine, kus hageja on soovinud oma kodu müümise vältimiseks saada teada, millise summa ta peaks sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks tasuma, et enampakkumine lõpetataks ning ka 28. augustil 2013. a kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine koos hagi tagamise taotlusega täitemenetluse peatamiseks.
Kohtutäitur edastas 05. septembril 2013. a lihtkirjaga 29. juulil 2013. a välja kuulutanud elektroonilise enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti koos seisukoha nõudega vara ümberhindamise osas hageja elukoha aadressile ja sissenõudjale elektronposti aadressile. Maakohus luges enampakkumise nurjumise akt tuleb TMS § 10 lg-te 4 ja 5 alusel hageja poolt kätte saaduks 09. septembril 2013. a.
19.septembril 2013. a kuulutas kohtutäitur välja suulise enampakkumise 10. oktoobril 2013.a algusega kell 11.00 kohtutäituri büroos, vara alghinnaga 23 000 eurot ja edastas teate uue enampakkumise toimumise aja kohta koos korteriomandi ümberhindamise aktiga lihtkirjaga hageja elukoha aadressile. Vara ümberhindamise akt ja kordusenampakkumise teade tuleb TMS § 10 lg-te 4 ja 5 alusel lugeda hageja poolt kätte saaduks 23. septembril 2013. a. Kordusenampakkumise käigus tunnistas kohtutäitur 10. oktoobril 2013. a parimaks kostja III poolt tehtud pakkumise summas 26 900 eurot ja 18. oktoobril 2013. a on kinnistamisavalduse alusel 21. oktoobril 2013. a kinnistusraamatusse sisse kantud uue omanikuna OÜ Vikerlaid. Hageja on 10. oktoobri 2013. a kordusenampakkumise akti kätte saanud 23. oktoobril 2013.a, mil tema esindaja L.V. käis kohtutäituri büroos tutvumas vaidlusaluse täitetoimikuga ning tegi toimikus sisalduvatest dokumentidest koopiaid. Kordusenampakkumise akti kätte toimetamine
23.oktoobril 2013. a ei ole toonud kaasa hageja õiguste rikkumist – hageja on tähtaegselt esitanud kohtule oma õiguste teostamiseks ja kaitseks TMS § 223 lg 1 kohase enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et teda ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see on toonud kaasa tema õiguste rikkumise. Maakohus märkis, et kui võlgnik ei tee tema suhtes läbiviidava täitemenetluse raames kohtutäituriga koostööd, tagavadki võlgniku õigust saada informatsiooni menetluse kulgemisest peamiselt TMS § 10 lõiked 1 ja 4, mille kohaselt tuleb võlgnikule kätte toimetada või edastada kõik tema õigusi ja menetlustoiminguid puudutavad dokumendid. Maakohtu hinnangul sisaldas iga hagejale kätte toimetatud või edastatud menetlusdokument piisaval määral selgitusi täitemenetluses toimuva kohta koos vajalike viidetega hageja õigustele ja kohustustele, sh õigusele vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja tegevust koos edasikaebamise korra ja tähtaja äranäitamisega. Hageja ei ole kohtutäiturile täitemenetluse kestel ega ka kohtule kohtumenetluse kestel nimetanud muud vara, millele oleks saanud sissenõuet pöörata selliselt, et võlausaldaja nõude saanuks rahuldatud. Eelnev täitmine ei andnud tulemusi, muu kohtutäiturile teadaoleva realiseeritava vara puudumise tõttu, oli kohtutäitur menetluse eesmärki – sissenõudja nõude rahuldamine mõistliku aja jooksul – silmas pidades, õigustatud pöörama sissenõude hageja kinnisvarale. Vastasel korral oleks jätkunud olukord, kus hageja valdab ja kasutab oma korteriomandit edasi majandamiskulude eest tasumata, sissenõudja nõude maksmapanek on samal ajal aga täielikult välistatud. Hageja oleks saanud korteriomandi müüki takistada ka enampakkumise ajal (TMS § 97 lg 1), kuid ei teinud seda. Maakohus asus seisukohale, et kinnisasja arestimine ei ole tühine ning enampakkumine ei toimunud tühise arestimise alusel. Samuti ei rikkunud kohtutäitur hageja korteriomandit arestides ja müües proportsionaalsuse põhimõtet, kuivõrd korteriühistu nõude rahuldamine muul viisil ei olnud võimalik.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.L.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 25. juuni 2014. a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on apellandi kodu ja korteriomand müüdud kohtutäituri vahendusel maha ca 3000 eurose võla katteks. Kohtutäitur on saanud korteri müügist 26 900 eurot, mis on täituri teatel kantud suuremas osas apellandi kontole tagasi; 2) on asjas oleva kinnisasja sundsisenemise ja ülevaatamise akti kohaselt kohtutäitur tutvunud enne korteri enampakkumist apellandi korteri ja selle sisustusega, kuid ei ole fikseerinud, et apellandil oli korteris küllaldaselt vara või muud vara, millele kohtutäitur oleks saanud sissenõude pöörata. Apellandil oli korteris kogu sisustus – mööbel, kodutehnika, sh pliit, külmkapp, moodne televiisor jms. Kohtutäitur ei ole soovinud sellise vara realiseerimisega “vaeva näha” vaid on eelistanud kogu korteri enampakkumist. Samas oleks kohtutäitur saanud ca 3000-eurose nõude rahuldatud ka korteris olevate esemete realiseerimisest; 3) on apellant seisukohal, et ülearestimise keelu ja proportsionaalsuse põhimõtte üks eesmärke on suure väärtusega vara ehk peamiselt kinnisasjade sundmüügi vajalikkuse allutamine rangemale kontrollile ning selle kaudu ka füüsilisest isikust võlgniku puhul eriasjaolude arvesse võtmine. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleks arvestada ruumi kasutamist eluruumina. Samuti tuleb arvestada nõude suurust, võlgniku majanduslikku olukorda ning uue elukoha leidmise keerukust; 4) on täiteasjas võõrandatud 90 % töövõime kaotusega invaliidsuspensionäri kodu, seejuures rikkudes õiguse üldisi põhimõtteid, TMS-is sätestatud nõudeid ning isiku õigusi olla kursis enda suhtes läbiviidava täitemenetluse sisu ja toimingutega; 5) oli kohtutäitur teadlik hageja raskendatud olukorrast, samuti asjaolust, et hagejal puuduvad endal vajalikud teadmised enda õiguste eest seismiseks; 6) ei kajasta täitetoimik andmeid selle kohta, et kohtutäitur oleks isegi proovinud kindlaks teha võlgniku muud vara, mida oleks saanud realiseerida nõude katteks. Kohtutäitur pole palunud võlgnikul kunagi esitada oma varade nimekirja ning on lähtunud vaid kinnisturaamatu andmetest, leides ekslikult, et võlgnikul puudub muu vara, mida võla katteks realiseerida; 7) oli varem kehtinud täitemenetluse regulatsiooni kohaselt kinnisvara võõrandamiseks enampakkumisel vajalik kohtu nõusolek. Ida-Viru Maakohus on oma 27. oktoobri 2005.a määruses tsiviilasjas nr 2-2867/05 keeldunud võlgniku korteriomandi müügiks nõusolekut andmast, viidates avalike huvide kaitsele ja asjaolule, et võlgnik on invaliidsuspensionär ja 50 % töövõimekaotusega on raske leida töökohta. Kehtivas õiguses on nimetatud kaalutlusõigus delegeeritud kohtu asemel kohtutäiturile, kuid täitur peab siinjuures järgima proportsionaalsuse põhimõtet; 8) ei ole hagejale edastatud täitmisteadet täiteasjas nr 084/2011/3998, kohtutäitur ei ole selgitanud hagejale kui täitemenetluse osalisele tema õigusi ja kohustusi täitemenetluses (TMS § 8). Võlgnik peab olema täitemenetluse läbiviimisest ning sealhulgas ka enampakkumisest informeeritud ning tal peab olema reaalne võimalus täitemenetluse käigus oma õigusi kaitsta; 9) ei ole kohtutäitur teavitanud hagejat kinnisasja arestimisest, vara ümberhindamisest
18.septembril 2013. a, samuti kordusenampakkumise toimumisest 10. oktoobril 2013. a, seega on oluliselt rikutud võlgniku õigusi täitemenetluses, mis annavad aluse tunnistada 10. oktoobril 2013. a toimunud enampakkumine kehtetuks;
12) ei ole apellandile kordagi täitemenetlusega seotud dokumente reaalselt kätte toimetatud, ei ole põhjendatud, et apellandi suhtes, kes on XX-aastane ja XX% töövõimetu, loetakse dokumendid kätte toimetatuks erandlikul alusel TsMS § 326 järgi ja üldjuhul justkui postkasti teate jätmise kaudu.
7.Tartu Kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et Tartu Maakohtu 25. juuli 2014. a kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Kohtutäitur jääb kõigi kohtutäituri poolt 17. veebruaril 2014. a Tartu Maakohtule esitatud vastuses hagiavaldusele ja 03. juunil 2013. a toimunud kohtuistungil esitatud seisukohtade juurde. Vastuväidete kohaselt: 1) on meelevaldne ja põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud väide kohtutäituri poolt täiteasjas nr 084/2011/3998 läbiviidavas täitemenetluses proportsionaalsuse põhimõtte eiramise kohta. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kohtutäitur ei rikkunud hageja korteriomandit arestides ja müües proportsionaalsuse põhimõtet, kuivõrd korteriühistu nõude rahuldamine muul viisil ei olnud võimalik; 2) on paljasõnaline apellandi väide, et apellandil oli korteris küllaldaselt vara, millele kohtutäitur oleks saanud sissenõude pöörata. Korteris tehtud piltidest on üheselt selge, et korteris puudus realiseeritav ja sisuliselt ka, TMS § 53 lg-s 2 sätestatud piirangut arvestades, arestitav vara. Apellatsioonkaebuses nimetatud korteri sisustus (sh mööbel, pliit, olmetehnika) kujutab endast ilmselgelt eelmise sajandi masstoodangu produkti, mille realiseerimisest ei ole võimalik katta isegi realiseerimisel tekkivaid kulusid (demonteerimine, hoiukohta transportimine ja hoiustamine); 3) on kohtutäituril piisav ametialase tegutsemise kogemus, hindamaks ühe või teise vara (sh vallasvara) realiseerimise perspektiivikust ja selle võimalikku tulemit. Käesoleval juhul 18. juuni 2014. a seisuga korteris, asukohaga XXXXXX-XX Tartu linnas, asunud vallasvara arvelt sissenõudmisel oleva nõude rahuldamine ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik; 4) on asjakohatu apellandi väide, mille kohaselt täitur ei fikseerinudki korteris viibides apellandi varalist olukorda. Kohtutäitur on menetluse jooksul tuvastanud, et apellandil puudub, lisaks korterile aadressil XXXXXX-XX Tartu muu registreerimisele kuuluv vara. Viibides 18. juunil 2013. a apellandi korteris tuvastas kohtutäitur, et korteris asuva vallasvara realiseerimine ilmselgelt ei vii sissenõudja nõude täies ulatuses rahuldamiseni. Apellant ei ole esitanud ühtegi tõendit ega usaldusväärset põhjendust selle kohta, et korteris asukohaga XXXXXX-XX Tartu linnas oleks vallasvara, mille väärtus kataks kohtutäituri sissenõudmisel olnud apellandi kohustused. Täitemenetluses, erinevalt pankrotimenetlusest, ei ole kohtutäituri ülesandeks tuvastada kogu võlgnikule kuuluv vara; 5) on kohtutäitur teinud katseid rahuldada sissenõudja nõue muul viisil ehk hageja korteriomandit võõrandamata, sh arestides võlgniku kontod, kontrollides regulaarselt võlgniku sissetulekute olemasolu ning tuvastades piisavas väärtuses vallasvara puudumise hageja korteris asukohaga XXXXXX-XX Tartu linnas. Kui võlgnik ei tee kohtutäituriga koostööd ja ei esita oma vara kohta informatsiooni, lähtub kohtutäitur arestimise järjekorra määramisel talle teadaolevast võlgniku varast, milleks on reeglina registreerimisele kuuluv vara; 6) tuleb arestimisel arvestada nõude suurust, võlgniku majanduslikku olukorda ning uue elukoha leidmise keerukust. Apellandil muu, kohtutäiturile teadaoleva, realiseeritava vara puudumise tõttu puudus kohtutäituril võimalus keelduda sissenõude pööramisest apellandi korteriomandile;
7) on teada, et hageja ja tema abikaasa XX moodustavad ühtse leibkonna. Apellandi teiseks elukohaks on XXle kuuluv kinnisasi aadressil XXXX Tartu linnas. Nimetatud aadressil viibides on apellant korduvalt keeldunud kohtutäituri dokumentide vastuvõtmisest. Sellest tulenevalt ei ole asjaolu, et apellant kasutab eluruumina muuhulgas ka korterit asukohaga XXXXXX-XX Tartu linnas, võlgniku vara võõrandamise proportsionaalsuse hindamisel määrava tähtsusega. Apellandil on olemas muu elukoht ehk abikaasale kuuluv maja asukohaga XXX Tartu linnas; 8) on kohtutäitur teinud kõik mõistlikult võimalikku hageja menetlusse reaalseks kaasamiseks ja talle täitemenetluse osalise õiguste ja kohustuste selgitamiseks. Apellandi vastupidised väited on paljasõnalised; 9) pannakse menetlusdokumendi postkasti panekuga kättetoimetatuks lugemise korral postkasti vastavat menetlusdokumenti sisaldav ümbrik. Menetlusdokumendi postkasti paneku korral oli apellandil võimalik saada postkasti jäetud dokument sealt kätte ja tutvuda selle sisuga; 10) keeldus hageja mitmete dokumentide puhul (sh käesoleva vaidlusega seonduvalt 20. juuni 2013 arestimisakt) otseselt kohtutäituri dokumentide vastuvõtmisest, seega oli kohtutäituril võimatu saada hageja allkirja dokumentide vastuvõtmise kohta. Siiski ei tähenda viimane, et hagejal puudus võimalus olla reaalselt menetlusse kaastatud; 11) on asjakohatud hageja viited kuni 01. jaanuarini 2006. a kehtinud täitemenetluse seadustiku alusel tekkinud kohtupraktikale. Alates 01. jaanuarist 2006. a kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 4 sätestab selgesõnaliselt, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Nimetud sisukohta on toetanud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08 p-s 13; 12) ei ole hageja kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust selle kohta, et kohtutäituri poolt hagejale edastatud teated vara arestimise toimingu läbiviimise, vara ümberhindamise kohta ja kordusenampakkumise kuulutuse sisu ei ole hagejani jõudnud.
8.XXXXXX KÜ leiab, et Tartu Maakohtu 26. juuni 2014. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ja palub jätta V.L. apellatsiooni rahuldamata ning kõik menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) toetab vastustaja kohtutäitur Oksana Kutšmei 29. septembri 2014. a vastuses apellatsioonkaebusele välja toodud seisukohti; 2) on apellant teinud kõik endast oleneva, et takistada kohtutäiturit tema ametiülesannete täitmisel, samuti ei ole apellant üritanudki teha mingitki koostööd täituri ning sissenõudjaga, mistõttu on apellandi väited tema õiguste väidetavast kahjustamisest täielikult sisutud; 3) ei ole apellant ei täitemenetluses ega ka käesolevas kohtumenetluses üritanudki tõendada, et tal oli peale korteriomandi muud vara, mille arvelt jõustunud kohtuotsust täita. Seetõttu ei saa arvestada ka apellandi (võlgniku) paljasõnaliste väidetega, et korteriomandi arvel kohtuotsuse täitmine oli ebaproportsionaalne; 3) näitavad korteriomandi arestimisel tehtud fotod, et korteris oleva vallasvara, millest enamuse osas võis veel ka rakenduda TMS § 66 lõikes 1 sätestatud arestimise keeld, arvel ei oleks olnud võimalik vastustaja sissenõutavat nõuet täita.
9.Vastustaja OÜ Vikerlaid on apellatsioonikaebuse kätte saanud 24. septembril 2014. a (II kd tl 114), kuid ei ole apellatsioonikaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et V.L. apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 25. juuni 2014.a otsusele tuleb jätta rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuna Tartu Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud asjas olevaid tõendeid.
11.Kohtutäitur esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele 18. juunil 2013. a toimunud sundsisenemise käigus korteris tehtud fotod. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et tegemist ei ole uute tõenditega TsMS § 633 lg 4 tähenduses, vaid tegemist on parema kvaliteediga fotodega (II kd tl 30-31), mis on maakohtule esitatud koos arestimisaktiga
17.veebruaril 2014. a. Seega ei vaja otsustamist küsimus uute tõendite esitamise lubatavusest apellatsioonimenetluses. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta.
12.Ringkonnakohus analüüsib apellandi etteheiteid, mille kohaselt oli apellandil piisavalt vara sissenõudja nõude rahuldamiseks, apellanti ei kaasatud reaalselt täitemenetlusse ning täitemenetluse läbiviimisel on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.
13.Ringkonnakohtu arvates on maakohus otsuse punktis 6 õigesti tuvastanud, et V.L.le on täitmisteade kätte toimetatud 13. detsembril 2011.a postkasti panekuga. Nähtuvalt asja materjalidest on täitmisteade koostatud 18. novembril 2011. a. Kohtutäitur on V.L.le 18. novembril 2011.a koostatud menetlusdokumentide kättetoimetamise akti püüdnud apellandile isiklikult tema elukohas kätte toimetada kolmel korral: 28. novembril 2011.a kell 18.25, 06. detsembril 2011.a kell 19.05 ja 13. detsembril 2011.a kell 13:20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huvi arvestades ei tule täitmisteadet võlgnikule kätte anda igal juhul isiklikult allkirja vastu. Menetlusdokumenti on võimalik kätte toimetada ka selle kättetoimetatuks lugemisega, sh postkasti panekuga. Maakohus on õigesti tuvastanud, arvestades esitatud asjaolusid ja TsMS § 326 lg-d 1 ja 2, et apellandile on 13. detsembril 2011. a täitmisteade kätte toimetatud selle postkasti panekuga.
14.Ebaõige on apellandi väide, et kohtutäitur on rikkunud TMS § 55 punkte 2 ja 4, jättes võlgnikule edastamata täitedokumendid ning ei ole võlgniku olulises osas teavitanud tema õigustest täitemenetluses. TMS § 55 p 2 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Maakohus on oma otsuse punktis 4 tuvastanud, et 18. novembril 2011. a algatas kohtutäitur hageja suhtes sissenõudja KÜ XXXXXX täitmisavalduse ning Tartu Maakohtu 16. novembri 2011. a tsiviilasjas nr 2-08-3080 tehtud kohtuotsuse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 084/2011/3998. Täitmisteate on maakohus lugenud kättetoimetatuks 13. detsembril 2011.a. Kinnisasja arestimine 20. juunil 2013. a on toimunud kehtiva täitedokumendi (s.o Tartu Maakohtu 16. novembri 2011. a otsus) alusel ning seega ei ole kohtutäitur rikkunud TMS § 55 p-i 2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur on informeerinud hagejat enampakkumise toimumisest, enampakkumise nurjumisest, vara ümberhindamisest, kordusenampakkumise ajast lihtkirjadega apellandi elukoha aadressile ning TMS § 10 lg-te 4 ja 5 alusel on edastatud menetlusdokumendid loetud apellandi poolt kätte saaduks.
Asja materjalidest nähtub, et kogu apellandi suhtes läbiviidud täitemenetluse jooksul on apellant õigeaegselt esitanud kaebusi kohtutäituri tegevuse peale (nt 16. jaanuar 2012. a kaebus arveldusarvete arestimise kohta; 28. august 2013. a sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tsiviilasi 2-13-39665; 25. september 2014. a sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tsiviilasi 2-14-57965) ning pole kordagi esinenud vajadust kaebetähtaja ennistamiseks. Seega saab apellandi tegevusest järeldada, et apellant on olnud teadlik tema suhtest läbi viidud täitemenetlusest ja on aktiivselt enda õiguste eest seisnud, kuid on keeldunud koostööst kohtutäituriga, mh on keeldunud korduvalt kohtutäituri poolt edastatavate dokumentide vastuvõtmisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandile edastatud täitemenetlusdokumentides on selgitatud tema õigusi ja apellandile on olnud täitemenetluses tagatud tema õiguste kaitse, mh on olnud tagatud õigeaegne kaebeõiguse kasutamine. Apellandi väited, et teda ei ole teavitatud täitemenetluse läbiviimisest, kinnisasja arestimisest ega vara ümberhindamisest, kordusenampakkumise toimumisest, on paljasõnalised ja tõendamata. Maakohus on õigesti leidnud, et antud asjas puuduvad TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alused ning seetõttu on õigesti jäetud sel alusel hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ja ükski apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei anna alust asuda teisele seisukohale.
15.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kohtutäitur on apellandile kinnisasja arestimise akt kätte toimetanud 20. juunil 2013. a ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. TMS § 53 lg 1 lubab arestida suurema väärtusega vara, kui nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik ehk siis juhul, kui võlgnikule kuulubki ainult üks suure väärtusega asi ja ülejäänust varast nõude rahuldamiseks ei piisa. Apellant esitas 28. augustil 2013. a Tartu Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavaldusele on apellant lisanud 29. juuli 2013. a väljatrüki Ametlikest Teadaannetest, kust nähtub apellandile kuulva korteriomandi enampakkumisteade (I kd tl 21). Hagiavalduse kohaselt avastas apellant 30. augustil 2013. a juhusliku internetiotsingu käigus, et tema korter on enampakkumisel. Apellandi väide on vastuoluline, sest juba 28. augustil 2013.a esitas apellant hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, lisades hagiavaldusele 29. juuli 2013.a väljatrüki enampakkumisteate kohta. Apellandi poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadest ja tõenditest saab järeldada, et apellandile on kinnisasja arestimise akt kätte toimetatud ning apellant on olnud teadlik kinnisasja arestimisest ning arestimise vaidlustamise korrast. Kuna vara on arestitud kehtiva täitedokumendi alusel, võlgnikule on kinnisasja arestimise akt kätte toimetatud ning teda on teavitatud olulises osas tema õigustest täitemenetluses, siis ei ole arestimine tühine ning enampakkumine ei ole toimunud tühise arestimise alusel.
16.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et arvestades konkreetset olukorda, ei rikkunud kohtutäitur kinnisasja arestimisel ja enampakkumisel TMS §-s 198 sätestatud varale sissenõude pööramise järjekorda. TMS § 198 lg 1 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale; lg 2 kohaselt arvestades lg 1 sätestatud sissenõude pööramise järjekorda, pööratakse sissenõue viimasena võlgniku osale ühises varas. TMS § 53 lg 2 kohaselt ei arestita vara, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks.
Täiteasjas nr 084/2011/3998 on täitur eelnevalt pööranud sissenõude apellandi arveldusarvele. Täitur on tuvastanud, et apellandil puudub muu realiseeritav vara, mille arvelt oleks olnud võimalik sissenõudja nõuet rahuldada. Paljasõnaline on apellandi väide, et kui kohtutäitur oleks korteri sisustuse realiseerinud, oleks olnud võimalik kõik täitmisnõuded täiteasjades rahuldada. Kohtutäitur on korduvalt kinnitanud, et apellandil puudus muu selline vara, mida oleks saanud võlgnevuse katteks realiseerida. Kohtutäiturile teadaolevalt kuulus apellandile korteriomand, mis nõude rahuldamiseks müüdi sundenampakkumisel. Apellant ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et oleks olemas olnud muu realiseeritav vara, mille arvelt oleks olnud reaalselt võimalik sissenõudja nõuet rahuldada. Apellandi väited korteri sisustusele kui vallasvarale, mille arvelt nõuet rahuldada, on paljasõnalised. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid ja esitama tõendeid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Apellant ei ole esitanud vara nimekirja koos vara rahalise väärtuse äramärkimisega, mis võimaldaks kohtul analüüsida, kas kohtutäituril oleks olnud võimalik nõuet rahuldada muu vara arvelt. Muu vara puudumist kinnitab apellant ka ise hagiavalduses, taotledes riigi õigusabi, sest puuduvad sellised rahalised vahendid või vara, mille arvelt oleks võimalik kohe tasuda advokaadile õigusabi eest. TMS § 53 lg 3 kohaselt arvestab kohtutäitur vara arestimise järjekorda määrates seda, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huvi ei või kahjustada. Kohtutäitur on alustanud täitemenetlust 18. novembril 2011. a, korteriomand müüdi kordusenampakkumisel 10. oktoobril 2013. a, so peaaegu kaks aastat peale kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäitur ei ole kahjustanud võlgniku õigustatud huvi, sest võlgnikul oli võimalik vältida korteriomandi müüki, asudes võlgnevust tasuma või pakkudes täitmiseks muud vara, kuid võlgnik seda ei teinud, millega võlgnik kahjustas sissenõudja huve. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 p 15 selgitanud, et kui kohtutäitur oli tuvastanud muu vara puudumise, oli kohtutäitur õigustatud arestima ja müüma hageja kinnistu. Erinevalt kaebuses väidetust ei olnud seetõttu ebaproportsionaalne ja ebamõistlik müüa isiku elukohta. Võlgnik peab ka ise aktiivselt täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ning mh välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja müüki. Kuna kohtutäitur oli pööranud sissenõude V.L. rahale (arveldusarvete arestimine) ning vallasvara, millele sissenõude pööramine oleks olnud edukas, V.L.le kohtutäiturile teadaolevalt ei kuulunud, siis on kohtutäitur õigesti viimases järjekorras pööranud sissenõude TMS § 198 lg 2 kohaselt võlgnikule kuuluvale kinnisvarale.
17.Kohtutäitur ei ole rikkunud TMS 6 ptk 2. jaos sätestatud enampakkumise olulisi tingimusi ning ka sel alusel ei ole enampakkumine kehtetu. Nähtuvalt asja materjalidest arestiti korteriomand täiteasjas nr 084/2011/3998. Vara kordusenampakkumise akti kohaselt (I kd tl 4-7) on kohtutäitur enampakkumise korraldanud täiteasjas 084/2011/3998. Kinnisvara oli arestitud ainult täiteasjas nr 084/2011/3998, seega toimus kinnisasja müük selle täiteasja raames sissenõutava võlgnevuse rahuldamiseks. Vara müügist saadud raha läks täiteasja nr 084/2011/3998 nõude täitmiseks. Vara müügist saadud raha arvelt rahuldati sissenõudja nõue ja täitemenetlusega kaasnevad tasud. Ülejäänud rahasumma 18 390,67 eurot on kantud üle apellandi kontole. Apellant ei ole sellele vastu vaielnud.
18.Ringkonnakohus märgib, et apellandi viited enne 01. jaanuari 2006. a kehtinud täitemenetluse seadustikule ja täitemenetluse põhimõtetele ei ole asjakohased. Kohtutäitur peab oma tegevuses lähtuma kehtivast seadusandlusest (KTS § 6). Menetlustoiming tehakse toimingu
tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (KTS § 6 lg 1 p 2, TsMS § 6). Ringkonnakohus ei tuvastanud, et kohtutäitur oleks oma tegevuses, sh menetlusdokumentide kättetoimetamisel, rikkunud seadust.
19.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.