Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Avaldaja sai 28.01.2015 kohtutäituri teate täitetoimingu kohta, milles kohtutäitur kohustas avaldajat tasuma täiteasjas nr 027/2014/843 kohtutäituri tasu summas 4931,58 eurot 30.01.2015. 30.01.2015 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles avaldas, et juhul kui võlgnik ja sissenõudja on kokku leppinud võlgnevuse tasumises, ei saa kohtutäitur võlgnikult nõuda kogu täituri tasu. Kohtutäitur jättis 17.02.2015 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri 17.02.2015 otsusega. Kohtutäitur viitab otsuses üksnes kohtutäituri seaduses sisalduvale üldregulatsioonile, mis ei ole käesoleva asja lahendamisel piisavaks aluseks. Olukorras, kus sissenõudja ja võlgnik on täitemenetluses võlgnevuse tasumises kokku leppinud, ei ole kohtutäituril õigust nõuda võlgnikult täituri tasu täis ulatuses. Olukorda, kus võlgnik ja sissenõudja on kokku leppinud kohustuse täitmises graafiku alusel ja kohtutäitur on vastavatel asjaoludel täitemenetluse peatanud, tuleb käsitleda vabatahtliku täitmisena kokkulepitud graafikus sätestatud tähtaegadel. Seega täidab võlgnik kohustust vabatahtlikult ja kohtutäitur on sellisel juhul õigus nõuda kohtutäituri põhitasu üksnes poole ulatuses seaduses ettenähtust. Ka on võlgnik seisukohal, et võlgnevuse tasumise korral graafiku alusel kokkuleppel sissenõudjaga muutub kohtutäituri tasu tulenevalt KTS § 32 lg-st 5 sissenõutavaks üksnes võrdelises osas sissenõutud summast. Seetõttu on alusetu kohtutäituri teates esitatud nõue, millega nõutakse kogu kohtutäituri tasu maksmist koheselt, s.o. enne kui kokkulepitud graafiku alusel teostatavate maksete tähtaeg on saabunud. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur teatab, et jääb oma 17.02.2015 otsuse juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. TMS § 25 lg 1 kohaselt määrab kohtutäitur täitedokumendis märgitud nõude täitmiseks vabatahtliku täitmise tähtaja, milleks antud juhul oli 10 päeva teate kättesaamisest arvates. Võlgnikule toimetas kohtutäitur täitmisteate koos lisadega kätte 22.07.2014 ja nõude vabatahtlik täitmise aeg möödus 01.08.2014. Käesoleval hetkel ei toimu hetkel nõude vabatahtlikku täitmist. Vabatahtlik täitmine ei saa jätkuda pärast vabatahtliku täitmise tähtaega. Vabatahtlik täitmine on täitemenetluses ainukordselt esilekerkiv võlgniku võimalus nõude rahuldamiseks hilisema sunni rakendamiseta. Sealjuures TMS § 25 märgitud „vabatahtlik“ ei tähenda varalistest kohustustest vabanemist (antud juhul kohtutäituri põhitasu mittemakstava poole osas). Lisaks annab vabatahtliku täitmistähtaja jooksul nõude rahuldamine võimaluse tasuda kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses (TMS § 25 lg 2). Täitemenetluses on küll sissenõudja nõusolekul võimalik menetlustoimingu läbiviimist edasi lükata (TMS § 44) aga märgitud õigus ei ole kuidagi seotud vabatahtliku täitmistähtaja pikendamise õigusega. Võimalus tasuda kohtutäituri põhitasust pool rakendub üksnes siis, kui täitmisel olev nõue rahuldatakse otse sissenõudjale või kohtutäituri vahendusel selleks antud vabatahtliku täitmistähtaja jooksul. Tasumist vabatahtliku täitmistähtaja jooksul täitemenetluses toimunud ei ole. Samuti ei ole teatanud sissenõudja vabatahtliku täitmistähtaja jooksul nõude täieliku või osalise tasumise kohta. antud juhul ei saa rakendada TMS § 25 lg 2, s.o. poole kohtutäituri põhitasu nõudmist, kui sissenõudja ja võlgnik on kokku leppinud võlgnevuse tasumises. Sissenõudjal või võlgnikul puudub õigus otsustada kohtutäituri põhitasu üle. Seadusandja on loonud kindlad alused, millal saab kohtutäitur nõuda põhitasu üksnes pooles ulatuses ning selles puudub viide võlgniku ja sissenõudja otsustamisõigusele. Kohtutäituri põhitasu määr tuleneb seadusest (KTS § 35) ning selle üle otsustab kohtutäitur (KTS § 31 lg 1), mitte sissenõudja või

võlgnik. Täitemenetluses kehtib tasu väljamõistmisel üldine põhimõte, kus täituri tasu osas ei ole õigust kaubelda (KTS § 28 lg 2 II lause). Vabatahtliku täitmistähtaja järgselt sissenõudja ja võlgniku kokkulepet ei saa lugeda vabatahtliku täitmistähtaja pikendamiseks TMS § 25 lg 1 kirjeldatud viisil. Kohtutäitur selgitab, et täitemenetluse avamisel määrab kohtutäitur mh vabatahtliku täitmise aja, mis kajastub hiljem võlgnikule kättetoimetataval täitmisteatel. Kuivõrd seadusandja on andnud vabatahtliku täitmistähtaja määramisel kohtutäiturile teatava diskretsiooni kohaldamise õiguse (vahemik 1030 päeva) ei saa nõude vabatahtlikuks tasumiseks kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta anda pikemat aega kui 30 päeva. Vabatahtlikku täitmistähtaega saab kohtutäitur seega määrata pikema kui 30 päeva, vaid sissenõudja nõusolekul. Sissenõudja vaidlusaluses täitemenetluses oma soovi määrata vabatahtlik täitmistähtaeg pikemaks, kui 30 päeva, kohtutäiturile esitanud ei ole. Seega ei saa lugeda vabatahtliku täitmistähtaja pikendamiseks sissenõudja ja võlgniku kokkulepet. Käesoleval hetkel ei toimu nõude sissenõudmist suuremas osas, kui kohtutäituri põhitasu võrdeliselt sissenõutud summaga (sissenõudjale tasutud osa). Kaebusest nähtub, et võlgnik on sõlminud sissenõudjaga kokkuleppe kohtutäituri väliselt ja võlgnevuse osaline tagastamine toimub hetkel otse sissenõudjale. See tähendab, et kohtutäituril puudub ülevaade sissenõutud summa suurusest, tasumise maksmise päevast või lõplikust tähtajast. Mis omakorda tähendab, et kohtutäitur ei saa arvutada võrdeliselt kohtutäituri põhitasu olukorras, kus nõuet rahuldatakse osaliselt. Just seetõttu on kohtutäitur esitanud kohtutäituri põhitasu nõude tasumiseks võlgnikule. Täitemenetluses vabatahtliku täitmistähtaja järgselt nõude osaline või täielik rahuldamine (kas siis sissenõudjaga kokkuleppes või mitte) ei tähenda automaatselt õigust tasuda kohtutäituri põhitasu seaduses sätestatust vähemas määras. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja ei vastanud kohtule. Määruse põhjendused Maakohus, tutvunud avaldaja kaebuse ja puudutatud isiku seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi TsMS § 477 lg 1 järgi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, ja lõike 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti; lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus vaatab antud tsiviilasja raames läbi avaldaja kaebuse Risto Sepp 17.02.2015 otsusele täiteasjas nr 027/2014/843 (t.lk 8-10). Avaldaja leiab, et olukorras, kus sissenõudja ja võlgnik on täitemenetluses võlgnevuse tasumises kokku leppinud, ei ole kohtutäituril õigust nõuda võlgnikult täituri tasu kogu ulatuses. Asjas on tuvastatud, et avaldaja suhtes on algatatud 22.07.2014 täitemenetlus (t.lk 32-33) sissenõudja XXXOÜ ja Tallinna notar Margus Veskimäe 07.02.2014 notariaalse dokumendi nr

600 alusel. Kohtutäitur esitas avaldajale täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega andis avaldajale 10-päevase vabatahtliku täitmise tähtaja. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud 22.07.2014 (t.lk 27). Vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg möödus 01.08.2014. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25 lg 2 sätestab, et täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Ka kohtutäituri seaduse § 32 lg 4 sätestab, et rahalise nõude täitmisel selgitatakse täitmisteates võlgnikule, et kui ta täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, siis peab ta maksma põhitasu üksnes pooles ulatuses. Täitmisteates märgitakse numbritega kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv pool põhitasust koos käibemaksuga. Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Avaldaja ei ole avalduses tuginenud asjaolule, et ta täitis nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Maakohus nõustub täituriga, et võlgnikult võib nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses siis, kui täitedokument täidetakse selleks antud vabatahtliku täitmistähtaja jooksul. Kohus selgitas juba käesoleva kaebuse menetlusse võtmisel, et avaldajal on õigus esitada kohtule kaebus kohtutäituri 17.02.2015 otsuse peale, milles kohtutäitur on võtnud seisukoha avaldaja 30.01.2015 kaebuse (t.lk 7) suhtes. Kohus selgitas, et avaldaja kohtule esitatava kaebuse asjaolud saavad olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 tulenevalt samad, mis kohtutäiturile kaebuse esitamisel. Avaldaja ei ole 30.01.2015 kaebuses välja toonud väidet, et võla tasumisel graafiku alusel kokkuleppel sissenõudjaga muutub kohtutäituri tasu tulenevalt KTS § 32 lg 5 sissenõutavaks üksnes võrdelises osas sissenõutud summas. Samuti on uudne avaldaja väide, mille kohaselt olukorda, kus võlgnik ja sissenõudja on kokku leppinud kohustuse täitmises graafiku alusel ja kohtutäitur on vastavatel asjaoludel täitemenetluse peatanud, tuleb käsitleda vabatahtliku täitmisena kokkulepitud graafikus sätestatud tähtaegadel. Sellele vaatamata on kohtutäitur vastuses kaebusele oma seisukoha avaldanud ja menetlusökonoomilistel kaalutlustel annab kohus neile oma hinnangu. TMS § 25 lg 1 kohaselt, kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Seega tuleneb TMS § 25 lg 1, et täitur saab määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva üksnes sissenõudja nõusolekul. Täitur selgitas, et sissenõudja ei ole andnud käesolevas täitemenetluses nõusolekut määrata vabatahtlik täitmistähtaeg pikemaks, kui 30 päeva. Seega sai kohtutäitur täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel lähtuda TMS § 25 lg 1, mille kohaselt kohtutäituri määratud tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Kohus nõustub täituriga ka selles, et vabatahtliku täitmistähtaja järgselt sissenõudja ja võlgniku kokkulepet võla tasumise osas ei saa lugeda vabatahtliku täitmistähtaja pikendamiseks TMS § 25 lg 1 kirjeldatud viisil. Maakohus nõustub täituriga ka selles, et kuivõrd võlgnik on sõlminud sissenõudjaga kokkuleppe kohtutäituri väliselt ja võlgnevuse osaline tagastamine toimub otse sissenõudjal, puudub

kohtutäituril ülevaade sissenõutud summa suurusest, tasumise maksmise päevast või lõplikust tähtajast, mistõttu ei saa kohtutäitur KTS § 32 lg 5 kohaselt arvutada võrdeliselt kohtutäituri põhitasu olukorras, kus nõuet rahuldatakse osaliselt. Menetluskuludest TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses TsMS § 174 lg 2 järgi. Praeguses asjas puuduvad puudutatud isikutel menetluskulud, mida rahaliselt avaldaja kanda jätta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.